Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-11-45376/88 AI generated

2-11-45376/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-11-45376/88
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Avaldada teade X Xi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Jätta menetluskulud X Xi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli X Xi pankrotimenetlus. 29.09.2014 lõpetati X Xi pankrotimenetlus ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma X X (isikukood xxx).

Legislator headnote

AI generated

2-11-45376/88 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võlausaldajad x, x, x ja x toetasid määruskaebust. Viimane võlausaldaja lisas, et võlgniku pangakontolt nähtub ülekannete tegemine usaldusisikule, kuid ei selgu, miks usaldusisik ei kandnud raha võlausaldajatele.

Keywords

AI generated
social security for migrant workers social legislation leave on social grounds social advantages social integration unlawful receipt of social assistance
AI generated
2-20-9500/29
Võtta menetlusse Hxxxxx Pxxxxxxavaldus tsiviilasjas nr 2-20-9500 27.10.2020.
2-25-6225/14
Mõista Agnari A.H. A.H. kasuks välja igakuine (v.a juuni ja juuli) elatis, mis on arvutatud järgmiselt: (baassumma + 3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast – lasterikka pere toetus/12 – lapsetoetus/2) x 0.4. Otsuse tegemise hetkel on elatise suurus 101,70 eurot kuus. Kehtiva elatise suurust on võimalik arvutada https://www.just.ee/elatiskalkulaator/.
2-17-4868/20
28.03.2017 kohtule esitatud avalduses palus Xxxtaastada tema hooldusõigus Xxxja Xxxsuhtes.
2-22-812/16
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.04.2022, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-812 Tsiviilasi Mxxxxx Mxxxxxxx ja Exxxxxxxx Mxxxxxxx hagi Mxxx Mxxxxxxxxvastu elatise nõudes Hagihind 3711,73 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: Mxxxxx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxxxxja Exxxxxxxx Mxxxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx), Hagejate seaduslik esindaja: Exxxx Rxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxxxxx@gmail.com); Kostja: MxxxxMxxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx maakond; e-post: xxxxxxxx@hotmail.com) Menetluse liik Istungimenetlus, istungi aeg 19.04.2022 Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ilmunud istungile
2-08-18248/5
O G esitas 09.05.2008.a. kohtule hagi ATG vastu abielulahutuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt elab poolte ühine laps D J G (sünd xxx.a.) hagejaga ning hageja peab ülal last, lapse isa lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel ei osale. Kostja on teatanud kohtule 30.07.2008.a., et hageja elab Soomes ning käis Tallinnas hagiavaldust esitamas ja, et poolte ühine laps D J G on Soome kodanik ja on isa juures. Kostja esitas ka Soome rahvastikuregistri andmed, mille kohaselt on D J G Soome Vabariigi kodanik ning elab Soomes. 23.09.2008.a. toimunud kohtuistungil teatas hageja, et tuli Eestisse Soomest 2 kuud tagasi ja poolte ühine laps D J elab Soomes. Kostja esindaja teatas kohtuistungil, et poolte ühine poeg on Soomes ja oli Soomes ka avalduse esitamise ajal ning et kostja soovib hagiavalduse läbivaatamata jätmist ja et asja menetletaks Soomes. Kostja esitas 26.09.2008.a. kohtule seisukoha ja avalduse menetluse lõpetamiseks. Kostja vaidleb vastu tsiviilasja menetlusse võtmisele ja leiab, et hagi ei allu Eesti kohtule. Kostja esitas ka kohtule tõendina väljavõtte Soome rahvastikuregistrist seisuga 25.09.2008.a., mille sisust nähtub, et hageja elas kuni 13.08.2008.a. Soomes ning millest selgub, et poolte alaline elukoht oli Soome. Samuti esitas hageja koos kostjaga Tampere linna sotsiaalametnikule avalduse sotsiaaltoetuste maksmiseks Soomes 22.07.2008.a, millises hageja kinnitas, et ta elab Soomes. Kostja leiab ka, et perekonnaasjade välja selgitamiseks tuleb ühel kohtul menetleda kõiki küsimusi, mitte osaliselt Eestis ja osaliselt Soomes. Võttes arvesse, et abielu on sõlmitud Soomes, abikaasad elasid Soomes hagi esitamise ajal, kostja on Soome kodanik ja elab endiselt Soomes, poolte ühine laps on Soome kodanik ja elab Soomes, Soome Sotsiaalamet on teadlik perekonnaga seotud probleemidest palub kostja jätta hagi läbi vaatamata ja menetlus asjas lõpetada.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Meelis Eerik Kohtujurist Melissa Külaots Määruse tegemise aeg ja koht 03.07.2020.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-45376 Tsiviilasi X Xi (X, isikukood xxx, elukoht xxx) kohustustest vabastamise menetlus Menetlustoiming Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine Ärakuulamise toimumise aeg 12.06.2020.a

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X Xi kohustustest vabastamisest.

2. Lõpetada kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada X X (isikukood xxx) usaldusisiku ülesannete täitmisest.

4. Avaldada teade X Xi kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5. Jätta menetluskulud X Xi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses oli X Xi pankrotimenetlus. 29.09.2014 lõpetati X Xi pankrotimenetlus ning algatati kohustustest vabastamise menetlus. Usaldusisiku ülesandeid määrati täitma X X (isikukood xxx).

17.03.2020 määrusega lõpetati kohustustest vabastamise menetlus ja vabastati võlgnik kohustustest mis olid tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 23.01.2012.

Aktiva Finants OÜ esitas 31.03.2020 määruskaebuse 17.03.2020 määrusele ja palus määrus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta võlgnik kohustustest vabastamata kuna võlgnik ei ole teinud tulust 75% kinnipidamisi ega väljamakseid. Ülekantav summa tuleb arvutada Eesti seaduse kohaselt sõltumata sellest, et võlgnik elas Soomes lähtudes Riigikohtu lahendist 3-2-1-90-16.

Võlausaldajad x, x, x ja x toetasid määruskaebust. Viimane võlausaldaja lisas, et võlgniku pangakontolt nähtub ülekannete tegemine usaldusisikule, kuid ei selgu, miks usaldusisik ei kandnud raha võlausaldajatele.

Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu selgitades, et tal on 2 alaealist last ning ta pidas 2017-2019 ülal kogu peret, Soomes on elamiskulud suuremad kui Eestis. Võlgnik pole tulu varjanud, vaid püüdnud vältida sotsiaalabi.

13.05.2020 määrusega rahuldas kohus määruskaebuse ja vaatas asja uuesti läbi.

Võlgniku 02.02.2020 esitatud aruande kohaselt töötas võlgnik ettevõttes x OY, võlgniku sissetulek oli 1 845,56 eurot kuus. Aastal 2017-2018 sai võlgnik töövõimetoetust Kela summas 641,28 eurot. Vara võlgnikul ei ole. Võlgniku igakuised kulud on 2 400 eurot. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole.

Võlausaldajate seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise kohta on järgnevad: 1) 10.02.2020 esitas x AS seisukoha, milles palub jätta X X kohustustest vabastamata. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud.

2) 14.02.2020 esitas OÜ x seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud.

3) 16.02.202 esitas AS x seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud.

4) 18.02.2020 esitas x AS seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud.

5) 19.02.2020 esitas AS x seisukoha, mille kohaselt palub jätta võlgnik vabastamata pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Võlgnik ei ole võlausaldajale menetluse jooksul väljamakseid teinud.

12.06.2020 toimunud ärakuulamisel osalesid võlgnik, võlausaldaja Swedbank AS lepinguline esindaja, võlausaldaja OÜ x lepinguline esindaja ja võlausaldaja ASx lepinguline esindaja.

Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetlus on algatatud 29.09.2014 s.o rohkem kui viis aastat tagasi.

PankrS § 175 lg 2 p-st 2 tulenevalt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on rikkunud PankrS §-s 173 sätestatud kohustusi; 2) võlgnik on eelnimetatud kohustusi rikkunud süüliselt; 3) võlgnik on kohustuse süülise rikkumisega kahjustanud võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

Kohus on seisukohal, et võlgnik on oma kohustusi rikkunud. 12.06.2020 toimunud ärakuulamisel teatas võlgnik, et perioodil 2014 kuni 2017 algus oli tema sissetulek 2200-2500 eurot kuus. Võlgniku sissetulekud ettevõttelt x OY nähtuvad kohtule esitatud arvelduskonto väljavõttes. Ärakuulamisel antud selgituste kohaselt kulus võlgniku sissetulek pere maksudele, lastele, üürile, elektrile, söögile ja tööl käimisele. Usaldusisikule kantud summad olid mõeldud kulutuste kandmiseks. Võlgnik sai toetust töötuna arvel olemise eest 2017-2018 jaanuarini summas 641,28 eurot ning seejärel asus tööle Soome elektrifirmasse. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistlikult endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõuded rahuldatud võimalikult suures ulatuses. Võlausaldajatele väljamakseid tehtud ei ole, kuigi sissetulek seda võimaldas. Asjaolu, et võlgnik elab ja töötab Soomes ning sealsed kulutused on suuremad, ei ole piisav asjaolu, et võlausaldajate nõudeid mitte täita. Kohus mõistab, et Soomes võivad igapäevased kulutused olla kõrgemad kui Eestis, samas on aga võlausaldajatel õigus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse osas kuulub kohaldamisele Eesti õigus. Riigikohus on 20.06.2016 määruses tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p

15 selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Võlgadest vabastamise menetluse eesmärk ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (PankrS § 175 lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud. Võlgnik ei ole loovutanud oma tulusid vaatamata oma sissetulekule, seega on võlgnik süüliselt rikkunud PankrS §-s 173 lg-s 3 ja lg-s 4 sätestatud kohustust.

Täidetud on ka kolmas eeldus – võlgniku rikkumine on kahjustanud võlausaldajate huve, sest võlausaldajad ei ole saanud raha, mida nad Eesti seaduse kohaselt pidanuks võlgniku selliselt sissetulekult saama. Seetõttu on võlausaldajate huve kahjustatud.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik on rikkunud süüliselt PankrS § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast ja lõpetab menetluse.

Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku X Xi.

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 7 teise lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad X Xi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik