4-20-2680/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-20-2680

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-2680 (2316,20,002762) Kohtunik Elina Elkind Kohtuistungi sekretär Liis Kaar Tõlk Ingrid Oja Väärteoasi Mario Veidik väärteoasi KarS § 305 lg 1 järgi Menetlusalune isik Mario Veidik – isikukood: 39105170289; kindel elukoht puudub; xxx; viibib vahi all kriminaalasjas Tallinna vanglas; Eesti Vabariigi kodanik Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi, esindaja Kristel Proos RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 274 lg-st 1 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 2, § 83 p-st 1 ja § 107 lg-st 2 maakohus otsustas: Lõpetada väärteomenetlus Mario Veidiku väärteoasjas karistusseadustiku (KarS) § 305 lg 1 järgi VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse üldsüütegude grupi väärteomenetleja H. K. koostas 15. mai 2020 väärteoprotokolli, mille kohaselt Mario Veidik osaledes 23. aprill 2020 virtuaalruumi vahendusel Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja videokohtuistungil, kasutas kohtu suhtes eestija venekeelseid solvavaid väljendeid („tõ x“, „x“, „x“, „x“) väljendades sellega lugupidamatust kohtu suhtes ning solvates õigusemõistmisega tegelenud kohut. Väärteoprotokolli kohaselt kvalifitseeriti Mario Veidiku tegu KarS § 305 lg 1 järgi.

4-20-2680

2. Harju Maakohtus 1. juulil 2020 toimunud kohtuistungil palus kohtuväline menetleja enne tõendite uurimist menetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 2 alusel, kuna isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest Harju Maakohtu 23. aprilli 2020. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-20-2662 viie (5) päeva pikkuse arestiga. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. VTMS § 29 lg 1 p 2 kohaselt ei alustata väärteomenetlust ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui isikut on juba karistatud sama teo toimepanemise eest, sõltumata sellest, kas karistus on määratud või mõistetud Eesti Vabariigis või teises riigis. KrMS § 274 näeb ette, et KrMS § 199 lg 1 p 5 aluse esinemisel (mis on sisult analoogne VTMS § 29 lg 1 p 2) võib kriminaalmenetlust lõpetada kohtuistungil. Kohus leiab, et VTMS § 2 alusel võib sama korda kohaldada ka väärteomenetluses, sh ka enne tõendite uurimist.

4. Nähtuvalt väärteoasja materjalidest on Mario Veidikule kohaldatud KrMS § 267 lg 1 p 2 alusel Harju Maakohtu 23. aprilli 2020 määrusega 5 päeva aresti. Määruse kohaselt ei võimaldanud Mario Veidik karjumise, ebatsensuursete sõnade kasutamise ja vahele rääkimisega 23. aprill 2020 toimunud kohtuistungi läbiviimist, kasutades just kohtu suunas väga solvavaid ja laimavaid väljendeid, millega väljendas lugupidamatut suhtumist kohtusse ja õiguskorda üldiselt. Aresti kohaldades leidis kohus, et sellise rikkumise eest määratav rahatrahv ei täidaks eesmärki kutsuda süüdistatavat korrale ja anda talle selge signaal, et kohtu korraldusele tuleb alluda ja kohtu suhtes tuleb lugupidavalt käituda.

5. Hindamisel, kas tegemist on sama teoga tuleb lähtuda eeskätt süüteo kirjeldusest ehk isikule etteheidetavatest faktilistest asjaoludest, mis väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt kattuvad 23. aprilli 2020 määruses etteheidetava teoga. Seega on kohus

23. aprilli 2020. a määrusega juba kohaldanud Mario Veidikule aresti muu hulgas kohtu solvamise eest. Kuigi KrMS § 267 lg 1 p 2 on iseenesest menetluslik meede ega välista alati isiku hilisemat karistust, vastab kohtu hinnangul praegusel juhul kohaldatud abinõu karistuse tunnustele – aresti puhul on tegemist vabaduse võtmisega, selle kestus ei olnud vahetult seotud kohtuistungil toimetamise vajadusega, sest vahistamise küsimust arutati edasi ilma isiku kohalolekuta ja määrus tehti samal päeval, samuti nähtub kohtumääruse põhjendustest, et seda kohaldati muu hulgas karistuslikul eripreventiivsel eesmärgil, mõjutades isikut hoidumaks edaspidi selliste tegude toimepanemisest. Ka Riigikohtu praktikast nähtub, et isiku varasemal karistamisel näiteks distsiplinaarkorras võib tegemist olla teistkordse karistamisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 6. märtsi 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-15-13, p-d 12-13).

6. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 2 ja § 107 lg-st 2 menetluse Mario Veidiku väärteoasjas KarS § 305 lg 1 järgi.

(allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik