2-19-15704/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-15704

Tsiviilasi

Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 42 korteriühistu

avaldus Valga Vallalt 951 euro 47 sendi ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 24. aprilli 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Valga Valla määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Valga Vald (Valga Vallavalitsuse

kaudu) (registrikood 77000507), esindaja vandeadvokaadi abi

Janar Kuus

Vastustaja: Valga Vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 42

korteriühistu (registrikood 80440606), esindaja Priit Altpere

RESOLUTSIOON

1. Jätta Valga Valla määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2020 määrus muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud Valga Valla kanda.

4. Rahuldada Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 42

korteriühistu

avaldus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks. Mõista Valga

Vallalt Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 42

korteriühistu kasuks välja menetluskulu 630 eurot (koos

käibemaksuga).

Valga

Vallal

tuleb

tasuda

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi

jõustumisest

alates

kuni

täitmiseni

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Valga vald, Valga linn, J. Kuperjanovi tn 42 korteriühistu (avaldaja) esitas 8. oktoobril 2019

avalduse Valga Valla (puudutatud isik) vastu. Avaldaja palus mõista puudutatud isikult

avaldaja kasuks välja alates 1. jaanuarist 2018 kuni 31. augustini 2019 tasumisele kuulunud

majandamiskulud 951 eurot 47 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 63 eurot 69 senti ning

viivise majandamiskuludelt alates avalduse esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni kindla

summana ja alates kohtulahendi tegemisest kuni kohtulahendi täitmiseni VÕS § 113 lg teises

lauses sätestatud määras. Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Avaldaja 12. aprilli 2017 üldkoosolekul kehtestati 2017. aasta majanduskava ja nimetati elamu

valitsejaks ARKAADIA HALDUSE AS. Avaldaja registreeriti korteriühistute registris

30. detsembril 2017. Avaldaja 17. aprilli 2018 üldkoosoleku otsusega võeti vastu avaldaja

põhikiri, valiti valitsejaks ARKAADIA HALDUSE AS ja kehtestati 2018. aasta majanduskava.

Korteri J. Kuperjanovi tn 42-3, Valga linn, Valga vald (edaspidi korter) eelmine omanik U.K.

(edaspidi pärandaja) suri 22. märtsil 2014. Puudutatud isik on pärandaja pärija. Puudutatud isik

on PärS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 järgi korteri omanik alates pärandaja surmast. Asjaolu, et puudutatud

isik kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse 24. septembril 2018, ei muuda omandiõiguse

ülemineku aega.

Puudutatud isiku poolt tasumisele kuuluvate majandamiskulude arvestamise aluseks on põhikiri

ja üldkoosolekute otsustega kehtestatud majanduskavad. Kuni avaldaja pangakonto avamise ja

avaldaja nimel arvete väljastamise alustamiseni oktoobris 2018 jätkas avaldaja eest arvete

koostamist valitseja. Alates novembrist 2018 koostati majandamiskulude arved avaldaja nimel.

Kuna kuni 24. septembrini 2018 oli kinnistusraamatus omaniku kanne pärandaja kohta, koostati

arved pärandajale ja edastati need paberkandjal korteri postkasti. Pärast puudutatud isiku korteri

omanikuna kinnistusraamatusse kandmist koostati arved puudutatud isikule ja edastati

e-postiga. Puudutatud isik ei tasunud 2018. ega 2019. aasta majandamiskulusid.

Puudutatud isiku vastutus ei ole PärS § 130 lg 3 ja 143 alusel piiratud. PärS § 130 ja 143 piiravad

puudutatud isiku vastutust pärandaja, mitte puudutatud isiku enda kohustuste eest.

Korterile seatud käsutamise keelumärge ei mõjuta majandamiskulude kandmise kohustust.

Keelumärge seati pärandaja elu ajal kohtutäituri avalduse alusel pärandaja suhtes algatatud

täitemenetluses pärandaja kohustuste täitmise tagamiseks. Keelumärke seadmisega ei rikutud

puudutatud isiku õigusi. Puudutatud isik oli või pidi olema korteri omandamisel teadlik, et

avaldajal on nõue eelmise omaniku vastu, mille täitmiseks on algatatud täitemenetlus.

Puudutatud isiku väide, et avaldaja ei kustuta või ei lase pahatahtlikult keelumärget kustutada,

on põhjendamatu. Keelumärke kustutamine ei sõltu avaldajast, vaid täitemenetlusest.

Avaldaja ei ole süüdi selles, et korter jäi pärandvara pankrotimenetluses müümata.

Pankrotimenetlus viiakse läbi pankrotihaldurile esitatava vara nimekirja alusel. Vara nimekirja

esitamise kohustus oli puudutatud isikul. Korteri pankrotivarast välja jätmisega tekitas

puudutatud isik olukorra, kus pankrotimenetluses jäi korteriomand kohustuste täitmiseks

võõrandamata, avaldaja nõue pärandaja vastu täitmata ja keelumärge kustutamata.

Puudutatud isiku esitatud abivallavanema 31. jaanuari 2020 kiri on puudutatud isiku väide.

Abivallavanem on puudutatud isiku ametnik ja esindaja, mitte kolmas sõltumatu isik.

Menetlusosalise poolt kohtule esitatud kirjalikud väiteid ei ole dokumentaalne tõend.

Abivallavanema kirjas väidetu ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isik ei tuginenud enne

kohtumenetlust käsutamise keelumärkele kui tema kohustuste täitmist takistavale asjaolule.

2. Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isik sai korteri omanikuks pärimise teel. Pärandaja vara läheb pärimisseaduse

kohaselt pärandi avanemisel pärijale üle. Kui pärandajal ei ole teisi seadusjärgseid pärijaid, on

seadusjärgseks pärijaks PärS § 11 lg 2 ja § 18 lg 1 järgi kohalik omavalitsus. Kohalik

omavalitsus ei saa PärS § 125 lg 1 kohaselt seadusjärgse pärimise korral pärandist loobuda.

Kohaliku omavalitsuse pärijaks olemise korral on pärandi inventuur PärS § 136 lg 1 järgi

kohustuslik. Sätte eesmärk on välistada olukord, kus pärija peab vastutama pärandaja

kohustuste eest suuremas ulatuses kui pärandaja vara väärtus ja seda olukorras, kus pärijal ei

ole võimalik pärandist loobuda.

Pärast inventuuri tegemist on pärija vastutus pärandvaraga seotud kohustuste eest

PärS § 143 lg 1 järgi piiratud pärandvara väärtusega. Kui pärandvara väärtus on väiksem kui

pärandaja kohustused, tuleb esitada avaldus pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kui

pärandvaras ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja seda pole võimalik ka tagasi võita

ning keegi ei soovi tasuda pankrotimenetluse kulusid kohtu deposiiti, jäetakse pankrot välja

kuulutamata ja menetlus lõpetatakse raugemise tõttu.

Puudutatud isik loetles pärandvara pankrotiavalduses võlgniku varana korteri. Pärandvara osas

kuulutati 30. oktoobril 2018 kell 16.00 välja pankrot. Kohus määras, et võlausaldajad on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist

tekkinud nõuetest. Teade ilmus Ametlikes Teadaannetes 31. oktoobril 2018. Väljaandes

Ametlikud Teadaanded avaldati 10. detsembril 2018. a teade, mille kohaselt tuleks pärandvara

pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina maksta

500 eurot ja maksmise tähtajaks 26. detsember 2018. Avaldaja ei tasunud tähtaja jooksul

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 500 eurot ja tekitas sellega olukorra, kus

korteriomandit ei olnud võimalik pankrotimenetluse raames müüa. Puudutatud isik ei vastuta

selle eest, kui pankrotihaldur ei müü pankrotimenetluse raames pankrotivara hulka kuluvat vara

ja võlausaldajad ei tasu pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 500 eurot. Kohus lõpetas

pärast pärandvara pankroti välja kuulutamist pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu.

Olukorras, kus pärijaks on kohalik omavalitsus ja kohus lõpetas pärast pärandvara pankroti

välja kuulutamist pärandvara pankrotimenetluse raugemise tõttu, on pärija vastutus

PärS § 130 lg 3 järgi piiratud pärandvara väärtusega. Korteri väärtuse määramisel ei saa lähtuda

pärandvara inventuuri aktis märgitud vara väärtusest, vaid korteri tegelikust turuväärtusest.

Korteri väärtus on maksimaalselt 300 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud, et see oleks suurem.

Puudutatud isik kandis pärandvara menetlemisega seotud kulusid umbes 800 eurot. Pärandaja

kohustused ARKAADIA HALDUSE AS ees on 516 euro 28 senti pluss viivis. Korteril on seega

kohustusi rohkem, kui on pärandvara väärtus. Puudutatud isik ei ole oma kohustusi avaldaja

ees rikkunud, kuna need on piiratud pärandvara väärtusega ja pärandvara väärtus ületab

kohustuste väärtuse.

Avaldajal ei ole õigust nõuda võlgnevuse tasumist vähemalt perioodi 1. jaanuar 2018 kuni

24. september 2018, kuna sellel perioodil ei olnud puudutatud isik omanikuna

kinnistusraamatusse kantud.

Avaldaja nõue on VÕS § 101 lõikest 3 tulenevalt välistatud. Valga Vallavalitsuse

asevallavanema 31. jaanuari 2020 kirjast nähtub, et avaldaja esindajale selgitati vajadust

kustutada kinnistusraamatusse tehtud korteriomandi käsutamise keelumärge, kuid avaldaja ei

teinud seda. Avaldaja enda passiivse käitumise tulemusena on tekkinud olukord, kus

korteriomandit pole võimalik võõrandada. Avaldaja käitumist, kus ta ei ole ka pärast Valga

Vallavalitsuses 26. novembri 2018 nõupidamist teinud midagi selleks, et käsutuskeelu

kustutada, ei saa pidada teise poole huvidega arvestamiseks.

Puudutatud isikule ei saa ette heita, et ta sai kohustuslikus korras amortiseerunud korteriomandi

omanikuks ega ole saanud korteriomandit võõrandada seoses sellel lasuva käsutamise

keelumärkega. Kuna puudutatud isik ei saa teha korteriomandiga ühtegi tehingut, on

ebaõiglane, et puudutatud isik peab kandma korteriga seotud kulusid.

Kuna põhinõue on alusetu, on alusetu ka viivisenõue.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Tartu Maakohus rahuldas 24. aprilli 2020 määrusega avalduse. Kohus mõistis puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja 1. jaanuarist 2018 kuni 31. augustini 2019 tasumisele kuulunud

majandamiskulud 951 eurot 47 senti, sissenõutavaks muutunud viivise kuni avalduse

esitamiseni 63 eurot 69 senti, viivise alates avalduse esitamisest kuni kohtulahendi tegemiseni

41 eurot 64 senti ning viivise alates kohtumääruse tegemisest kuni põhivõlgnevuse 951 euro

47 sendi kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis

menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulu 1141 eurot 28 senti. Kohus märkis, et puudutatud isikul tuleb hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Pärija loetakse PärS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 järgi pärandvara omanikuks alates pärandaja surma

hetkest. Pärimisseadus ei tee vahet, kas pärijaks on seadusjärgsetest pärijatest sugulased või

testamendijärgsed pärijad või kohalik omavalitsus kohustusliku pärijana (PärS § 18 lg 1).

Puudutatud isik on korteri omanik alates pärandaja surmast, so alates 22. märtsist 2014.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult tema enda, mitte pärandaja, kohustuse täitmist. Avaldaja

nõuab alates 1. jaanuarist 2018 tekkinud majandamiskulude tasumist. Alates 1. jaanuarist 2018

tekkinud majandamiskulude võlgnevus ei tekkinud pärandajale, kuna pärandaja suri varem.

Avaldaja poolt nõutavate majandamiskulude tekkimise ajal oli korteri omanik puudutatud isik.

Kuna avaldaja ei nõua pärandaja kohustuste täitmist, ei kohaldu PärS § 130 lõikes 3 sätestatud

pärija vastutuse piirang. Korteri väärtus, mida puudutatud isik soovib tõendada, ei oma tähtsust,

kuna see ei ole majandamiskulude arvestamise aluseks ega vabasta puudutatud isikut oma

kohustuse täitmisest.

See, millal puudutatud isik kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse, ei oma tähtsust.

Puudutatud isik sai korteri omanikuks pärandi avanemisel. PärS § 3 ja 4 on omandi tekkimise

erinormid. Asjaõiguslepingut ei sõlmita ja kinnistusraamatu kande tegemise aeg ei ole oluline.

See, et pärija ei esita enda omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks avaldust, ei võta temalt

vastutust korteriga seotud kulutuste hüvitamise eest.

Pärandaja (pankrotis) pankrotimenetluses korteri pankrotivarast välja jätmisega tekitas

puudutatud isik olukorra, kus korteri jäi pankrotimenetluses pankrotivõlglase kohustuste

täitmiseks võõrandamata. Kohtutäitur Oksana Kutšmei märkis vara inventuuri nimekirjas

pärandaja varaks korteri. Pankrotimenetlus viiakse läbi pankrotihaldurile esitatava (puudutatud

isiku esitatud) vara nimekirja alusel (PankrS § 35 lg 2). Pärija peab esitama haldurile pankroti

väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sh kohustustest. Pärandajale

kuulunud korteri välistamine pärandvarast tekitas olukorra, kus avaldaja nõue eelmise omaniku

vastu jäi täitmata, kuid kinnistusraamatusse jäi käsutamise keelumärge. Käsutamise keelumärge

kanti kinnistusraamatusse 20. jaanuaril 2014 kohtutäitur Aive Kolsari avalduse alusel.

Puudutatud isiku õiguspärase toimise korral oleks avaldaja nõue eelmise omaniku vastu

pankrotimenetluses vähemalt osaliselt täidetud ja keelumärge kustutatud. Puudutatud isiku

käitumine viitab soovile saada pärandaja vara endale, kuid jätta pärandaja kohustused

pärandvara pankrotipessa. Puudututud isik rõhutab, et kohalik omavalitsus ei saa keelduda

pärandi vastu võtmisest, kuid ei selgitanud, miks ta vältis pankrotimenetluses pärandajale

kuulunud korteri pärandaja võlgnevuste katteks võõrandamist. See, et kohalik omavalitsus on

kohustuslik pärija ei tähenda seda, et kohalik omavalitsus peaks pärandvara pankrotimenetluse

käigus tegema kinnistusraamatus omaniku kande muudatuse.

Käsutamise keelumärke olemasolu ei mõjuta seaduses sätestatud majandamiskulude kandmise

kohustust. Käsutamise keelumärge kanti kinnistusraamatusse eelmise korteriomaniku eluajal

jõustunud kohtuotsuse alusel. Käsutamise keelumärge ei takista omanikul korteri üürile

andmast. Puudutatud isikul oli võimalik korteriomand üürile anda ja seeläbi vähendada kahju.

Puudutatud isiku väide, et avaldaja käitus hea usu põhimõttega vastuolus, kuna korterit ei ole

võimalik võõrandada avalda passiivse käitumise tõttu, ei ole põhjendatud. Puudutatud isikule

pidi olema teada keelumärke olemasolu nii pankrotiavalduse esitamise kui ka enda

omanikukande tegemise ajal. Korteriomandi omandamisel (pärimisel) oli või vähemalt pidi

olema puudutatud isikule teada, et avaldajal on nõue eelmise omaniku vastu, mille täitmiseks

on algatatud täitemenetlus.

Käsutamise keelumärget on võimalik kustutada, kui keelumärkega tagatud nõue täidetakse või

korter täitemenetluses müüakse. Puudutatud isik ei tõendanud, et avaldaja takistab

keelumärkega tagatud nõude täitmist või korteri enampakkumist, ega ka seda, et puudutatud

isik oleks teinud midagi keelumärkega tagatud täitemenetluse lõpetamiseks.

Võlgnevus, mida avaldaja nõuab, on tekkinud suures osas korteriomandi- ja korteriühistu

seaduse kehtivuse ajal, mistõttu on korteriühistul KrtS §-st 44 tulenev pandiõigus. Isegi kui

korteriomand võõrandatakse täitemenetluses, on avaldajal õigus nõuda müügist saadud raha

arvel korteriühistu võlgnevuse hüvitamist.

Puudutatud isiku esitatud abivallavanema 31. jaanuari 2020. a kiri võib olla TsMS § 272 lg 2

mõttes dokumentaalne tõend. See ei tõenda aga avaldaja nõude puudumist.

Avaldaja esitas nõude alusena tõenditena arved ja majandamiskulude tasumiseks esitatud arvete

koondtabeli. Puudutatud isik ei esitanud vastuväiteid võlgnevuse tekkimisele ega märkinud, et

avaldaja esitatud arved ei peegelda osutatud teenuseid. Kohus ei pea seetõttu igale arvele

hinnangut andma. Kohus luges avaldaja nõude tõendatuks.

Kohus rahuldas KrtS § 42 lg 1 ja TsMS § 367 alusel viivise nõude.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse. Puudutatud isik palub tühistada Tartu Maakohtu

24. aprilli 2020 kohtumääruse ja teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta avaldus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kui pärandvara ei ole nõuete täitmiseks piisav, tuleb kuulutada välja pärandvara pankrot.

Puudutatud isiku vastutus on sel juhul PärS § 130 lg 3 ja 143 lg 1 tulenevalt piiratud pärandvara

väärtusega.

Kohtu järeldus, et puudutatud isik välistas korteri pärandvara hulgast, ei ole õige. Puudutatud

isik märkis pärandvara pankrotimenetluses, et korter on pankrotivara. Puudutatud isiku

käitumine näitab, et ta ei soovinud korteriomandit endale. Tegemist on olukorraga, kus

puudutatud isik ei saanud PärS § 125 lg 1 järgi pärandi vastuvõtmisest loobuda. Puudutatud

isikule jääb selgusetuks, et mida ta pidi peale pärandvara pankroti väljakuulutamise avalduses

korteriomandi pärandvara hulgas välja toomisele tegema.

Puudutatud isik on nõus kohtu järeldusega, et kinnistusraamatu kanne ei oma vaidluse

lahendamisel tähtsust. Tähtsust omab pärandvara väärtus, sest PärS § 130 lg 3 kohaselt on

määruskaebuse esitaja vastutus piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 130 lg 3 kohaldamist

välistavaid asjaolusid ei ole, kuna kohtu etteheide korteri pankrotivarast välistamise kohta on

alusetu. Kuna pärandvara arvel ei ole võimalik võlgnevust tasuda, ei saa puudutatud isik

vastutada korteriga seoses tekkinud võlgnevuste eest.

Puudutatud isik ei saa vastutada selle eest, kui pankrotihaldur ei müü ka pankrotimenetluse

raames pankrotivara hulka kuuluvat vara ja võlausaldajad (sh avaldaja) ei tasu

pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti 500 eurot. Puudutatud isikul ei ole võimalik

korteriomandit võõrandada, kuna korterile on seatud käsutamise keelumärge enne seda, kui

puudutatud isik pidi pärandi vastu võtma.

Maakohtu määrus on vastuoluline, sest kuna kohus leidis, et kinnistusraamatu kanne ei oma

tähtsust omanikuks saamise puhul, kuid heitis puudutatud isikule ette, et ta on kantud

omanikuna kinnistusraamatusse.

Pärandvara pankrotimenetluse korral tuleb korteriühistu kulude kandmise küsimus lahendada

identselt sellega, kuidas oleks kulud kantud siis, kui pankrotimenetluse raames oleks

korteriomand võõrandatud. Puudutatud isik ei peaks kandma kulusid olukorras, kus

pankrotimenetluse raames korteriomandit ei võõrandata ja avaldaja on ise teinud kõik selleks,

et korteriomandi käsutamise keelumärge oleks jätkuvalt kinnistusraamatusse kantud.

Puudutatud isik ei soovi saada korteriomandi omanikuks. Asevallavanema Enno Kase

31. jaanuari 2020 kirjast nähtub, et Valga Vallavalitsuses toimus koosolek, kus arutati

keelumärke kustutamise küsimust, sest vastasel korral ei ole võimalik korteriga tehinguid teha.

Puudutatud isik ei ole vältinud pankrotimenetluses pärandajale kuulunud korteriomandi

pärandaja võlgnevuste katteks võõrandamist. Kohtu selline seisukoht on ka põhjendamata.

Asjaolu, et määruskaebuse esitaja on pidanud nn sundkorras võtma pärandina korteriomandi

vastu ja ei saa seda hetkel võõrandada, ei tähenda seda, et ta peab kandma automaatselt selle

korteriomandiga seotud kulud. Puudutatud isiku jaoks ei tohiks tagajärg olla erinev seetõttu, et

ükski võlausaldaja ei tasunud pankroti raugemise vältimiseks kohtudeposiiti 500 eurot ja

sellepärast ei olnud korteriomandi võõrandamine pankrotimenetluse raames võimalik. Kui

korter oleks pankrotimenetluse raames võõrandatud, ei peaks puudutatud isik tasuma avaldaja

poolt nõutavat summat.

Puudutatud isikul ei ole võimalik ka pärast pärandvara pankrotimenetluse lõppemist

korteriomandit võõrandada, kuna avaldaja ei ole teinud kinnistusraamatule avaldust käsutamise

keelumärke kustutamiseks.

Avaldaja poolt nõutavad kulud ei ole puudutatud isiku, vaid on pärandvaraga seotud kulud.

Kohus kohaldas PärS § 3 lg 2 ja § 4 lg 1 valesti. Puudutatud isik tugines oma vastuväidetes

sellest tulenevalt põhjendatult PärS §-le 130 lg 3 ja leidis, et tema vastutus korteriomandil

lasuvate võlgnevuste osas on piiratud pärandvara väärtusega. PärS § 143 lg 1 aga ei käsitle

pärandvara inventuuris toodud vara väärtust, vaid selle tegelikku ehk turuväärtusest. Korteri

väärtus on umbes 200-300 eurot. Avaldaja ei ole tõendanud korteri suuremat väärtust.

Kohus leidis põhjendamatult, et abivallavanema 31. jaanuari 2020 kirjaga ei ole võimalik nõude

puudumist tõendada. Avaldaja palus juba 26. novembril 2018 avaldajal kustutada käsutamise

keelumärge ehk näitas üles soovi korterist vabaneda. Avaldaja ei ole käsutamise keelumärget

kustutanud, mistõttu on avaldaja passiivse käitumise tulemusena tekkinud kahju.

Maakohus ei põhjendanud tõendite hindamisel tehtud järeldusi ja hindas tõendeid valesti. Igal

juhul ei saa puudutatud isik vastutada võlgnevuse eest ajal, mil vastustaja enda käitumise

tulemusena ei ole korteriomandi käsutamine olnud võimalik.

Avaldaja nõue on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Asevallavanema 31. jaanuari 2020 tõendist

nähtub, et avaldaja esindajale selgitati juba 26. novembril 2018 koosolekul vajadust kustutada

kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärge. Avaldaja takistab puudutatud isikul

tahtlikult korteri võõrandamist.

Kuna puudutatud isik ei vastuta põhivõla eest, ei vastuta ta ka viivisenõude eest.

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Avaldaja nõuab puudutatud isikult tema enda kohustuste täitmist. Pärandaja oli korteri omanik

kuni surmani 22. märtsil 2014. Puudutatud isik sai pärimise teel pärandaja surma hetkest korteri

omanikuks. Majandamiskulude nõue tekkis perioodil 1. jaanuar 2018 kuni 31. august 2019.

Selle nõude täitmine on puudutatud isiku, mitte pärandaja kohustus. Pärimisseaduses sätestatud

pärija vastutuse piirangu eesmärk ei ole vabastada pärijat oma kohustuste täitmisest. Pärimise

teel korteri omandanud isiku alaline vabastamine korteriga seotud majandamiskulude kandmise

kohustusest

oleks

vastuolus

korteriomandi-

ja

korteriühistu

seaduses

sätestatud

majandamiskulude ühise kandmise kohustuse põhimõttega.

Puudutatud isiku väide, et ta ei soovinud saada korteri omanikuks, ei ole asjakohane, ja on

vastuolus puudutatud isiku tegevusega. See ei ole ka tõendatud. Pärandi vastu võtnud pärija, sh

kohaliku omavalitsuse, õigused ja kohustused ei sõltu sellest, kas ta soovis pärandi avanemisel

pärandvara omandada. Puudutatud isiku huvi saada korteri omanikuks väljendab see, et

puudutatud isik lasi pärast pärandvara inventuuri tegemist kanda enda korteri omanikuna

kinnistusraamatusse.

Puudutatud isik ei koostanud pärandvara pankrotimenetluses pärandvara nimekirja ega lisanud

sellesse korteriomandit. Seda tegi kohtutäitur. Korter kanti pärimise käigus puudutatud isiku

omandisse ilma seda pankrotimenetluses pankrotivõlglase kulude katteks võõrandamata.

Abivallavanem Enno Kase kiri tõendab üksnes abivallavanem poolt väite esitamist.

Abivallavanem Enno Kase on puudutatud isiku ametnik ja esindaja, mitte kolmas sõltumatu

isik. Menetlusosalise seisukohtade ja väidetega kiri ei ole dokumentaalne tõend. Enno Kase

väited ei vasta tegelikkusele. Puudutatud isik ei tuginenud enne kohtumenetlust käsutamise

keelumärkele kui tema kohustuste täitmist takistavale asjaolule. Puudutatud isik põhjendas

majandamiskulude maksmata jätmist sellega, et tema vastutus korteriomandiga seotud

kohustuste eest on piiratud.

Kohus ei andnud hinnangut ega teinud järeldusi pankrotimenetluse ja selle käigus puudutatud

isiku poolt korteriomandi omandamisele. Kohus hindas puudutatud isiku väidet, et avaldaja

takistab keelumärkega korteri võõrandamist ja tekitab sellega kahju. Kohus leidis, et

pankrotivõlglase korter jäi pankrotimenetluses võõrandamata ja et puudutatud isik ei toiminud

pankrotiavaldust esitades heas usus ning on saanud ainsa pärandajale kuulunud vara enda

omandisse. Eluliselt ei ole usutav, et pankrotihaldur jättis pankrotivaraks oleva korteriomandi

pankrotivarana müümata ning andis selle tasuta puudutatud isiku tahte vastaselt tema

omandisse.

Käsutamise keelumärge on kinnistusraamatusse kantud eelmise korteriomaniku eluajal

jõustunud kohtuotsuse alusel. Keelumärke kandmine toimus kooskõlas seadustega. Sellega ei

rikutud puudutatud isiku õigusi. Keelumärge kanti kinnistusraamatusse kohtutäituri avalduse

alusel täitemenetluse tagamiseks. Korter omandamisel (pärimisel) oli või vähemalt pidi olema

puudutatud isikule teada, et pärandaja suhtes on algatatud täitemenetlus. Eelmise omaniku

pankrotimenetluses korteri pankrotivarast välja jätmisega on puudutatud isik ise tekitanud

olukorra, kus pankrotimenetluses jäi korter pärandaja kohustuste täitmiseks võõrandamata.

Selle tulemusel jäi avaldaja nõue eelmise omaniku vastu täitmata ja kinnistusraamatusse alles

käsutamise keelumärge.

Keelumärge on kinnistusraamatus alles puudutatud isiku õigusvastase tegevuse tõttu ja ainsaks

kahju saajaks on avaldaja, kelle nõue on jäänud täitmata.

Puudutatud isiku väited, et avaldaja on teinud kõik selleks, et keelumärge oleks jätkuvalt

kinnistusraamatusse kantud ja et avaldaja on keelumärkega puudutatud isikule kahju tekitanud,

on paljasõnalised ega vasta tegelikkusele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

7. Avaldaja nõuab puudutatud isikult korteri kaasomandi osa majandamiskulude tasumist

ajavahemiku detsember 2017 (tl 2, 20) kuni august 2019 (tl 2, 19 pöördel) eest. Avaldaja poolt

nõutavad

majandamiskulud

on

seega

osaliselt

tekkinud

enne

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse jõustumist 1. jaanuaril 2018. Avaldaja poolt nõutavate kõige varasemate

majandamiskulude maksetähtaeg on 31. jaanuar 2018 (tl 2). Majandamiskulud muutusid

VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks seega pärast korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

jõustumist 1. jaanuaril 2018. Ringkonnakohus leiab, et korteri kaasomandi eseme

majandamisega seotud kuludele kohaldub kulude tekkimise ajal kehtinud seadus. Kuna

avaldaja loodi 30. detsembril 2017, kohaldub detsembris 2017 tekkinud majandamisekuludele

kuni 31. detsembrini 2017 kehtinud korteriomandiseadus (KOS), ning alates 1. jaanuarist 2018

tekkinud majandamiskuludele korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).

8. Korteri kaasomandi eseme majandamisega seotud kulude eest on nii KOS § 13 lg 1 ja 2 kui

ka KrtS § 40 lg 1 ja § 41 lg 1 järgi kohustatud tasuma korteriomanik.

Pärandaja oli korteri J. Kuperjanovi tn 42-3, Valga linn, Valga vald omanik kuni oma surmani

22. märtsil 2014. Pärimisregistri andmetel tõestati pärimistunnistus puudutatud isiku

pärimisõiguse kohta 3. mail 2018.

Puudutatud isik sai PärS § 130 lg 1, § 3 lg 1, 2 ja § 4 lg 1 järgi korteri omanikuks alates pärandaja

surmapäevast. Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja

kohustused. Korteri omandiõigus läks pärandajalt puudutatud isikule üle seega pärandaja

surmapäeval, mitte päeval, mil puudutatud isik kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse.

Pärandaja omandiõiguse kohta korteri kinnistusregistri II jakku tehtud omanikukanne muutus

pärandaja surma päeval omandiõiguse kinnistusraamatu välise ülemineku tõttu valeks. Päeval,

mil puudutatud isik kanti tema avalduse alusel korteri omanikuna kinnistusraamatusse, muudeti

kanne KRS § 651 lg 1 järgi õigeks.

Ringkonnakohus märgib, et puudutatud isikul oli korteri omanikuna kohustus esitada

kinnistusraamatu vale kande parandamiseks avaldus, kuivõrd vastasel juhul oleks

kinnistusosakond teda selleks KRS § 651 lõikest 6 tulenevalt trahvi ähvardusel sundinud.

9. Kuna korter kuulus enne pärandaja surma pärandajale, kuulub see PärS § 2 mõttes pärandvara

hulka. Puudutatud isiku korteri omanikuna kinnistusraamatusse kandmine ja seeläbi vale

kinnistusraamatu kande õigeks muutmine ei välista korterit pärandvara- ega ka pärandvara

pankrotimenetluse korral pankrotivara hulgast. Kuivõrd puudutatud isik omandas korteri

pärandvarana, tuleb korteriga seotud majandamiskulude kandmise kohustuse olemasolu

tuvastamiseks kohaldada lisaks KOS-i ja KrtS-ile ka pärimisseadust.

10. Pärandvara suhtes on läbi viidud inventuur. Inventuuri käigus koostati 16. juulil 2018

pärandvara nimekiri (tl 38 – 39). Puudutatud isik vastutab PärS § 143 lg 1 järgi pärandvaraga

seotud kohustuste eest seega üksnes pärandvara väärtuse ulatuses.

Ringkonnakohus leiab, et inventuuri eesmärk on anda pärijale ülevaade pärandaja varast, sh

kohustustest, ning piirata pärija vastutust pärandaja pärandvaraga seotud kohustuste eest

pärandvara väärtusega. Inventuuri eesmärk ei ole aga vabastada pärijat pärandvara omamisest

pärijale endale tekkivate kohustuste täitmisest, seega ei ole inventuuri tegemine pärija vastutuse

piiramise vahendiks. Pärija vastutab inventuuri tegemise korral PärS § 143 lg 1 järgi seega enne

pärandaja surma tekkinud kohustuste, so pärandaja kohustuste, eest pärandvara väärtuse

ulatuses ning pärast pärandaja surma tekkinud pärandvarasse kuuluva asja omamisega seotud

kohustuste, so pärija enda kohustuste, eest oma varaga. Kui pärija vastutaks pärast pärandaja

surma tekkinud pärandvarasse kuuluva asja omamisega seotud kohustuste eest üksnes

pärandvara väärtuse ulatuses, saaks pärija olukorras, kus pärandvara väärtus ei ole piisav

pärandvara pankrotimenetluse kulude läbiviimiseks, jätkata pärandvarasse kuuluva asja

omamist ilma, et ta peaks sellega seotud kulude eest tasuma. Pärija saaks sel juhul olla asja

omanik ilma, et ta peaks kandma asja omamisest tingitud kulusid ja koormatisi. See aga oleks

vastuolus pärimise kui üldõigusjärgluse mõttega tagada, et pärast inimese surma ei tekiks

tsiviilkäibesse omanikuta esemeid, so esemeid, mille suhtes ei ole kellelgi õiguseid ja/või

millest tulenevaid kohustusi ei pea keegi kandma.

Olukorras, kus pärija täidab pärast inventuuri tegemist pärandaja kohustused seaduses

sätestatud korras või kus kuulutati välja pärandvara pankrot või kus pankrotimenetlus lõppes

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vastutab pärija PärS § 130 lg 3 järgi pärandaja

kohustuste eest pärandvara väärtuse ulatuses. PärS § 130 lg 3 ei piira pärija vastutust pärast

pärandaja surma tekkinud pärandvarasse kuuluva asja omamisega seotud kohustuste, so pärija

enda kohustuste, eest. PärS § 130 lg 3 piirab pärija vastutust üksnes enne pärandaja surma

tekkinud kohustuste, so pärandaja kohustuste, eest.

11. Asjaolu, et korteri kinnistusregistriosa III jakku kanti enne korteri pärimisel teel puudutatud

isikule üleminekut avaldaja kasuks käsutamise keelumärge, ei vabasta puudutatud isikut korteri

kaasomandi eseme majandamiskulude tasumise kohustusest. Keelumärkest tulenevad

piirangud läksid pärandi vastuvõtmisel või PärS § 125 lg 2 ja 3 järgi vastuvõetuks lugemisel

puudutatud isikule PärS § 130 lg 1 järgi üle. Kui avaldaja ei anna keelumärke

kinnistusraamatust kustutamiseks KRS § 34 lg 1 ja lg 2 p 6 järgset nõusolekut, kuigi ta on

selleks kohustatud, saab puudutatud isik seda avaldajalt TsÜS § 68 lg 5 alusel nõuda.

Ringkonnakohus

nõustub

eeltoodust

tulenevalt

maakohtuga,

et

abivallavanema

31. jaanuari 2020 kiri, millega puudutatud isik soovib tõendada, et ta palus avaldajal kustutada

käsutamise keelumärge ja näitas üles soovi korterist vabaneda, ei tõenda, et puudutatud isik ei

ole kohustatud majandamiskulusid tasuma.

12. Asjaolu, et korterit ei võõrandatud pärandvara pankrotimenetluses, ei vabasta puudutatud

isikut samuti korteri kaasomandi eseme majandamiskulude tasumise kohustusest. Kui avaldaja

leidis, et pärast pärandvara pankroti väljakuulutamist ja enne pärandvarasse kuuluva korteri

müümist oli pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu põhjendamatu, oli avaldajal

võimalik esitada pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale PankrS § 5 lg 1 ja § 164 lg 1 järgi

määruskaebus. Avaldajal oli seega võimalik kaitsta oma õigusi pankrotimenetluses.

13. Puudutatud isik oli ajavahemikul 1. jaanuar 2018 kuni 31. august 2019 korteri omanik ning

on sellest tulenevalt KOS § 13 lg 1 ja 2 kui ka KrtS § 40 lg 1 ja § 41 lg 1 järgi kohustatud

tasuma nimetatud perioodi eest korteri kaasomandi eseme majandamise kulusid. Asjaolu, et

puudutatud isik ei ole saanud korterit võõranda, kuigi ta seda soovib, ei tähenda, et ta ei peaks

ajal, mil ta on korteri omanik, korteri kaasomandi eseme majandamise kulusid tasuma.

Puudutatud isik ei vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud ajavahemikul 1. jaanuar 2018 kuni

31. august 2019 sissenõutavaks muutunud majandamiskulude suurust ega nende tasumisega

viivitamise eest väljamõistetud viivise suurust. Ringkonnakohus lähtub seetõttu kaebuse

lahendamisel maakohtu poolt tuvastatust.

14. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad määruskaebuse rahuldamata

jätmise tõttu TsMS 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

15. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud 630 eurot (koos

käibemaksuga). Arvestades tsiviilasja õiguslikku keerukust ja esitatud dokumentide mahtu, on

avaldaja esindaja ajakulu maakohtu lahendi ja määruskaebusega tutvumiseks ning

määruskaebusele vastuse koostamiseks põhjendatud. Avaldaja esindaja tunnitasu 100 eurot

(käibemaksuta) ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Avaldaja

esindaja tunnitasu on seega samuti põhjendatud. Avaldaja kinnitas maakohtu menetluses, et ta

ei ole käibemaksukohustuslane. Menetluskulud tuleb TsMS § 174 lg 10 järgi seega hüvitada

käibemaksuga. Avaldaja lepingulise esindaja kulud on seega põhjendatud 630 euro

[(100 eurot x 5 tundi 15 minutit + käibemaks 20%] ulatuses.

Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib ringkonnakohus, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke