2-20-6688/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

26.juuni 2020.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-6688

Tsiviilasi

Magaze salm OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Magaze salm OÜ (registrikood 12632834,

asukoht Masti tn 4-1, 11911 Tallinn) juhatuse liige M M M

Ajutine

pankrotihaldur:

Maire

Arm

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn; e-post

maire@mmab.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Magaze salm OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Magaze salm OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Magaze salm OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Maire Arm pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Magaze salm OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige M M M (isikukood

xxx)

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Maire Armi tasuks 1368 eurot koos käibemaksuga.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Maire Arm tasust 476,40 eurot (sh

käibemaks 79,40 eurot). Tasu kanda Maria Mägi Advokaadibüroo pangakontole xxx.

7. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis summas 891,60 eurot jätta võlgniku kanda.

8. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

9. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Võlgnik esitas Harju Maakohtule 07.05.2020 avalduse ja 01.06.2020 täiendatud avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 03.06.2020 määrusega ja määras ajutiseks

pankrotihalduriks Maire Armi. Seoses kehtivate piirangute määra kohus pankrotiavalduse

läbivaatamise kirjalikus menetluses. Ajutine haldur pidi aruande esitama 17.06.2020 ja võlgnikul oli

võimalik esitada kirjalik seisukoht ajutise pankrotihalduri aruande ja tasu osas hiljemalt 25.06.2020.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul osalusi teistes Eesti äriühingutes ei ole. Võlgnikule

kinnistusregistri andmetel kinnistuid ei kuulu ega ole kuulunud, Maanteeameti andmetel sõidukeid

ei kuulu ja käesoleval ajal võlgnik pangakontosid Eesti pankades ei oma. Võlgniku poolt esitatud

pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul vara kokku väärtuses 59 605,49 eurot, mis koosneb

laenunõuetest (49 871 eurot), osalusest sidusettevõttes (3 000 eurot) ning materiaalsest põhivarast

(6 734,22 eurot). Laenunõuded on võlgnikul tema avalduse kohaselt xxx vastu summas 5450 eurot

ja xxx vastu summas 44421,27 eurot. Ajutine haldur märgib, et tegemist on laenunõuetega Läti

Vabariigis asuvate tütaräriühingute vastu, nõuded on tagamata. Ajutine haldur pöördus selgituse

saamiseks võlgniku juhatuse liikme poole kes vastuses teatas, et frantsiisilepingu lõppemise tõttu

ei olnud tütarühingul õigust enam tegevust jätkata ka Lätis ning sealse äriühingu suhtes on

alustatud likvideerimismenetlust ja samuti oodata pankrotimenetlust. Eeltoodu alusel ei ole

võimalik kõnealuseid nõudeid lugeda perspektiivikateks ja sissenõutavateks, mistõttu ei saa haldur

nõudeid varana arvestada. Võlgnikule kuulub osalus äriühingus xxx, mille väärtuseks hindab

võlgnik 3 000 eurot. Kuivõrd tegemist on äriühinguga, mille suhtes on alustatud

likvideerimismenetlust, ei saa ajutine haldur käesolevas menetluse staadiumis äriühingu osa

väärtust kinnitada ja pigem tuleb see hinnata väärtusetuks. Põhivara koosneb: masinad ja seadmed

(s.h tahvelarvutid, televiisor, valveseadmed), põrandapaneelid, personalitoa sisustuskomplekt, xxx

salongimööbli komplekt, xxx salongi köögikomplekt, riiulite komplekt, valgustite süsteem.

Ajutine haldur on seisukohal, et põhivara väärtuse arvestamisel tuleb lähtuda vara spetsiifikast,

kulumist, praegusest olukorrast majanduses, eriti iluteenuste valdkonnas ning võimalustest

vastavat vara võimalikult efektiivselt realiseerida. Võlgniku juhatuse liige on haldurile selgitanud

ka asjaolu, et juuksurisalongi sisustuse esemetel on logo xxx, mistõttu neid esemeid ei ole

võimalik mujal salongides kasutada. Kõiki asjaolusid arvesse võttes võib ajutine haldur eeldada, et

võlgniku põhivara realiseerimise väärtus võib olla oluliselt madalam, isegi kuni -90% alghinnast.

Eeltoodust tulenevalt on ajutine haldur käesoleval ajal seisukohal, et võlgnikul sisuliselt vara

puudub või on nõuete realiseerimine seotud kõigepealt selleks kulutuste tegemisega. Võlgnik on

selgitanud, et kõikide töötajatega (v.a. lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad) on töölepingud

lõpetatud. Maksu- ja Tolliameti andmetel on võlgnikul maksuvõlg summas 101 700,44 eurot (sh

arvestuslik intress). Ajutise pankrotihalduri tehtud päringu vastusest täitemenetluste registrisse

nähtub, et võlgniku suhtes on käimas kaks täitemenetlust. Lisaks on võlgnikul muud kohustused.

Kokku on võlgnikul kohustusi 408 525,64 eurot.

Pankroti põhjuseks peab võlgnik ebaõnnestumisi rendipindade leidmisel, kurnavat ja kaotusega

lõppenud kohtuvaidlust seoses ühe rendipinnaga ja kokkuvõttes frantsiisilepingu lõpetamist, mille

tulemusena kaotas võlgnik õiguse vastava kaubamärgi all edasi tegutseda. Võlgnikul ei olnud

võimalust enam tulu teenida ja oma kohustusi täita, mistõttu lõpetas võlgnik tegevuse.

Kontrollides ja analüüsides võlgniku poolt esitatud andmeid võib üldiselt nõustuda võlgniku

seisukohtadega, sealhulgas maksejõuetuse põhjuste osas. Rahalised vahendid olid ammendunud

ning uusi investoreid ei suudetud leida. Käesoleval juhul on maksejõuetuse põhjuseks „muud

põhjused“. Ajutise pankrotihalduri hinnangul viitab juhtimisvigade olemasolule tõsiasi, et riiklike

maksude tasumata summa on märkimisväärne. Samuti ei suudetud olenemata korralikust käibest

(näiteks aastal 2016 270 tuhat eurot ja aastal 2017 356 tuhat eurot) täita frantsiisilepinguga ja

riiklike maksudega seotud kohustusi. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest

majandustegevusest erinevaid ja tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Käesoleval ajal ei ole

ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul sellises ulatuses vara, mille realiseerimisel oleks

võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulusid. Samuti ei ole võlgnikul vara, mille arvel läbi viia

pankrotimenetlust. Kuna võlgniku äriühingu tegevus on lõppenud ja töötajad on vabastatud, ei ole

võimalik eeldada, et võlgnikul taolises ulatuses rahalisi vahendeid pikemas perspektiivis võiks

tekkida.

18.06.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti

makstava summa suuruseks 5000 eurot ning avaldas 18.06.2020 sellekohase teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 25.06.2020.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise

tõttu

olenemata

võlgniku

maksejõuetusest,

kui

võlgnikul

ei

jätku

vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu

ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara sisuliselt puudub või on nõuete realiseerimine

seotud kõigepealt selleks kulutuste tegemisega. Samas on võlgnikul kohustusi summas 408 525,64

eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku tegevuses kuriteo tunnuseid ja raskete

juhtimisvigade olemasolu ajutise pankrotimenetluse raames ei ole samuti võimalik olnud üheselt

tuvastada. Pangakonto ja tehingute ülevaatusel tavapärasest majandustegevusest erinevaid ja

tagasivõidetavaid tehinguid ei ilmnenud. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti

tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS

§ 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud

asjaolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud

hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus

nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi

lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et

kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub 12

töötunni eest tasuks määrata 1140 eurot, millele lisandub käibemaks summas 228 eurot, kokku

1368 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri

kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 95

eurot mahub kehtestatud piirmääradesse.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike

11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise

halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast

rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab halduri tasu

397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas

891,60 eurot (1368-476,40) jääb võlgniku kanda.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Võlgnik ega ajutine haldur ei

ole dokumendi hoidja suhtes ettepanekut teinud. Kohus leiab, et dokumendid tuleb jätta juhatuse

liikme vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik