1-19-9548/38 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg

26.juuni 2020, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-19-9548

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk

Kriminaalasi

Ingvar Tammaru süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, § 199 lg 2

p-de 7, 8 ja 9 ning § 4231 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu (Võru kohtumaja) 21. veebruari 2020 otsus

Apellatsiooni esitaja

süüdistatav Ingvar Tammaru kaitsja vandeadvokaat Otto

Preem

Prokurör

ringkonnaprokurör Terje Aleksašin

Süüdistatav

Ingvar Tammaru, isikukood: 38910136516, elukoht: XXX;

kriminaalkorras karistatud

Kaitsja

vandeadvokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON:

Tartu Maakohtu 21. veebruari 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja

kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Ingvar Tammaru süüdistatakse:

1.1. KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi selles, et tema isikuna, keda on 28.03.2012 karistatud

röövimise eest,

- ajavahemikul 24.05.2018 kella 16.30-st kuni 25.05.2018 kella 07.53-ni Võru maakonnas

Rõuge vallas Vastse-Roosa külas XXX kinnistul tungis akna sulgemismehhanismi lõhkumise

teel grupis koos M.V. iga saunahoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära

A.P. ile kuuluva nurgasae Metabo KGS 216 väärtusega 250 eurot, tolmuimeja Kärcher

väärtusega 70 eurot, ketaslõikaja Makita väärtusega 40 eurot, akutööriistade komplekt Makita

Combokit 18 V väärtusega 420 eurot, kolm akut 4,0 AH Li-ion väärtusega 330 eurot, kaks akut

3,0 AH Li-ion väärtusega 180 eurot, laser kaugusmõõtja Bosch GLM 40 väärtusega 110 eurot,

akutikksae Makita DJV 1802, 18V väärtusega 250 eurot, akuuniversaalsae Makita BTM50Z,

18 V väärtusega 180 eurot, raadio Makita DMR108 väärtusega 150 eurot, aku universaalterad

Multitool B-21369, B-21412, B-21347 väärtusega 61,20 eurot, Makita tööriistakoti LXT

väärtusega 67,70 eurot, Makita akulaadija DC 18RD väärtusega 130 eurot, kaminahju Artiks 6

väärtusega 1033 eurot ja akuketassae Makita DSS610Z väärtusega 250 eurot. Kokku tekitati

A.P. ile vargusega varalist kahju 3521,90 eurot. Lisaks tungis ta koos I. Tammaruga samal

kinnistul ukseluku lõhkumise teel A.P. i ehitusjärgus elumajja, kust võttis ära OÜ-le Selista

Ehitus kuuluva nurgasae koos jalaga ja saeketta Makita LS 1018 (s/n 014169) väärtusega 372

eurot, kompressori HC-2 koos voolikuga (s/n 0192-02405) väärtusega 152 eurot, tolmuimeja

Hilti VC 40-VL (s/n 011450) väärtusega 713 eurot ja rohelist värvi aiakäru väärtusega 50 eurot.

Kokku tekitati OÜ-le Selista Ehitus vargusega varalist kahju 1287 eurot;

- ajavahemikul 28.05.2018 kella 18-st kuni 29.05.2018 kell 05-ni tungis koos M.V. iga traataia

läbilõikamise teel Võru linnas XXX kinnistule, kust võttis ebaseadusliku omastamise

eesmärgil ära E.M. le kuuluva murutraktor-raideri McCulloc M105-97F väärtusega 2106 eurot;

- ajavahemikul 19.06.2018 kell 23.30-st kuni 20.06.2018 kella 01.45-ni tungis grupis koos M.V.

iga aknaraamide eemaldamise teel Võru maakonnas Võru vallas Väimela alevikus XXX

kõrvalhoonesse, kust võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära M.T. ile kuuluva

murutraktori MTD Gutbrod (s/n 1J074H10479) väärtusega 500 eurot, murutrimmeri Husqvarna

225R väärtusega 100 eurot, murutrimmeri traksid maksumusega 20 eurot ja kõrvaklapid

maksumusega 10 eurot, koguväärtusega 630 eurot;

- ajavahemikul 19.03.2019-20.03.2019 Tartu maakonnas Kambja vallas Sulu külas XXX

kinnistul tungis grupis koos M.V. iga verandaukse klaasi lõhkumise teel majja, kust võttis

ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära K.K. ile kuuluva rohulõikuri ECHO SRM 22 ES

(2018), seerianumber 37047528, väärtusega 200 eurot, akukettsae Husqvarna T536 LiXP, s/n

2016 0900213, 9667292-00 väärtusega 350 eurot, võsatrimmeri Husqvarna 345 FR, 2014.a PIN

966016001 SN 20144700546, väärtusega 550 eurot, generaatori Honda EU201T1 GG3 (2014),

tehasetähis EACT-1159494, väärtusega 1200 eurot ja generaatori Boxer, millel väärtus puudus

ning kinnistult I.K. ele kuuluva ATV Yamaha, registreerimismärgiga 43GE (VIN-kood

5Y4AMB7W0F0500129), väärtusega 11 000 eurot. Kokku tekitati K.K. ile varalist kahju 2300

eurot ning I.K. ele 11 000 eurot.

1.2. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi selles, et tema 28.08.2019 kella 17 paiku Tartus XXX korteris

lõi oma abikaasat A.T. korduvalt rusikaga näkku ja vastu käsivarsi, seejärel lõi maha kukkunud

kannatanule jalaga kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning õlavartele punetavad

laigud, marrastused ja hematoomid;

1.3. KarS § 4231 järgi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimisõigust ning olles

07.02.2019 ja 02.04.2019 juhtinud mootorsõidukit juhtimisõiguseta,

- juhtis 19.04.2019 kella 13.56 ajal Tartu linnas Tähe 2 juures sõiduautot Ford Focus,

registreerimismärgiga XXX ;

- juhtis 30.07.2019 kella 18.51 ajal Tartu linnas Sepa 24a juures sõiduautot BMW 3161,

registreerimismärgiga XXX .

Sellega rikkus I. Tammaru LS § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida

isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu

2. Tartu Maakohtu 21.02.2020 otsusega karistati I. Tammaru KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 4 kuu

vangistusega, KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi 2 aasta vangistusega ja KarS § 4231 järgi 7

kuu vangistusega.

KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti I. Tammaru liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 19.04.2019 – 20.04.2019, 30.07.2019 –

31.07.2019 ja 02.10.2019– 04.10.2019, s.o 7 päeva, karistusaja hulka ja mõisteti I. Tammaru

kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust.

Tsiviilhagid rahuldati ja mõisteti I. Tammarult välja A.P. i kasuks 2488,80 eurot, Selista Ehitus

OÜ kasuks 814,50 eurot, E.M. kasuks 2106 eurot ning K.K. i kasuks 1450 eurot. Kõik

tsiviilhagidest tulenevad kohustused on solidaarsed M.V. i Tartu Maakohtu 29.10.2019 otsusest

tulenevate kohustustega.

3. Maakohtu seisukoht I. Tammaru süüdistuses KarS § 4231 järgi.

3.1. Süüdistatav on juhtinud mootorsõidukit poole aasta jooksul neljal korral. Selles väljendub

selge käitumismuster – töö pärast on vaja sõita ja vastava õiguse puudumine takistuseks ei saa.

Samas kõik objektid, millel ta tööd tegi, asusid Tartu linnas. Seega on objektiivne

süüteokoosseis täidetud.

3.2. I. Tammaru on need teod toime pannud kavatsetult.

4. Maakohtu seisukoht I. Tammaru süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi.

4.1. Süüdistuse kohaselt lõi I. Tammaru 28.04.2019 kella 17 paiku Tartus XXX korteris oma

abikaasat A.T. t korduvalt rusikaga näkku ja vastu käsivarsi, seejärel lõi maha kukkunud

kannatanule jalaga kehasse, põhjustades kannatanule füüsilist valu ning õlavartele punetavad

laigud, marrastused ja hematoomid. Sellel hetkel olid korteris I. Tammaru, A.T. , 13-aastane

R.M.T. ning süüdistatava ja kannatanu ühine laps P.I.T. , kes oli sellel ajal 5-kuune.

Sündmuse juures viibisid vaid süüdistatav ja kannatanu. R.M.T. oli kodus, kuid viibis erineval

korrusel. Süüdistatav ja kannatanu on ühel meelel selles, et midagi sellist nagu süüdistuses

kirjeldatud, kindlasti aset ei leidnud.

4.2. I. Tammaru ütluste kohaselt läks ta sellel päeval koju alkoholijoobes. Naine hakkas

sellepärast, et ta eelmine päev kodus ei olnud hüsteeritsema, hakkas asju loopima, keeras panni

ümber. Tema oli ka joonud. Süüdistatav oli enda sõnul algul rahulik, aga siis mingi hetk tõukas

naist vastu käsivart. Kannatanu hakkas kukkuma, aga maha ei kukkunud. Kuna ta hüsteeritses

edasi, otsustas süüdistatav kodust lahkuda. Sellest, et politsei oli välja kutsutud, ei teadnud ta

midagi.

4.3. Kannatanu ütluste kohaselt on nende omavahelised suhted muidu väga head, aga

28.04.2019 juhtus väike lahkheli. Nimelt on ta väga armukade inimene ja sellel päeval oli ka

veini joonud. Siis ta lõhkus nõusid, klaase, lillepotte, võttis kätte ettejuhtuvad potid-pannid ja

viskas vihahoos nendega Ingvarit, lõi noa seina. Isegi harjavarre lõi vastu süüdistatavat pooleks.

Tema ise kasutas mehe peal füüsilist vägivalda – lõi käega näkku. Selle kõige käigus mees

tõukas teda vastu kätt. Kannatanu maha ei kukkunud. Vigastusi ei olnud, mingeid vigastusi ei

fikseeritud. Meeltesegaduses käskis pojal helistada häirekeskusesse: „Mida mina ütlesin, ta

tegi, ta on väga sõnakuulelik laps.“ Poeg ei näinud midagi, ainult kuulis. Seda, mida ta politseile

rääkis, ei mäleta – oli nii joobes, et polnud adekvaatne. Süüdistatav oli kõige selle juures väga

rahulik. Välja läks ta selleks, et kannatanu maha rahuneks.

4.4. Sündmuste ja kohtuistungi vahel 14-aastaseks saanud R.M.T. kasutas enda õigust ütlusi

mitte anda. Kohus avaldas tema poolt 17.05.2019 antud ütlused. Sündmuste toimumise ajal oli

R.M.T. keldrikorrusel asuvas toas. Ta kuulis, et isa tuli kuskilt ja siis läks kisaks. Pärast läks

laamendamiseks, mingi katastroof oli üleval. Nii hull asi oli, ema karjus, et helista ja tema

helistas Häirekeskusesse.

Kannatanu püüab esitleda R.M.T. t kui sõnakuulelikku last, kes teeb seda, mida vanemad

ütlevad. See võib tõepoolest nii olla, et R.M.T. keeldus kohtus ütluste andmisest kannatanu ja

süüdistatava soovitusel. See, et ta oleks Häirekeskusele helistanud vaid ema korralduse pärast,

ei ole usutav.

Maakohtu hinnangul on tegemist julge lapsega, kes on võimeline iseseisvaid otsuseid vastu

võtma. Häirekeskusele tehtud kõne lõpus tuleb tema juurde kannatanu, kellelt R.M.T. küsib,

kus Ingvar on. Saanud teada, et süüdistatav on ära läinud, edastab ta emaga nõu pidamata selge

ja konkreetse sõnumi: „Aga te võite ikka tulla“. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel avaldas

ta vastuseks küsimusele, kuidas perel praegu läheb: „Ma ütlesin neile, et kui nad ostavad mingit

alkoholi, ma valan ära, sest vaata, ma tean, mis siis toimub, kui mõlemad on sellised.“

4.5. Maakohtu hinnangul 28.04.2019 kell 17.22 häirekeskusele saabunud kõne kannatanu ja

süüdistatava versiooni toimunust ei kinnita. Helistajaks on 14.09.2005 sündinud

R.M.T. : „Meil perevägivald, isa tuli emale kallale. Ta peksab teda praegu. Isa on joobes.“

Kõnest ilmneb see, et laps otseselt sündmust ei näe, kuid viibib samas korteris erineval korrusel

ja kuuleb seda.

Maakohtu hinnangul on tegemist kaaluka ja usaldusväärse tõendiga. Salvestiselt kuuldub

esiteks see, et R.M.T. reageerib jooksvalt sellele, mis korteris toimub – tema emotsioonid

vahetuvad. Kõne alguses on ta keskmiselt närvis. Taustalt kostab meesterahva häält. Siis on

helistaja häälest tunda väga suurt närvilisust: „Ta peksab teda praegu“. Aadressi edastamise ajal

ütleb ta seda veel: „Ta peksab mu ema praegu“ ja on kuuldavalt endast väljas. Taustal on nii

meesterahva kui ka naisterahva hääled. Seejärel muutub teataja rahulikumaks ja püüab

asjalikult edastada teavet maja uksest sisse pääsemiseks. Teiseks järeldub kõnest see, et laps ei

liialda kuulaja veenmiseks ning kui ta pole informatsiooni õigsuses kindel, ütleb ta seda. „Ta

lõi emal vist luud … ma ei tea.“ „Ma ei tea, mis toimub. Ma lihtsalt ei saa aru mitte midagi.“

„Ema jäi vait, ma ei tea miks“. „Isa jooksis minema millegipärast.“ Salvestise pinnalt saab teha

järelduse, et vägivalda tarvitas just I. Tammaru ja tegemist oli korduvate löökidega.

4.6. Sama nähtub kiirabikaardilt ja lähisuhtevägivalla infolehelt. Kell 17.22 väljakutse saanud

kiirabi jõudis sündmuskohale kell 17.29. Kiirabikaardil on sissekanded: mitut kehapiirkonda

haaravad pindmised vigastused, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Trauma liigina on

märgitud vägivald, mehhanismina löök. Paremal ja vasakul õlavarrel verevalum. Õlavartel

punetavad laigud, marrastused, heledad (ilmselt kujunevad) hematoomid. Sellised vigastused

ei saa tekkida vaid ühe tõukamise tagajärjel. Kiirabikaardil fikseeritakse kannatanu esialgne

selgitus: Abikaasa tuli kallale. Peksis rusikatega vastu käsivarsi ja nägu – peamiselt lõuga.

4.7. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle väljakutsele reageerinud politseiametnik A.V. .

Tunnistaja selgitab: „Kohale jõudes oli korteris täielik segadus. [---] Naise sõnade kohaselt oli

neil peretüli, naine oli süüa teinud, mees oli koju tulnud ja oli alkoholijoobes [---] Mees oli siis

võtnud pliidi pealt panni, kus olid makaronid ja selle mööda tuba laiali visanud ja siis oli seal

olnud ka löömine. Mees oli löönud naist. Põhjust ma ei mäleta, oli löönud korduvalt näo

piirkonda käega, naise pikali lükanud ja oli siis ka jalaga lükanud naist.[---] Naise sõnade

kohaselt oli mees olnud väga agressiivne ja lubanud ta ära tappa, maha lüüa.“ Tunnistaja räägib

ka sellest, et naise sõnade kohaselt oli mees enne lahkumist löönud noa kipsseina sisse, kuid

naine oli selle enne politsei tulekut ära võtnud. Tunnistaja tegi koha peal ka fotod.

Lähisuhtevägivalla infolehe kohaselt tuvastati kannatanul joove 0,7 mg/l kohta. Üldjuhul ei ole

tegemist sellise joobega, mille tõttu inimene oleks ebaadekvaatne. Tunnistaja A.V. i sõnul ei

olnud seda ka kannatanu, kelle sõnul see alkoholijoove kannatanu käitumist vestlusel ei

mõjutanud: „Ta oli täiesti adekvaatne ja jutt oli täiesti arusaadav.“ Kiirabikaardi kohaselt oli

A.T. teadvus selge.

Politseiametnikust tunnistaja ei kinnita kannatanu versiooni sellest, et ta tahtis mehele kätte

maksta tema peale valetades. Mingeid märke või viiteid selle kohta tema käitumises polnud.

Naise jutust järeldas tunnistaja, et ta kartis seda meest. Kuna mees lubas teda ära tappa, siis ta

väga kartis sinna koju jääda, nad vestlesid ning lõpuks jäi kokkulepe, et naine paneb ukse

seestpoolt lukku ja võtme risti ette. Jutust oli aru saada, et väga kartis seda meest.

4.8. KrMS § 66 lg 21 kohaselt ei ole tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta,

millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, üldjuhul tõend. Sama sätte p 2 kohaselt

on kuuldu käsitatav tõendina, kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne

rääkimist tajutud asjaolude kohta ja kui isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub

alus arvata, et ta moonutas tõde.

Tunnistaja jõudis sündmuskohale loetud minutid peale väljakutset. Seega on ajaline kriteerium

täidetud. Kohtu hinnangul nähtub nii Häirekeskuse kõnest kostuvast: „No helista!“ (kuuldav

kui kõne on kestnud 1 minut 16 sekundit) kui ka tunnistaja hiljem käsitatavatest ütlustest, et

emotsioon oli tugev ja kannatanu oli ka mõned minutid hiljem selle mõju all. Kannatanu väidab,

et ta moonutas tõde. Ainuüksi selline väide tunnistaja ütluste kasutamist ei välista. Tõe

moonutamise väite paikapidavusel peab olema arvestatav tõenäosus.

4.9. Maakohtu hinnangul on kannatanu ütlused ebausaldusväärsed. Esiteks on kannatanu mälu

väga valikuline – ta väidab end kindlalt mäletavat, mis tema ja süüdistatava vahel juhtus, kuid

mitte seda, mida ta politseile rääkis. Uurija juures ta ütlusi ei andnud. Tema ise oli süüdi, aga

politsei tuli selle jutuga, et peab avalduse kirjutama, käisid ajudele. Kannatanu selgitas küll

enda sõnul, kuidas tegelikult oli, aga nemad ajasid oma rida. Väide, et kannatanul ei

võimaldatud eeluurimisel tegelikkusele vastavaid ütlusi anda, on äärmiselt väheusutav. Tema

ja süüdistatava versiooni ei kinnita kiirabikaardil sedastatud vigastuste loetelu – neid ei ole

võimalik tekitada ühe tõukamisega. Samuti ei ole midagi kannatanu hilisemaid väiteid toetavat

kuulda helisalvestuselt. Kannatanu ise ei oska anda arusaadavat selgitust, kas ja milline tema

väidetest on valetamine ning miks ta kiirabitöötajatele valetas ja nüüd kohtus mitte. Kannatanu

ja süüdistatav valetavad ka vähemolulistes asjades – nt süüdistatava kodunt lahkumise põhjus.

Häirekeskuse kõnesalvestiselt kostuv: „No helista!“ oli sedavõrd vali (kuigi helistaja ja hüüdja

viibisid eri korrustel), et seda oli võimatu mitte kuulda.

4.10. Süüdistatav on oma ütlustes kannatanust vähemdetailne, teatades juba alguses, et

kannatanu tuleb ise ja räägib, kuidas oli. Kohtus avaldatu kohaselt keeldusid nii süüdistatav kui

ka kannatanu kohtueelses menetluses ütluste andmisest. See on nende õigus ja õiguse

kasutamine ei ole vähimalgi määral ette heidetav. Samas ei saa ole see kohtus antud ütluste

usaldusväärsust suurendav asjaolu. Kannatanu ja süüdistatav ei ole oma versiooni ette kandes

veenvad, seda ei toeta ükski teine tõend.

Maakohus jättis mõlema ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja.

4.11. Kuigi sündmusel pealtnägijaid ei ole, on teised kogutud tõendid kaalukad. Riigikohus on

selgitanud, et kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes

eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude

kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta (RKKK 1-

18-86/128 p 64).

Maakohtu jaoks häirekeskusesse tehtud kõnest, kannatanu poolt politseiametnikule vahetult

juhtunu järgsest selgitusest ning kiirabikaardil kajastatust just selline süsteem kujunes.

Maakohtu hinnangul on süüdistus tõendatud. Kehalise väärkohtlemise viis: korduvalt rusikaga

näkku ja vastu käsivarsi, seejärel lõi maha kukkunud kannatanule jalaga kehasse, on tõendatud

politseiametniku ütlustega ning sellega haakub kiirabikaardi vigastuste kirjeldus.

Väline teopilt viitab subjektiivse teokoosseisuna kavatsetusele.

4.12. Kaitsja hinnangul esineb õigusvastasust välistava asjaoluna hädakaitse.

Võimalikule hädakaitsele viitavad kaudselt vaid süüdistatava ja kannatanu ütlused ja maakohus

jättis need ebausaldusväärsetena tõendikogumist välja.

4.13. I. Tammaru on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.

4.14. Kannatanu suhtumine süüdistatava käitumisse võib olla inimlikult mõistetav. Ta on

abikaasale andestanud, neil on ülalpidamisel kaks last, neist üks väga väike. Enda hinnangul

reageeris ta I. Tammaru kojutulekule sellel päeval väga emotsionaalselt. Abikaasana oli tal

õigus ütluste andmisest keelduda, loobudes tema vastu tõendi loomisest. A.T. on asunud

aktiivsele tegevusele ja andnud valeütlusi. Selle tegevuse lubamatust meenutati talle

kohtuistungi käigus korduvalt. Valeütluste andmise viis ei võimalda sellele reageerimata jätta.

Maakohus edastas käesolevaga kuriteokaebuse A.T. suhtes.

5. Maakohtu seisukoht I. Tammaru süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi.

5.1. Ajavahemikul 24.05.2018-25.05.2018 toimus vargus Rõuge vallas Vastse-Roosa külas

A.P. ile kuuluval XXX kinnistul. Ukseluku lõhkumise teel tungiti ehitusjärgus elumajja ja akna

kaudu saunahoonesse, varastati kaminahi ning A.P. ile ja objektil töid teostanud OÜ-le Selista

Ehitus kuulunud tööriistu.

Kohtuistungil ülekuulatud A.P. selgitas, et varguse toimumise ajal ta ise seal ei elanud – majas

ja saunas käisid ehitustööd. See oli ka möödakäijatele nähtav. Vargusest teatasid talle hommikul

ehitajad. Sees käidi nii majas kui ka saunas. Majas olid kõik uksed puruks ja aken oli lahti

murtud. Saunas oli lahti murtud aken ning ka uks puruks pekstud. Varastati ahi sauna juurest ja

täiskomplekt tööriistu. Vaid üks vooluadapter oli jäänud pingi alla. Saunaahjust on foto.

Kindlustus hüvitas saunaahju varguse ja lõhkumisega tekitatud kahju. Tööriistade maksumust

ei hüvitatud ning kahju oli 2488,80 eurot. Osade tööriistade ostmist kajastav tšekk on säilinud.

Tunnistaja A.M. töötab OÜ-s Selista Ehitus. 2018 oli ettevõttel objekt Vastse-Roosas, XXX

kinnistul toimus hoone rekonstrueerimine. 24.05.2018 õhtul lahkusid nad objektilt kella 16.30

ajal ja lukustasid uksed. OÜ Selista Ehitus tööriistad jäid majja, penoplasti alla. 25.05.2018

hommikul 7.50 jõudsid nad objektile, nägid, et uks oli lahti murtud ning asjad varastatud.

Tunnistaja tegi kindlaks puuduolevad tööriistad ja need on nimetatud hagiavalduses.

25.05.2018 teostati sündmuskoha vaatlus. Sellel fikseeritu kohaselt on tegemist mitme tee pealt

nähtava tellingutes suure elumajaga. Sauna poole suunduval pinnasteel on fikseeritud

rehvijälgede fragmendid. Saunast 50 meetri kaugusel asuval kruusakattega teel on näha

sõidukijälgi ja nende juures teel kahtesid erinevaid jalatsijälgi. Sõiduk on tagurdanud. Samuti

on fikseeritud sissemurdmise jäljed akendel ja ustel.

5.2. Paar päeva hiljem 28.05.2018 kella 18-st kuni 29.05.2018 kell 05-ni varastati Võru linnas

XXX kinnistult E.M. le kuuluv murutraktor-raider McCulloc M105-97F. Kinnistule

pääsemiseks lõigati läbi traataed.

Kannatanu E.M. selgitas kohtuistungil, et traktor on raske ja seepärast ta seda öösiti garaaži ei

viinud. Traktor oli kile alla pandud ja kivid olid kile peal, et tuul seda ära ei viiks. Selliselt on

ta traktorit hoiustanud viis aastat. Oktoobris, kui suvised tööd lõpevad, paneb ta traktori garaaži.

Varguse avastas ta hommikul välja jalutama ja suitsu tegema minnes. Aia üks nurk oli lahti

lõigatud ja sealtkaudu oli traktor ära viidud. 29.05.2018 on koostatud sündmuskoha

vaatlusprotokoll. Näha on maja asukoht, lahti lõigatud traataed, murul olevad paralleelsed

jäljed, mis suunduvad aias oleva augu juurde ning kõrvalhoone juures maas kilekate.

5.3. Mõned nädalad hiljem 19.06.2018 kell 23.30-st kuni 20.06.2018 kella 01.45-ni tungiti sisse

Võru vallas Väimela alevikus XXX kõrvalhoonesse, kust võeti ära M.T. ile kuuluva

murutraktor MTD Gutbrod (s/n 1J074H10479), murutrimmer Husqvarna 225R, murutrimmeri

traksid ja kõrvaklapid.

Kannatanu M.T. selgitas kohtuistungil, et ta ise elab sellel kinnistul. Tavaliselt läheb õhtuti

tuppa umbes kella 9 paiku. Sellel ööl ta midagi ei kuulnud. Magamistuba on teisel korrusel ja

jääb järve poole. Kõrvalhoone jääb tee poole. 19.06.2018 ööl vastu 20. juunit varastati

kõrvalhoonest murutraktor, trimmer ja trimmeri traksid. Kõrvalhoone aken on tänava poole.

See oli ilusti maha võetud ja seina kõrvale pandud. Kõrvalhoonel on laiad uksed nagu garaažil,

võti oli seespool ees. Uksed olid lahti lükatud ja sealt oli välja mindud. Traktor lükati 150

meetrit käe kõrval kuusehekini ja sealt siis pandi ilmselt auto peale. 20.06.2018 on koostatud

sündmuskoha vaatlusprotokoll. Näha on maja asukoht, garaaž, eest ära võetud garaaži aken,

garaaži kahepoolsed uksed ja murul olevad paralleelsed jäljed, mis lähevad krundi ääres asuva

kuuseheki suunas. Sissesõiduteel fikseeriti sõiduki jäljed ning nende juures kahed erinevad

jalatsijäljed.

5.4. Ajavahemikul 19.-20.03.2019 tungiti Tartu maakonnas Kambja vallas Sulu külas XXX

kinnistul asuvasse majja. Selleks lõhuti verandaukse klaas. Majast võeti ebaseadusliku

omastamise eesmärgil ära K.K. ile kuuluv rohulõikur ECHO SRM 22, akukettsaag Husqvarna

T536 LiXP, võsatrimmer Husqvarna 345 FR, generaator Honda EU201T1 GG3 ja generaator

Boxer. Kinnistult võeti I.K. ele kuuluv ATV Yamaha. Kannatanu K.K. i selgitas kohtuistungil,

et avastas varguse paar päeva hiljem. Varastatud esemed olid majas. Terrassi ukse klaas oli

katki löödud ja uks seestpoolt lahti keeratud. I. Tammarut teab ta kui isikut, kes töötas ühe tema

alltöövõtja juures. Kannatanu I.K. e ütluste kohaselt andis ta oma ATV K.K. i kätte ja tema

kinnistult läks see kaduma. Kannatanu sai oma ATV politsei käest tagasi.

5.5. Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna politseiametnik E.S. oli 19.06. ööl vastu

20.06.2018 tööl. Kella 1.45 paiku pidasid nad Põlva ringteel kinni üle kaubiku. Seda juhtis

I. Tammaru ning kõrval istus M.V. . Politseiametnikud lasid kaubaruumi avada ja seal olid

murutraktor, trimmer, kõrvaklapid ja trimmeri traksid. E.S. vestles kõigepealt I. Tammaruga,

kes väitis, et nad lähevad teenust osutama. Öösel kella 2 ajal teenust osutama minemine tundus

tunnistajale imelik. I. Tammaru väitis, et nad võtsid asjad peale Võru linnast M.V. i garaažist

ja tema ei tea, kelle omad need on. Alguses ütles I. Tammaru, et nad tulevad Põlva linnast ja

lähevad kohvi jooma. I. Tammaru selgitused olid politseiametniku hinnangul vastuolulised,

nende sõiduteekond antud selgituste valguses ebaloogiline. Politseiametnikud võtsid asjad

hoiule. Vallasasja hoiulevõtmise protokolli kohaselt võeti kell 01.50 kaubikust leitud esemed

hoiule, kuna M.V. il puuduvad nende kohta dokumendid ja ta ei oska selgitada, kust need pärit

on.

Tegemist oli äsja M.T. i kinnistul asuvast kõrvalhoonest varastatud esemetega. Need vaadeldi

asitõendi vaatlusprotokollis ja anti omanikule tagasi.

5.6. Kohtuistungil kuulati üle M.V. . Ta kinnitab, et need esemed olid kaubikus ja peale võeti

need tema garaažist Vilja tänavalt bussijaama vastast. M.V. keeldus igasugustest

kommentaaridest selle kohta, kust ta need asjad sai. Süüdistatav kinnitab samuti, et asjad võeti

peale Võru linnast M.V. i garaažist. Temal lõppes Sangastes tööpäev 18-18.30 ajal. Siis sõitis

Tartusse, pesi, sõi ja pärast seda hakkas Võru poole liikuma. Sealt laadis asjad koos M.V. iga

kaubikule peale, et sõita Tartusse tagasi. M.V. plaanis nendega Tartus teenust osutada. Tartusse

sõitmiseks ebaloogilise tee valimist ta põhjendada ei oska – M.V. tahtis nii ja tema oli ainult

autojuht.

5.7. Nende ütluste usaldusväärsust on võimalik kontrollida läbi teiste asjas kogutud tõendite.

Kannatanu M.T. i ütluste kohaselt läks ta õuest tuppa umbes kella 21.00 paiku. Kriminaalasjas

kuulati üle M.T. i naaber R.Z. . R.Z. on enda sõnul öise eluviisiga inimene. 19.06.2018 õhtul

tegi ta krundi selles osas, mis piirneb M.T. i kinnistuga, tööd kuni kella 22.00-ni. Kella 22-

22.30 paiku läks ta koeraga jalutama ning tagasi jõudis umbes kella 23.30-24.00 ajal. Mingit

liikumist ta siis ei märganud. Eelnev võimaldab kindlaks teha varguse toimepanemise

ligikaudse aja. Igal juhul ei leidnud see aset enne kella 22.00. Arvestades, et tegemist oli

jaanipäeva lähedase ajaga, kus õhtud on pikalt valged ja kella 22.00 paiku läks kõrval tööd

teinud naaber alles koeraga jalutama, on äärmiselt tõenäoline, et vargus pandi toime südaöö

paiku või pisut peale seda. See oli ka kõige pimedam aeg.

5.8. I. Tammaru ütlustest järeldub, et M.V. ile appi minek oli planeeritud, kuid töö tõttu sai ta

minna alles õhtul. Kui lähtuda sellest, et M.V. oli juba eelnevalt teatanud I. Tammarule soovist

muruhoolduseks vajalikud esemed Võrust Tartusse toimetada, on ainuüksi I. Tammaru

teekonnavalik ebaloogiline. Enda sõnul oli ta tööl Sangastes. Sangastest Võrru on 45

kilomeetrit, kuid Tartusse 65 kilomeetrit. Tartu – Võru vahemaa on 70 kilomeetrit. Selle

asemel, et sõita sõbra aitamiseks 115 kilomeetrit (Sangaste-Võru-Tartu), valis ta 205

kilomeetrit pika (Sangaste-Tartu-Võru-Tartu) teekonna. Tööriistade transportimiseks ei ole

vaja eelnevalt pesemas käia, süüa on võimalik osta nii Sangastest kui ka Võrust. I. Tammaru

hakkas enda sõnul M.V. i garaažist peale võetud esemete transportimiseks Tartust sõitma kell

20.00 paiku. Sellel ajal ja veel mõned tunnid hiljemgi olid esemed alles omaniku kõrvalhoones.

5.9. M.V. ei selgita, kuidas said asjad tema garaaži. Käsitlus, mille kohaselt asjad varastasid

mingid kolmandad isikud või M.V. mõne teise isikuga, toimetasid need Võrru garaaži, kust

need asjast mitte midagi teadev I. Tammaru peale võttis, on täiesti ebausutav. Varguse ja

kinnipidamise vahele jääv aeg seda ei võimaldaks. Nimelt juba kell 01.45 pidas politsei nad

kinni ja seda teel, kust Võrust Tartusse minna oleks väga ebamõistlik. Küll aga tegutseb Põlva

ümbruses K.K. . K.K. on mees, kelle käest saab asju osta. I. Tammaru saab enda sõnul K.K. a

käest äriasjades nõu.

5.10. 07.05.2019 toimetatakse läbiotsimine Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Metsakülas

P.A. talus. Läbiotsimise käigus annab P.A. politseile vabatahtlikult üle ATV Yamaha. Selle

vaatlus kajastatakse asitõendi vaatlusprotokollis ning tuvastatakse muuhulgas VIN kood. See

langeb kokku registritunnistuse kohaselt I.K. ele kuuluva ning XXX kinnistult varastatud ATV

VIN-koodiga. ATV tagastati selle omanikule. P.A. sõnul soetas ta selle ATV K.K. alt.

20.06.2019 annavad H.T. ja H.A. vabatahtlikult välja esemeid, mida nad on ostnud Põlvast,

K.K. nimelise meesterahva käest. Teiste esemete seas on akukettsaag ja võsatrimmer, mida

vaadeldakse asitõendi vaatlusprotokollis.

Kohtus kuulati üle tunnistajana H.T. , kelle sõnul ta ostis need esemed K.K. a käest. K.K. at

tundis H.T. tuttav, kellega koos ta läkski Põlvasse tööriistu ostma. 07.05.2019 teostati A.P.

valduses olevates hoonetes ja sõidukites läbiotsimised. Sõiduautost Mercedes Benz (Prantsuse

numbrimärk XXX ) leitakse muude esemete kõrval generaator. A.P. sõnul tõi selle sõiduki

kaks päeva varem tema juurde hoiule K.K. , kes maksab auto hoidmise eest 25 eurot kuus. XXX

kinnistu omanik K.K. i kinnitab ATV, ühe trimmeri ja akusae ning juba varastamise hetkel

mittetöökorras olnud generaatori tagasi saamist. Seega olid K.K. a valduses XXX kinnistult

varastatud esemed.

Vargus XXX kinnistult toimus 19.03.-20.03.2019 vahelisel ajal. Sideettevõtjalt saadud

andmete protokolli kohaselt viibis I. Tammaru 19.03.2019 kella 19.31 – 21.23 ajal tugijaama

Pangodi piirkonnas, kus asub ka XXX kinnistu.

5.11. 20.03.2019 on teostatud jälitustoiminguid. Jälitustoimingu protokollis on kirjendatud

toimingute aluseks olnud load, mis võimaldavad järeldada, et toimingud on tehtud lubades

märgitud ajavahemike jooksul. Kaitsja jälitustegevuse lubatavuse kontrollimise taotlust ei

esitanud ning kohtul toimingute seaduslikkuse osas kahtlusi ei tekkinud.

Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt kell 8.45 helistab I. Tammaru K.K. ale, tunneb huvi, mis

kellast viimane ringi liigub ja annab ühtlasi teada, et tema on juba Põlvas koha peal. Lepitakse

kokku, et kohtutakse. Kell 10.21 väljuvad Himmaste külas XXX hoovi sõitnud VW Sharanist

I. Tammaru ja K.K. ning lähevad kõrvalhoone taha. Kell 10.59 väljuvad nad sealt koos kandes

auto poole generaatorit. Veel tuuakse autosse lehepuhur, kohvrisarnane asi, kaks võsatrimmerit,

mootorsaag ning veel midagi, mida jälitaja ei tuvasta. Kell 11.06 sõidavad nad sealt koos

minema. Kell 13.21 algab nende teine kohtumine. Seekord on I. Tammaru bussiga Citroen

Jumper ja temaga on kaasas ka M.V. . K.K. avab kõrvalhoone uksed, kaubik sõidab ukse juurde

ja sellest tõstetakse midagi maha. Selle käigus liigub kaubik tugevalt. Seega kohtusid I.

Tammaru ja M.V. vargusele järgneva päeva hommikul K.K. aga. I. Tammaru ja K.K. kätlevad

tööriistu ning pealelõunal toimetavad I. Tammaru ja M.V. kaubikuga K.K. a valdusesse midagi,

mis kaalub palju. Eelnevast on teada, et vahetult enne seda on XXX kinnistult varastatud ATV,

mille K.K. on hiljem müünud P.A. ule.

Maakohtu hinnangul seovad need tõendid tõsikindlalt I. Tammaru seotust M.T. i kinnistult ja

XXX kinnistult toimunud vargustega.

5.12. XXX kinnistult toimunud varguse kohalt on leitud M.V. i DNA-d. Nii jalatsijäljed kui ka

varastatud esemete rohkus ja raskus (saunaahi) viitavad sellele, et sündmuskohal oli vähemalt

2 inimest. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolli kohaselt viibis I. Tammaru 25.05.2018 kell

03.20 Krabi tugimasti piirkonnas. XXX kinnistu jääb sama tugimasti piirkonda.

Jälitustoimingu protokollist nähtuvalt on number xxxx K.K. a kasutuses. 25.05.2018 hommikul

on tuvastatav, et Võru vallas XXX piirkonnas asuv I. Tammaru helistab M.V. ile, kes asub

samas piirkonnas. M.V. helistab samal hommikul K.K. ale.

I. Tammaru selgitab piirkonnas viibimist sellega, et tal elab seal lähedal sõber. Prokuröri

küsimusele sõbra nime kohta ta vastata ei soovi. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et juhul,

mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse

kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete

kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust

kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida

süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks

(RKKK3-1-1-85-07 p 9.1. koos edasiste viidetega).

5.13. 28.05.2018-29.05.2018 varastati Võru linnas XXX asuvalt kinnistult murutraktor.

Üldiselt teadaolevalt kaalub see palju ning ilma mootorit käivitamata on seda ühe inimese jõul

kaubikusse tõsta sisuliselt võimatu. 28.05.2018 kell 22.01 helistab I. Tammaru M.V. ile.

29.05.2018 hommikul kell 05.48 helistab M.V. K.K. ale ja kell 06.48 I. Tammarule. Kell 07.44

helistab K.K. M.V. ile. Tugimastide asukoha järgi otsustades on nii I. Tammaru kui ka M.V.

Võru piirkonnas.

5.14. Maakohtu hinnangul nähtub nende varguste puhul sarnane muster – M.V. ja I. Tammaru

on öisel ajal varguse piirkonnas ja hommikul minnakse varastatud asjadega kaupleva K.K. a

juurde.

5.15. Nende tegude toime panemises süüdistati ka M.V. i. Tema on Tartu Maakohtu

kokkuleppemenetluses 29.10.2019 tehtud otsusega süüdi tunnistatud. Kokkuleppemenetluse

kohaldamine eeldab süüdistatava vaba tahet.

5.16. Seega on I. Tammaru poolt varguste toimepanemise kohta kogutud vaid kaudseid

tõendeid. See, kas mingi kuriteo toimepanemise asjaolud igal konkreetsel juhul peegelduvad

välismaailmas otseste või pelgalt kaudsete tõenditena, on üldjuhul objektiivne ja juhuslikkuse

põhimõttele alluv protsess, mille muutmine ei sõltu menetleja tahtest. Kui aga mingi kuriteo

asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest saaks kujuneda üksnes kaudseid

tõendeid, ei ole võimalik tõsiselt võetavalt eitada kuriteo asjaolude selgitamise vajalikkust ja

võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel. [---] Kaudsetele tõenditele rajaneva

tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest

kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid

järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise

tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue - hinnata tõendeid nende kogumis ( vt RKKK 1-18-

86/128 p 64). Kuigi I. Tammaru selgitused eraldivõetuna võimaldavad tekkida kahtlustel, siis

tõendite kogumis hindamine annab üheselt selge tulemuse. Kogutud tõenditest tekib süsteem,

mis viitab üheselt I. Tammarule kui nende varguste toime panijale.

5.17. Maakohtu hinnangul on vargused toime pandud KarS § 16 tähenduses kavatsetult –

I. Tammaru on need endale eesmärgiks seadnud.

5.18. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja süüd välistavad

asjaolud puuduvad.

5.19. I. Tammaru tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi kui võõra vallasasja

äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute grupis,

sisse tungimisega ja süstemaatiliselt. I. Tammaru ja M.V. panid varguse toime

kaastäideviijatena ning kaastäideviijatest moodustub grupp. Sisse tungimiseks peetakse

sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone,

ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne

((Pikamäe/Sootak (koost) Karistusseadustik. Komm vlj. 4. vlj. Tallinn: Juura 2015, § 266

komm 3.6.1 (Aas). Tegu on käsitatav süstemaatilisena, kuivõrd suhteliselt lühikese

ajavahemiku jooksul on toime pandud neli vargust ning need moodustavad sisulise süsteemi.

Süüdistuses nimetatud varasem karistatus omaks tähendust, kui isikule heidetaks ette teo

korduvat toime panemist või kvalifitseerimise juures omaks tähendust varastatu väärtus.

Praegusel juhul see nii ei ole. Korduvus neeldub süstemaatilisuses.

6. Maakohtu seisukoht karistuse osas.

6.1. I. Tammaru süü on keskmisest suurem. Süstemaatilisuse tunnuse täidavad juba kolm tegu.

I. Tammaru on juhtimisõiguseta sõitnud neljal korral. Sealjuures on see toimunud väga lühikese

ajavahemiku jooksul 07.02-30.07.2019. Kõik teod on toime pandud Tartu linnas, kus on väga

hästi toimiv ühistranspordi võrgustik ning linna väiksuse tõttu on võimalik ühest punktist teise

jõuda nii jalgrattaga kui ka jalgsi.

I. Tammaru on avaldanud kohtusaalis kahetsust.

Karistuse kergendamiseks ei piisa paljasõnalisest kahetsuse avaldamisest, vaid kahetsus peab

olema siiras ja kajastuma ka süüdistatava hoiakus tema poolt toime pandud teo suhtes (RKKK

nr 3-1-1-18-14 p 14).

Kohtuistungil ei ilmnenud midagi, millest võiks järeldada, et I. Tammaru oma teo ebaõigust

mõistaks või kahetseks. Tegemist on selgelt olukorraga, kus süüdistatav teab, et kahetsus on

karistust kergendav asjaolu ja seega tuleb seda öelda. Karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad.

Maakohtu hinnangul on I. Tammaru allumine karistuse eripreventiivsele mõjule keskmisest

halvem. Varasem karistus, menetlus 02.04.2019 toime pandud teo järel ega ka teadmine, et

järgmine samalaadne tegu on käsitatav kuriteona, teda tagasi ei hoidnud. Juba 19.04.2019 oli ta

taas autoroolis. Enamgi veel - ta kordas sama tegu 30.07.2019. Õiguskorra kaitsmise huvidest

tulenev karistuse korrigeerimise vajadus puudub.

Maakohus leidis, et põhjendatud on karistada I. Tammaru KarS § 4231 järgi 7 kuu vangistusega.

6.2. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.

Arvestades juba eelnevalt valitud karistusliiki ja liitkaristuse moodustamise vajadust, ei

pidanud maakohus põhjendatuks lisaks vangistusele rahalise karistuse mõistmist.

Maakohtu hinnangul vastab teosüüle miinimumi lähedane karistus. Tegemist oli ühe

episoodiga, teo tagajärjed ei olnud kuigi tõsised, kannatanu on süüdistatavale ilmselgelt

andestanud. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Üld- ja eripreventiivsed

kaalutlused karistuse korrigeerimiseks alust ei anna.

I. Tammaru on põhjendatud KarS § 121 lg 2 p 2 järgi karistada 4 kuu vangistusega.

6.3. I. Tammaru süü välistab KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi karistusliigina rahalise karistuse.

I. Tammaru on toime pannud 4 tegu, mis vastavad mitmele KarS § 199 lg 2 kvalifitseerivale

tunnusele. Varastatu väärtus on arvestatavalt suur. Isiku teosüüle vastab sanktsiooni keskmisele

lähedane karistus. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohtus ei

prognoosi ka karistuse eripreventiivsele mõjule allumist heaks. Nii on teda varem karistatud

reaalse vangistusega, milline karistus ei ole maakohtu otsuse tegemise ajaks kustunud. Nagu

käesolevast kohtuotsusest nähtub, paneb ta toime väga eriliigilisi kuritegusid. Süüle vastava

karistuse kergendamist ei võimalda ka õiguskorra kaitsmise huvid.

I. Tammarule on põhjendatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja 9 järgi mõista karistuseks 2 aastat

vangistust.

6.4. KarS § 64 lg 1 kohaselt samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus

mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks

raskeima karistusega. Toime pandud teod on eriliigilised ning absorptsioonipõhimõtte

rakendamisel jääks nende ebaõigus arvestamata. Maakohus suurendas üksikkaristustest

raskeimat ning mõistis liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud vangistust.

Kohus arvestas eelvangistuses viibitud 7 päeva karistuse hulka ning kandmisele kuulub 2 aastat

4 kuud 23 päeva vangistust.

Apellatsioon

7. Tartu Maakohtu 21.02.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav I. Tammaru kaitsja

vandeadvokaat O. Preem, kes palub tühistada maakohtu otsus, teha uus otsus, millega mõista

I. Tammaru süüdistustes KarS § 121 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi õigeks.

Süüdimõistmine KarS § 4231 järgi jätta muutmata, kuid karistada vangistusega, mis jäetakse

KarS § 73 kohaselt täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

8. I. Tammaru süüasja kohtuliku menetluse staadiumis on tekkinud olukord, mil M.V. oli

jõustunud kohtulahendiga mõistetud süüdi muuhulgas koos I. Tammaruga käesolevas

menetluses käsitletavate varguste toimepanemises. Kaitsja hinnangul pole selline asjade käik

aktsepteeritav, kuna ei vasta hea õigusmõistmise tavale.

8.1. KrMS § 216 lg 2 p 3 kohaselt on tõepoolest võimalik eraldada kriminaalasi kahtlustatava

või süüdistatava suhtes iseseisvasse menetlusse, kuid seadusest tulenevalt on KrMS § 216 lg 2

p 3 rakendamine pelgalt võimalus, mitte aga menetleja kohustus. Sellise otsustuse tegemine on

iga kriminaalasja puhul individuaalne akt, mille tegemisel tuleb arvestada kriminaalasja eripära,

süüdistuse sisu, jms. M.V. i puhul kaasnes sõlmitud kokkuleppega isiku eelvangistusest

vabanemine, milline mõjur on kahtlemata kaalukas. Kriminaalasjade eraldamine tingib sageli

olukorra, kus sama teo kohta kogutud tõendeid peavad hindama erinevad kohtukoosseisud ja

seega võib paratamatult erineda ka nende kohtukoosseisude poolt tõenditele antav hinnang.

Isegi kui kriminaalasjade eraldamine kiirendaks mõne süüdistatava süüküsimuse lahendamist,

ei pruugi see olla alati kooskõlas hea õigusemõistmise põhimõttega. Seda eelkõige seetõttu, et

kriminaalasjade eraldamine võib kahjustada teiste süüdistatavate õigusi. Ka ei tohi

kriminaalasjade eraldamine olla tõendite loomise allikaks.

8.2. KarS § 4231 puudub vaidlus selles, et süüdistatav juhtis 02.04.2019, 19.04.2019,

30.07.2019 mootorsõidukit, omamata vastava kategooria juhtimisõigust. I. Tammaru on

süüdistuse õigeks võtnud, andnud asjakohaseid ütlusi ning avaldanud kahetsust. Lisaks

süüdistatava õigeksvõtule esitati kohtule ka piisavalt tõendeid, millised kinnitasid süüdistuse

versiooni.

Apellatsioonis ei nõustutud maakohtu poolt määratud karistuse määraga. Süüdistatav on oma

tegu tunnistanud ja avaldanud kahetsust. Isik omab kindlat töökohta ning tööandja iseloomustab

teda positiivselt. Varasemaid karistusi sedalaadi kuritegude eest I. Tammaru ei oma. Mingeid

raskendavaid asjaolusid antud episoodi puhul ei esine. Rakendatud vangistuse määr on liialt

karm.

8.3. Süüditunnistamise osas KarS § 121 lg 2 p 2 järgi leitakse apellatsioonis, et juba

kriminaalasja materjalidega tutvumisel tekkis süüdistuses toodud teokirjelduse osas ridamisi

kahtlusi ning need kahtlused jäid kohtumenetluses kõrvaldamata.

Kannatanu A.T. ütlused kohtuistungil 28.01.2020 seadsid süüdistuse versiooni tõsise kahtluse

alla. Kannatanu ei esitanud politseiasutusele avaldust menetluse alustamiseks. A.T. kannatanu

esmaülekuulamine toimus 03.10.2019, s.o sündmusest enam kui 5 kuu möödumisel.

Ülekuulamisel kasutas kannatanu oma õigust keelduda ütluste andmisest ning menetluse

jätkumist ei soovinud. Kiirabikaardilt nähtub, et kannatanu õlavartel esinesid punetavad laigud

ja marrastused/hematoome ei sedastatud. Kaardi vormistajale oli A.T. seletanud, et abikaasa

tuli kallale, peksis rusikatega vastu käsivarsi ja näkku, peamiselt lõuga. Tunnistaja A.V. sõnul

avaldas kannatanu, et abikaasa peksis rusikatega näo piirkonda ja kui kannatanu kukkus, siis

peksis jalgadega. Maakohus on sedastatud vigastusi ja kiirabikaardil kirjeldatut küll

refereerinud, kuid mitte analüüsinud koosmõjus teiste tõenditega. Arvestades süüdistatava

kasvu ning kehaehitust, siis kaasnenuks korduvate rusikalöökidega näkku, aga samuti

jalalöökidega vastavates kehapiirkondades ja näol vigastused, millised aga puudusid.

Fikseeritud marrastused on omased pigem mingi eseme vastu kukkumisele, aga mitte

korduvatele rusikalöökidele. Võrreldes vigastuste iseloomu ja lokalisatsiooni kannatanu poolt

kiirabitöötajatele ja politseiametnikule A.V. avaldatuga, tekivad kannatanu esialgse versiooni

tõepärasuse osas tõsised kahtlused. Kohus on selle asjaolu ning vastava kaitseväite jätnud

tähelepanuta. Arvestades köögi seisukorda kirjeldavaid fotosid, siis oleks põrandale kukkunud

kannatanu määrinud ka eelduslikult oma riided, mida aga politseiametnik A.V. ei täheldanud.

Tavapärase õiguskäsitluse kohaselt on tunnistajaks isik, kes tajub vahetult kuriteosündmuse

tehiolusid. Tunnistajad A.V. ja R.M.T. juhtunut vahetult aga ei tajunud. Alaealine R.M.T.

viibis vanemate tüli ajal allkorrusel ja politseisse helistas ema juhise alusel. Ise midagi ei näinud

ja tema poolt antud võimalik sündmuste kirjeldus pärineb kas kannatanult või süüdistatavalt.

Laps märkis, et ema oli joobes ise ka ja tunnistaja ei saanud väga tast aru. Maakohus analüüsis

tunnistaja R.M.T. kohtus avaldatud ütlusi ja kõnesalvestust otsuse punktides 16-18 tõdedes

isegi, et laps oli keldrikorrusel asuvas toas ja seega juhtunut näha ei saanud. Kuna tunnistaja

kasutas kohtus oma õigust ütlusi mitte anda, siis on kohus otsuse p.-s17 leidnud: „See võib

tõepoolest nii olla, et R.M.T. keeldus kohtus ütluste andmisest kannatanu ja süüdistatava

soovitusel.“ Seega leidis maakohus sisuliselt, et kannatanu ja süüdistatav on tunnistajat

mõjutanud.

Kaitsja hinnangul on selline maakohtu seisukoht oletuslik ja asjakohatu ning seab kannatanu ja

süüdistatava halba valgusesse. On ju kohus samas punktis leidnud, et tegemist on julge lapsega,

kes on võimeline iseseisvaid otsuseid vastu võtma. Märgiline on asjaolu, et alaealise tunnistaja

kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlusi kohus sisuliselt ei kajasta ja ei

analüüsi, piirdudes ülimalt lakoonilise kokkuvõttega. Kaitsja märgib, et lapse ütlustega tutvudes

on selge, et nende põhjal mingeid selgeid järeldusi kannatanu ja süüdistatava konflikti tehiolude

kohta teha ei saa.

Kannatanu ütlustest lähtudes tegutses I. Tammaru KarS § 28 nimetatud hädakaitseseisundis,

tõrjudes vahetut rünnet ning ei ületanud hädakaitse piire, s.o tõrjevahend vastas ründe

ohtlikkusele. Samuti rääkis kannatanu, et loopis ning purustas köögis erinevaid esemeid. A.T.

seletas sedagi, et oli konflikti ajal alkoholijoobes, ei suutnud oma käitumist kontrollida ning

kajastas politseiametnikule ja kiirabile juhtunut vääralt, kuna oli süüdistatava peale vihane,

armukade ning soovis viimasele kätte maksta.

Maakohus on leidnud, et kannatanu ja süüdistatava ütlused on väheveenvad ja

ebausaldusväärsed. Kaitsja sellega ei nõustu. Väidetav kuriteosündmus toimus 28.04.2019, s.o

9 kuud enne kohtuistungit. Ka ülekuulamised, mil kannatanu ja süüdistatav keeldusid ütluste

andmisest, viidi läbi sündmusest enam kui poole aasta möödumisel. Lisaks eeltoodule olid nii

kannatanu kui süüdistatav alkoholijoobes. Seega poleks kohane loota nende ütlustest erilist

detailirikkust ja põhjalikkust.

Eeltoodust lähtudes leitakse apellatsioonis, et I. Tammaru süüdistus KarS § 121 lg 2 p 2 ei ole

leidnud tõendamist.

8.4. Süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi nõustutakse maakohtuga selles, et süüdistuses

kirjeldatud ajal ja kohas pandi toime kannatanute vara salajased vargused. Ka ei vaidlustata

kannatanute poolt avaldatud varastatu koosseisu ja väärtust, aga samuti muu tekitatud kahju

suurust.

I. Tammaru seletas kohtus, et tema pole süüdistuses toodu vargustes osalenud ning sama

kinnitas ka tunnistaja M.V. . Otsene tõend on kriminaalmenetluses teave, mis vahetult kinnitab

või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu. Otsesed tõendid I. Tammaru

vargustes süüstamiseks puuduvad ning seda asjaolu on tõdenud ka kohus. Maakohus on otsuses

leidnud, et süüdistataval tulnuks esitada tõendid oma väidete kinnituseks või vähemalt looma

menetlejale võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Probleem on aga selles, et I. Tammarule

esitati esmakahtlustus süüdistuses loetletud vargustes 02.10.2019. XXX kinnistul toimunud

vargusest oli möödunud enam kui poolteist aastat, Võru linnas XXX kinnistu vargusest 1 aasta

4 kuud, M.T. i aiatehnika vargusest 1 aasta 12 kuud ning XXX kinnistu varguseepisoodist

enam kui 6 kuud. Sellises olukorras on ülimalt ebatõenäoline, et süüdistatav suudab tõsikindlalt

meenutada, kus ta süüdistuses nimetatud ajavahemikel viibis ning nimetada isikuid, kes saaksid

tema väidet kinnitada. Ka erapooletu kõrvalseisja seisukohalt on enam kui aasta tagasi kindlal

kuupäeval toimunu mäletamine ebatõenäoline. See võiks kõne alla tulla siis, kui just nimetatud

kuupäevadel oleks toimunud isiku seisukohalt tähtis sündmus. Kahjuks I. Tammaru ei osanud

nimetatud kuupäevi oma tegemistega seostada. Ka kohtuistungil avaldas süüdistatav

24.03.2018-25.03.2018, 28-29.05.2018 varguste osas ainult seda, et tema pole neid kuritegusid

toime pannud ja kaitsja hinnangul ei saa süüdistatavale eelkirjeldatu valguses teha etteheited

selles, et ta ei suuda esitada alibit.

8.5. 24.03.2018-25.03.2018 varguse osas XXX kinnistult märgitakse järgmist.

I. Tammaru seostatakse nimetatud vargusega seetõttu, et süüdistatav on 24.05.2018. kell 21.53

vastanud kõnele numbrilt xxxx ning kõne vastuvõtul oli I. Tammaru telefon Kubja Y2

tugimasti tööpiirkonnas. I. Tammaru selgitas ka kohtus, millisel põhjusel võis ta oletatavasti

sealkandis viibida. Sündmuskohalt võetud DNA-proovide osas teostatud ekspertiis on ühte

proovi seostanud M.V. iga. Vaatluse käigus fikseeritud rehvijälgedele ja jalatsijälgedele

võrdlusmaterjali pole leitud. Kuhu varastatud esemed realiseeriti või kes omastas, kohtueelse

menetluse käigus pole tuvastatud.

Tähtsust omavad kannatanu A.P. i ütlused. Nimelt selgitas kannatanu vastuseks kaitsja

küsimustele, et muuhulgas varastati saunast ahi kaaluga 170 kg. Ahju sõidukile paigutamiseks

tuli ahi viia esmalt saunast välja ja seejärel 30 meetrit teeni. A.P. i sõnul viisid nad ahju sauna

nelja mehega. Sauna põrandal ahju teisaldamisjälgi ei olnud ja samuti polnud neid näha ka teele

viival rohualal. Sama nähtub ka sündmuskoha vaatlusprotokollist. Ka välistab kannatanu ahju

teisaldamise käruga. Seega on ilmne, et varguses osales lisaks M.V. ile eelduslikult veel 3

isikut, keda aga tuvastada pole õnnestunud. M.V. i soovimatus varguste asjaolusid täpsustada

ongi kaitsja hinnangul põhjustatud sellest, et siis tulnuks nimetada ka tegelikult kuritegudes

osalenud kodanikke, mida aga M.V. ei soovinud.

8.6. E.M. murutraktori varguse kohta 28.05.2019-29.05.2019 märgitakse järgmist.

Sündmuskohalt mingeid jälgi ei leitud. Puuduvad andmed varastatud murutraktori edasi

liikumise kohta. Ainsaks I. Tammaru nn süüstavaks tõendiks on asjaolu, et I. Tammaru on

28.05.2018 kell 22.01 helistanud M.V. ile kõne kestvusega 7 sekundit. Ka on I. Tammaru süüd

tõendavaks asjaoluks see, et M.V. on järgmisel hommikul helistanud I. Tammarule ja K.K. ale.

Maakohus leidis, et nende varguste puhul on sarnane muster – M.V. ja I. Tammaru on öisel

ajal varguste piirkonnas ja hommikul minnakse varastatud asjadega kaupleva K.K. a juurde.

Samuti viitas kohus järjekordselt asjaolule, et M.V. on selles varguses juba süüdi mõistetud.

Kaitsja hinnangul on need maakohtu argumendid väheveenvad. 28.05.2018 kell 22.02

toimunud telefonikõne pole toimunud öisel ajal. Et M.V. elab Võru linnas, siis on ka igati

ootuspärane, et tema telefon on Võru linna levialas. I. Tammaru selgitas, et tal elavad Võrus nii

vanemad kui lähedased ning 2018 viibis ta regulaarselt Võru linnas. Selliste nn tõendite alusel

on maakohtu järeldus, et I. Tammaru on koos M.V. iga varastanud E.M. murutraktori, kaitsja

hinnangul vägagi küsitav.

Millele tugineb maakohtu seisukoht, et hommikul läksid I. Tammaru ja M.V. varastatud

asjadega kaupleva K.K. a juurde, jääbki arusaamatuks. Puuduvad igasugused tõendid selles, et

I. Tammaru kohtus 29.05.208 viidatud K.K. aga, aga samuti selles, et K.K. ale on viidud E.M.

lt varastatud murutraktor.

Käesolevas menetluses pole K.K. at üle kuulatud. Võib arutleda teemal, et K.K. on varastatud

asjade kokkuostja, kuid mulle teadaolevalt süüdimõistev kohtulahend isiku osas puudub.

Sellises olukorras on I. Tammaru osalus E.M. murutraktori varguses tõendamata ning

maakohus on isiku süüdimõistmisel tuginenud pelgalt oletustele.

8.7. 19.06.2018-20.06.2018 M.T. i aiatehnika varguse osas leitakse järgmist.

Sündmuskohal fikseeriti vaatluse käigus nii sõiduki- kui jalatsijäljed. 20.06.2018 kella 01.50

peeti Põlva ringteel kinni I. Tammaru poolt juhitud kaubik, milles viibis ka M.V. . Sõidukist

leiti murutraktor, trimmer ja tarvikud, millised toimetati politseijaoskonda. Tegemist oli M.T.

ilt varastatud esemetega. I. Tammaru selgitas, et need esemed võttis ta M.V. palvel kaubikule

M.V. ile kuuluvast garaažist Võru linnas. Nimetatud asjaolu kinnitas ka M.V. . Kuigi juba

20.06.2018 oli M.T. i vara varguse fakt teada, seega ka olemas potentsiaalsed kahtlustatavad

ning teave viimaste kasutuses olnud sõiduki kohta, siis mingeid samme kaubiku rehvide ning

M.V. i ja I. Tammaru jalatsite võrdlemiseks sündmuskohal fikseeritud jälgedega ei astutud.

Küll möönab kaitsja, et antud episoodis oli I. Tammaru tõepoolest seotud varastatud asjade

käitlemisega. Samas tuleb KarS § 202 kooseisule vastavat tegu eristada vargusest. Nõustuda ei

saa kohtuotsuses esitatud tõdemusega, et versioon, mil varguse panid toime kas kolmandad

isikud või M.V. koos kolmandate isikutega on täiesti ebausutav.

8.8. 19.03.2019-20.03.2019 varguse osas XXX kinnistult leiti järgmist.

Sündmuskohal fikseeriti vaatluse käigus jälgi, millised aga pole identifitseeritud. Kohtuistungil

selgus, et I.K. ja K.K. i teavad I. Tammarut kui 2019 kevadel neile Sangaste vallas Sangaste

lossis alltöövõttu teinud firma töötajat. I. Tammaru süüdistus ja kohtu süüdimõistev otsustus

rajanevad järjekordselt kõneeristustele, kusjuures valdavalt suhtles I. Tammaru tol päeval mitte

M.V. i, vaid menetluses tuvastamata isikuga. I. Tammaru selgitas sedagi, et Sangastes töötades

tõi neid töökohta ja viis hilisemalt koju Tartusse firmale kuuluv sõiduk ning kuna Tartusse

sõideti läbi Otepää ja Kambja, siis võis seoses sellega tema telefon olla mingil ajavahemikul

kõneeristustes näidatud tugimastide toimealas.

I. Tammaru ja M.V. i omavahelisete kontaktide osas märgitakse apellatsioonis järgmist:

Mõlemad isikud kinnitasid, et on kauaaegsed tuttavad ja suhtlesid regulaarselt nii telefoni

vahendusel kui isiklikult kohtudes. Samuti avaldas süüdistatav, et kõneeristused on tehtud

teatud päevade lõikes, ei kajasta tema ja M.V. i suhtluse tegelikku mahtu ja intensiivsust ning

on seetõttu eksitavad.

8.9. I. Tammaru tuleb talle inkrimineeritud vargustes ning kehalises väärkohtlemises õigeks

mõista. Asjas esinevad kahtlused ja küsitavused, milliseid kohtumenetluses kõrvaldada ei

õnnestunud. Kaitsja peab vajalikuks märkida, et apelleeritava kohtulahendi koostamisel on asja

menetlenud kohtunik eelnimetatud printsiipi eiranud-nimelt on kohus tõlgendanud kõik

kahtlused ja küsitavused süüdistatava kahjuks.

Kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele,

kohtulahendi põhjendused on puudulikud ning eeltoodud kriminaalmenetlusõiguse olulised

rikkumised tõid kaasa ka materiaalõiguse väära kohaldamise - I. Tammaru süüdimõistmise

KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 ning § 121 lg 2 p 2 järgi.

9. Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2020 määrusega võeti esitatud apellatsioon menetlusse ning

märgiti, et käesolevat kriminaalasja arutatakse avalikul kohtuistungil 26.05.2020. 21.05.2020

koostas kohus määruse, et lahendada asi kirjalikus menetluses, kuna 19.05.2020 saabus kohtule

kaitsja teatis-taotlus, et süüdistatav on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusosalistele anti aega kirjalike seisukohtade esitamiseks.

Nimetatud ajaks esitati kohtule EELK Tartu Peetri koguduse õpetaja A.T. a taotlus-

iseloomustus seoses süüdistatava apellatsiooniga. Taotluses palutakse muuhulgas kohtul

kaaluda karistuse määramisel alternatiivkaristust reaalsele vangistusele, et vähendada

perekonna kannatusi.

Samuti esitas seisukohad ringkonnaprokurör T. Aleksašin, kes palub apellatsioon jätta

rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

10. Ringkonnakohus uuris asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungiprotokolli, otsust, kaitsja

apellatsiooni, prokuröri seisukohta ja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

tuleb jätta muutmata.

11. Kuna maakohtu otsuse motiivid on vaidlustatud kuritegude osas ammendavalt põhjalikud

ja kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuse põhjendustega, siis neid käesolevas

lahendis ei korrata. Seega vastab ringkonnakohus apellatsiooni põhiväidetele, sest valdavalt on

kaitseväited juba käsitlemist ja ümberlükkamist leidnud. Kriminaalmenetlusõiguse olulist

rikkumist ja materiaalõiguse väära kohaldamist ringkonnakohus ei tuvastanud.

12. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava kaitsja, kelle põhitaotlus on

maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega mõista I. Tammaru süüdistustes KarS § 121

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi õigeks.

13. Maakohtus antud ütlustes tunnistas süüdistatav ennast kehalises väärkohtlemises süüdi

osaliselt, kuid vargustes ta süüd ei tunnistanud. Süüdistatava kriminaalasi lahendati

I. Tammaru enda taotlusel üldmenetluses, sest kokkuleppemenetlusest ta viimasel hetkel

loobus. Mitmetes kuritegudes kaasosalisena figureerinud M.V. valis aga kokkuleppemenetluse.

14. Esmalt käsitleb ringkonnakohus apellatsiooni põhilist vaidlusalust küsimust, s.o

süüdistatava I. Tammaru süüdi tunnistamist vargustes. Maakohtu otsus on selles osas põhjalik

ja kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav ning kohtukolleegiumil ei teki kahtlusi, et just

süüdistatav on süüdistuses kirjeldatud teod toime pannud.

15. Kohtukolleegium ei nõustu seega süüdistatava kaitsja taotlusega I. Tammaru vargustes

õigeks mõista. Otseseid tõendeid varguste osas tõepoolest pole, kuid maakohus on jälgitavalt

asetanud omavahelisse konteksti kaudsed tõendid ja analüüsinud muu tõendusteabe seotust

süüdistatava poolt varguste toimepanemisega. Kaitsja poolt rõhutatud kahtluste olemasolu ei

esine uuritavate kuritegude puhul sellises mahus, et seaks küsimärgi alla I. Tammaru osaluse

nende toimepanemises.

16. Kaitsja pole nõus ja avaldab imestust olukorra üle, et I. Tammaru süüasja kohtuliku

menetluse staadiumis on tekkinud olukord, mil M.V. oli jõustunud kohtulahendiga mõistetud

süüdi muuhulgas koos I. Tammaruga käesolevas menetluses käsitletavate varguste

toimepanemises. Kaitsja hinnangul pole selline asjade käik aktsepteeritav, kuna ei vasta hea

õigusmõistmise tavale.

17. KrMS § 216 lg 2 p 3 kohaselt on tõepoolest võimalik eraldada kriminaalasi kahtlustatava

või süüdistatava suhtes iseseisvasse menetlusse, kuid seadusest tulenevalt on KrMS § 216 lg 2

p 3 rakendamine võimalus, mitte aga menetleja kohustus. Sellise otsustuse tegemine on iga

kriminaalasja puhul individuaalne akt, mille tegemisel tuleb arvestada kriminaalasja eripära,

süüdistuse sisu, jms. Kriminaalasjade eraldamine tingib sageli olukorra, kus sama teo kohta

kogutud tõendeid peavad hindama erinevad kohtukoosseisud ja seega võib paratamatult erineda

ka nende kohtukoosseisude poolt tõenditele antav hinnang.

18. Kaitsja eelmärgitud kriitika osas märgib ringkonnakohus, et grupilistes kuritegudes pole

asjade eraldamine kokkuleppemenetlusse ja üldmenetlusse enam pikemat aega mingi uudne ja

erakordne lahendus. Millise taktika keegi süüdistatavatest valib on tema enda vaba tahe.

Maakohtu neutraalse sisuga viide on otsuse punktis 54: „Nende tegude toimepanemises

süüdistati ka M.V. i. Tema on Tartu Maakohtu kokkuleppemenetluses 29.10.2019 tehtud

otsusega süüdi tunnistatud. Kokkuleppemenetluse kohaldamine eeldab süüdistatava vaba

tahet.“ Kaitsja rahuolematus selles osas, et M.V. i ja I. Tammaru kriminaalasjade eraldi

menetlemine polnud õige, on kindlasti asjakohatu.

Asjaolu, et kaassüüdistatav M.V. valis seadusest tuleneva kokkuleppemenetluse ei ole

kahjustanud kuidagi üldmenetluses arutatavat I. Tammaru kriminaalasja ja tõenditele antavat

objektiivset hinnangut.

19. Ringkonnakohus märgib, et vaatamata süüdistatava enda poolt süü põhimõttelisele

eitamisele on varguste toimepanemine tuvastamist leidnud kaudsete tõendite baasil.

20. Muuhulgas on kaitsja rõhutanud, et süüdistatava süüdi tunnistamiseks puuduvad tõendid

24.-25.05.2018 XXX kinnistult toime pandud varguses. Samas on juba maakohus põhjendatult

viidanud tõendina 08.05.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokollile, mille kohaselt

25.05.2018 öösel kella 03.20 paiku oli I. Tammaru kasutuses olev telefoninumber KrabiY3

tugimasti tööpiirkonnas, mis asub kuriteopaiga läheduses. Õhtul kell 21.53 on telefoninumber

olnud veel Võru linnas Kubja Y2 tugimasti tööpiirkonnas.

21. Tõenduslikult ongi olukord keerukam, kui süüdistatav on valinud põhimõtteliselt süü

eitamise taktika. Samas on asja materjale ja maakohtu istungi protokolli uurides ilmselge, et

süüdistatav ei soovi esitada tõendeid oma alibi kinnitamiseks, sest tal polegi usaldusväärset

alibit kinnitavaid faktilisi asjaolusid välja käia. Sel juhul paljastuvad tema üldsõnalised

kaitsetaktika traagelniidid eriti võimendatult. Nii näiteks paluti süüdistataval nimetada sõbra

nimi Vastse-Roosta kandis, kelle juures ta väidetavalt ööbis XXX kinnistult varguse

toimepanemise ajal. Süüdistatav keeldus selle isiku nime nimetamast. „Täpselt ei mäleta, aga

ma võisin olla seal piirkonnas, mul on üks sõber seal.“ Küsimusele, kus see sõber elab ja kuidas

on ta nimi, vastas süüdistatav „sealsamas ligidal…selle ma jätaksin ütlemata“ ( Ko To 2. kd, tl

89) Seega polegi olnud võimalik süüdistatava järjekordset üldsõnalist alibit ja kaitseväidet

kontrollida.

22. Ilmekas näide süüdistatava valealibi ja kaitseversiooni kokkuvarisemisest on samuti

16.09.2019 sideettevõtjalt saadud andmete protokollist avalduv, mille kohaselt ei olnud

süüdistatav 19.03.2019 Tartu maakonnas Kambja vallas XXX kinnistu läheduses läbisõidul

lihtsalt teel töölt Sangastest koju Tartusse nagu ta ise on selgitanud. Nimelt on ta viibinud

sündmuskoha läheduses asuvate tugimastide piirkonnas pikemat aega, kell 19.42 ja 20.33 on ta

olnud PANGODI1 tugijaama piirkonnas, kuhu jääb ka XXX kinnistu. Tuleb ainult nõustuda,

et seda pikemat kellaajalist vahemikku nimetatud piirkonnas viibimisest ei saa kuidagi

nimetada lühiajaliseks läbisõiduks. Samuti ei ole süüdistatava kaitseversioon kooskõlas tema

poolt välja pakutud liikumisteekonnaga. Nimelt 19.03.2019 õhtul kuni kella 21.23-ni ei ole I.

Tammaru viibinud Tartus, vaid samuti sündmuskoha läheduses olevate tugijaamade piirkonnas

(VALMA1, VALGJÄRVE1). Väheoluline pole, et enne XXX kinnistu piirkonda jõudmist ei

ole süüdistatav viibinud Sangastes ega liikunud Tartu poole, vaid hoopis vastupidises suunas,

Tartumaalt Põlvamaale.

23. Kohtukolleegium soostub prokuröri vastulausega kaitsja väitele selles, et sõit Võrust

Tartusse, kuhu süüdistatav pidi väidetavalt transportima M.V. i teenust osutama M.T. ilt

varastatud murutraktori ja trimmeriga, olevat mõistlik Põlva ringtee kaudu. On üldteada, et

kõige otsem ja enim kasutatav tee sõiduks Võrust Tartusse on mööda Võru-Tartu-Tallinna

maanteed. Seda teadis ka süüdistatav, kes oma sõnade kohaselt tihti Tartu ja Võru vahet sõitis.

Isegi kui mingil põhjusel sõita Võrust Tartusse Põlva kaudu, on seda mõistlik teha otse läbi

Põlva linna, mitte ringtee kaudu. Tervikuna on I. Tammaru poolt esitatud versioon kannatanu

M.T. ilt varastatu transportimisega seotud asjaoludest eluliselt mitteusutav ja seda on kohus ka

oma otsuses põhjendanud. 19.-20.06.2018 varastati Väimela alevikust M.T. ile kuuluvate

aiatööriistade seas muuhulgas murutraktor ja murutrimmer. 20.06.2018 öisel ajal peeti I.

Tammaru koos M.V. iga nimetatud aiatehnikaga Põlva ringteel politsei kontrolli käigus kinni.

Süüdistatav on püüdnud nende esemete sattumist tema bussi väheveenvalt ja arusaamatult

seletada sellega, et tema ei tea nende päritolust ja vargusest midagi. „Sõitsin Võrru autoga ja

Võru bussijaamas juures asub M.V. i garaaž, sealt tõstsime peale. Mulle jäi mulje, et need on

M.V. i asjad. M.V. vajas küüti nendele asjadele ja mul oli tööpäev läbi ja minu valduses oli

tööbuss.“ (Ko To 2. kd, tl 88p)

24. Maakohus on õigustatult viidanud Riigikohtu käsitlusele, et juhul, mil süüdistatav otsustab

end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või

vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end

aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo

reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes

tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks (RKKK3-1-1-85-07 p 9.1.

koos edasiste viidetega).

25. Kaitseversioonina väidetakse veel, et uuritavas olukorras ei suuda süüdistatav kõike

meenutada, kuid taoline seisukoht ei veena samuti kohut süüdistatavat õigeks mõistma. Jälgides

detailselt maakohtus toimunud süüdistatava küsitlust ja kohtuistungi protokolli, on selgelt näha,

et süüdistatav püüabki võimalikult vähe küsimustele vastata ja vajaduse korral teeb seda väga

üldiselt või ebausutavalt. Nimelt ei ole tema poolt valitud täieliku süü eitamise taktika korral

kasulik detailidesse minna, sest selle pinnalt on võimalik eeskätt prokuröril ja ka kohtul

küsimusi esitada, mis paljastavad veelgi rohkem tema kaitseversiooni mitteusaldusväärsuse.

26. Süüdistatava kuritegeliku käitumisskeemi avamiseks on maakohus välja toonud, et nende

varguste puhul joonistub välja sarnane muster – M.V. ja I. Tammaru on öisel ajal varguse

piirkonnas ja hommikul minnakse varastatud asjadega kaupleva K.K. a juurde.

27. Kokkuvõtlikult on I. Tammaru poolt varguste toimepanemise kohta kogutud kaudsed

tõendid. Kui aga mingi kuriteo asjaolud on jätnud välismaailma vaid selliseid jälgi, millest

saaks kujuneda üksnes kaudseid tõendeid, ei ole võimalik tõsiselt võetavalt eitada kuriteo

asjaolude selgitamise vajalikkust ja võimalikkust ka ainult nende kaudsete tõendite alusel.

Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult

mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem),

mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab kaudsete

tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue - hinnata tõendeid

nende kogumis ( vt RKKK 1-18-86/128 p 64). Kuigi I. Tammaru selgitused eraldivõetuna võiks

tekitada kahtlusi, siis tõendite kogumis hindamine annab üheselt selge tulemuse. Kogutud

tõenditest tekib süsteem, mis viitab üheselt I. Tammarule kui nende varguste toime panijale.

28. I. Tammaru teod on õieti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 ja 9 järgi kui võõra

vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud isikute

grupis, sisse tungimisega ja süstemaatiliselt. I. Tammaru ja M.V. panid varguse toime

kaastäideviijatena ning kaastäideviijatest moodustub grupp.

29. Ringkonnakohus leiab, et süüdistatava süü on maakohtu poolt õigesti tuvastatud süüdistuses

KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Seega kaitsja taotlus süüdistatav nimetatud kuriteos õigeks mõista

edu ei saada. Süüdistatav ise on oma vägivaldset käitumist pisendanud ja väidab, et lihtsalt

tõukas abikaasa A.T. t vastu käevart. Süüdistatav ja kannatanu A.T. on kohtupidamise ajaks

huvitatud olukorrast, kus vägivallategu enam ei arutataks ja seetõttu on seda kaitseväitena

püütud nüüdseks näidata kui mehe ja naise omavahelist lihtsakoelist vähetähtsat olmetüli.

30. Maakohus pole süüdistatava ja kannatanu versiooniga toimunust nõustunud ja selle

seisukohaga soostub ka kohtukolleegium.

Maakohtu hinnangul on kannatanu ütlused ebausaldusväärsed. Esiteks on kannatanu mälu väga

valikuline – ta väidab end kindlalt mäletavat, mis tema ja süüdistatava vahel juhtus, kuid mitte

seda, mida ta politseile rääkis. Uurija juures ta ütlusi ei andnud. Politsei olevat tulnud aga selle

jutuga, et peab avalduse kirjutama. Kannatanu selgitas küll enda sõnul, kuidas tegelikult oli,

aga nemad ajasid oma rida. Kannatanu A.T. ise on maakohtus ebalevalt seletanud, et politseis

„käidi talle ajudele“, sest „mina ei tahtnud ütlusi anda, nemad ütlesid te peate...“ (Ko To 2. kd,

tl 82) Väide, et kannatanul ei võimaldatud eeluurimisel tegelikkusele vastavaid ütlusi anda, on

äärmiselt väheusutav. Tema ja süüdistatava versiooni ei kinnita kiirabikaardil sedastatud

vigastuste loetelu – neid ei ole võimalik tekitada ühe tõukamisega. Samuti ei ole midagi

kannatanu hilisemaid väiteid toetavat kuulda helisalvestuselt. Kannatanu ise ei oska anda

arusaadavat selgitust, kas ja milline tema väidetest on valetamine ning miks ta kiirabitöötajatele

valetas ja nüüd kohtus mitte. Kannatanu ja süüdistatav valetavad ka vähemolulistes asjades –

nt süüdistatava kodunt lahkumise põhjus.

31. Süüdistatav on ütlustes kannatanust vähemdetailne, teatades juba alguses, et kannatanu

tuleb ise ja räägib, kuidas oli. Kohtus avaldatu kohaselt keeldusid nii süüdistatav kui ka

kannatanu kohtueelses menetluses ütluste andmisest. See on nende õigus ja õiguse kasutamine

ei ole vähimalgi määral ette heidetav. Samas ei ole see kohtus antud ütluste usaldusväärsust

suurendav asjaolu. Kannatanu ja süüdistatav ei ole oma versiooni ette kandes veenvad, seda ei

toeta ükski teine tõend. Maakohus jättis mõlema ütlused ebausaldusväärsetena tõendikogumist

välja.

32. Maakohtu hinnangul 28.04.2019 kell 17.22 häirekeskusele saabunud kõne kannatanu ja

süüdistatava versiooni toimunust ei kinnita. Helistajaks on 14.09.2005 sündinud

R.M.T. : „Meil perevägivald, isa tuli emale kallale. Ta peksab teda praegu. Isa on joobes.“

Kõnest ilmneb see, et laps otseselt sündmust ei näe, kuid viibib samas korteris erineval korrusel

ja kuuleb seda.

Maakohus on õigustatult leidnud, et tegemist on kaaluka ja usaldusväärse tõendiga. Salvestiselt

kuuldub esiteks see, et R.M.T. reageerib jooksvalt sellele, mis korteris toimub – tema

emotsioonid vahetuvad. Kõne alguses on ta keskmiselt närvis. Taustalt kostab meesterahva

häält. Siis on helistaja häälest tunda väga suurt närvilisust: „Ta peksab teda praegu“. Aadressi

edastamise ajal ütleb ta seda veel: „Ta peksab mu ema praegu“ ja on kuuldavalt endast väljas.

Taustal on nii meesterahva kui ka naisterahva hääled. Seejärel muutub teataja rahulikumaks ja

püüab asjalikult edastada teavet maja uksest sisse pääsemiseks. Teiseks järeldub kõnest see, et

laps ei liialda kuulaja veenmiseks ning kui ta pole informatsiooni õigsuses kindel, ütleb ta seda.

„Ta lõi emal vist luud … ma ei tea.“ „Ma ei tea, mis toimub. Ma lihtsalt ei saa aru mitte midagi.“

„Ema jäi vait, ma ei tea miks“. „Isa jooksis minema millegipärast.“ Salvestise pinnalt saab teha

järelduse, et vägivalda tarvitas just I. Tammaru ja tegemist oli korduvate löökidega.

33. Mitteusutavaks on kohtu jaoks osutunud kannatanu A.T. selgitus, et oli konflikti ajal

alkoholijoobes, ei suutnud oma käitumist kontrollida ning kajastas politseiametnikule ja

kiirabile juhtunut vääralt, kuna oli süüdistatava peale vihane, armukade ning soovis viimasele

kätte maksta. Taoliste, sündmusele järgnenud hilisemate selgitustega püüab A.T. ka

kohtukolleegiumi arvates süüdistatava olukorda ilmselgelt kergendada ja teda süüdi

tunnistamisest päästa.

34. Ilmekad on asjas tunnistaja A.V. i poolt maakohtus antud ütlused (Ko To 2. kd, tl 84p).

Maakohus leidis, et kuigi tunnistaja väidetavat kuriteosündmust vahetult ei tajunud, siis antud

juhul saab juhinduda KrMS § 66 lg 21 p 2 sätetest. Kannatanu oli tunnistaja A.V. ile selgituste

andmisel küll alkoholi tarvitanud, kui see ei sea veel kahtluse alla tema poolt tunnistajale

avaldatut koos teiste süüdistatava süüd kinnitavate tõenditega. Tunnistaja kirjeldab

sündmuskohal käinud politseitöötajana kannatanu A.T. meeleseisundit, kes talle vahetult pärast

sündmust kirjeldas, mida süüdistatav oli teinud, „…mees oli koju tulnud ja oli alkoholijoobes

olnud ja naine oli siis samal hetkel teinud süüa ja mees oli siis võtnud pliidi pealt panni, kus

olid makaronid ja selle mööda tuba laiali visanud ja siis oli seal olnud ka löömine… .

Tunnistaja ütles, et „põhjust ma ei mäleta, oli löönud korduvalt näo piirkonda käega, naise

pikali lükanud ja oli ka jalaga löönud naist…Naise sõnade kohaselt mees oli olnud väga

agressiivne ja lubanud ta ära tappa….Tema jutust, ta väga kartis, et mees tuleb tagasi ja kuna

mees lubas teda ära tappa, siis ta väga kartis sinna koju jääda.“

35. Kiirabikaardilt ja lähisuhtevägivalla infolehelt nähtub, et kell 17.22 väljakutse saanud

kiirabi jõudis sündmuskohale kell 17.29. Kiirabikaardil on sissekanded: mitut kehapiirkonda

haaravad pindmised vigastused, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Trauma liigina on

märgitud vägivald, mehhanismina löök. Paremal ja vasakul õlavarrel verevalum. Õlavartel

punetavad laigud, marrastused, heledad (ilmselt kujunevad) hematoomid. Sellised vigastused

ei saa tekkida vaid ühe tõukamise tagajärjel. Kiirabikaardil fikseeritakse kannatanu esialgne

selgitus: Abikaasa tuli kallale. Peksis rusikatega vastu käsivarsi ja nägu – peamiselt lõuga.

36. Kogutud tõendusteabe pinnalt on kummastav, et kaitsja arust on tegemist hoopis olukorraga,

kus I. Tammaru tegutses KarS § 28 nimetatud hädakaitseseisundis, tõrjudes oma naise A.T.

vahetut rünnet ning ei ületanud hädakaitse piire, s.o tõrjevahend vastas ründe ohtlikkusele.

Maakohtu poolt analüüsitud ja kohtukolleegiumi poolt eelpool näidatud tõendid ei kinnita

kuidagi olukorda, et kannatanu A.T. oli aktiivne süüdistatava ründaja ja vägivallatseja ning

esemete lõhkuja-purustaja. Seega I. Tammaru hädaseisundis viibimine pole tõendamist leidnud.

37. Kohtukolleegium rõhutab käesoleva kriminaalasja puhul kohtul kujunenud siseveendumust

süüdistatava süü olemasolust seoses paljude faktiliste asjaolude ja kaudsete tõendite seostega.

Kuidagi ei tekita usutavust ja usaldusväärsust süüdistatava enda rabedad ja kontrollimatud

vastuväited süüdistusele.

Karistus

38. Süüdistuses KarS § 4231 järgi palub kaitsja karistada süüdistatavat vangistusega, mis

jäetakse KarS § 73 kohaselt täitmisele pööramata 1-aastase katseajaga.

Asjas puudub vaidlus, et süüdistatav juhtis mitmel korral mootorsõidukit, omamata vastava

kategooria juhtimisõigust. Kaitsja arvates on I. Tammaru süüdistuse õigeks võtnud, andnud

asjakohaseid ütlusi ning avaldanud kahetsust. Apellatsioonis seega ei nõustuta maakohtu poolt

määratud karistuse määraga ja leitakse, et mõistetud vangistus on liiga range.

Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu, sest maakohus on esitanud motiveeritud

põhjendused, leides, et süüdistatava süü on keskmisest suurem, kuna süüdistatav on sõitnud

juhtimisõiguseta neljal korral ja seda ligi 6-kuulise ajavahemiku jooksul. Seega 7 kuud

vangistust, olukorras, kus sanktsiooni ülemmäär on 1 aasta, pole kindlasti tuvastatud kuriteo

tehiolude ja süüdistatava isiku puhul ülemäära karm.

Teiste süüks arvatud kuritegude puhul on süüdistatava teosüü ja mõistetav karistus (vangistus)

samuti korrektselt motiveerimist leidnud. Kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega ja ei

pea vajalikuks midagi lisada.

39. Ringkonnakohus leiab, et karistuse kergendamise aluseks ei saa olla ka EELK Tartu Peetri

koguduse õpetaja A.T. a taotlus-iseloomustus, milles palutakse kohtul kaaluda karistuse

määramisel alternatiivkaristust reaalsele vangistusele, et vähendada perekonna kannatusi.

Kohtu arvates pole koguduse õpetaja süüdistatava kalduvusest toime panna eriliigilisi

kuritegusid siiski vajalikul määral valgustatud.

Tähelepanuta ei saa jätta, et süüdistatava I. Tammaru näol on tegemist süsteemselt vargusi

toime pannud, vajalikku oskusteavet ja sidemeid omava isikuga. Apellatsioonis esitatud

karistuse kergendamise põhimõtteline taotlus jääb seega edutuks.

40. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus

21.02.2020 Tartu Maakohtu otsuse muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata.

Tiit Lõhmus

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

/allkirjastatud digitaalselt/