2-16-5196/94 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-5196

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

TTi

hagi

UU

vastu

testamendi

tühisuse

tuvastamiseks või testamendi tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. veebruari 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

TTi apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja TT (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Mõtte

Kostja UU (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ene Ahas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. veebruari 2019 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta TTi kanda.

4. Võtta asja materjalide juurde TTi poolt ringkonnakohtule 25.06.2020 esitatud

tõendid, välja arvatud 2019.a oktoobris NNle väljastatud sertifikaat, mille

vastuvõtmisest keelduda.

5. Keelduda vastu võtmast TTi poolt ringkonnakohtule 30.06.2020 esitatud tõendeid.

6. Keelduda vastu võtmast UU poolt ringkonnakohtule 26.06.2020 esitatud tõendit.

2-16-5196

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. TT (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi UU (kostja) vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks ja alternatiivselt testamendi tühistamiseks. 01.04.2016 hagi ja selle täienduste

kohaselt palub hageja tuvastada 06.07.2015 testamendi tühisuse asjaolul, et testament ei ole

allkirjastatud HHi (testaator) poolt. Alternatiivselt palub hageja tuvastada testamendi tühisuse

asjaolul, et testaator oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Kolmanda alternatiivina

palub hageja rahuldada nõude testamendi tühistamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja

taotluse hagi tagamiseks, millega palus peatada testaatori pärimismenetluse. Harju Maakohus

rahuldas hagi tagamise taotluse 04.04.2016 määrusega.

2. Hagiavalduse kohaselt oli testaator hageja ema ja kostja vanaema. 06.07.2015 tegi

testaator notariaalselt tõestatud testamendi, millega pärandas oma vara kostjale. Testaator elas

alates xxxx. Aastast xxxxxx, kuid viibis tavaliselt suvel ka Eestis. Testaatorile kuulus maja

aadressil Xxxxxxx tn x, xxxxxxxxxxx, kus elab hageja. Igakordsel Eestis viibimise ajal peatus

testaator hageja juures. Kui testaator 2014. aastal Eestis käis, oli hagejale aru saada, et testaator

ei ole enam võimeline iseseisvalt toime tulema. Testaator ei orienteerinud igapäevastes

tegevustes ning tema jutt oli seosetu, lisaks olid probleemid mäluga. Arstide arvamuse kohaselt

oli testaatoril xxxxxxxxxxxxx, mis halvenes järsult 2015. a alguses. 28.05.2015 broneeriti

testaatorile koht hooldekodus xxxxxxxx, xxxxxxx. Hagejale sai teatavaks, et kostja oli

testaatori 22.06.2015 Eestisse toonud ning varjanud seda hageja eest. Hageja üritas suunata

testaatorit xxxxxxxx juurde, millele kostja tegi takistusi. Lõpuks käis testaator xxxxxxxxxx

vastuvõtul, kes suunas xxxxxxxx tuvastamiseks testaatori xxxxxxxxx vastuvõtule 14.01.2016.

Kostja keeldus testaatorit xxxxxxxx juurde viimast. Testaator suri xx.xx.xxxx.

3. Hageja hinnangul ei ole testament allkirjastatud testaatori poolt, mistõttu on testament

tühine. Alternatiivselt on testament tühine, sest testaator oli piiratud teovõimega. Testaator ei

saanud aru testamendi sisust ning selle tagajärgedest. Kolmanda alternatiivina leiab hageja, et

testament on tehtud kostjapoolse olulise mõjutuse tulemusena. Kostja hoidis testaatorit

eksimuses ja pettis teda. Esmalt tõi kostja testaatori Eestisse väites, et hageja ei ole ise nõus

testaatori toomisega Eestisse ning seetõttu peab testaator elama ka oma sõbranna pool. Kostja

tekitas testaatoris tunde nagu hageja ei hooliks testaatorist.

2-16-5196

Kostja vastuväited

4. Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja vastuse kohaselt ei ole hageja

esitanud tõeseid andmeid perekonna olukorra kohta. Kostjal oli testaatoriga juba kostja

lapsepõlvest alates väga lähedane suhe ja testaator pidas kostjat oma usaldusisikuks. Testaatoril

puudus tahtmine hagejaga suhelda. Hageja juures viibis testaator võrdlemisi vähe. Tavaliselt

laenutas testaator auto ja läks oma sõpru külastama. Hageja mure seoses testaatori tervisega

tekkis siis, kui hageja sai teada testamendist, milles ei olnud hagejale pärandiosa ette nähtud.

Testaator ei olnud testamendi tegemise ajal dementne. Peale testamendi tegemist kasutas

testaator veel ühistransporti ning käis poes, kohvikus, külas ja pangas. Testaatorile ei osutatud

arstiabi xxxxxxx tervisega seotud küsimustes, kuna ta seda lihtsalt ei vajanud. Kostja vaidleb

vastu hageja väitele selle kohta, et testament on võltsitud. Testament koostati notari juures.

Hageja esitas testamendi tühistamise nõude alles 29.12.2016, seega on nõue aegunud, kuna

hageja sai testamendist teada 11.02.2016 või 12.02.2016 notari poolt esitatud pärimisteatest.

Hagejal oli võimalik esitada testamendi tühistamise nõue 6 kuu jooksul hiljemalt 12.08.2016.

Maakohtu otsus ja põhjendused

5. Harju Maakohtu 15.02.2019 otsusega jättis maakohus rahuldamata hagi testamendi

tühisuse tuvastamiseks asjaolul, et testament ei ole alla kirjutatud testaatori poolt. Maakohus

jättis hagi rahuldamata ka alternatiivselt testamendi tühisuse tuvastamiseks asjaolul, et testaator

oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Samuti jättis maakohus rahuldamata hagi

testamendi tühistamiseks. Maakohus tühistas 04.04.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning määras, et menetluskulude rahaline

suurus määratakse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist.

6. Maakohus tuvastas, et testaator tegi 06.07.2015 notariaalselt tõestatud testamendi,

millega pärandas oma vara kostjale. Testamendi tõestas notar PP asendaja BB (ametitoimingute

registri number xxxx). Testaator suri xx.xx.xxxx.

7. Maakohus leidis, et tõendamata on hageja väide, et testaator ei ole alla kirjutanud

06.07.2015 notariaalselt tõestatud testamendile. PP Ekspertiisibüroo 08.11.2016 akti kohaselt

on NN tuvastanud, et H. H ei ole vaidlusalusele testamendile alla kirjutanud. Maakohus märkis,

et arvamuse aluseks on olnud allkirjanäidised 3 lehel, kuid pole näha, kust need näidised on

saadud. Samuti on eksperdil staaži 30 aastat, kuid millisel alal ja milline on tema hariduskäik,

aktist ei nähtu. Maakohus määras tsiviilasjas kohtuliku ekspertiisi ning selle alusel 07.03.2018

koostatud ekspertiisiakti kohaselt on testaator testamendile ise alla kirjutanud. Seda kinnitasid

ka riikliku ekspertiisiasutuse eksperdid 28.11.2018 toimunud istungil. Eksperdid on akti

kohaselt uurinud võrdlusmaterjalidena Politsei- ja Piirivalveametist saadud materjale, mis on

allkirjastatud testaatori poolt, samuti hageja ja kostja esitatud materjale. Kohtulike ekspertide

käsutuses oli 16 võrdlusmaterjali. Puudub alus kahelda kohtuekspertide pädevuses. Maakohus

leidis, et kohtulik ekspertiisiakt ei kinnita hageja väidet selle kohta, et vaidlusalusele

testamendile ei kirjutanud alla testaator.

8. Maakohus leidis, et testaator ei olnud testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega.

Maakohus määras postuumse kohtupsühhiaatrilise ja -psühholoogilise kompleksekspertiisi,

mille alusel koostati 19.03.2018 akt, milles leiti, et ei ole võimalik kinnitada, et testaatoril oleks

esinenud xxxxxx, xxxxxxx või xxxxxxxx testamendi tegemise ajal. Maakohus leidis, et

19.03.2018 ekspertiisiakti, ekspertide poolt 28.11.2018 istungil avaldatud arvamust, kostja ja

hageja tunnistajate ütlusi kogumis hinnates, ei ole asjas tõendatud hageja väide, et testaator

oleks testamendi tegemise ajal xxxxxxxx, xxxxxxx või muu xxxxxxx tõttu olnud seisundis, kus

2-16-5196

ta poleks kestvalt võinud aru saada testamendi sisust ja tähendusest, ega võimeline avaldama

oma tahet notarile ja saada aru tahte avaldamise tagajärgedest. Vastupidist ei tõenda ka

tunnistajate ütlused ning hageja esitatud helisalvestis. Hageja on öelnud, et helisalvestis tehti

raviasutuses mõni päev enne volikirja andmist. Volikiri, millele hageja viitas, on tehtud

20.11.2015, ehk pärast testamendi tegemist. Menetluses on tõendatud, et testaatoril oli

xxxxxxxx probleeme pärast 2015. a sügisel kukkumist, kuid see toimus peale testamendi

tegemist.

9. Maakohus leidis, et käesolevas asjas ei ole alust ka testamenti tühistada. Kostja väide ei

ole õige, et testamendi tühistamist võib nõuda 6 kuu jooksul. PärS § 88 lg 7 kohaselt on selleks

tähtajaks 1 aasta tühistamise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest arvates. Kuna kostja on

esitanud väite, et hageja sai testamendist teada 11.02.2016 või 12.02.2016 ja sidunud selle

tühistamise alusest teadasaamisega, siis on hagi esitatud tähtaegselt. Samas leidis maakohus, et

hageja väide, et testaator oli eksimuses ja tegi seetõttu kostja kasuks testamendi, ei ole

tõendatud. Hageja erinevad väited selle kohta, nagu poleks kostja võimaldanud testaatorit viia

eriarstide juurde, nagu oleks kostja tekitanud testaatoris tunde, et hageja ei hooli testaatorist,

nagu kostja tegi kõik, et välistada testaatori dementsuse ilmsikstulek, ei ole leidnud tõendamist.

Ka pole leidnud tõendamist, et testaatoril polnudki soovi Eestisse tulla, ning et testaator tegi

kostja ebaõige tegevuse tulemusel kostja kasuks testamendi. Hageja esitatud erinevad tõendid

oma väidete tõendamiseks on esitatud kas oluliselt varasemast ajast kui testament on tehtud või

pärast testamendi tegemist. Hageja väited lükkavad ümber tunnistaja P. A. ütlused selle kohta,

et testaatoril oli kindel soov teha testament kostjale. Sama nähtub ka kostja esitatud EA, TP ja

JI seletuskirjadest.

Apellatsioonkaebus

10. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses.

Kuivõrd kohtumenetluses oli esitatud kaks ekspertiisiakti, millest üks kinnitas, et vaidlusalune

testament ei ole testaatori poolt allkirjastatud ja teine kinnitas vastupidist, siis oleks kohus

pidanud tellima kolmanda ekspertiisi nagu hageja kohtuistungil soovi avaldas. Kui maakohtul

tõusetus küsimus seoses hageja poolt esitatud ekspertiisiakti koostanud eksperdi

hariduskäiguga, siis oleks maakohus pidanud selle kohta hagejalt selgitusi küsima või oleks

kohus pidanud eksperdi ise kohtusse ärakuulamisele kutsuma. Käesoleval juhul on

kohtuekspertiisi teinud eksperdid kohtus ära kuulatud, kuid hageja poolt kohtule esitatud

ekspertiisi teinud eksperti mitte. Hageja esitatud allkirjanäidiseid on kasutatud ka

kohtuekspertiisi tegemisel, seega pole arusaadav maakohtu väide selle kohta, et pole näha, kust

on allkirjanäidised saadud. Kui näidiste arv polnud piisav, siis oleks maakohus pidanud sellele

hageja tähelepanu juhtima. Hagejale jääb arusaamatuks, mis alusel on maakohus asunud

seisukohale, et hageja esitatud ekspertiisiakt ei tõenda seda, et testament ei ole allkirjastatud

testaatori poolt. Maakohus pole arvestanud hageja vastuväidetega kohtulikule ekspertiisiaktile.

11. Maakohus pole arvestanud hageja vastuväidetega kostja tunnistajate poolt antud ütluste

vastuolulisusele, sh selle kohta, et testaator ei kasutanud kordagi kõndimisel abivahendit.

Tegemist on tähtsa asjaoluga, kuivõrd perearst on haigusloos välja toonud, et testaator kasutas

abivahendit ning sellest on lähtunud eksperdid akti koostamisel ja seostanud abivahendi

kasutamist ööpäevaringse abi vajamisega ning teinud järelduse, et testaatoril ei olnud xxxxxxx

probleeme, vaid kõndimise probleemid. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et isik, kes vajas

ööpäevaringset abi, ei oleks olnud suuteline sõitma iseseisvalt bussidega ega tegema iseseisvalt

teisi toiminguid. Hageja on arvamusel, et perearsti vastuvõtul võis testaatori asemel käia keegi

teine. Hageja on seisukohal, et perearsti antud ütlused käesolevas tsiviilasjas on ebaõiged.

2-16-5196

12. Maakohus on jätnud tähelepanuta hageja viited, et testaator rääkis kõigile, et tal on

hagejaga probleem, mistõttu testaator ei saa pöörduda koju. Menetluses on määrava tähtsusega

asjaolu, kas testaatorile tehti takistusi koju minekul või mitte, sest väidetavalt oli nimetatud

asjaolu testamendi tegemise aluseks. Kohus on ka teisi tõendeid ebaõigesti hinnanud ning

öelnud hageja tõendite kohta vaid seda, et need ei tõenda testaatori teovõimetust vaid sel

põhjusel, et ühed tõendid on esitatud liiga varajasest ajast ja teised pärast testamendi tegemist.

Hageja esitatud tõendid tõendavad seda, et nii perearst, kui ka kostja tunnistajad tegutsevad

ühistes huvides. Maakohus ei uurinud kõiki tõendeid kogumis.

Vastustaja seisukoht

13. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus

rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu põhjendustega

ning ei pea vajalikuks maakohtu põhjendusi korrata (TsMS § 654 lg 6).

15. Ringkonnakohus andis pooltele 16.06.2020 kirjaga täiendavate seisukohtade

esitamiseks tähtaja 26.06.2020. Hageja esitas 25.06.2020 täiendavad tõendid eriteadmistega

isiku NN hariduse ja staaži kohta. Hageja selgitas, et ta soovis need tõendid esitada koos

apellatsioonkaebusega, kuid apellatsioonkaebusele oli nende asemel lisatud tühi dokument.

Lisaks on hageja esitanud NNle 2019.a oktoobris väljastatud sertfikaadi. Kostja vaidles

tõenditele

vastu.

Kolleegium

märgib,

et

võttis

16.06.2020

määrusega

vastu

apellatsioonkaebusele lisatud NN haridust ja staaži tõendavad dokumendid, kuna maakohus ei

juhtinud tähelepanu NN hariduse ja staaži tõendamise vajadusele. Kolleegium võtab hageja

poolt 25.06.2020 esitatud tõendid vastu, välja arvatud 2019.a oktoobris väljastatud sertifikaadi.

Hageja selgitustest nähtuvalt jäid vastuvõetavad tõendid ekslikult apellatsioonkaebusele

lisamata. Lisaks on vastuvõetavad tõendid osaliselt juba esitatud tõendite tõlked. 2019.a

oktoobris väljastatud sertifikaadi vastuvõtmisest kohus keeldub, kuna NN hariduse ja staaži

kohta on piisavalt tõendeid esitatud (TsMS § 238 lg 1 p 2).

Kostja on esitanud 26.06.2020 kohtule tõendi selle kohta, et kutseregistris puuduvad andmed

NNle kutsetunnistuse väljastamise kohta. Kolleegium jätab kostja tõendi vastu võtmata, kuna

see on esitatud hilinenult (TsMS § 331 lg 1). Hageja esitas tõendeid NN hariduse ja staaži kohta

juba koos apellatsioonkaebusega. Kui kostja oleks soovinud NN kohta tõendeid esitada, oleks

ta saanud seda teha juba apellatsioonkaebuse vastuses.

Hageja on esitanud 30.06.2020 tõendid, et ka HR ja MV ei ole käekirjaekspertidena

kutseregistrisse kantud. Kolleegium jätab hageja 30.06.2020 esitatud tõendid vastu võtmata,

kuna need on esitatud hilinenult (TsMS § 331 lg 1). Hageja oleks saanud need esitada hiljemalt

koos apellatsioonkaebusega.

Kuna tõendid esitati elektrooniliselt, siis neid tõendeid, mille vastuvõtmisest keeldutakse, ei

tagastata.

2-16-5196

16. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud maakohtu seisukoht, et tõendamata on

hageja väide, et H. H ei ole testamendile alla kirjutanud. Hageja on kohtule esitanud

eriteadmistega isiku NN (Ekspertiisibüroo NN) 08.11.2016 arvamuse, mille kohaselt ei ole

06.07.2015 testament allkirjastatud H. Hi poolt. Harju Maakohus määras 23.01.2018 määrusega

käekirjaekspertiisi ja tegi selle teostamise ülesandeks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile

(EKEI). EKEI ekspertide H. R ja M. V 07.03.2018 ekspertiisiakti kohaselt on 06.07.2015

testament allkirjastatud H. Hi poolt. 28.11.2018 kohtuistungil küsitleti EKEI eksperte

täiendavalt ja eksperdid jäid oma seisukoha juurde. Kolleegiumi hinnangul on õige maakohtu

järeldus, et EKEI ekspertide ekspertiisiakt on veenvam kui eriteadmistega isiku NN arvamus.

NN on arvamuse andnud kolme võrdlusmaterjali alusel, kuid EKEI ekspertidel oli

võrdlusmaterjali oluliselt rohkem. NN arvamuse hiliseim võrdlusmaterjal oli aastast 2012, kuid

EKEI ekspertide käsutuses oli võrdlusmaterjale ka aastast 2014 ja 2015, s.o testamendi

allkirjastamisele lähedasemast ajast. Lisaks on NN arvamus tehtud testamendi koopia pinnalt,

kuid EKEI ekspertide arvamus testamendi originaali alusel. Ringkonnakohtule esitatud tõendite

kohaselt on NNl küll pikaajaline staaž kriminalistika alal, kuid 28.11.2018 kohtuistungil antud

ütlustest nähtuvalt on ka EKEI eksperdid suurte kogemustega. Põhjendamatud on etteheited, et

maakohus oleks pidanud korraldama veel ühe ekspertiisi. Uue ekspertiisi määramiseks puudub

vajadus ka ringkonnakohtul. Ebaõige on ka hageja seisukoht, et EKEI ekspertide 07.03.2018

ekspertiisiakt ei ole jälgitav. Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul EKEI

ekspertide 07.03.2018 ekspertiisiaktiga tõendatud, et 06.07.2015 testament on allkirjastatud H.

Hi poolt.

Kostja on esitanud 26.06.2020 menetlusdokumendis väite, et kutseregistris puuduvad andmed

NNle kutsetunnistuse väljastamise kohta. Hageja on esitanud 30.06.2020 väite, et ka H. R ja M.

V ei ole käekirjaekspertidena kutseregistrisse kantud. Kolleegium jätab need väited

tähelepanuta, kuna need on esitatud hilinenult (TsMS § 331 lg 1). Pooltel oli võimalik need

väited esitada hiljemalt apellatsioonkaebuses ja selle vastuses. Lisaks ei näita kutseregistris

vastava kande puudumine, et neil puuduksid oskused käekirjaekspertiisi tegemiseks.

17. Samuti on hageja väitnud, et testament on tühine, kuna H. H oli testamendi tegemise

ajal xxxxxxx. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul

(täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes xxxxxx, xxxxxxx või muu

xxxxxxxx tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime.

Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta

ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. TsÜS § 10 järgi on piiratud teovõimega

isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. TsMS §

232 lg 1 kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja

objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on

tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus tõendite hindamise reegleid rikkunud kui leidis, et

hageja ei ole tõendanud oma väidet, et H. H oli testamendi tegemise ajal xxxxxxxxx.

18. Xxxxxxxx arsti T. K 11.04.2016 selgituse kohaselt oli testaatoril 2014.a diagnoositud

xxxxxxxxx. Arsti arvates oleks testaatoril olnud suuri raskusi juriidilistest tehingutest

arusaamisega (I kd tl 140). R. K 17.05.2016 kirjaliku selgituse kohaselt ei suutnud H. H ennast

2015.a arusaadavalt väljendada ja tema käitumine oli muutunud (I kd tl 147-148). Tunnistaja

M. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli H. H 2012.a Tallinnasse, kuid ei saanud

korralikult räägitud ja kurtis, et kodus tahetakse tema asjad ära varastada ning palus tunnistajal

need maha müüa. Tunnistaja hinnangul oli H. Hil xxxxxxxxx ning ta ei andnud adekvaatseid

vastuseid. Hiljem suhtlesid ainult telefoni teel ning tunnistaja ei saanud H. Hist aru.

2-16-5196

19. Teised tõendid aga ei kinnita hageja väidet, et H. Hil oli raskusi oma tegudest

arusaamisega testamendi tegemise ajal. Xxxxxxx elava IE 13.04.2016 kirjaliku selgituse

kohaselt ei näidanud testaator välja märke xxxxxx kohta. Ta oli kogu aeg suutlik oma vajadusi,

soove ja mõtteid edastama (I kd tl 54-56). E. A 03.08.2016 kirjaliku selgituse kohaselt oli H.

Hil sõnade väljaütlemisega vahel raskusi, kuid ta sai aru, mida ta öelda tahab. Ta teadis, mida

tahtis öelda, ta mõtles õigesti (I kd tl 181-183). J. I 26.07.2016 selgituse kohaselt oli H. H 2015.a

suvel tegus ja täis elutahet, radikaalne muutus toimus testaatori tervises pärast kukkumist

novembris (I kd tl 185). Tunnistaja P.-A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli H. Hil kuni

kukkumiseni kõik selge. Pärast kukkumist ei mäletanud enam hästi nimesid, asukohti.

Tunnistaja S. F (perearst) ütluste kohaselt tuli H. H 27.07.2015 koos kostjaga vastuvõtule, kus

oli tavaline läbivaatus ning H. H vastas adekvaatselt. Tunnistaja selgituste kohaselt tähendab

raviloos olev märge - ei saa ise hakkama - seda, et patsient vajab elutoimingutes abi.

20. Ringkonnakohus märgib, et H. Hi raviloo kohaselt suunati ta 03.08.2015 xxxxxx poole

viitega - patsient ei saa ise hakkama, xxxxx probleemid - kuid raviloost nähtuvalt tehti

suunamine hageja telefonikõne põhjal (II kd tl 20b-20c). Samuti nähtub raviloost, et 19.11.2015

haigla väljavõtte kohaselt on lapselaps kinnitanud, et viimastel aastatel on patsiendil olnud

probleeme kõnega ning poja kinnitusel on viimastel aastatel patsiendil xxxxxxx (II kd tl 20d).

Need ei tõenda kolleegiumi hinnangul aga, et ta ei saanud testamendi tegemise ajal aru oma

tegude tähendusest. H. Hi raviloos on 11.01.2016 märge, et vastab küsimustele „jah ja ei“

sõnadega, patsiendil ei saa välistada xxxxxxx (II kd tl 20d). Nimetatud viide on tehtud pärast

testaatori kukkumist 2015.a novembris, mitmeid kuid pärast testamendi tegemist, mistõttu ei

tõenda see testaatori tervislikku seisundit testamendi tegemise ajal.

21.

23.11.2015 väljavõttest H. Hi haigusloost (raviarst E. R, AS xxxxx) (I kd tl 159-162)

nähtub, et 09.11.2015 oli kontakt patsiendiga takistatud tugeva kõnehäire tõttu, patsient suudab

vastata üksikute sõnadega, kohati on raskesti eristatav vastuste adekvaatsus. Ringkonnakohus

märgib, et nimetatud haiguslugu puudutab testaatori tervislikku seisundit pärast kukkumist

2015.a novembris. Ka hageja poolt 30.05.2016 esitatud helisalvestis testaatori vestlusest on

hageja väljatoodud asjaoludest nähtuvalt tehtud pärast testaatori kukkumist 2015.a novembris.

Eeltoodust tulenevalt ei tõenda need kolleegiumi arvates testaatori vaimset seisundit testamendi

tegemise ajal.

22. Hageja leiab, et tunnistaja S. F ei andnud tõeseid ütlusi või on arsti juurde toodud H. Hi

asemel keegi teine isik. S. F ütluste kohaselt kasutas testaator keppi või karku, kuid hageja väitel

ei kasutanud H. H neid kunagi. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna hageja väited alust asuda

seisukohale, et S. F andis ebaõigeid ütlusi, või et arsti juurde toodi keegi teine isik. Kostja ei

ole omaks võtnud hageja väidet, et testaator ei kasutanud kunagi keppi või karku. Kuigi

tunnistaja P.-A. ütluste kohaselt kõndis testaator ilma kepita, ei saa sellest järeldada, et testaator

kunagi keppi või karku ei kasutanud. P.-A. ei käinud testaatoriga igal pool koos. IE 13.04.2018

kirjaliku selgituse kohaselt oli testaatoril raskusi kõndimisega. Eeltoodu pinnalt ei saa lugeda

tõendatuks, et testaator mitte kunagi käimisel abivahendit ei kasutanud. Lisaks ei ole küsimus,

kas testaator kasutas keppi või karku, asja lahendamisel määrava tähtsusega.

Samuti on hageja juhtinud tähelepanu, et testaatori raviloos on kirjas, et patsient eitab xxxxxx.

Tegelikult oli testaatoril tugev xxxxxx. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest teha järeldust, et

arsti juures oli testaatori asemel keegi teine isik. Samuti ei saa sellest teha järeldust testaatori

xxxxxxxx seisundi kohta testamendi tegemise ajal. Nimetatud kanne raviloos on tehtud

19.11.2015 (I kd tl 20c-20d), st pärast kukkumist, mil H. Hi tervislik seisund halvenes.

2-16-5196

Hageja hinnangul on maakohus jätnud tähelepanuta, et isik, kas vajas pidevalt abi, ei oleks

olnud suuteline sõitma transpordivahenditega ega tegema iseseisvalt teisi toiminguid.

Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja S. F ütluste kohaselt vajas testaator kodus

põhitoimingutel abistamist. Tunnistaja P.-A. ütluste kohaselt käis testaator enne kukkumist

bussiga ise linnas. J. I selgituse kohaselt külastas testaator 2015.a suvel vanu tuttavaid.

Testaatorit viidi tuttavate juurde tavaliselt autoga, kuid tagasi tuli ta bussiga (I kd tl 185). T. P

kirjalike selgituste kohaselt sõidutas ta 2015.a suvel H. Hi palvel teda autoga (I kd tl 184).

Ringkonnakohtu arvates ei saa neid tõendeid pidada vastuolus olevaks. Isik võib mõnedes

toimingutes vajada abi, mõnedes mitte. Ka füüsiline seisund võib eriti vanemas eas olla

erinevatel päevadel erinev. Lisaks ei saa H. Hi füüsilisest seisundist teha järeldusi tema xxxxxx

seisundi kohta.

23. Maakohus määras 18.01.2018 määrusega H. Hi postuumse kohtupsühhiaatrilise ja –

psühholoogilise kompleksekspertiisi. Ekspertide O. T ja A. V 19.03.2018 ekspertiisiakti

kohaselt ei võimalda ekspertide käsutuses olevad meditsiiniandmed kinnitada xxxxxxx,

xxxxxxx või xxxxxxx esinemist testamendi koostamise päeval. Eksperdid märkisid, et

olemasolevate meditsiiniliste andmete põhjal võib järeldada, et H. H sai 06.07.2015 testamendi

tegemise ajal aru oma tegude tähendusest ning oli võimeline neid juhtima ning notarile oma

selget tahet väljendama ning saama täielikult aru notariaalselt tõestatud dokumendi sisust.

Eksperdid selgitasid muuhulgas, et Xxxxxxx arsti T. K kirjas viidatud testi tulemuste pinnalt ei

saa väita, et H. Hil oli xxxxxx. Eksperdid jäid ekspertiisiakti juurde ka 28.11.2018

kohtuistungil. Eeltoodust nähtuvalt ei kinnitanud ka postuumne kohtupsühhiaatriline ja –

psühholoogiline kompleksekspertiis, et H. H ei saanud testamendi tegemisel aru oma tegude

tähendusest.

24. Ülaltoodule tuginedes on ringkonnakohtu hinnangul tõendamata hageja väide, et

testaator oli testamendi tegemise ajal piiratud teovõimega. Seega ei saa pidada testamenti

tühiseks TsÜS § 10 alusel.

25. Kolleegiumi hinnangul puuduvad alused testamendi tühistamiseks eksimuse või pettuse

tõttu. PärS § 88 lg 7 sätestab, et kui testamendi tegemisel esines asjaolu, mis annab vastavalt

tsiviilseadustiku üldosa seadusele aluse testamendi tühistamiseks, võib pärast pärandaja surma

testamendi tühistada ka isik, kes oleks õigustatud pärima testamendi või selle osa kehtetuse

korral. Testamendi tühistamiseks tuleb esitada hagi kohtusse. TsÜS § 90 lg 1 järgi võib tehingu,

mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, seaduses sätestatud

korras tühistada. Vastavalt TsÜS § 92 lg-le 1 on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest

asjaoludest. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses

hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut

tegema. Ringkonnakohtu hinnangul ei kinnita tsiviilasjas olevad tõendid, et kostja oleks viinud

testaatori eksimusse testamendi tegemisel, või et testaator oleks testamendi tegemisel olnud

eksimuses. Asjaolu, et testaator tuli Eestisse hageja teadmata, ei kinnita, et testaator oleks olnud

testamendi tegemisel eksimuses. Samuti on tõendamata, et kostja on kinnitanud testaatorile, et

ta ei saa hageja juures elada, ning tekitanud testaatoris tunde, et hageja ei hooli testaatorist.

Lisaks nähtub tunnistaja P.-A. ütlustest, ning E. A (I kd tl 181-183), T. P (I kd tl 184) ja J. I (I

kd tl 185) selgitustest, et testaatoril oli soov teha testament kostja kasuks. Kolleegiumi

hinnangul jättis maakohus põhjendatult hagi testamendi tühistamiseks rahuldamata.

26. Ülaltoodule tuginedes tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

2-16-5196

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtu menetluskulud

jätta hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus määrab

menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu