3-19-1959/36 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja

Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1959

Haldusasi

XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 16. septembri

2019. a otsuse nr 7001910161-1 tühistamiseks ning

Politsei- ja Piirivalveameti kohustamiseks vaadata tema

taotlus uuesti läbi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19. detsembri 2019. a otsus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja adv Aldo Vassar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Grete

Raidma

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

17. juuni 2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 19. detsembri

2019. a otsus haldusasjas nr 3-19-1959 muutmata.

2. XX-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud jätta riigi kanda. Muus osas

jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 27. juulil 2020

(HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks

läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see

on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

3-19-1959

2(8)

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nigeeria kodanik XX (sünd. XX.XX.XXXX) esitas Egiptuses 31.10.2018 viisataotluse,

külastamaks oma Eestis õppivat sugulast. XX-le väljastati ühekordne lühiajaline viisa

(kehtivusaeg 25.12.2018–16.01.2019, lubatud viibimisaeg 8 päeva), mille alusel isik saabus

05.01.2019 Eestisse koos oma vennanaise ja tema pojaga ning suundus koos nendega

06.01.2019 kruiisireisiga edasi Rootsi. Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) saabus 10.05.2019

Rootsist palve XX tagasivõtmiseks, mille PPA rahuldas ning Rootsi ametivõimud andsid isiku

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013 (Dublini III määrus) art 29

alusel Eestile üle. XX esitas 05.06.2019 Eestisse saabudes rahvusvahelise kaitse taotluse.

Taotleja on Nigeerias kohaliku tasandi poliitik, ärimees ja vabakutseline ajakirjanik ning ta

kuulub erakonda PDP (People’s Democratic Party), mis jäi 2019. a veebruaris toimunud

Nigeeria üldvalimistel alla erakonnale APC (All Progressive Congress). Kruiisireisil olles sai

taotleja Nigeerias elavatelt sugulastelt teada, et APC toetajad süütasid seal tema kodu ja apteegi

ning ähvardasid teda tagasipöördumise korral surmaga. Taotleja katsed seaduslikke kanaleid

pidi probleemile lahendust leida ebaõnnestusid, kuna üldvalimised võitnud APC kontrolli all

on ka kohalik politsei, kes jättis sündmuse fikseerimata.

2. Politsei- ja Piirivalveamet luges 16.09.2019 otsusega nr 7001910161-1 XX taotluse

välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 20 lg 1 kohaselt

põhjendamatuks ning lükkas selle VRKS § 20 lg 2 alusel tagasi. XX ei ole alust tunnustada

pagulasena VRKS § 4 lg 1 tähenduses. Taotleja esitatud selgituste ja tõendite usaldusväärsuses

on põhjust kahelda ning analüüsides neid koosmõjus päritolumaa teabega on alust arvata, et

taotleja ei ole Nigeerias oma võimaliku poliitilise tegevuse tõttu tagakiusatud. Taotleja ei ole

esitanud tõendeid ega dokumente, mis kinnitaksid tema poliitilist kaasatust ja aktiivsust (sh

tegevust PDP noorteosakonna juhina), vabakutselist ajakirjanikukarjääri ega ka asjaolu, et

vandaalitsemise objektiks olnud apteek kuulus üldse temale. Esitatud fotode pinnalt ei saa

tõsikindlalt järeldada, et väidetav rünnak tema vara vastu üldse aset leidis. Taotleja esitatud

dokumentide ja fotode põhjal saab tõendatuks lugeda üksnes taotleja hariduse ning tema

Egiptuses elava abikaasa ja poja isiku ning kodakondsuse.

Taotleja 09.07.2019 e-kirjaga edastatud 26-st fotost vaid kaks kujutavad väidetavat rünnakut

taotleja apteegile. Üks on n-ö pildipanga foto ehk samasugune apteegi sisevaadet kajastav pilt

illustreerib mitmeid erinevaid apteeke käsitlevaid artikleid ning on internetist kergesti leitav.

Puudub veenev põhjendus, miks taotleja Nigeerias elav vend edastas foto veel kahjustamata

apteegist ja pärast rünnakut tehtud foto, millel on kujutatud vend koos nende emaga. Eluliselt

oleks usutav, et oma lähedaste ja vara heaolu eest muretsev taotleja oleks soovinud näha fotosid

tekkinud kahjude suurusest. Taotleja edastas 16.09.2019 e-kirjaga veel 23 fotot, millest 12

kujutavad väidetavaid põlengukahjustusi ning 8 kujutavad kogukondlikke kogunemisi ilma

viideteta taotlejale või kogunemiste põhjusele. Kahel fotol on taotlejat kujutatud seoses

Fajradio ülekannetega, millest nähtub, et taotleja juhitud pühapäevaprogrammi raames edastati

palve- ja ülistuslaule, mis omakorda annab tunnistust pigem raadioprogrammi religioossest kui

poliitilisest alatoonist. Kuigi taotleja sõnul ei olnud tema Euroopasse tuleku eesmärk taotleda

rahvusvahelist kaitset ning seetõttu ei teadnud ta ka valmistuda tõendite kogumiseks, esineb

tema ütlustes ja selgitustes vastuolusid ning olustikulised kirjeldused on pigem üldised. Taotleja

3-19-1959

3(8)

algsete seletuste kohaselt rünnati nii tema kodu kui ka apteeki ning pussitati tema pereliikmeid,

kuid hiljem on taotleja oma ütlusi muutnud ja seletanud, et rünnakus süüdati üksnes tema apteek

ja auto ning kannatanuteks olid teised läheduses viibinud isikud.

PPA ei leidnud päritolumaa teavet, mis võimaldaks lugeda taotlejat PDP liikmeks, kohalikuks

noorte liidriks ja ajakirjanikuks. Taotleja väitis, et PDP valimistulemused tema kodupiirkonnas

Oguni osariigis olid 0, ehkki tegelikkuses sai PDP presidendikandidaat Oguni osariigis 194 655

häält. Taotleja apteegile korraldatud rünnakut ei ole alust käsitada tema tagakiusamisena, vaid

ühekordse juhtumina, mille puhul ei ole vandaalitsejate isikud ja motiivid selgelt tuvastatavad.

Päritolumaa teabe kohaselt on poliitiliselt motiveeritud vägivald (sh kuritegelike rühmituste ja

jõukude kasutamine) valimisperioodil omane nii PDP-le (võimul 1999–2015) kui ka APC-le

(võimul alates 2015), kuid väljaspool valimisperioodi on siiski ebatõenäoline, et poliitiliste

parteide liikmed ja muud poliitiliselt aktiivseid isikud võiksid oma poliitilise tegevuse tõttu

tavaelus sattuda vägivalla või diskrimineerimise ohvriks. Asjas kogutud materjalide pinnalt on

alust kahelda, et taotleja võiks olla sedavõrd tuntud ja kõrge profiiliga poliitik, kelle suhtes

võiks võimupartei soovida rakendada vägivalda. Taotleja enda sõnul ei ole tema poliitilised

vaated ka radikaalsed ega võimuvastased, vaid ta seisab ühiskondliku heaolu parandamise ja

korruptsiooni vähendamise eest parteilisest kuuluvusest sõltumata. Ka taotleja pereliikmed

soovitasid tal mitte naasta Nigeeriasse enne 2019. a üldvalimiste lõppu, millest on praeguseks

möödas rohkem kui pool aastat. Isegi kui rünnaku motiiv oli valimiste põhine, ei ole taotleja

praeguseks koduriigis enam ohus. Kuna taotleja ei palunud rahvusvahelist kaitset esimesel

võimalusel pärast probleemide ilmnemist, vaid otsis Euroopasse jäämiseks muid võimalusi (sh

ebaseaduslikke), siis on rahvusvahelise kaitse taotlus esitatud lahkumiskohustuse vältimiseks

(VRKS § 201 p 6).

Taotleja ei kvalifitseeru ka täiendava kaitse saajaks VRKS § 4 lg 3 tähenduses. Nigeeriasse

tagasipöördumist ega ka riigisisest ümberpaiknemist ei saa pidada raskendatuks ega võimatuks,

sest igal aastal naaseb Nigeeriasse tuhandeid ebaõnnestunud varjupaigataotlejaid. Taotleja ei

ole enda sõnul kohanud Nigeerias probleeme ka oma etnilise päritolu või usu (kristlane) tõttu.

Juhusliku vägivalla tase on taotleja koduosariigis Ogunis ja selle lähiümbruses olematu või

sedavõrd madal, et see ei kujuta üldjuhul ohtu tsiviilisikutele. Taotleja võib pärast kodumaale

naasmist suunduda ka Egiptusesse, kes elab juba 2006. a-st tema abikaasa ja 2011. a-l sündinud

poeg ning mida taotleja on ka ise nimetanud oma teiseks koduks. Nigeeria kodanikud saavad

pöörduda tagasi Nigeeria mistahes regiooni, kasutades selleks IOM-i programmi „VARRE“

abi, ning on ebatõenäoline, et neile saaks tagasipöördumisel osaks soovimatu tähelepanu.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 18.10.2019 kaebuse PPA 16.09.2019 otsuse nr

7001910161-1 tühistamiseks ja PPA kohustamiseks vaadata tema rahvusvahelise kaitse taotlus

uuesti läbi. PPA on rikkunud otsuse tegemisel nii põhjendamis-, uurimis- kui ka

ärakuulamiskohustust (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 1, § 6 ja § 40). Kuigi PPA andis

kaebajale võimaluse vastuväidete esitamiseks, ei ole esitatud vastuväidetega sisuliselt

arvestatud. Kaebaja ei saa päritoluriiki tagasi pöörduda, sest Nigeeria 2019. a üldvalimised

võitnud APC liikmed vandaalitsesid tema vara kallal ning ähvardasid ta naasmise korral tappa.

Seega on kaebajal subjektiivne tagakiusukartus tulenevalt poliitilisest tegevusest. PPA on

kaebaja ütluste usaldusväärsust hinnanud muu hulgas selle järgi, et kaebaja esitatud

dokumendid ja tõendid ei kinnita tema poliitilist aktiivsust ja kaasatust (sh tegevust PDP

noorteosakonna juhina) ega ka tegevust ajakirjanikuna. Kaebaja esitab vajalikud tõendid

esimesel võimalusel ja on selleks juba pöördunud oma kodumaal elavate sugulaste poole.

Kaebaja on PPA-le selgitanud, et pidas valimistulemuse 0 all silmas seda, et valimistulemus oli

PDP-le negatiivne, samuti ka seda, et APC pakkus talle kui PDP kohalikule juhile altkäemaksu

APC-ga liitumiseks. Seega ei esine kaebaja selgituste ja pärituolumaa teabe vahel ebakõlasid.

Kaebaja ei nõustu PPA järeldusega, et ta ei ole sellise profiiliga poliitiline aktivist, kes võiks

3-19-1959

4(8)

sattuda rünnakute ohvriks. Kaebaja esitatud fotodega on tõendatud, et temale kuuluv apteek

süüdati APC toetajate poolt. Kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, kvalifitseerub ta täiendava

kaitse saajaks, sest Nigeeriasse naasmise korral esineb oht tema elule. Kuna tagakiusajaks on

riik, siis ei ole kaebajal võimalik ka riigisiseselt ümber paikneda. Kuigi kaebaja naine ja laps

elavad Egiptuses, ei ole tal võimalik sinna elama asuda, sest tegemist on islamiriigiga, kuid

kaebaja on kristlane. Egiptuses elavad kristalsed kannatavad usulise tagakiusamise all ning

tuhanded neist on olnud sunnitud riigist lahkuma.

4. Politsei- ja Piirivalveamet palus 14.11.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus

rahuldamata. Vaidlustatud otsuses on põhjalikult selgitatud, miks PPA peab kaebaja selgitusi

ja tõendeid ebausutavateks. Kaebaja ütles 11.07.2019 vestlusel, et PDP valimistulemus tema

kodupiirkonnas oli 0 ning isegi kui tõlgendada vastust kaebaja hiljem märgitud viisil, annavad

ülejäänud asjaolud kogumis siiski alust pidada teda ebausaldusväärseks. Kaebaja 09.07.2019 ja

16.09.2019 esitatud fotod ei seo teda vaidlusaluse apteegiga, vaid need on võetud erinevatelt

internetilehekülgedelt. Foto väidetavast kaebajale kuulunud apteegist on n-ö pildipanga foto,

mis on internetist vabalt kättesaadav, ning väidetav foto kaebaja emast ja vennast on leitav

2013. a artiklist seoses 07.01.2013 põlenguga Lagoses. Foto väidetavalt kaebajale kuulunud ja

hävinud apteegist pärineb 25.07.2017 artiklist, mis illustreerib 24.07.2017 Lagoses toimunud

jõukude kokkupõrget. Seega ei saa kaebaja esitatud fotod olla kuidagi seotud väidetavalt 2019.

a-l toimunud apteegi süütamisega. Seega on alust järeldada, et kaebaja on esitanud PPA-le

teadlikult valedokumente ning on ebausaldusväärne. Tõendamist ei ole leidnud ka kaebaja

väidetav kõrge poliitiline profiil. Isegi kui kaebaja on kogukonnas populaarne isik ning teda

ähvardab seetõttu oht elule ja tervisele, siis on tal võimalik siseriiklikult ümber paikneda.

Kaebaja on ise tunnistanud, et ei tegutse riiklikul või osariiklikul tasandil, vaid üksnes n-ö

rohujuure tasandil oma kodukülas. Kaebaja ei ole täpsustanud, miks on tema hinnangul vale

PPA järeldus, et kaebaja ei kvalifitseeru täiendava kaitse saajaks. Kuna PPA on tuvastanud, et

kaebajale ei esine Nigeerias tõsist ohtu ning ta ei vaja sellest tulenevalt rahvusvahelist kaitset,

siis ei ole vaja hinnata ka Egiptust kui turvalist kolmandat riiki.

5. Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2019 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes PPA

vaidlustatud otsuse põhjendustega ja pidamata vajalikuks neid kõiki üle korrata (HKMS § 165

lg 2). VRKS § 1 lg 2 kohaselt antakse rahvusvaheline kaitse välismaalasele, kelle suhtes on

tuvastatud pagulasseisund (VRKS § 4 lg 1) või täiendava kaitse seisund (VRKS § 4 lg 3).

Euroopa Kohus on 02.03.2010 otsuses nr C-175/08, C-176/08, C-178/08 ja C-179/08,

Salahadin Abdulla jt (p-d 56-57) märkinud, et pagulasena tunnustamiseks peab isik tema

päritoluriigis esinevate asjaolude tõttu põhjendatult kartma enda tagakiusamist vähemalt ühel

alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13.12.2011 direktiivis 2011/95/EL ja Genfi 1951. a

pagulasseisundi konventsioonis nimetatud viiest põhjusest. Euroopa Kohus on 17.02.2019

otsuses nr C-465/07, Elgafaji (p 31), 30.01.2014 otsuses nr C-285/12, Diakité (p 18) ja

18.12.2014 otsuses nr C-542/13, M’Bodj (p 30) märkinud, et isikut saab lugeda täiendava kaitse

nõuetele vastavaks, kui on põhjendatud alus arvata, et taotleja seisaks asjaomasesse riiki naastes

silmitsi reaalse ohuga, milleks on surmanuhtlus või hukkamine, isiku piinamine või ebainimlik

ja väärikust alandav kohtlemine või karistamine päritoluriigis, tõsine ja individuaalne oht

tsiviilisiku elule või isikupuutumatusele juhusliku vägivalla tõttu rahvusvahelise või riigisisese

relvastatud kokkupõrke puhul. Risk tõsisesse ohtu sattuda peab seega olema reaalne, mitte

hüpoteetiline.

Kaebaja selgitas kohtuistungil täiendavalt, et lisaks apteegi pidamisele töötas ta Nigeerias

ülikoolis õppimise kõrvalt turvaülemana. Kaebaja tuli Eestisse ostlema ja külla siin elavale

sugulasele, kellelt ta sai piletid Rootsi kruiisile. Kaebaja soovis 2019. a veebruaris toimuvate

valimiste ajaks Nigeeriasse naasta, kuid Rootsi jõudes kuulis ta kodustelt, et tema vara on

põletatud ja ta ei peaks Nigeeriasse tagasi tulema. Rootsis röövisid gambialased kaebaja raha

3-19-1959

5(8)

ja dokumendid, kuid ta ei pöördunud Rootsis politseisse, sest ei osanud kohalikku keelt ja kartis

oma Aafrika päritolu tõttu. Hiljem töötas kaebaja Göteborgis koristajana, kus tollitöötajad

pidasid ta kinni ja saatsid tagasi Eestisse. Kaebaja ei saa Egiptusesse naasta, sest tema

elamisluba on seal kehtivuse kaotanud (2018. a detsembris) ja tegemist on islamiriigiga.

Egiptuses on kallis haridus ja kaebaja abikaasa on seal hetkel töötu. Rahvusvahelise kaitse

saamisel soovib kaebaja tuua kogu oma pere Eestisse. Kaebaja vajab rahvusvahelist kaitset

vähemalt kuni 2023. a-ni, mil Nigeerias toimuvad järgmised valimised. Kaebaja esitas enda

erakonda kuulumist tõendava dokumendi ja PDP sekretariaadi kirja, milles on teda kui noorte

juhti kutsutud 19.07.2017 toimuvale koosolekule. Neid tõendeid ei olnud võimalik varem

esitada, sest kaebaja unustas oma e-posti salasõna. Kaebajal olid Eestisse tulles kaasas lapse

sünnitunnistus, abielutunnistus jm dokumendid, sest ta kannab neid alati kaasas, isegi Nigeerias

ostlema minnes. Kaebaja esitatud fotod kujutavad temale kuuluvat apteeki ning põlengujärgselt

sündmuskohal viibinud venda ja vennanaist. Kaebaja ei oska selgitada, miks on samad fotod

internetist kättesaadavad varasemaid sündmusi kajastavate artiklite juurest.

PPA järeldas õigesti, et kaebaja tagakiusukartuse põhjendatust tuleb hinnata tema poliitilise

meelsuse alusel ning kaebaja esitatud selgitusi ja tõendeid arvestades ei saa teda pidada üldiselt

usaldusväärseks. PPA on hinnanud kaebaja välja toodud isiklikke asjaolusid päritoluriigi teabe

kontekstis ning põhjendatult leidnud, et ei ole usutav, et kaebaja oleks sedavõrd kõrge profiiliga

opositsioonipoliitik, kellel võiks olla põhjust karta võimuerakonna poolset sihipärast vägivalda

(sh isegi eeldusel, et kaebaja kuulub opositsioonierakonda ja on poliitikas tegev n-ö rohujuure

tasandil ning rünnakud kaebaja varale leidsid ka tegelikult aset). Kohtuistungil esitatud tõendid

seda järeldust ei muuda. Kaebaja väitis aktiivset tegutsemist Nigeeria poliitikas, kuid lahkus

sellele vaatamata Nigeeriast juba 2018. a oktoobris pere juurde Egiptusesse ning tuli seejärel

2019. a jaanuaris Eestisse ostlema ja sugulast külastama ning seda kõike ajal, mil pidanuks

toimuma aktiivne valimiskampaania 2019. a veebruaris aset leidnud valimisteks. Eluliselt ei ole

usutav, et kaebaja tuli Euroopasse ostlema olukorras, kus tema abikaasa oli jäänud töötuks ja

perel puudus raha lapse kooli saatmiseks. Esitatud kutse PDP piirkondlikule kogunemisele on

koostatud 2017. a-l ning puuduvad tõendid kaebaja hilisema tegevuse kohta väidetava noorte

liidrina. PPA tuvastas kohtumenetluse ajal, et väidetav foto kaebaja vennast ja vennanaisest

(nagu kaebaja kohtuistungil täpsustas) kujutab 2013. a-l Lagoses toimunud põlengut ning foto

põlenud apteegist ilmestas 2017. a-l Lagoses toimunud jõukude kokkupõrget kajastavat artiklit.

Seega ei kinnita need tõendid kaebaja väiteid, vaid PPA seisukohta, et kaebaja on esitanud

teadvalt ebaõigeid tõendeid ja ei ole seetõttu usaldusväärne. Kaebaja üldine ebausaldusväärsus

avaldab mõju ka tema paljasõnaliste väidete hindamisele selle kohta, et Nigeerias on antud käsk

tema vahistamiseks ja teda on ähvardatud naasmise korral tappa. PPA-l on õigus, et kaebaja

esitatud fotode põhjal ei saa tema versiooni lugeda tõendatuks, sest fotodel nähtav ei ole

kontrollitav. Tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtul põhjust PPA järeldustega mitte nõustuda.

Kaebaja poolt välja toodud ja menetluse käigus tuvastatud asjaolud viitavad pigem sellele, et

kaebaja tuli Euroopa Liitu teadlikult illegaalselt töötamise eesmärgil ning palus rahvusvahelist

kaitset alles kinnipidamisel, et vältida lahkumiskohustuse täitmist (VRKS § 201 p 6). Kuigi PPA

ei ole vaidlustatud otsuses tuginenud VRKS § 201 p-le 2, mille kohaselt võib taotluse lugeda

selgelt põhjendamatuks ka teadvalt ebaõigete andmete esitamise tõttu, olnuks seegi alus kaebaja

puhul kohaldatav. Kokkuvõttes on PPA õigesti leidnud, et kaebaja ei kvalifitseeru pagulasena

Genfi konventsiooni, direktiivi 2011/95/EL ega VRKS-i tähenduses. Kohus nõustub ka PPA

järeldustega kaebajale täiendava kaitse andmisest keeldumise osas. Asja materjalidest ei nähtu

selliseid rikkumisi haldusmenetluse korraldamisel, mis võiksid tuua kaasa vaidlustatud otsuse

tühistamise. Kaebaja on menetluses ära kuulanud, temaga on tehtud 11.07.2019 ja 10.09.2019

intervjuud ning tema vastuväiteid on otsuses käsitletud. Otsus on piisavalt põhjendatud, mh

isiku tagasipöördumise võimalikkuse osas. Kuna otsus on õiguspärane ega riku kaebaja õigusi,

jääb tühistamisnõue rahuldamata ning puudub alus kohustada PPA-d asja uuesti otsustama.

3-19-1959

6(8)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. XX palub 20.01.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus

otsus, millega tema kaebus rahuldada. PPA ja halduskohus on põhjendamatult leidnud, et

apellandi esitatud tõendeid ja selgitusi arvestades ei saa teda pidada üldiselt usaldusväärseks.

Apellant vastab VRKS § 4 lg-s 1 sätestatud kriteeriumitele, sest ta on opositsioonierakonna

noorteosakonna juht, vabakutseline ajakirjanik ja apteegipidaja, keda Nigeeria ametivõimud

kiusavad tema poliitilise kuuluvuse tõttu taga. Apellandi varaga on juba vandaalitsetud ja teda

on ähvardatud tappa. PPA on möönnud, et valimistega seoses on Nigeerias toimunud mh

poliitiliste rivaalide mõrvu ja tapmisi. Kuna apellandi vara on reaalselt rünnatud ja teda on

ähvardatud tappa ning tema kohta on antud välja vahistamiskäsk, siis ei ole põhjendatud PPA

ja halduskohtu järeldus, et apellant ei ole piisavalt kõrge profiiliga poliitik, kelle elu võiks olla

ohus. Apellant on esitanud kõikvõimalikke tema käsutuses olevaid tõendeid ja materjale ning

tekkinud eksimus kahe foto näol ei muuda apellanti ja tema esitatud muid tõendeid

ebausaldusväärseteks. Peale ütluste andmise puudub apellandi muu mõistlik võimalus tõendada

teda päritoluriigis ähvardavat ohtu. Varjupaigamenetluses kehtib põhimõte, et kahtlused

lahendatakse taotleja kasuks, sest üldjuhul ei ole pagulasel võimalik tõendada kõiki üksikasju.

Apellandi lahkumine Nigeeriast 2018. a-l ei oma tähtsust ning see ei välista tema rolli poliitikas,

kuna lahkumise põhjuseks oli oht talle ja tema perele, mida on kinnitanud ka tapmisähvardus

ja varade süütamine. Apellant ei tulnud Euroopasse eesmärgiga siin illegaalselt töötada, vaid

põgenes poliitilise tagakiusamise eest ning oli sunnitud töötama endale sissetuleku tagamiseks.

Kui kaebaja ei kvalifitseeru pagulaseks, siis kvalifitseerub ta täiendava kaitse saajaks, sest

Nigeerias esineb põhjendatud oht tema elule ja tervisele ning vabadusele. Tagasipöördumise

korral ei ole apellandi võimalik ka politseilt kaitset saada, kuna politsei on võimupartei kontrolli

all. Kokkuvõttes on apellandi subjektiivne tagakiusukartus tõendatud objektiivsete asjaoludega.

7. Politsei- ja Piirivalveamet vaidleb 14.02.2020 vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja

palub see jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. ÜRO Pagulasagentuuri käsiraamatu

kohaselt peab rahvusvahelise kaitse taotleja suutma mõistlikkuse piires tõendada, et tema

viibimine päritoluriigis on muutunud võimatuks. See ei tähenda nõuet esitada ammendavad

tõendid, vaid isik peab oma väiteid piisavalt ja usutavalt põhistama. Apellanti ei saa pidada

usaldusväärseks, sest tema seletustes esineb vasturääkivusi ning ta on väidetavate sündmuste

tõendamiseks esitanud fotosid, mis pärinevad teisest ajast ja kohast. Seega on apellant esitanud

teadlikult ebaõigeid andmeid ja tegemist ei saanud olla eksimusega, sest eluliselt ei ole usutav,

et isik ei olnud teadlik, et fotod nutvast perekonnast ja apteegist pärinevad n-ö pildipangast ning

illustreerivad erinevaid uudiseid. Põhimõte, mille kohaselt varjupaigamenetluses lahendatakse

kahtlused taotleja kasuks, ei ole apellandi osas kohaldatav, sest tema selgitused on päritolumaa

teabe ja elulise usutavuse pinnalt hinnatud ebausutavateks. Apellandi Nigeeriast lahkumise aeg

on oluline, sest eluliselt ei ole usutav, et olulist rolli omav ja aktiivne poliitik otsustab enne

valimisi minna mitmeks kuuks reisima. Kohus hindas õigesti, et selline käitumine kinnitab, et

apellant ei ole poliitikas aktiivselt tegutsenud. Apellant ei põgenenud Nigeeriast poliitilise

tagakiusamise tõttu, vaid tuli väidetavalt Eestisse ostlema ja külla siin elavale sugulasele. Päev

pärast Eestisse saabumist läks apellant koos vennanaise ja vennapojaga Rootsi ning kuigi ta sai

laeval väidetavalt teada toimund rünnakutest, ei palunud ta Rootsis rahvusvahelist kaitset, vaid

asus illegaalselt tööle. Apellandil kaasas olnud dokumendid kinnitavad pigem seda, et tema

eesmärk oli kolida Euroopasse ning tuua hiljem järele ka Egiptuses elavad naine ja laps. Seega

on põhjendatud halduskohtu hinnang, et apellant tuli Euroopasse illegaalselt töötama. Apellant

ei ole ka apellatsioonkaebuses täpsustanud, miks ta kvalifitseerub täiendava kaitse saajaks ning

miks oli PPA teistsugune hinnang ebaõige.

3-19-1959

7(8)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et XX apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta

rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle

muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus,

et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ega pea seetõttu vajalikuks kõiki

halduskohtu põhjendusi üle korrata.

9. PPA ei pidanud 16.09.2019 otsuses nr 7001910161-1 (dtl 8-29) võimalikuks tunnustada

XX pagulasena VRKS § 4 lg 1 tähenduses, sest apellandi seletused ja tõendid selle kohta, et ta

võiks Nigeeriasse naasmise korral sattuda poliitilise tagakiusamise ohvriks, ei ole

usaldusväärsed. Halduskohus nõustus PPA hinnanguga ja leidis, et ka kohtumenetluses esitatud

täiendavad tõendid ei lükka vastustaja järeldusi ümber. Ringkonnakohus jagab seda seisukohta.

10. Apellant esitas PPA-le hulgaliselt fotosid oma perekonnast erinevates perekondlikes

situatsioonides (dtl 108-123) ja kuulutuse enda ülesastumisest Fajradio eetris (dtl 167-168).

Need ei saa kuidagi põhistada apellandi tagakiusukartust, sest need ei kajasta tema poliitilist

tegevust. Raadioreklaami järgi on tegemist religioosse saatega. Samuti on apellant esitanud

mitmeid fotosid erinevatest rahvakogunemisest (dtl 169-172; dtl 185-188), kuid ei nähtu nende

seotus apellandiga või tema kirjeldatud sündmustega. Kuna päritolumaa teave ei kinnita

Nigeeria ametivõimude ega ka võimul oleva partei (APC) või selle toetajate valimatut ja kestvat

vägivallatsemist opositsioonierakonna liikmete suhtes, siis omab asja lahendamisel eelkõige

tähtsust, kas apellandil oleks põhjust karta päritoluriigis tagakiusamist oma poliitilise profiili

tõttu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu järeldusega, et apellandi kohtumenetluses esitatud

PDP liikmekaart (dtl 200-201) ja PDP blanketile trükitud kutse 19.07.2017 toimunud kohaliku

omavalitsuse koosolekule (dtl 202-203) ei kinnita apellandi ütlusi tema jätkuvalt aktiivsest ja

väljapaistvast rollist PDP tegevuses (mh ei osalenud ta valimistel kandidaadina – vt 10.09.2019

vestluse protokoll, küsimus nr 7 – dtl 153-161), sest need puudutavad varasemat perioodi

(liikmekaart on väljastatud aastateks 2009–2013). Eluliselt ei ole usutav, et olukorras, kus

apellant selgitas ise rahvusvahelise kaitse menetluses, et Nigeeria on n-ö analoogriik, kus

digitaalne suhtlus ei ole paljudele kättesaadav (vt 11.07.2019 vestluse protokoll, küsimused nr

19 ja 28 – dtl 139-148), lahkub peamise opositsioonipartei kohalik noorte juht aktiivse

valimiskampaania ajal tungiva põhjuseta mitmeks kuuks kodumaalt ja plaanib sinna naasta alles

vahetult enne valimisi.

11. Apellant edastas PPA-le fotod, millel on väidetavalt kujutatud temale kuuluv apteek enne

selle rüüstamist (dtl 124) ja pärast vandaalitsemist (dtl 123; dtl 189) ning selle sündmuse juures

viibivad ahastuses vend ja ema (dtl 107). Rahvusvahelise kaitse menetluse lõppfaasis esitas

apellant PPA-le täiendavalt hulga fotosid, millel on kujutatud erinevaid lõhutud ruume või

nende detaile (dtl 173-184). Viimati nimetatud fotodelt ei ole võimalik tuvastada, kas neil on

kujutatud lõhutud apteeki või mingeid muid ruume. Puudub ka võimalus seostada neid fotosid

apellandiga. Väidetavalt apellandile kuulunud apteegi varasemat (st rüüstamise eelset) välimust

kajastava foto on PPA vaatlusprotokolli (dtl 162-165) kohaselt leidnud veel vähemalt viiest

internetiallikast, mistõttu on äärmiselt ebatõenäoline, et see kujutaks just apellandile kuuluvat

apteeki, vaid usutav on PPA järeldus, et tegemist on n-ö pildipanga fotoga. PPA on 14.11.2019

vastuses kaebusele (vt p 3.3 – dtl 68) toonud täiendavalt välja, et ka fotod väidetavalt rüüstatud

apteegist ning ahastuses vennast ja emast on internetist alla laetud ega kujuta apellandi väidetud

sündmusi tema kodukohas Abeokuta linnas, mis asub Oguni osariigis, vaid Lagoses toimunud

07.01.2013 põlengut ja 24.04.2017 jõukude kokkupõrget. Kõnealused fotod on PPA viidatud

linkidelt leitavad praegugi (vt https://topetempler.wordpress.com/tag/fire-outbreak-in-nigeria/;

https://punchng.com/one-killed-as-mushin-gangs-clash-over-traders-contributions/). Eeltoodu

põhjal tuleb nõustuda halduskohtu ja vastustajaga, et taotleja seletusi poliitiliselt motiveeritud

3-19-1959

8(8)

tagakiusu kohta ei saa pidada usaldusväärseteks. Olenemata sellest, et apellandi väitel ei ole ta

neid tõendeid ise kogunud, vaid fotod edastas talle vend, ei ole eluliselt usutav, et isik saaks

pelgalt eksimuse tõttu saata PPA-le fotod suvalistest inimestest ja paikadest, väites samas, et

tegemist on tema lähedastega ja temale kuuluva apteegiga (vt ka 11.07.2019 vestluse protokoll,

küsimused nr 5 ja 26).

12. Ehkki apellant on eitanud igasugust plaani jääda Euroopasse, annavad tema käitumine (sh

Rootsis pärast dokumentide väidetavat röövimist ametivõimude poole mittepöördumine, vaid

selle asemel illegaalselt tööle asumine) ja apellandil kaasas olnud dokumendid (abielutunnistus

– dtl 94, 105-101; poja sünnitunnistus – dtl 103-104; koopiad tema abikaasa ja poja passide

isikuandmetega lehekülgedest – dtl 125-126; tõendid apellandi õpingute kohta – dtl 129-138)

aluse selles väites kahelda. Seonduvalt apellandi etteheitega, et PPA ja halduskohus ei ole tema

puhul arvestanud põhimõttega, et kõrvaldamata kahtlused lahendatakse rahvusvahelise kaitse

taotleja kasuks, rõhutab ringkonnakohus, et nimetatud põhimõttest ei tulene menetlejale

kohustust eeldada rahvusvahelise kaitse taotleja ütluste õigsust ka olukorras, kui selles esinevad

vastuolud või ebakõlad (sh lahknevused usaldusväärsest päritoluriigi teabest), mille kohta isik

ei ole andnud rahuldavat selgitust (nt Euroopa Inimõiguste Kohtu 23.08.2016 otsus nr

59166/12, J.K. jt vs Rootsi, p-d 91-98; ÜRO Pagulasagentuuri käsiraamat „Handbook and

Guidelines on Procedures and Criteria for Determining Refugee Status“, 2019, p-d 203-204).

13. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellandi seletused ja muud tõendid ei võimalda

järeldada, et apellant võiks Nigeeriasse naasmisel sattuda tagakiusamise ohvriks, mistõttu ei ole

alust tunnustada teda pagulasena. Apellant ei vaja ka täiendavat kaitset, sest teda ei ähvarda

koduriigis surmanuhtlus ega piinamine või ebainimlik või inimväärikust alandav kohtlemine

või karistamine. Samuti ei toimu Oguni osariigis relvakonflikti, mis võiks tingida konkreetselt

apellandi või üldse tsiviilisikute elu ohtu sattumise või nende kallal vägivalla rakendamise (vt

EASO „Country Guidance: Nigeria“, 2019, lk 22-26).

14. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb XX apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tallinna Halduskohtu 19.12.2019 otsus muutmata.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS

§ 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et Tallinna Halduskohtu 10.10.2019

määrusega nr 3-19-1893 on XX-le antud PPA 16.09.2019 otsuse nr 7001910161-1

vaidlustamiseks riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud

ning Tallinna Halduskohus vabastas 31.10.2019 määrusega XX menetlusabi korras ka

riigilõivu tasumise ning kohtuistungi ja kohtuotsuse tõlkimise kulude kandmise kohustusest.

Menetlusabi jätkuvuse põhimõttest (HKMS § 114 lg 2) tulenevalt on XX ka apellatsiooniastmes

olnud vabastatud riigilõivu tasumise ja tõlkekulude kandmise kohustusest ning teda on

esindanud riigi õigusabi korras määratud advokaat. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata,

jäävad XX-le apellatsiooniastmes antud menetlusabi kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3

alusel riigi kanda. Apellandi muud võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel

tema enda kanda. PPA ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu

jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. Riigi

õigusabi osutaja tasutaotluse lahendab ringkonnakohus eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)