2-20-8239/4 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-8239

Tsiviilasi

Ovedec OÜ hagi Metroforce OÜ vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1961,39 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ovedec OÜ (registrikood 12155357; aadress

Jõekalda tee 4a, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu

maakond) lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve

(e-post olavi.jarve@austalu.ee)

Kostja: Metroforce OÜ (registrikood: 14161095;

aadress: Põllu põik 4, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju

maakond;

e-post:

infometroforce@gmail.com)

seaduslik

esindaja

Sven

Jõemets

(isikukood

xxxxxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3).

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks välja võlgnevus 1820,38 eurot (millest

1440 eurot on sõiduki Opel Combo, VIN kood W0L0XCF2553043049, registreerimismärk

582MEU, eest tasutud ostuhind ja 380,38 eurot kahjuhüvitis).

3. Välja mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis

arvestatuna võla põhiosalt (s.o 380,38 eurot) alates 05.06.2020 kuni otsuse tegemiseni,

so kuni 07.07.2020 summas 2,74 eurot.

4. Välja mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o

380,38 eurot) alates 08.07.2020 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras (so otsuse tegemisel 8% aastas) kuid kokku mitte rohkem kui 380,38

eurot.

5. Jätta rahuldamata Ovedec OÜ nõue Metroforce OÜ vastu sissenõutavaks muutunud

viivise eest summas 8,12 eurot.

6. Menetluskuludest jätta 99,56% Metroforce OÜ kanda ning 0,44% Ovedec OÜ kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-8239

2 (6)

7. Määrata Ovedec OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 325 eurot

(millest 225 eurot on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 100 eurot lepingulise

esindaja tasu), millest 323,56 eurot mõista Metroforce OÜ-lt Ovedec OÜ kasuks välja.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS §

442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (vt Riigikohtu 31. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-113-12, p 9; Riigikohtu 10. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 11).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Tsiviilasi nr 2-20-8239

3 (6)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ovedec OÜ (hageja) esitas 05.06.2020 hagiavalduse Metroforce OÜ (kostja) vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes.

Hagis esitatud asjaoludel ostis hageja kostjalt sõiduki Opel Combo (VIN kood

W0L0XCF2553043049, registreerimismärgiga 582MEU) hinnaga 1440 eurot (sisaldab

käibemaksu). Sõiduki valdus anti hagejale üle Pärnus 21.04.2020. a.

Hageja viis 24.04.2020 sõiduki kontrolli, mille tulemusena selgus, et sõidukil on ülevaatuse

läbimist takistavad vead, mille kõrvaldamiseks kulub vastavalt Auto-Line OÜ hinnangule

vähemalt 704,53 eurot (sisaldab käibemaksu), millisele summale omakorda lisandub õlilekete

kõrvaldamise kulu. Amserv Auto AS tegi ülevaatuse läbimiseks vajalike tööde osas

hinnapakkumise summas 3030 eurot (sisaldab käibemaksu). Kõikide sõidukil esinevate

puuduste kõrvaldamiseks kuluks Amserv Auto AS hinnapakkumisest tulenevalt 8670 eurot

(sisaldab käibemaksu). Lisaks on Amserv Auto AS kinnitanud, et vead ei ole tekkinud

loomulikust kulumisest, vaid auto on hooldamata ja remontimata. Hageja pöördus kostja poole,

kuid kostja keeldus igasugusest lahenduse leidmisest.

Hageja esitas kostjale 30.04.2020 teatise, millega andis kostjale täiendava tähtaja kuni

08.05.2020 puuduste kõrvaldamiseks või alternatiivselt 400 euro ning tekkinud õigusabikulude

hüvitamiseks. Ühtlasi andis hageja teada, et kui kostja tähtaegselt puuduseid ei kõrvalda või

kahju ei hüvita, loeb hageja ennast müügilepingust taganenuks. Kostja puuduseid ei

kõrvaldanud ja alternatiivselt esitatud kahjunõuet ei hüvitanud.

Hagejal on tekkinud kahju sõiduki ümberregistreerimise kuluna 48 eurot, kindlustusmaksena

kokku 13,13 eurot (9,60 eurot + 3,53 eurot), sõiduki ülevaatuse kuluna 25 eurot, tehnilise

kontorolli kuluna 44,25 eurot ja kohtueelse õigusabikuluna 275 eurot.

Hageja nõuab kostjalt müügilepingust taganemise tõttu üleantud ostuhinna 1440 euro

tagastamist ja tekkinud kahju summas 380,38 eurot hüvitamist. Nõude materiaalõigusliku

alusena on hageja ostuhinna tagastamise nõudes tuginenud VÕS § 217 lg 1 ja lg 2 p 2, § 218 lg

1, § 116 lg 1 ja lg 2 p 5, § 189 lg 1 ning kahju hüvitamise nõudes VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1,

§ 128 lg 3.

VÕS § 100, § 101 lg 1 p 6, § 101 lg 2 ja § 113 lg 1 alusel nõuab hageja kostjalt viivist 8,12

eurot perioodist 09.05.2020 – 05.06.2020 (28 kalendripäeva) arvestatuna põhivõlgnevuselt

summas 1820,38 eurot.

Lisaks nõuab hageja viivist TsMS § 367 alusel tasumata põhinõudelt summas 1820,38 eurot

seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni nii, et viivise

võlgnevus ei ületa põhivõlgnevust.

Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuluna tasutud riigilõivu 225 eurot ja lepingulise

esindaja kulu 100,00 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumist alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kui esinevad TsMS § 407 sätestatud asjaolud

tagaseljaotsuse tegemiseks.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 11.06.2020 määrusega. Kostjale toimetati

hagimaterjalid ja kohtumäärus kätte TsMS § 311 1 lg 4 ja 5 alusel elektrooniliselt 19.06.2020

ning kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 03.07.2020 kell 24:00 (TsÜS §

135, § 136 lg 6 ja 9). Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilasi nr 2-20-8239

4 (6)

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole

hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse,

millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama

paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses

õiguslikult põhjendatud.

5. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

6. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded osaliselt allpool märgitud ulatuses kohtu hinnangul

õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud

nõue müügilepingu rikkumisest.

VÕS § 217 lg 1 järgi ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse,

kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta

muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi

ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis

või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. VÕS § 218 lg 1 esimese

lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on

olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui

mittevastavus ilmneb hiljem.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud asjaoludele, et a) müügikuulutuses

reklaamiti tehniliselt heas korras sõidukit, b) tegelikult esinevad sõidukil puudused, mis võivad

tingida tehnilise ülevaatuse negatiivse tulemuse ja seetõttu keeldu autoga liikluses osaleda ning

c) vead ei ole tekkinud loomulikust kulumisest, vaid auto on hooldamata ja remontimata. Kohus

leiab, et kostja on müügilepingut oluliselt rikkunud.

7. Järgnevalt tuleb hinnata, kas lepingurikkumine andis hagejale aluse müügilepingust

taganeda. VÕS § 116 lg 1 järgi lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p

5 kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui teine lepingupool ei täida

ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava

tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kostja ei ole temale antud

täiendava tähtaja jooksul sõidukil esinevaid tehnilise ülevaatuse läbimise takistavaid puudusi

kõrvaldanud. Hageja 30.04.2020 lepingust taganemine on tehtud vastavuses VÕS § 188 lg-ga

1. Seega on taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ja hageja on

müügilepingust taganenud kehtivalt.

Tsiviilasi nr 2-20-8239

5 (6)

8. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda

tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui

ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Seega peab

kostja tagastama hagejatele müügilepingu täitmiseks tasutud 1440 eurot ja hagejal on kohustus

tagastada kostjale sõiduk. Hageja ei ole asjaoludes väitnud, et ta on sõiduki kostjale tagastanud,

mistõttu ei ole kostja 1440 euro tasumisega viivituses ning hageja viivise nõue summas 8,12

eurot arvestatuna 28 kalendripäeva eest summalt 1440 eurot ja alates hagi esitamisest

protsendina seaduses sätestatud määras summalt 1440 eurot tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 189

lg 1 kolmandas lauses sätestatud intressi tasumise nõuet hageja ei ole esitanud.

9. Kostja kahjunõue summas 380,38 eurot on VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel

õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab hageja kahju hüvitamise nõude täies ulatuses.

10. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS

§ 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on

intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või

lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär on 0,00%.

Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 05.06.2020 kuni otsuse

tegemiseni välja kindla summana, so 2,74 eurot (380,38€ x 8%/366 kp x 33 kp perioodi eest

05.06.2020-07.07.2020) ning alates 08.07.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses

sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas

225,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

Hageja taotleb lisaks riigilõivule lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 100 eurot.

Hagiavaldusele lisatud 03.06.2020 arve nr 487-J kohaselt hageja lepingulise esindaja

esindustasu on hagiavalduse koostamise eest 1 tund summas 100 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et esindaja ajakulu ning tasumäär selles asjas on põhjendatud ja vajalik.

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Tsiviilasi nr 2-20-8239

6 (6)

Kohus rahuldas hagi osaliselt 99,56% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

323,56 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik