2-19-16573/15 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Erkki Hirsnik, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

7. juuli 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-16573

Tsiviilasi

XXXXXXXX

korteriühistu

avaldus

solidaarvõlgnike

Tatjana Kozlova ja Boriss Kozlovi vastu võlgnevuse 8 180,69

euro saamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Viru Maakohtu 27. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXXXXXXX korteriühistu määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: XXXXXXXX korteriühistu (avaldaja),

rk XXXXXXXX; esindaja Maksim Fedotov

Vastustajad (puudutatud isikud):

1) Tatjana Kozlova; ik XXXXXXXXXXX;

2) Boriss Kozlov; ik XXXXXXXXXXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. aprilli 2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud XXXXXXXX korteriühistu kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 24.10.2019 esitas XXXXXXXX (avaldaja) avalduse Tatjana Kozlova (puudutatud isik I)

vastu võlgnevuse 8 180,69 euro väljamõistmiseks. Hiljem täiendas avaldaja avaldust ja palus

võlgnevuse mõista välja solidaarselt ka Boriss Kozlovilt (puudutatud isik II).

Korteriühistu liikmena on puudutatud isikud kohustatud igakuiselt tasuma osutatud

kommunaalteenuste eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Puudutatud

isikute võlgnevus avaldaja ees koosneb järgmistest pakutavatest kommunaalteenustest ja

korteriühistu tegevusega seotud kulustest: vesi, küte, majandamiskulud. Võlg tekkis

ajavahemikul 01.01.2015- 30.09.2019.

Põhivõlgnevus 30.09.2019 seisuga on 3819,55 eurot. Viivis seisuga 30.09.2019 on 4361,14

eurot. Kokku kostja võlgnevus hageja ees (põhivõlgnevus ja viivised) 30.04.2019 seisuga on

8180,69 eurot.

Tulenevalt kohtule esitatud KÜ XXXXXXXX raamatupidamisdokumentidest laekusid

puudutatud isikult I 2011. aasta jaanuarist kuni 2017. a septembrini maksed korteriühistu arvele.

Lähtuvalt sellest oli kostjal seisuga 01.01.2015 avaldaja ees kommunaalteenuste võlgnevus

summas 6199,42 eurot, samuti viiviste võlgnevus summas 1897,94 eurot. Kui puudutatud isik

oma maksetes ei selgitanud, milliste teenuste maksmisest käis jutt (põhivõlgnevus või viivised),

suunas avaldaja need maksed viiviste tasumiseks. Seejuures aga ei tasunud puudutatud isik

korteriühistu jooksvaid arveid või tegi seda ebaregulaarselt ja mitte täies mahus. 2017.a.

septembrist kustutati süstemaatiliselt põhivõlga.

2. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu.

Nõude ajavahemiku 01.01.2015 kuni 30.10.2016 eest aegumistähtaeg on möödunud (TsÜS

§ 142 lg 1, § 143, § 154 lg 1, § 160 lg 1).

Puudutatud isikud on märkinud korteriühistu esitatud arvete maksmisel selgitusse, et tehtud

makse on suunatud konkreetse kohustuse (konkreetse arve) täitmiseks (VÕS § 88 lg 1). Võlg

on tasutud.

Avalduses on märgitud, et avaldaja nõuab võlgnevuse väljamõistmist ajavahemiku 01.01.2015

kuni 30.09.2019 eest. Korteriühistu nõutava viivise suurus ületab põhivõlgnevuse summa, mis

on vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1).

Avaldaja ei ole nõuet tõendanud. Arve esitamine ja hageja koostatud tõend võla suuruse kohta

ei tõenda iseenesest võla olemasolu ja selle suurust. Avaldus tuleb jätta rahuldamata, kuna

esitatud tõenditest ei ole võimalik täpselt kindlaks teha võlgnevuse olemasolu ja samuti selle

suurust.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus jättis avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele

tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kinnistusraamatu väljavõtte, võlgnevuste

aruande, korteriühistu koondväljavõtted perioodide 01.01.2015-30.09.2019 ja 01.01.2011-

31.12.2014 eest, arved puudutatud isikutele arvestatud kommunaalteenustest, üldkoosolekute

protokollid ja teenuste osutajate esitatud arved, samuti 10.01.2011 kohtuotsuse tsiviilasjas

nr 2-10-35051. Avaldaja palus välja mõista puudutatud isikutelt põhivõla jäägi 3 819,55 eurot

perioodi 01.01.2015 – 30.09.2019 eest. Avaldaja on esitanud puudutatud isikutele igakuiselt

arveid, mida on tasutud osaliselt.

TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on nõude aegumise tähtaeg 3 aastat. Sama seaduse § 147 lg 3 teise

lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg

selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada.

Puudutatud isikud on eksinud aegumise perioodi arvestamisel. Kuna hagi on kohtule esitatud

24.10.2019, siis võiks aegumine kohalduda mitte perioodile 01.01.2015-30.09.2016, vaid

perioodile 01.01.2015-31.12.2015, so antud nõude aegumistähtaeg algaks 01.01.2016 ja lõpeks

31.12.2018; 2016. aasta eest esitatud nõuete aegumistähtaeg algaks 01.01.2017 ja lõpeks

31.12.2019, seega nõue perioodi 01.01.2016-30.09.2016 eest ei ole aegunud.

TsÜS § 158 lg 1 ja 2 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude

tunnustamisega. Nimetatud sätte eesmärk on tagada võlausaldajale, kelle nõuet võlgnik

tunnustab, reaalne võimalus sellele tunnustamisele tugineda. Nõude tunnustamine võib

seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise

andmises või muus teos.

Nagu nähtub puudutatud isikute poolt kohtule esitatud KÜ XXXXXXXX päevaraamatust, siis

tasusid puudutatud isikud 2015. aastal makseid korteriühistu kassasse, seega aegumine ei

kohaldu, kuna arvete tasumisega (sh osaliselt) aegumine katkes.

Maakohus, tutvudes kohtule esitatud arvetega ja koondväljavõtetega perioodi 01.01.2015-

30.09.2019 eest, samuti pangakonto väljavõttega ja KÜ XXXXXXXX päevaraamatuga

perioodi 01.01.2015-31.10.2019 eest, võttes arvesse ainult arvetele märgitud põhinõuded (ilma

viivisteta), tuvastas, et:

•

alates 01.01.2015 on esitatud puudutatud isikutele arveid kogusummas 981,52 eurot,

võlgnike poolt on tasutud 585,73 eurot (60,58+100+26,39+100+30+35,20+35+87,96+55,30

+55,30), võlgnevus moodustab 395,79 eurot;

•

2016. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 085,02 eurot, võlgnike poolt

on

tasutud

1074,55

eurot

(140+10+20+200+200+30,25+132,30+20+80+20+40+

20+37+20+20+15+35+25+10); võlgnevus moodustab 10,47 eurot;

•

2017. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 182,66 eurot, võlgnike poolt

on

tasutud

1907,49

eurot

(100+50+247,62+229,69+184,95+156,50+159,55+

158,79+158,39+234,72+228,28); seega moodustab enammakse 724,83 eurot;

•

2018. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 1 281,12 eurot, võlgnike poolt

on tasutud 1 652,70 eurot (244,14+198,25+198,77+195,45+139,59+73,95+71,79+69,75+

69,71+74,25+159,32+157,73); seega moodustab enammakse 371,58 eurot (2018.a. perioodi

osas ei võtnud kohus arvesse 31.03.2018 arvele nr. 0318/154 märgitud „Viivise suurenemine

seoses laekumiste vähenemisega summas 7,23 eurot“, kuna tegemist on viivisega ning kohtule

jäi ebaselgeks selline viivise suurendamine; samuti ei võtnud kohus arvesse „Laekumiste

eksitus kohtutäitur Risto Küttilt võla suurenemine seoses laekumise vähenemisega summas

318,28 eurot“, kuna tegemist on täitemenetluse raames tehtud toiminguga ning antud summat

ei saa lisada jooksvale arvele.

•

2019. aastal on esitatud võlgnikele arveid kogusummas 882,55 eurot, võlgnike poolt on

tasutud 1 321 eurot (210,11+196,56+204,82+195,16+134,41+73,38+68,62+75,83+75,04+

87,07); seega moodustab enammakse 438,55 eurot.

Maakohus ei andnud hinnangut korteriühistu koondväljavõttele perioodi 01.01.2011-

31.12.2014 eest, kuna antud väljavõttel kajastatud andmed ei ole käesoleva menetluse esemeks,

antud avalduses on esitatud nõue perioodi 01.01.2015-30.09.2019 eest.

Arvestusest tulenevalt on võlgnikele perioodil 01.01.2015-30.09.2019 esitatud arveid

põhinõude osas kogusummas 5 412,97 eurot, võlgnike poolt on nende arvete alusel tasutud

kogusummas 6 541,56 eurot (kohus ei ole antud summa sisse arvestanud 09.01.2015 tasutud

summat 141,16 eurot, kuna see on tasutud tõenäoliselt 2018 arve katteks), antud perioodil

teostatud enammakse moodustab 1 128,59 eurot, seega ei ole avaldaja TsMS § 230 lg 1

tulenevalt tõendanud puudutatud isikute võlgnevust 24.10.2019 seisuga perioodi 01.01.2015-

30.09.2019 eest. Seega on avaldus põhjendamatu.

Juhul, kui puudutatud isikutel oli võlgnevus alates 2011. aastast, nagu avalduses on märgitud,

siis tulnuks põhjendatud nõue esitada oluliselt, so aastaid varem, mitte oodata sellega kuni 2019.

aasta sügiseni. Praegu tundub see nii võlgnevuse kui ka sellega kaasneva viivise kunstliku

suurendamisena, mis on vastuolus hea usu põhimõtetega.

Kuna puudutatud isikute poolt on vähemalt alates 2017. a aprillist maksekorraldustele märgitud,

milliste arvete eest konkreetselt tasutakse (kuni selle ajani toimus tasumine korteriühistu

kassasse), siis puudus avaldajal õigus arvestada makseid eelnevate võlgnevuste, sh viiviste

katteks (VÕS § 88 lg 1). Antud asjaolule on viidanud ka puudutatud isikud kohtule esitatud

vastuses.

Vastavalt VÕS § 88 lg 1, kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega

esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud

rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik

määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.

Avaldaja esitatud arved on ebakorrektsed ja ei näita võlgnevuse tegelikku suurust (muuhulgas

ei nähtu mitte ühestki arvest, milline summa oli eelneva arve alusel tasutud).

Isegi hagi rahuldamise korral oleks kohtul puudunud võimalus viivisenõude rahuldamiseks,

kuna avaldaja poolt arvestatud viivis on vastuolus hea usu põhimõttega.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.

Kohtule esitatud dokumentidest (arvetest, võlgade koondväljavõtetest, üldkoosoleku

protokollidest, hankefirmade arvetest) oli selgelt näha, millise perioodi jooksul tekkis

puudutatud isikutel võlgnevus ja selle võla suurus.

Maakohus ignoreeris asjaolu, et 01.01.2015 seisuga oli puudutatud isikutel juba võlg summas

6199,42 eurot, milledest 1897,94 eurot moodustasid viivised. Võlg tekkis alates 2011. aastast

ja kasvas pidevalt.

Maakohus piirdus otsuses ekslikult võla analüüsimisega, mis tekkis 01.01.2015-30.09.2019.

5. Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu.

Avaldaja ei ole nõuet tõendanud. Ainüksi arved ei tõenda võlgnevuse olemasolu. Maakohus

leidis õigesti, et hageja nõutud perioodil on puudutatud isikud avaldajale rohkem tasunud, kui

esitatud arvetes oli nõutud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Meneltuskulud jätab ringkonnakohus avaldaja

kanda.

7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 659 ja

§ 654 lõike 6 alusel. Vastusena määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus

järgmist.

8. Maakohus tuvastas õigesti, et perioodi 01.01.2015-30.09.2019 eest tasutud maksed ületasid

samal perioodil väljastatud arvete suurust. Ringkonnakohus ei pea TsMS § 652 lõike 4 järgi

tõendite uut uurimist vajalikuks, kuna maakohtu määrusest nähtuvad arvutuskäigud ja viited

tõenditele, mille alusel maakohus järeldusele jõudis. Seetõttu on maakohtu siseveendumuse

kujunemine jälgitav ja maakohus ei rikkunud oluliselt määruse põhjendamise kohustust

(TsMS § 442 lg 8).

9. Ebaõige on puudutatud isikute seisukoht, et maakohus pidi võla olemasolu tuvastama

põhjusel, et puudutatud isikutel oli tasumata arveid varasematest perioodidest. Avaldaja palus

võlgnevuse välja mõista alates aastast 2015. Varasema aja võlgnevust ei ole avaldaja piisavalt

tõendanud. Õige on puudutatud isikute seisukoht, et ainuüksi arvete ja võlaarvestuste esitamine

ei tõenda võlgnevuse tekkimist. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-53-10 p-s 14 leidnud, et selle

kindlakstegemiseks, kui palju peab korteriühistu liige majandamiskulude eest maksma, tuleb

jagada korteriühistu kõik majandamiskulud kõigi korteriomandite reaalosadeks olevate

eluruumide või mitteeluruumide pindalade summaga ruutmeetrites ning korrutada sellele

liikmele kuuluva korteriomandi reaalosaks oleva eluruumi või mitteeluruumi pindalaga.

Seejuures peab mh ühistu tõendama, kui palju pidi ühistu kolmandale isikule teenuste eest

kulusid kandma ja kuidas neid jaotati. Avaldaja ei ole seda enne 2015. a tekkinud võla kohta

tõendanud. Kuna avaldajal oli maakohtu menetluses õigusteadmistega esindaja, ei saa

maakohtule ette heita selgitamiskohustuse rikkumist.

Õige on ka maakohtu seisukoht, et 2011. a tekkinud võla nõudma asumine läbi selle, et loeti

mittetasutuks uued arved, on vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldajal oli piisavalt aega, et

esitata varasemate perioodide eest nõue varem.

10. Kuna määruskaebus jäeti rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel

avaldaja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse

jõustumist mõistliku aja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Erkki Hirsnik

Kersti Kerstna-Vaks

Andra Pärsimägi