1-10-4583/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-10-4583

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.04.2010.a Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasja number

1-10-4583

Kohtunik

Haide Rimmel

Kohtuistungi sekretär

Jana Kaaver

Kriminaalasi

I.K süüdistus KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Prokurör Liane Peets

Süüdistatav

I.K, isikukood XXX, elukoht XXX

karistatus:

kriminaalkorras karistatus puudub, väärteokorras karistatud ühel

korral

Kaitsja

Advokaat Heiki Kuningas

RESOLUTSIOON

Kohus

otsustas:

1.Tunnistada I.K süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda

vangistusega 4 kuud.

KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada I.K karistusest ja

allutada ta kuni 04.03.2011.a s.o kuni täisealiseks saamiseni

käitumiskontrollile.

KarS § 75 lg 1 kohaselt on I.K käitumiskontrolli ajal

kohustatud järgima kontrollnõudeid:

1. elada kohtu poolt määratud alalises elukohas XXX;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas

ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise

ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa

elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-,

töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

I.K tuleb käitumiskontrolli teostamiseks määrata Tartu Vangla

Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla.

2. Menetluskulud on 6525 krooni ja tasu õigusabi eest 1689,6

krooni, menetluskulud kokku on 8214,6 krooni. KrMS § 180 lg

3 kohaselt tuleb riigi kanda jätta 70% kuludest s.o 5750,2

krooni ja I.K’i (alaealisel vahendite puudumisel seadusliku

esindaja S.V kanda) kanda kuludest 30% s.o 2464,4 krooni.

Menetluskulud tuleb I.K’il (alaealisel vahendite puudumisel

seaduslikul esindajal S.V’l) tasuda Rahandusministeeriumi

kontole 10220034800017 või 221023778606, viitenumber

2800049874.

Menetluskulud tuleb I.K’il (alaealisel vahendite puudumisel

seaduslikul esindajal S.V’l) tasuda osade kaupa 1 aasta

jooksul, tasudes igas kuus alates maist 2010.a 205 krooni 40

senti kuni kulude tasumiseni.

Menetluskulude tähtaegsel tasumata jätmisel pööratakse

menetluskulude nõue sundtäitmisele.

3. Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld I.K’i suhtes

tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul Tartu

Ringkonnakohtule läbi otsuse teinud kohtu Kriminaalmenetluse

seadustiku kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete rikkumise

peale. Apellatsiooni esitamise soovist tuleb teatada 7 päeva jooksul

alates otsuse kuulutamisest.

Kohus tuvastas:

I.K-d süüdistatakse selles, et tema alaealisena 17.02.2010.a kella 13:00 ajal XXX maja taga

pani toime kehalise väärkohtlemise lapseealise, s.o 12-aastase S.Je suhtes, mis seisnes selles,

et lükkas kannatanu S.Je mitmel korral lumehange pikali, seejärel võttis S.Je käest kinni,

pööras kannatanu ümber ja lõi ühel korral kannatanule jalaga kõhtu ning ühel korral jalaga

vastu alalõuga, millega tekitas kannatanu S.Jele füüsilist valu kõhus ja alalõua piirkonnas,

seega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

I.K poolt toimepandu on II astme kuritegu. I.K, tema kaitsja ja prokurör nõustusid

kokkuleppemenetluse kohaldamisega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 239 toodud

kokkuleppemenetluse kohaldamise alused.

KrMS § 245 nõuetest lähtuvalt sõlmiti 12.04.2010.a kokkulepe.

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et kokkulepe on talle arusaadav ning kokkuleppe

sõlmimine on tema tõelise tahte väljendus.

Kohus, olles ära kuulanud menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et süüdistatav on

kokkuleppe sisust aru saanud ning kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet.

Prokurör, süüdistatav ja kaitsja paluvad kinnitada kokkulepe.

Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

I.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud on sundraha 6525 krooni ja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt määratud

korras õigusabi eest 1689,6 krooni. KrMS §-de 175 lg 1 p 9, 179 lg l p 2, 180 lg 1 ja 313 lg 1

p 12 kohaselt tuleb I.K-lt (alaealisel vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt S.Vlt) välja

mõista sundraha riigituludesse. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 180 lg 1 ja 313 lg 1 p 12 kohaselt

tuleb I.K-lt (alaealisel vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt S.Vlt) riigituludesse välja

mõista määratud kaitsjale advokaat Heiki Kuningale makstav tasu tema poolt osutatud

õigusabi eest. I.K on alaealine XXX õpilane iseseisva sissetulekuta, tema seaduslikule

esindajale S.Vle on määratud töövõimetus XX. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui

menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi

kanda. Eeltoodust tulenevalt menetluskuludest kokku 8214,6 krooni tuleb riigi kanda jätta

70% kuludest s.o 5750,2 krooni ja I.K (alaealisel vahendite puudumisel seadusliku esindaja

C.V kanda) kanda kuludest 30% s.o 2464,4 krooni. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb

menetluskulude tasumist pikendada ja ajatada.

Tõkendiks valitud elukohast lahkumise keeld I.K suhtes tuleb tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 239 lg l ja 4, 246, 247, 248 lg l p 4, 249.

Haide Rimmel

kohtunik