2-19-10444/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedTühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi
Legislator headnote
AI generated2-19-10444/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. juuli 2020, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-10444
Tsiviilasi
MMi hagi HHi vastu elatise suurendamise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
MMi 10.02.2020 apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
810 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja
(apellant):
MM
(isikukood
xxxxxxxxxx),
seaduslik esindaja HM ja lepinguline esindaja Angela
Jürgenson
Kostja (vastustaja):
HH
(isikukood
xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Agu Eichenbaum
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Tühistada Harju Maakohtu 09.01.2020 otsus HHilt enamas kui 180 euro ulatuses
igakuise elatise välja mõistmata jätmise osas ning saata tsiviilasi tühistatud osas
samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis kostja taotluse hagi
läbivaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning rahuldas hagi osaliselt,
mõistes HHilt välja igakuiselt elatise MMi kasuks alates 11.07.2019 summas 180 eurot
kuni MMi täisealiseks saamiseni (s.o 02.02.2028). Samuti on maakohtu otsus
jõustunud elatise tasumise täitmist korraldavas osas (resolutsiooni p 4) ning osas,
milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise
väljamõistetud elatisega (resolutsiooni p 5).
3. Apellatsioonkaebus rahuldada.
4. Kostja taotluse uute tõendite vastuvõtmiseks lahendab maakohus.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse punktide 1-3 peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule
Tsiviilasi nr 2-19-10444
2 (7)
30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse
avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes
vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse
esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja
ennistamist.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1. MM esitas 11.07.2019 Harju Maakohtule hagi HHi vastu elatise suurendamise nõudes.
Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise igakuiselt alates 11.07.2019 kuni
hageja täisealiseks saamiseni seaduses sätestatud miinimummääras.
2. Kostja pöördus 2014. a kohtusse hagiavaldusega elatise vähendamiseks (tsiviilasi nr x-xx-
xxxxx). Tol hetkel oli kostja igakuine neto sissetulek 333,60 eurot. Seetõttu vähendas kohus
hageja elatist 111,20 euroni. Eelmisest lahendist on hetkel möödas enam kui viis aastat ja
kostja majanduslik seisund on paranenud.
3. Äriregistri andmetel on kostja saanud osanikuks ja juhatuse liikmeks ettevõttes
Xxxxxxxxxxx OÜ. Ettevõtte 2018. aasta müügitulu oli 13 123 eurot. Kostjale kuuluvad
kinnisasjad aadressil Xxxxxxxx maakond, xxxxxxxx vald, xxxxxxx küla, xxxxxxx,
suurusega 15 850 m2 ning aadressil xxxxx maakond, xxxxx vald, xxxxxx küla, xxxxx x,
suurusega 14 684 m2. Kostja on müünud 2019. aastal külmikbussi ja hiljuti 2 sõiduautot.
Kostja tegeleb luksuslike hobidega – xxxxxxxx ja xxxxxxx. Kostjal on ka teine laps, kellele
on ostetud xxxxxxx ja xxx. Selgusetu on, mille arvelt on kostja pangakontole kogunenud
raha ligikaudu 7000 eurot. Kostja sõiduki müügist on saadud 3980 eurot, kuid 2726 eurot
peab olema saadud muudest allikatest. Kostja on värskelt renoveerinud oma elamut.
4. Hageja kulutused, võrreldes viie aasta taguse ajaga, on muutunud. Toona sai hageja
hakkama 355 euroga kuus. Nüüd käib hageja koolis ja suurenenud on ka elamispinna kulu.
Hageja igakuised kulud on järgnevad: eluasemekulud 50 eurot; toit 200 eurot; transport 24
eurot; sidekulud 10 eurot; tervishoiukulud 20 eurot; hügieenitarbed 5 eurot; riided ja
jalanõud 50 eurot; muud vältimatud püsikulud (teater, kino, ujumine) 35 eurot. Samuti on
hagejal igakuised kulud koolikohustuse täitmiseks: xxxxxxxx kooli õppemaks kuus 155
eurot; koolitoit 7 eurot; koolitarbed õppeaasta jooksul 10 eurot; koolitarbed õppeaasta
alguses
eurot
(seega
igakuiselt
keskmiselt
12,50
eurot);
muuseumid,
klassiekskursioonid ja võistlused 10 eurot; koolivorm (1x aastas 158 eurot) keskmiselt
igakuiselt 13,20 eurot; võimlemisriided (1x aastas 100 eurot) keskmiselt igakuiselt 8,30
eurot; kohustuslik ajakirja „xxxxxx“ tellimus (1x aastas 20 eurot) 1,60 eurot; e-kooli
aastamaks 20 eurot (igakuiselt 1,60 eurot), lõunasöök (5 eurot x 20 päeva) 100 eurot.
Samuti on hagejal igakuised kulud huvialaringidele: xxxxxxxxx kuutasu 175 eurot;
xxxxxxxx kuutasu 70 eurot; xxxxxxxxx 20 eurot.
5. Hageja ema töötab Sihtasutuses xxxxxxxx ja tema igakuine sissetulek on 1190,47 eurot.
Hageja ema on kandnud valdava osa hageja kuludest. Kostja poolt tasutav osa 111,20 eurot
on ebapiisav. Kostja kulutused ei ole nii suured nagu kostja seda näitab. 2019. a augustis
Tsiviilasi nr 2-19-10444
3 (7)
on kostja kulud olnud 68,5 eurot. Lähtudes kostja elustandardist on kostja võimeline
maksma elatist vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras.
Kostja vastuväited
6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt on kostja nõus hagi rahuldamisega
igakuise elatise suurendamisega 150 euroni.
7. Hageja ei ole tõendanud, et kostja majanduslik seis on viie aastaga paranenud. Kostja on
osalise töövõimega ja tema igakuine sissetulek on käesoleval hetkel ligikaudu 500 eurot,
millest 250 eurot on tulu ettevõtlusest ja 230-245 eurot kuus on töövõimetustoetus.
8. Hageja igakuised kulutused on ülepaisutatud. Kulutused toidule ja riietele on ebaselged.
Toimetuleku piir on 150 eurot kuus, millega peab inimene igakuiselt hakkama saama.
9. Kostjal on ka teine laps, kes elab eraldi ja kellele kostja tasub samuti igakuiselt 111 eurot
elatist. Kostja täidab seda kohustust vabatahtlikult. Lisaks igakuisele elatisele (kokku 222
eurot kuus), kulub kostja sissetulekust ülejäänud 318 eurot kommunaalmaksetele,
ravimitele, toidule ja transpordile.
10. Kostjal on 2 kinnisasja, kuid ühel asub elamu, milles kostja elab ja teisel asub väike
metsatukk küttepuude soetamiseks. Kostja pangakontol on 2019. a oktoobrikuu seisuga
6706 eurot, mida kostja on kogunud ravimite ja kodu remondi jaoks. Osa kogutud rahast
(3980 eurot) on saadud vana sõiduki müügist. Kogutud raha on vaja kasutada uue
transpordivahendi soetamiseks, mille järgselt oleks pangakonto jääk nullis.
11. Kostja elustandard ei ole nii hea, nagu hageja seda näidata püüab. Kostja ei nõustu, et kostja
tegeleb luksuslike hobidega. Kostjale kuuluv mootorratas ei ole töökorras ja selle väärtus
on kõigest 1500 eurot. Kostja elumaja teine korrus on valmis ehitamata põhjusel, et kostjal
puuduvad rahalised vahendid. Kostjale kuuluval ettevõttel on müügitulu, kuid see on samas
suurusjärgus kuludega. Teisele lapsele ostetud xxxxxx ei viita luksusliku eluviisile.
12. Kostjal puudub alus kohelda lapsi ebavõrdselt, kuid juhul kui kohus rahuldab hagi, satub
kostja teine laps ebavõrdsesse olukorda, kuna kostja ei ole samaväärselt võimeline teisele
lapsele elatist maksma.
Maakohtu otsus
13. Harju Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, rahuldas
09.01.2020 otsusega hagi osaliselt ja jättis menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus muutis
27.11.2014 Tartu Maakohtu poolt tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx välja mõistetud elatise suurust ja
mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise alates 11.07.2019 summas 180 eurot kuni
hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 02.02.2028). Maakohus määras elatise tasumise iga
kalendrikuu eest ette vastava kuu 1-ks kuupäevaks hageja arvelduskontole selgitusega „elatis“.
Samuti tasaarvestas maakohus menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise
väljamõistetud elatisega.
14. Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx kostjalt 111,2 euro suuruse igakuise elatise
väljamõistmisel arvestati kostja ühe kuu sissetulekuga 333,60 eurot ja kostjal teise lapse
olemasoluga. Maakohus leidis, et kostjal on käesoleval hetkel osaline töövõime, kuid
kohtule esitatud tõenditest tulenevalt on kostja majanduslik olukord paranenud võrreldes
2014. aastaga. Maakohus pidas eluliselt usutavaks kostja poolt esile toodud igakuiseid
kulutusi. Maakohus võttis arvesse, et kostja sissetulekud on suurenenud, ta on äriühingu
ainuosanik ja juhatuse liige ning kostjale kuulub kaks kinnisasja, millest maakohus järeldas,
et kostjalt väljamõistetavat igakuist elatist tuleb suurendada 180 euroni.
Tsiviilasi nr 2-19-10444
4 (7)
15. Lisaks leidis maakohus, et puudub vajadus hinnata hageja igakuiseid kulusid, kuna kostja
ei ole oma majanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline hagejale miinimumulatuses
elatist tasuma. Lisaks ei ole hageja esile toonud, et võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise
aja seisuga oleksid hageja igakuised kulutused oluliselt muutunud.
Apellatsioonkaebus
16. Maakohtu otsuse peale esitas hageja 10.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub
maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata elatise 180
eurot ületavas osas ja teha uue otsuse, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud
palub hageja jätta kostja kanda.
17. Hageja hinnangul on maakohus rikkunud materiaalõiguse norme (Perekonnaseaduse (PKS)
§ 101 lg 1 ja 102 lg 2). Samuti on maakohus rikkunud kohtulahendi põhjendamiskohustust.
18. Elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et
elatise vähendamiseks on PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus. Maakohus ei ole
kohtuasjas arvestanud kostja tegeliku elustandardiga. Kostja majanduslik seisund on
võrreldes 2014. aastaga ligikaudu 4 korda paranenud (kontol olevast rahast lähtudes
keskmine 6 kuu sissetulek tegelikkuses 1303,03 eurot) ning arusaamatuks jääb seejuures
maakohtu järeldus, millest tulenevalt on kostja võimeline tasuma vaid 180 euro suurust
elatist. Analüüsimata on jäetud kostja hobidega tegelemine ja elamu renoveerimine.
19. Maakohus ei ole tuvastanud kostja kulude ulatust ja kohtuotsuses on ka põhjendamata,
millistest vahenditest kostja endale ravimeid, toiduaineid ja transporditeenust lubada saab.
Kostja äritegevuse kasumlikkust näitab seegi, et kostja müüs oma ettevõtte kaudu
uueväärset kaubikut. Maakohus pole ka seda asjaolu hinnanud.
20. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud mil viisil kahjustaks hagejale miinimumelatise maksmine
kostjat. Maakohus pole märkinud, milline summa on vajalik säilitamaks kostjale
minimaalne toimetulek.
21. Maakohus on nentinud, et kostjal on osaline töövõime, kuid pole tuvastanud ega
põhjendanud, milline kostja tervisest tulenev tegevus on eelnevast tulenevalt takistatud. Nii
elamu renoveerimine kui ka xxxxxx müügiga tegelemine on füüsilised tööd, millega kostja
saab hakkama osalise töövõimega. Kostja omab ka xxxxxxxxx, millega kehva tervise korral
pole ilmselt võimalik liikuda. Lisaks eelnevale pole maakohus analüüsinud ka kostjale
kuuluva vara müümise võimalust.
Vastustaja seisukoht
22. Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik
menetluskulud poolte endi kanda. Kostja esitas 25.03.2020 apellatsioonkaebuse vastuse
lisadena maksekorraldused maakohtu poolt väljamõistetud elatise tasumise kohta.
Ringkonnakohtu seisukoht
23. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis kostjalt välja mõistmata
igakuise elatise 180 eurot ületavas osas, kuni seaduses sätestatud miinimummäärani.
Pooled ei vaidlusta seega maakohtu otsust osas, millega maakohus suurendas kostjalt
hageja kasuks välja mõistetavat igakuist elatist ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
igakuiselt 180 eurot alates 11.07.2019. Lisaks ei ole maakohtu otsust vaidlustatud osas,
milles maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata ning
milles maakohus tasaarvestas menetluse jooksul kostja poolt tasutud igakuise elatise
väljamõistetud elatisega ning elatise tasumise täitmist korraldavas osas. Maakohtu otsus on
vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku
Tsiviilasi nr 2-19-10444
5 (7)
(TsMS) § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja
põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
24. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada ning saata
tsiviilasi tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks
läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.
25. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus nõuetekohaselt hindamata, kas kostja on võimeline
tasuma hagejale elatist suuremas ulatuses kui 180 eurot kuus, arvestades seejuures kostja
teise lapse huvisid.
26. Kohtul tuleb elatise nõuet lahendades analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas
kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta. Seejuures tuleb kostja varaline
seisund tuvastada võimalikult täpselt (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-
162343p 13). Riigikohus on lisaks leidnud, et olukorras, kus ülalpidamist andma
kohustatud vanem varjab oma sissetulekuid või sissetuleku suuruse tuvastamine ei ole muul
põhjusel võimalik, saab vanema varalise seisundi hindamisel mh arvestada tema
elustandardiga (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 14).
Maakohus ei hinnanud otsuses hageja väiteid kostja elustandardi kohta (hobidega
tegelemine, elumaja renoveerimine) ning kostja vara müügi võimalikkust ja selle arvelt
hagejale suurema kui 180 euro suuruse elatise maksmist. Maakohus rikkus kolleegiumi
hinnangul selles osas põhjendamiskohustust (TsMS § 442 lg 8). Lisaks on maakohus
rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus ei selgitanud kostjale vajadust täpsustada,
millistest vahenditest on kostja võimaldanud endale hobidega tegelemist ja elumaja
renoveerimist ning mille arvelt on kostja suutnud enda pangakontole koguda raha summas
2726 eurot. Ülalpidamisasjas võib kohus TsMS § 230 lg 4 alusel kohustada poolt esitama
andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning TsMS § 230 lg 5
järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet. Kolleegium selgitab, et lapse ülalpidamise
asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise
koguma (vt Riigikohtu 08.04.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11; 28.03.2007
otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 14).
27. Maakohus tuvastas, et varasemas tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx elatise vähendamise nõude
lahendamisel arvestati kostjalt hageja kasuks 111,20 euro suuruse igakuise elatise välja
mõistmisel sellega, et kostja ülalpidamisel on ka teine laps. Kostja on käesolevas asjas
läbivalt tuginenud sellele, et tema teise lapse heaolu tuleb jätkuvalt arvesse võtta, vastasel
korral tekib ebavõrdne olukord. Kolleegium nõustub sellega, et ka käesolevas menetluses
on vajalik arvestada kostja teise lapse huvidega. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS
§ 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda
lause järgi mõjuv põhjus (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p
17). Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra
mh juhul, kui vanem on töövõimetu või kui vanemal on teine laps, kes elatise
väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks
kui elatist saav laps. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses
sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa
laste ebavõrdse olukorra. Seega tuleb kohtul elatise vähendamise eeldusena analüüsida, kas
kostjal on võimalik maksta kõigile lastele miinimumelatist (s.t analüüsida kostja
sissetulekuid ja laste vajadusi) (vt Riigikohtu 13.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-2343, p
10). Kolleegiumi hinnangul kohaldub Riigikohtu eeltoodud seisukoht ka olukorras, kus
kohtule on esitatud elatise suurendamise hagi. Seega tuleb kohtul, vaatamata sellele, et
varasemas menetluses on kostja teise lapsega arvestatud, elatise suurendamise nõude
lahendamisel täiendavalt hinnata seda, kas kostja suudab maksta kõigile lastele elatist
Tsiviilasi nr 2-19-10444
6 (7)
võrdväärselt. Ühe lapse kasuks elatise suurendamine ei tohi tuua kaasa olukorda, kus teine
laps jääb vähem kindlustatuks.
28. Maakohus selgitas käesolevas asjas, et kostjal tuleb esile tuua kulud, mida ta kannab seoses
teise lapsega. Kostja tõi esile, et ta tasub teisele lapsele elatist 111 eurot kuus. Vanemal,
kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on
kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste
vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr
2-16118651, p 17). Kostjal, kui isikul, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb seega
teise lapse vajadused ning nende rahuldamise võimalused esile tuua ja vajadusel tõendada.
Maakohus selgitas küll õigesti vajadust tuua välja kulutused teisele lapsele, kuid jättis
edasiselt kostjale selgitamata, et kostjal on vaja esile tuua ka, millised on kostja teise lapse
vajadused ja kostja võimalused nende vajaduste rahuldamiseks.
29. Riigikohus on leidnud, et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb
laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka teise vanema panust
lapse ülalpidamisse (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
Seega tuleb käesolevas asjas arvesse võtta kostja teise lapse ema panust lapse vajaduste
rahuldamiseks. Need asjaolud tuleb kostjal samuti esile tuua ja vajadusel tõendada (vt
Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-118651, p 17). Maakohus on jätnud ka
selles osas selgitamiskohustuse täitmata.
30. Kohtul tuleb eelmenetluses selgitada mh välja, milliseid faktiväiteid soovivad pooled teise
lapsega seonduvate asjaolude kohta esitada ning milliste tõenditega tõendada. Poolte
võrdsusest tulenevalt tuleb juhul, kui kostja esitatud faktilised asjaolud ei ole tema
vastuväiteid arvestades piisavad, ka kostjale seda selgitada, andes talle samuti võimaluse
esitada vastuväiteid kinnitavaid faktilisi asjaolusid. Ka sellisel juhul kohaldub TsMS § 230
lg 3, mis võimaldab kohtul koguda lapse huve puudutavas vaidluses tõendeid ka omal
algatusel (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).
31. Kui kostja on esile toonud ja vajadusel tõendanud teise lapse vajadused, enda võimekuse
nende vajaduste rahuldamiseks ning teise lapse ema panuse, saab kohus järgnevalt hinnata,
kas kostja sissetulek ja varaline olukord võimaldab hagejaga võrdväärset ülalpidamist
teisele lapsele anda. Seejuures tuleb arvestada käesolevas asjas maakohtu otsuse jõustunud
ulatust 180 eurot kuus. See tähendab, et juhul kui maakohus tuvastab, et kostja majanduslik
olukord ei võimalda kostja teist last võrdväärselt hagejaga, 180 eurot ületavas osas hageja
kasuks elatise välja mõistmisel, ülal pidada, ei ole kolleegiumi hinnangul 180 ületavas osas
hagi võimalik rahuldada.
32. Kui maakohus tuvastab, et kostja teine laps ei satu hageja elatise suurendamisel
ebavõrdsesse olukorda, tuleb maakohtul asja uuel arutamisel arvestada ka kostja
vastuväitega selles osas, et hageja kulud ei ole põhjendatud. Kostja tõi maakohtus esile, et
hageja kulud on põhjendatud 150 euro ulatuses. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub
eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste
rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 22.03.2017
otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p
15). Küll aga tuleb lapse vajadusi hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista
miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsust tsiviilasjas nr 2-16-
118651, p 14). Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldus hageja kulude hindamise
mittevajalikkuse kohta ebaõige. Kolleegium märgib, et tulenevalt maakohtu otsuse
jõustumisest 180 euro osas, ei saa olla enam vaidlust selles, et hageja kulud on põhjendatud
antud summa ulatuses, kuid tuvastamaks, kas kostjalt on põhjendatud välja mõista
suuremas ulatuses elatis, tuleb hinnata, kas hageja kulud 180 euro ulatuses kuni kahekordse
elatise määrani on põhjendatud.
Tsiviilasi nr 2-19-10444
7 (7)
33. Õige on hageja märkus, et maakohus ei ole hinnanud, kuidas mõjutab kostja poolset
ülalpidamiskohustuse täitmist kostjal tuvastatud osaline töövõime. Maakohus ei ole
selgitanud, milles kostja osaline töövõimetus seisneb. Üksnes kohustatud vanema
töövõimetus, sh osaline töövõimetus ei anna alati alust elatist vähendada alla kehtiva
miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt muud
vara peale kuusissetuleku, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole alust jätta temalt
välja mõistmata elatise alammäära (vt Riigikohtu 12.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-
19-07, p 12; 11.04.2008 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-14-08, p 11; 27.04.2009 otsust
tsiviilasjas nr 3-2-1-2-09, p 13).
34. Maakohtu poolt eeltoodud asjaolude välja selgitamata jätmine võis kolleegiumi hinnangul
kaasa tuua ebaõige lahendi hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas. Ringkonnakohtul ei ole
endal võimalik sedavõrd ulatuslikke eelmenetluse puudujääke apellatsioonimenetluses
kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 esimene lause), mistõttu tuleb saata asi tagasi maakohtule
tühistatud
osas
asja
uueks
arutamiseks.
Seetõttu
ei
käsitle
ringkonnakohus
apellatsioonkaebuse muid väiteid. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lahendada ka
kostja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks.
35. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel
läbivaatamisel.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav