Legislator Case Law & Legislation
2-19-10444/20 AI generated

2-19-10444/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-19-10444/20
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi

Legislator headnote

AI generated

2-19-10444/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi

Keywords

AI generated
cost of living adjustment living expenses rehabilitation supplement basic needs meeting the threshold indigence
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10444

Tsiviilasi

MMi hagi HHi vastu elatise suurendamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MMi 10.02.2020 apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

810 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(apellant):

MM

(isikukood

xxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja HM ja lepinguline esindaja Angela

Jürgenson

Kostja (vastustaja):

HH

(isikukood

xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses

igakuise elatise välja mõistmata jätmise osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas

samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi

läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas hagi osaliselt,

mõistes HHilt välja igakuiselt elatise MMi kasuks alates 11.07.2019 summas 180 eurot

kuni MMi täisealiseks saamiseni (s.o 02.02.2028). Samuti on maakohtu otsus

jõustunud elatise tasumise täitmist korraldavas osas (resolutsiooni p 4) ning osas,

milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise

väljamõistetud elatisega (resolutsiooni p 5).

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks lahendab maakohus.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse punktide 1-3 peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule

Tsiviilasi nr 2-19-10444

2 (7)

30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. MM esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule hagi HHi vastu elatise suurendamise nõudes.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt alates 11.07.2019 kuni

hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras.

2. Kostja pöördus 2014. a kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr x-xx-

xxxxx). Tol hetkel oli kostja igakuine neto sissetulek 333,60 eurot. Seetõttu vähendas kohus

hageja elatist 111,20 euroni. Eelmisest lahendist on hetkel möödas enam kui viis aastat ja

kostja majanduslik seisund on paranenud.

3. Äriregistri andmetel on kostja saanud osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes

Xxxxxxxxxxx OÜ. Ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli 13 123 eurot. Kostjale kuuluvad

kinnisasjad aadressil Xxxxxxxx maakond, xxxxxxxx vald, xxxxxxx küla, xxxxxxx,

suurusega 15 850 m2 ning aadressil xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxxx küla, xxxxx x,

suurusega 14 684 m2. Kostja on müünud 2019. aastal külmikbussi ja hiljuti 2 sõiduautot.

Kostja tegeleb luksuslike hobidega – xxxxxxxx ja xxxxxxx. Kostjal on ka teine laps, kellele

on ostetud xxxxxxx ja xxx. Selgusetu on, mille arvelt on kostja pangakontole kogunenud

raha ligikaudu 7000 eurot. Kostja sõiduki müügist on saadud 3980 eurot, kuid 2726 eurot

peab olema saadud muudest allikatest. Kostja on värskelt renoveerinud oma elamut.

4. Hageja kulutused, võrreldes viie aasta taguse ajaga, on muutunud. Toona sai hageja

hakkama 355 euroga kuus. Nüüd käib hageja koolis ja suurenenud on ka elamispinna kulu.

Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot; toit 200 eurot; transport 24

eurot; sidekulud 10 eurot; tervishoiukulud 20 eurot; hügieenitarbed 5 eurot; riided ja

jalanõud 50 eurot; muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot. Samuti on

hagejal igakuised kulud koolikohustuse täitmiseks: xxxxxxxx kooli õppemaks kuus 155

eurot; koolitoit 7 eurot; koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot; koolitarbed õppeaasta

alguses

eurot

(seega

igakuiselt

keskmiselt

12,50

eurot);

muuseumid,

klassiekskursioonid ja võistlused 10 eurot; koolivorm (1x aastas 158 eurot) keskmiselt

igakuiselt 13,20 eurot; võimlemisriided (1x aastas 100 eurot) keskmiselt igakuiselt 8,30

eurot; kohustuslik ajakirja „xxxxxx“ tellimus (1x aastas 20 eurot) 1,60 eurot; e-kooli

aastamaks 20 eurot (igakuiselt 1,60 eurot), lõunasöök (5 eurot x 20 päeva) 100 eurot.

Samuti on hagejal igakuised kulud huvialaringidele: xxxxxxxxx kuutasu 175 eurot;

xxxxxxxx kuutasu 70 eurot; xxxxxxxxx 20 eurot.

5. Hageja ema töötab Sihtasutuses xxxxxxxx ja tema igakuine sissetulek on 1190,47 eurot.

Hageja ema on kandnud valdava osa hageja kuludest. Kostja poolt tasutav osa 111,20 eurot

on ebapiisav. Kostja kulutused ei ole nii suured nagu kostja seda näitab. 2019. a augustis

Tsiviilasi nr 2-19-10444

3 (7)

on kostja kulud olnud 68,5 eurot. Lähtudes kostja elustandardist on kostja võimeline

maksma elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja vastuväited

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt on kostja nõus hagi rahuldamisega

igakuise elatise suurendamisega 150 euroni.

7. Hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seis on viie aastaga paranenud. Kostja on

osalise töövõimega ja tema igakuine sissetulek on käesoleval hetkel ligikaudu 500 eurot,

millest 250 eurot on tulu ettevõtlusest ja 230-245 eurot kuus on töövõimetustoetus.

8. Hageja igakuised kulutused on ülepaisutatud. Kulutused toidule ja riietele on ebaselged.

Toimetuleku piir on 150 eurot kuus, millega peab inimene igakuiselt hakkama saama.

9. Kostjal on ka teine laps, kes elab eraldi ja kellele kostja tasub samuti igakuiselt 111 eurot

elatist. Kostja täidab seda kohustust vabatahtlikult. Lisaks igakuisele elatisele (kokku 222

eurot kuus), kulub kostja sissetulekust ülejäänud 318 eurot kommunaalmaksetele,

ravimitele, toidule ja transpordile.

10. Kostjal on 2 kinnisasja, kuid ühel asub elamu, milles kostja elab ja teisel asub väike

metsatukk küttepuude soetamiseks. Kostja pangakontol on 2019. a oktoobrikuu seisuga

6706 eurot, mida kostja on kogunud ravimite ja kodu remondi jaoks. Osa kogutud rahast

(3980 eurot) on saadud vana sõiduki müügist. Kogutud raha on vaja kasutada uue

transpordivahendi soetamiseks, mille järgselt oleks pangakonto jääk nullis.

11. Kostja elustandard ei ole nii hea, nagu hageja seda näidata püüab. Kostja ei nõustu, et kostja

tegeleb luksuslike hobidega. Kostjale kuuluv mootorratas ei ole töökorras ja selle väärtus

on kõigest 1500 eurot. Kostja elumaja teine korrus on valmis ehitamata põhjusel, et kostjal

puuduvad rahalised vahendid. Kostjale kuuluval ettevõttel on müügitulu, kuid see on samas

suurusjärgus kuludega. Teisele lapsele ostetud xxxxxx ei viita luksusliku eluviisile.

12. Kostjal puudub alus kohelda lapsi ebavõrdselt, kuid juhul kui kohus rahuldab hagi, satub

kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda, kuna kostja ei ole samaväärselt võimeline teisele

lapsele elatist maksma.

Maakohtu otsus

13. Harju Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas

09.01.2020 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus muutis

27.11.2014 Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx välja mõistetud elatise suurust ja

mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuni

hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2028). Maakohus määras elatise tasumise iga

kalendrikuu eest ette vastava kuu 1-ks kuupäevaks hageja arvelduskontole selgitusega „elatis“.

Samuti tasaarvestas maakohus menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise

väljamõistetud elatisega.

14. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostjalt 111,2 euro suuruse igakuise elatise

väljamõistmisel arvestati kostja ühe kuu sissetulekuga 333,60 eurot ja kostjal teise lapse

olemasoluga. Maakohus leidis, et kostjal on käesoleval hetkel osaline töövõime, kuid

kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on kostja majanduslik olukord paranenud võrreldes

2014. aastaga. Maakohus pidas eluliselt usutavaks kostja poolt esile toodud igakuiseid

kulutusi. Maakohus võttis arvesse, et kostja sissetulekud on suurenenud, ta on äriühingu

ainuosanik ja juhatuse liige ning kostjale kuulub kaks kinnisasja, millest maakohus järeldas,

et kostjalt väljamõistetavat igakuist elatist tuleb suurendada 180 euroni.

Tsiviilasi nr 2-19-10444

4 (7)

15. Lisaks leidis maakohus, et puudub vajadus hinnata hageja igakuiseid kulusid, kuna kostja

ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline hagejale miinimumulatuses

elatist tasuma. Lisaks ei ole hageja esile toonud, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise

aja seisuga oleksid hageja igakuised kulutused oluliselt muutunud.

Apellatsioonkaebus

16. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 10.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise 180

eurot ületavas osas ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

17. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme (Perekonnaseaduse (PKS)

§ 101 lg 1 ja 102 lg 2). Samuti on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust.

18. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et

elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Maakohus ei ole

kohtuasjas arvestanud kostja tegeliku elustandardiga. Kostja majanduslik seisund on

võrreldes 2014. aastaga ligikaudu 4 korda paranenud (kontol olevast rahast lähtudes

keskmine 6 kuu sissetulek tegelikkuses 1303,03 eurot) ning arusaamatuks jääb seejuures

maakohtu järeldus, millest tulenevalt on kostja võimeline tasuma vaid 180 euro suurust

elatist. Analüüsimata on jäetud kostja hobidega tegelemine ja elamu renoveerimine.

19. Maakohus ei ole tuvastanud kostja kulude ulatust ja kohtuotsuses on ka põhjendamata,

millistest vahenditest kostja endale ravimeid, toiduaineid ja transporditeenust lubada saab.

Kostja äritegevuse kasumlikkust näitab seegi, et kostja müüs oma ettevõtte kaudu

uueväärset kaubikut. Maakohus pole ka seda asjaolu hinnanud.

20. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud mil viisil kahjustaks hagejale miinimumelatise maksmine

kostjat. Maakohus pole märkinud, milline summa on vajalik säilitamaks kostjale

minimaalne toimetulek.

21. Maakohus on nentinud, et kostjal on osaline töövõime, kuid pole tuvastanud ega

põhjendanud, milline kostja tervisest tulenev tegevus on eelnevast tulenevalt takistatud. Nii

elamu renoveerimine kui ka xxxxxx müügiga tegelemine on füüsilised tööd, millega kostja

saab hakkama osalise töövõimega. Kostja omab ka xxxxxxxxx, millega kehva tervise korral

pole ilmselt võimalik liikuda. Lisaks eelnevale pole maakohus analüüsinud ka kostjale

kuuluva vara müümise võimalust.

Vastustaja seisukoht

22. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik

menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas 25.03.2020 apellatsioonkaebuse vastuse

lisadena maksekorraldused maakohtu poolt väljamõistetud elatise tasumise kohta.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata

igakuise elatise 180 eurot ületavas osas, kuni seaduses sätestatud miinimummäärani.

Pooled ei vaidlusta seega maakohtu otsust osas, millega maakohus suurendas kostjalt

hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

igakuiselt 180 eurot alates 11.07.2019. Lisaks ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas,

milles maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning

milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise

väljamõistetud elatisega ning elatise tasumise täitmist korraldavas osas. Maakohtu otsus on

vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku

Tsiviilasi nr 2-19-10444

5 (7)

(TsMS) § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning saata

tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

25. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt hindamata, kas kostja on võimeline

tasuma hagejale elatist suuremas ulatuses kui 180 eurot kuus, arvestades seejuures kostja

teise lapse huvisid.

26. Kohtul tuleb elatise nõuet lahendades analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas

kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb kostja varaline

seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-

162343p 13). Riigikohus on lisaks leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma

kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul

põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema

elustandardiga (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14).

Maakohus ei hinnanud otsuses hageja väiteid kostja elustandardi kohta (hobidega

tegelemine, elumaja renoveerimine) ning kostja vara müügi võimalikkust ja selle arvelt

hagejale suurema kui 180 euro suuruse elatise maksmist. Maakohus rikkus kolleegiumi

hinnangul selles osas põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Lisaks on maakohus

rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud kostjale vajadust täpsustada,

millistest vahenditest on kostja võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja

renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas

2726 eurot. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama

andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5

järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise

asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise

koguma (vt Riigikohtu 08.04.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11; 28.03.2007

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 14).

27. Maakohus tuvastas, et varasemas tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx elatise vähendamise nõude

lahendamisel arvestati kostjalt hageja kasuks 111,20 euro suuruse igakuise elatise välja

mõistmisel sellega, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Kostja on käesolevas asjas

läbivalt tuginenud sellele, et tema teise lapse heaolu tuleb jätkuvalt arvesse võtta, vastasel

korral tekib ebavõrdne olukord. Kolleegium nõustub sellega, et ka käesolevas menetluses

on vajalik arvestada kostja teise lapse huvidega. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda

lause järgi mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p

17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra

mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses

sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa

laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldusena analüüsida, kas

kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja

sissetulekuid ja laste vajadusi) (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-2343, p

10). Kolleegiumi hinnangul kohaldub Riigikohtu eeltoodud seisukoht ka olukorras, kus

kohtule on esitatud elatise suurendamise hagi. Seega tuleb kohtul, vaatamata sellele, et

varasemas menetluses on kostja teise lapsega arvestatud, elatise suurendamise nõude

lahendamisel täiendavalt hinnata seda, kas kostja suudab maksta kõigile lastele elatist

Tsiviilasi nr 2-19-10444

6 (7)

võrdväärselt. Ühe lapse kasuks elatise suurendamine ei tohi tuua kaasa olukorda, kus teine

laps jääb vähem kindlustatuks.

28. Maakohus selgitas käesolevas asjas, et kostjal tuleb esile tuua kulud, mida ta kannab seoses

teise lapsega. Kostja tõi esile, et ta tasub teisele lapsele elatist 111 eurot kuus. Vanemal,

kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on

kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste

vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr

2-16118651, p 17). Kostjal, kui isikul, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb seega

teise lapse vajadused ning nende rahuldamise võimalused esile tuua ja vajadusel tõendada.

Maakohus selgitas küll õigesti vajadust tuua välja kulutused teisele lapsele, kuid jättis

edasiselt kostjale selgitamata, et kostjal on vaja esile tuua ka, millised on kostja teise lapse

vajadused ja kostja võimalused nende vajaduste rahuldamiseks.

29. Riigikohus on leidnud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb

laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka teise vanema panust

lapse ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).

Seega tuleb käesolevas asjas arvesse võtta kostja teise lapse ema panust lapse vajaduste

rahuldamiseks. Need asjaolud tuleb kostjal samuti esile tuua ja vajadusel tõendada (vt

Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17). Maakohus on jätnud ka

selles osas selgitamiskohustuse täitmata.

30. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled teise

lapsega seonduvate asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada. Poolte

võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema

vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse

esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid. Ka sellisel juhul kohaldub TsMS § 230

lg 3, mis võimaldab kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal

algatusel (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).

31. Kui kostja on esile toonud ja vajadusel tõendanud teise lapse vajadused, enda võimekuse

nende vajaduste rahuldamiseks ning teise lapse ema panuse, saab kohus järgnevalt hinnata,

kas kostja sissetulek ja varaline olukord võimaldab hagejaga võrdväärset ülalpidamist

teisele lapsele anda. Seejuures tuleb arvestada käesolevas asjas maakohtu otsuse jõustunud

ulatust 180 eurot kuus. See tähendab, et juhul kui maakohus tuvastab, et kostja majanduslik

olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga, 180 eurot ületavas osas hageja

kasuks elatise välja mõistmisel, ülal pidada, ei ole kolleegiumi hinnangul 180 ületavas osas

hagi võimalik rahuldada.

32. Kui maakohus tuvastab, et kostja teine laps ei satu hageja elatise suurendamisel

ebavõrdsesse olukorda, tuleb maakohtul asja uuel arutamisel arvestada ka kostja

vastuväitega selles osas, et hageja kulud ei ole põhjendatud. Kostja tõi maakohtus esile, et

hageja kulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub

eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste

rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 22.03.2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p

15). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista

miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-

118651, p 14). Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldus hageja kulude hindamise

mittevajalikkuse kohta ebaõige. Kolleegium märgib, et tulenevalt maakohtu otsuse

jõustumisest 180 euro osas, ei saa olla enam vaidlust selles, et hageja kulud on põhjendatud

antud summa ulatuses, kuid tuvastamaks, kas kostjalt on põhjendatud välja mõista

suuremas ulatuses elatis, tuleb hinnata, kas hageja kulud 180 euro ulatuses kuni kahekordse

elatise määrani on põhjendatud.

Tsiviilasi nr 2-19-10444

7 (7)

33. Õige on hageja märkus, et maakohus ei ole hinnanud, kuidas mõjutab kostja poolset

ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime. Maakohus ei ole

selgitanud, milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Üksnes kohustatud vanema

töövõimetus, sh osaline töövõimetus ei anna alati alust elatist vähendada alla kehtiva

miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud

vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt

välja mõistmata elatise alammäära (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

19-07, p 12; 11.04.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08, p 11; 27.04.2009 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 13).

34. Maakohtu poolt eeltoodud asjaolude välja selgitamata jätmine võis kolleegiumi hinnangul

kaasa tuua ebaõige lahendi hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtul ei ole

endal võimalik sedavõrd ulatuslikke eelmenetluse puudujääke apellatsioonimenetluses

kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause), mistõttu tuleb saata asi tagasi maakohtule

tühistatud

osas

asja

uueks

arutamiseks.

Seetõttu

ei

käsitle

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka

kostja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks.

35. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav