4-20-2742/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2742

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-2742 (10220912179307)

Kohtunik kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Estcrew GROUP OÜ väärteoasi VMS § 301 lg 2 järgi

Menetlusalune isik Estcrew GROUP OÜ; reg kood: 14487862; asukoht: Kalda 9a, Tallinn; seaduslik esindaja: juhatuse liige J L

Kaitsja Gregori Palm Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalitus

Vaidlustatud lahend Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse 02.06.2020.a kiirmenetluse otsus

Asja läbivaatamine kirjalikult kaebuse kohtulikus eelmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebuse esitaja taotlus, tühistada Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse 02.06.2020.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 10220912179307 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

2. Estcrew GROUP OÜ kaitsja Gregori Palmi taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldada ning hüvitada Estcrew GROUP OÜ-le tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu summas 321,10 (kolmsada kakskümmend üks eurot ja kümme senti) eurot riigieelarve vahenditest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi.

Asjaolud

02.06.2020.a on Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piirija migratsioonijärelevalvetalituse vanemspetsialist Margus Parve teinud kiirmenetluse otsuse Estcrew Group OÜ karistamise kohta välismaalaste seaduse (VMS) § 301 lg 2 järgi tööandja poolt välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Kiirmenetluse otsusega karistati Estcrew Group OÜ-d rahatrahviga summas 3200 eurot.

17.06.2020.a on kaebuse esitaja kaitsja Gregori Palm esitanud kohtule kaebuse, milles kokkuvõtvalt leiab järgmist. Kiirmenetluse otsuses ei ole avatud seda, milline füüsiline isik pani Estcrew Group OÜ-le etteheidetava teo selle äriühingu huvides toime. Kuigi kiirmenetluse otsuses on mainitud ettevõtte juhatuse liige J L, siis ei nähtu otsusest, kas tema pani menetleja hinnangul toime koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo ning kas tema tegu omistati ettevõttele. Ka ei ole välistatud, et ettevõttes lasus VMS § 286 lg 1 nõuete täitmine isikul, kes ei ole juriidilise isiku juhatuse liige. Samuti ei tähenda tunnistajate viide J Lele, kui ülemusele seda, et nimetatud isiku kohustus oli töötajate Eesti registreerimine. Kaebuse kohaselt leitakse, et xxxx kodanikest töötajate vormistamine Estcrew Group OÜ alla ei tähenda tingimata veel seda, et nende töötamise registreerimata jätmine oli toime pandud selle konkreetse ettevõtte huvides. Veel märgitakse, et VMS § 286 lõikes 1 nimetatud kontrollkohustuse täitmata jätmise korral erineb süüteo toimepanemiseks nõutav tegu oluliselt teost, mida eeldab VMS § 301 lg 2. Ühel puhul on süüteo toimepanemiseks nõutav tegu kontrollkohustuse täitmata jätmine (s.o tegevusetus), teisel on selleks aktiivne tegevus, milleks on rikkumise võimaldamine. Seega tulnuks menetlejal otsuses ära näidata, et millest tulenevalt leiti, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Selgusetu on ka see, kas ette heidetakse tegevusetust või õigusvastast tegevust.

Eeltoodule tuginedes ollakse seisukohal, et kuna selles väärteoasjas on jäänud välja selgitamata, millise füüsilise isiku tegevuse või tegevusetuse tõttu jäi xxxx töötajate töötamine registreerimata ning puudub füüsilise isiku süüline tegu või tegevusetus, mida Estcrew Group OÜ-le KarS § 14 lõike 1 alusel omistada, siis pole menetlusaluse isiku karistamise eeldused täidetud. Sellest tulenevalt palub kaitsja väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Alternatiivselt palutakse vähendada kaebajale määratud karistust kuna praegune karistus on ebaproportsionaalselt range.

Kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu kohtunik Kristina Väliste, tutvunud Estcrew Group OÜ kaebusega ja selle lisadega tuvastas, et ei esine asja lahendamist takistavaid puudusi ning esitatud materjalide põhjal on väärtegu toime pandud Harju maakonnas, s.o Harju Maakohtu tööpiirkonnas.

Juhindudes VTMS § 117 lg 1 p-st 3 ja § 119 lg-st 1, võib kohtunik kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse ka üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt VTMS §-le 29. Praegusel juhul nähtuvad kohtuvälise menetleja 02.06.2020.a kiirmenetluse otsusest mitmed

väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised, mis tingivad väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise.

Esmalt tuleb tähele panna, et Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et: KarS § 14 lg 1 järgi saab „juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides.“ See tähendab, et juriidilise isiku väärteoasjas peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma füüsilise isiku tegu, mis selle koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS §

14 lg 1 järgi (nt RKKKo 4-18-5765, p 6). Viimane tähendab selle selgitamist, kas konkreetse füüsilise isiku käitumises, kelle tegevust juriidilisele isikule omistatakse, esinevad menetlusalusele isikule omistatud väärteo tunnused (vt nt RKKKo 3-1-1-100-11, p 14). Kohtuvälise menetleja praeguses kiirmenetluse otsuses on piirdutud vaid KarS § 14 lg-le 1 viitamisega ega ole avatud selle sisu, nagu eelpool viidatud kohtupraktika vajalikuks peab. Seejuures on sisustamata nii juhatuse liikme tegu, kui selle toimepanemine juriidilise isiku huvides. Kohtu hinnangul ei asenda seda sisu seonduvate seadusesätete kopeerimine kiirmenetluse otsusesse ega ka kirjeldus „Estcrew Group OÜ ei ole taotlenud PPA-lt isikutele lühiajalise töötamise luba töötamiseks Estcrew Group OÜ-s. Seega isikud teostasid töid Estcrew Group OÜ hüvanguks omamata lühiajalise Eestis töötamise luba“. Ka ei asenda seda refereeringud selle kohta, et J L on kaebuse esitaja juhatuse liige või viited tunnistajate ütlustele, mille järgi oli J L nende ülemus ja nad on saanud temalt töötasu. Need asjaolud on vaid osa võimalikust tõendusteabest, mis võiks sisustada juhatuse liikme tegevust/tegevusetust ja seejuures ka tegutsemist juriidilise huvides. Seda ei ole otsuses aga mingilgi moel tehtud.

VTMS § 87 näeb ette, et väärteoasja arutatakse menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt on kohus seega asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid (nt RKKKo 3-1-1-71-13, p 7). Kuivõrd kiirmenetluse raames tehtud otsuses sisalduvat teokirjeldust tuleb samastada üldkorras menetletavas väärteoasjas koostatud väärteoprotokolli kantava teokirjeldusega, kohaldub sama põhimõte ka kiirmenetluse otsusele. Seega, arvestades, et juriidilise isiku vastutuse eelduseks on juriidilise isiku juhatuse liikme tegevuse kirjelduse (mida aga ei sisaldu praeguses kiirmenetluse otsuses) kontrollimine, ei oleks kohtul ka asja sisulisel arutamisel õigust asuda ise tuvastama väljaspool kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjeldust esinevaid asjaolusid. Sel põhjusel on juba ette näha, et asjas esineb oluline väärteomenetluse rikkumine, mis ei oleks kohtumenetluses ületatav ja väärteomenetlus tuleks lõpetada. Viimast seisukohta on kinnistanud ka Riigikohus (RKKKo 3-1-1-88-14, p 6.5). Eelnevat arvesse võttes ja juhindudes § 119 lg-st 1, lõpetab kohus väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, seoses teos väärteotunnuste puudumisega.

Kaebuse esitaja kaitsja on koos kaebuse esitanud ka menetluskulude hüvitamise taotluse. Käesolevas kohtuasjas kuulub väärteomenetlus lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. VTMS § 23, § 38 lg koosmõju toob kaasa vajaduse hüvitada isiku poolt kantud menetluskulud. KrMS § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks mh valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega ning millises ulatuses on kaebuse argumendid põhjendatud ja millises mitte (vt nt RKKKo 1-15- 9051, p-d 38 ja 46). Lähtudes kohtuasja sisust ja kaitsja poolt esitatud taotlusest, menetluskulude nimekirjast ja õigusabiteenuse arvest, mis kõik iseloomustavad kaitsja tegevust, tuleb pidada taotletavat tasu täies mahus põhjendatuks. Kaitsja tegevus ja kaebuse argumendid on igati põhjendatud ning tingisid väärteomenetluse lõpetamise üksnes kaebuse põhjal, ilma asja sisuliselt arutamata. Samuti tuleb kaitsja tunnitasu suurust (95 eurot ilma käibemaksuta) pidada mõistlikuks.

Kõike eelnevat arvestades peab kohus põhjendatuks hüvitada kaebuse esitajale tema kaitsja poolt taotletud kaitsjatasu summas 321,10 eurot (sh käibemaks) täies ulatuses. Lähtudes VTMS § 23 lgst 1 ja asjaolust, et VMS § 307 järgi on VMS § 301 lg-le 2 vastava väärteo menetlejaks pädev Politseija Piirivalveamet, jääb see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.

Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 1; § 48; § 117 lg 1 p 1, 3; § 119.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Väliste kohtunik