2-19-12457/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.juunil 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-12457

Kohtuasi

AB “Lietuvos draudimas“ AB “Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu hagi Maritime Cargo Logistics Eesti

Osaühingu

vastu

kahju

hüvitamiseks

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

16 173,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB “Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834,

asukoht J.Basanavičiaus g. 12, Vilnius, Leedu, 03600) AB

„Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829)

kaudu, asukoht Pärnu mnt 141, Tallinn, 11314) lepinguline

esindaja A. L.

Kostja:

Maritime

Cargo

Logistics

Eesti

OÜ

(registrikood 10224568, asukoht: Valge tn 13, Tallinn

11415, e-post: xxx) lepinguline esindaja R.F.

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Jätta

AB

“Lietuvos

draudimas“

AB

“Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi Maritime Cargo

Logistics Eesti Osaühingu vastu kahju hüvitamiseks ja

viivise väljamõistmiseks rahuldamata

2. Jätta Maritime Cargo Logistics Eesti OÜ 23.10.2019

menetlusdokumendis esitatud taotlused rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud AB “Lietuvos draudimas“ AB

“Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu kanda ja määrata

menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (edaspidi hageja või kindlustusandja) palus kohtule

Maritime Cargo Logistics Eesti OÜ (edaspidi kostja või vedaja)) vastu esitatud hagis välja

mõista kahju 14 566 eurot (põhinõue), viivis põhinõudelt 21.08.2019 seisuga 403,55 eurot,

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 22.08.2019 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni, võla sissenõudmiskulu 40 eurot, viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates 22.08.2019 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kindlustusandja, kes on kindlustanud E. AS (edaspidi E.)

müügiveosed (kaubad) veosekindlustuse poliisiga nr xxx (edaspidi poliis). Kindlustuslepingu

lahutamatuks

lisaks

on

PZU

veosekindlustuse

tingimused

C100/2015

(edaspidi

veosekindlustuse tingimused). Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 300 eurot.

09.11.2108 sõlmisid E. ja kostja lastiveolepingu, mille kohaselt vedaja kohustus meritsi

vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud ühe merekonteineri Hiinast (Nanjiang) Eestisse

(Muuga) ja andma Muugal merekonteineri vastuvõtmiseks E.ile. Veotasuks leppisid pooled

kokku 1835 USD. Merekonteiner sisaldas xxx A+, mille maksumus saatedokumentide kohaselt

kokku oli 16 943,04 USD. Vedamiseks kostjale üleantud merekonteiner Muugale ei jõudnud

ja kostja ei ole E.ile merekonteinerit üle andnud. Kostja on väljastanud E.ile lastiveo lepingu

eest veotasu arve. 07.01.2019 sai hageja kahjuteate kindlustusvõtjalt, mille kohaselt

02.01.2019 öösel juhtus Hollandi ja Saksamaa rannikul ühe konteinerlaevaga õnnetus, mille

käigus osad konteinerid kukkusid üle parda ja osad said kannatada sh ka E.ile tellitud

külmikute konteiner, mis pidi Muugale saabuma 11.01.2019. Hageja hüvitas kindlustusvõtjale

E.ile kahju 14 566 eurot. Hüvitise arvutamisel kasutas hageja Eesti Panga valuutakurssi

seisuga 02.01.2019, mille kohaselt 1 USD = 1,1397 EUR. Seega oli kahjustada saanud kauba

väärtus 14 866 eurot (16.943/1,1397), millest kindlustusvõtja kanda jäi omavastutus 300 eurot

(14 866-300=14 566). Hageja esitas kostjale kahjunõude, milles palus hüvitada 14 566 eurot

hiljemalt 12.04.2019, kuna kostja ei ole E.ile üle andnud talle vedamiseks üleantud

merekonteinerit, milles olid külmikud ning hageja on kindlustusandjana kahju hüvitanud.

Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud.

3. Kostja on rahalise kohustuse tasumisega viivises, mistõttu palub hageja välja mõista VÕS §

113 lg 1 alusel viivise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni VÕS §-s

94 sätestatud intressimääras, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0,00%.Viivis

perioodil 13.04.2019 – 21.08.2019 ehk 127 päeva eest põhinõudelt 14 566, eurot on hagi

esitamise seisuga 21.08.2019 403,55 eurot.

4. 03.10.2019 esitas hageja alternatiivse nõude põhjenduse märkides, et kui kostja tõendab, et

tema ja E.i vahel oli ekspedeerimisleping, siis vastutab kostja hageja hinnangul ekspedeerija

vedajana. Kostja ei ole E.ile teatanud, et ta osutab teenuseid ainult vahendajana. Ekspedeerijal

on õigus veost ise vedada. Selle õiguse kasutamisel on tal ka vedaja õigused ja kohustused. Sel

juhul võib ta lisaks ekspedeerija tasule nõuda ka veotasu. Kostja on nõudnud veotasu, esitades

E.ile lastiveo arve. Ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut.

Kui kostja väidab, et ta korraldas kaotsiläinud konteineri veo, siis hageja hinnangul peab kostja

kahju hüvitama VÕS § 861 lg 1 alusel. Poolte vahel puudub vaidlus, et konteiner kaubaga

Tallinnasse ei ole jõudnud. Seega on hageja hinnangul konteiner kaduma läinud. Hageja

hinnangul ei ole kostja tõendanud, et rikkumine on vabandatav. Kostja ei ole tõendanud, et

2019 jaanuaris Põhjameres valitsenud ilmastikuolud oleks olnud vältimatud või

ettenägematud.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt sõlmisid E. ja kostja lepingu kauba

transportimise korraldamiseks Hiinast Nanjing sadamast Eestisse Muuga sadamasse. E.ini

jõudis väidetavalt 07.01.2019 info, et nende kaup on kadunud. 06.02.2019 teatas ME AS kui

vedaja ML A/S agent hagejale, et veo teostamise käigus alusel MSC Zoe reisil nr 848W,

Saksamaal Bremerhaveni juures halbade ilmastikutingimuste tõttu (Heavy Weather) on läinud

üle parda konteiner nr xxx. Kindlustusandja hüvitas vedamise käigus kadunuks jäänud kauba

väärtuse oli 14 566 eurot. 27.03.2019 esitas hageja kirjaga nr 5120 tagasinõude, mille kohaselt

nõudis 14 566 euro tasumist kostjalt kui ekspedeerijalt. 12.04.2019 kostja vastas hageja

tagasinõudele, milles kostja viitas vääramatu jõu olemasolule kauba kadumisel ning sellest

tulenevalt ka endal kui ekspedeerijal vastutuse puudumisele. Hageja esitas aga sellele justkui

vastusena 21.08.2019 hagiavalduse, milline tugineb kostja tegevusele kui vedaja, (mitte enam

ekspedeerija) nõudes nüüd kahju hüvitamise põhinõudena 14 566 eurot, millele lisanduvad

viivised. Veo korraldamise eest hageja pole tasunud tänaseni.

6. Kostja on seisukohal, et hageja nõue on ebaselge. Hageja on esitanud nõude kostja vastu

kohtueelselt ekspedeerimise sätete järgi ning hagiavalduses vedaja sätete järgi. Kostja

hinnangul on hageja esmalt õigesti aru saanud olemasolevast õigussuhtest, eelkõige sellest, et

kostja tegutses antud õigussuhtes ekspedeerijana ning antud olukorrale kohalduvad kostja

suhtes ekspedeerimist reguleerivad sätted. Veoste ekspedeerimisele viitab kostja tegevusalane

info xxx ja xxx, millest tulenevalt ei saa olla kahtlust, millega kostja tegeleb. Ka viitab fakt, et

hageja pöördus algselt oma tagasinõudega kostja kui ekspedeerija poole, mistõttu on ta ise

eelnevalt selle õigussuhte selliselt kvalifitseerinud. Saatedokument on sõlmitud vedaja

(Carrier) L LTD ja saaja (Consignee) E.i vahel. Veose vastuvõtmisega veoks loetakse leping

sõlmituks. Lasti saatjale tõendab konossement ainult seda, et last on veoks vedaja poolt vastu

võetud. Seega on vedaja L LTD ja saaja E.i vahel on sõlmitud lastiveoleping. Suhtes vedajaga

on E. kohustuslikult seotud konossomendi tingimustega ning konossomendis esinevate

andmete õigsust eeldatakse. Kuna kostja ei ole vedaja ega ka tegelik vedaja, siis tema suhtes

hagiavalduses tehtud viited vedaja vastutust reguleerivatele sätetele ei kohaldu. Hageja saab

esitada arve oma nimel. Sellest, mis on arvel kirjas, ei sõltu tegeliku teenuse olemasu ja maht.

Kostjale raamatupidamiseeskirjade etteheitmine antud vaidluses on kohatu.

7. Hageja nõude alternatiivsus jääb kostjale ebaselgeks, kuna õigusruum ei tunne ekspedeerivat

vedajat. Ta on õigussuhtes kas ekspedeerija või vedaja ning vastutus saab tuleneda ühest või

teisest õigussuhtest. VÕS § 859 järgi on ekspedeerijal õigus lasti ise vedada, kuid see tähendab

täiendavat vedaja vastutust, mitte segavastutust. Lisaks tähendab see, et siis peab ekspedeerija

olema ise konossemendi osapooleks ehk vedajaks, mis aga antud juhul pole nii.

8. Kostja on seisukohal, et tegemist oli vääramatu jõuga, ettenägematute mereoludega, tormiga

ehk olukorraga, mis ei ole kostjast ekspedeerija kontrolli all. Hageja pole vaidlustanud veo ajal

valitsenud ilmastikuolude raskust, selle mõju lastile ning põhjuslikku seost ilmastikuolude ja

lasti kaotsimineku vahel. Hageja on vaid osundanud, et kostja ekspedeerijana pole tõendanud,

et ta ei saanud mõjutada veole eelnevalt ja veo ajal aluse sõidutrajektoori selliselt, et tormi

oleks saanud vältida. Vääramatu jõud on vedaja ja ekspedeerija puhul erinev. Ekspedeerija ei

oma mingil moel kontrolli kaupa vedava aluse konkreetse ja üksikasjaliku trajektoorivaliku

üle, ei saa võtta vastu otsuseid võimaliku ohutu sadama valiku üle ega saa ka kohapeal (merel)

hinnata vahetult tegelikke ilmastikuolusid, ega nende pinnalt otsuseid vastu võtta. Seda saab

teha tegelik vedaja, veelgi enam vahetu aluse üle kontrolli omav isik. Eeltoodu tõttu on hageja

etteheited ohutu sadama valiku osas või teise meretee valikus osas asjakohatud - neid saab teha

vaid tegelikule vedajale. Seega hageja viidatud etteheited, et kostja pole tõendanud, et

ilmastikuolud olid ettenägematud või vältimatud, ei ole asjaolud, mida kostja saaks tõendada.

Kostja ei omanud mingilgi määral kontrolli selle üle, et laev oleks läinud tormivarju või saanud

anda laevale korralduse oodata tormi möödumist või korralduse oodata nt Antwerpenis

ilmastikuolude paranemist. Ka ei saanud kostja ekspedeerijana kuidagi mõjutada vedaja

otsuseid hindamaks mereilmateate puudulikkust või ekslikkust ohutuks meresõiduks.

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kindlustas E AS müügiveosed (kaubad) veosekindlustuse

poliisiga nr xxx; et kindlustuslepingu lahutamatuks lisaks on PZU veosekindlustuse

tingimused C100/2015, et kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 300 eurot, et

07.01.2019 sai hageja kindlustusvõtjalt kahjuteate, mille kohaselt juhtus 02.01.2019 öösel

Hollandi ja Saksamaa rannikul ühe konteinerlaevaga õnnetus, mille käigus osad konteinerid

kukkusid üle parda ja osad said kannatada sh ka E.ile tellitud külmikute konteiner, mis pidi

Muugale saabuma 11.01.2019, et hageja hüvitas kindlustusvõtjale kahju 14 566 eurot, et

hageja esitas kostjale kahjunõude, milles palus hüvitada 14 566 eurot hiljemalt 12.04.2019

ning, et kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja vastutab kahju eest.

11. Kaubandusliku meresõidu seaduse (KMSS) § 4 lg 1 kohaselt lastiveoleping on veoleping,

millega üks isik (vedaja) kohustub teise isiku (saatja) ees meritsi vedama talle saatja poolt

vedamiseks üleantud kauba sihtsadamasse ja andma seal üle kauba vastuvõtmiseks õigustatud

isikule (saaja). Saatja kohustub vedamise eest maksma veotasu.

12. Hageja tõi hagiavalduses esile, et kostja ja E. sõlmisid 09.11.2018 lastiveolepingu, mille

kohaselt kostja kohustus meritsi vedama talle saatja poolt vedamiseks üleantud ühe

merekonteineri Hiinast (Nanjiang) Eestisse (Muuga) ja andma Muugal merekonteineri

vastuvõtmiseks E.ile.

13. Kostja vastuväited, et tema ja E.i vahel oli sõlmitud ekspedeerimisleping kauba meritsi

transportimise korraldamiseks Hiinast Nanjing sadamast Eestisse Muuga sadamasse, on

tõendatud kostja kohta avaldatud infoga internetis xxx, mille kohaselt on kostja tegevusalaks

veoste ekspedeerimine, 27.03.2019 hageja esitatud tagasinõudega nr 5120, mille kohaselt

nõudis ta 14 566 euro tasumist kostjalt kui ekspedeerijalt, 12.04.2019 kostja vastusega hageja

tagasinõudele, milles kostja viitas vääramatu jõu olemasolule kauba kadumisel ning sellest

tulenevalt ka endal kui ekspedeerijal vastutuse puudumisele (lk 26-31, 32-35, viidatud lingid).

14. Kohtule esitatud saatedokumendiga, Bill of Lading, on tõendatud, et saatedokument on

sõlmitud vedaja L. LTD ja saaja E.i vahel. Konossemendilt ei nähtu, et kostja ekspedeerijana

oleks konossemendi osapooleks ehk vedajaks (lk 11, 29).

15. KMSS § 38 lg 1 kohaselt on konossement kaubaväärtpaber, milles vedaja tunnistab kauba

vedamiseks vastuvõtmist, kohustub vedama vastuvõetud kauba konossemendis kirjeldatud

kujul sihtsadamasse ning andma selle seal üle isikule, kes esitab konossemendi ja on vastavalt

konossemendile õigustatud kaupa vastu võtma. Sama paragrahvi lõike 2 järgi määratakse

vedaja ja saaja vahelised õigused ja kohustused konossemendiga. Konossement tõendab

lastiveolepingu sõlmimist. Lastiveolepingu tingimused on saajale kohustuslikud, kui neile on

konossemendis viidatud.

16. KMSS § 42 lg 1 kohaselt kui konossement on väljastatud, loetakse selle andmed õigeks, kuni

pole tõendatud vastupidist. See ei kehti andmete suhtes, mille kohta on konossementi tehtud

põhjendatud märkus vastavalt käesoleva seaduse § 41 lõikele 3.

17. Riigikohus on lahendis 3-2-1-15-05 p-s 21 märkinud, et :“Konossement on veose vedamise

ajal kehtinud kaubandusliku meresõidu koodeksi § 134 kohaselt dokument, millega

määratakse kindlaks lastivedaja ja -saaja vahelised õigussuhted. Kaubandusliku meresõidu

koodeksi § 134 sätestab, et lastisaatjale tõendab konossement ainult seda, et last on veoks

vastu võetud. Veose vastuvõtmisega veoks loetakse leping sõlmituks.“.

18. Eelnevate tõenditega kogumis peab kohus tõendatuks, et lastiveoleping on sõlmitud L LTD ja

E.i vahel, mistõttu ei saa pidada kostjat vedajaks. VÕS § 774 lg 1 kohaselt on vedaja

kaubaveolepingust tulenev põhikohustus vedada veos sihtkohta ja anda see üle saajale.

Ekspedeerija ekspedeerimislepingu järgseks põhikohustuseks on vedu korraldada, mis hõlmab

VÕS § 855 lg 1 järgi eelkõige vedaja valikut ja vajalike lepingute sõlmimist. Seega erinevad

ekspedeerija ekspedeerimislepingust tulenevad kohustused vedaja veolepingust tulenevatest

kohustustest. Kuna hageja ei ole tõendanud hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja ja E.

sõlmisid 09.11.2108 lastiveolepingu, siis ei kohaldu kostja suhtes vedaja vastutust reguleerivad

sätted, vaid ekspedeerija vastutust kohaldavad sätted.

19. E.i kiri selle kohta, et ta tellis kostjalt meretranspordi ei lükka ümber kostja esitatud väiteid ja

tõendeid selle kohta, et tegemist oli ekspedeerimislepinguga, kuna kirjas ei ole esile toodud

suuliselt sõlmitud lepingu tingimusi (lk 50). Hageja väited arvel märgitu kohta ja viited

raamatupidamisseadusele ei ole asjakohased, kuna arvet ei saa samastada lepinguga ega üksnes

arvele märgitust teha järeldusi lepingu tingimuste kohta (lk 15). Kostja väitel ei ole veoarvet

ka tasutud ja hageja ei ole tõendanud vastupidist.

20. Riigikohus on lahendis 3-2-1-56-05 p-des 28 ja 29 avaldanud järgmise seisukoha: “Kohtud on

iseenesest õigesti leidnud, et pooltevaheline leping oli ekspedeerimisleping. VÕS § 854 lg 1

kohaselt kohustub ekspedeerimislepinguga üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise

teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. VÕS § 854 lg 2

sätestab, et ekspedeerimislepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui

ekspedeerimislepingut reguleerivast peatükist ei tulene teisiti. VÕS § 861 lg 1 kohaselt peab

ekspedeerija hüvitama veose, mille vedamist ta korraldab, kaotsiminekust või kahjustumisest

tekkinud kahju ning vastavalt kohaldatakse VÕS §-des 793 ja 794, § 795 lõigetes 1 ja 2 ning

§-des 796-799 sätestatut. Viimatinimetatud sätted reguleerivad vedaja vastutust veolepingu

järgi. Kohtud on jätnud tähelepanuta VÕS § 774, mille lõike 3 kohaselt ei kohaldata

kaubaveolepingu kohta sätestatut veose vedamisele merel. Seega saab võlaõigusseaduse

kohaselt ekspedeerija vedajaga sarnaselt vastutada veose eest üksnes siis, kui vedu ei ole

toimunud merel. Kaubanduslikust meresõidust tulenevaid suhteid reguleerib 1. oktoobril

2002. a jõustunud kaubandusliku meresõidu seadus (KMSS). Kaubanduslikuks meresõiduks

loetakse nimetatud seaduse tähenduses tegevust, mis on seotud laevade kasutamisega lasti-,

reisijate-, pagasi- ja postiveoks ja teistel õiguspärastel eesmärkidel. Kaubanduslikul

meresõidul vedaja hoolsuse, vedaja vastutuse kauba kaotsimineku või kahjustumise eest,

vedaja vabanemise vastutusest jms regulatsioon tuleneb kaubandusliku meresõidu seadusest.

Kolleegiumi arvates tuleb mereveo ekspedeerija vastutusele kohaldada VÕS § 861 lg-s 1

nimetatud VÕS-i sätete asemel kaubandusliku meresõidu seaduse sätteid, mis reguleerivad

vedaja vastutust.“.

21. Tulenevalt eelviidatud sätetest ja kohtulahendist ei vastuta kostja kui ekspedeerija veose eest

vedajaga sarnaselt hageja viidatud võlaõigusseaduse sätete alusel, kuna vedu toimus merel.

22. Hageja on muuhulgas esitanud nõude õigusliku alusena KMSS § 22 lg 2, mille kohaselt kauba

kaotsimineku, kahjustumise või hilinenult kohaletoimetamise korral võib saaja esitada oma

nimel lepingust tulenevad nõuded vedaja vastu. Nõude esitamine saaja poolt ei välista saatja

õigust esitada sama nõue.

23. Poolte kirjavahetusega on tõendatud, et merekonteiner E.i kaubaga sai kahjustatud või läks üle

parda seoses tormiga merel - s.o mereõnnetusega (lk 12, 30, 34-35, viidatud lingid). KMSS §

26 lg 1 p 5 sätestab, et vedaja ei vastuta kahju eest, kui ta tõendab, et see on tekkinud

mereõnnetuse, sõja, avaliku võimu tegevuse, karantiini ja rahutuste tagajärjel. Kuna

mereõnnetuse toimumine on tõendatud, siis järelikult puudub hagejal vedaja sätete alusel

tagasinõue ekspedeerijast kostja vastu, mistõttu tuleb hagi nii põhinõude kui ka kõrvalnõuete

osas jätta rahuldamata.

24. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga muuhulgas veel lahendamata

taotlused. Kohus on seisukohal, et kostja 23.10.2019 menetlusdokumendis esitatud taotlused -

peatada menetlus ts asjas nr 2-19-12457 kuni M.-i poolt uurimise lõppemiseni ja

lõpptulemusest teada saamiseni koos kohustusega kostjale teavitada kohut M.-i poolt kaasuse

nr 1902-83239552 uurimise tulemustest, alternatiivselt määrata kostjale tähtaeg M.-i kaasuse

nr 1902-83239552 uurimise lõpptulemust kajastavat tulemust tõendava dokumendi

esitamiseks, milline, arvestades M.-i praktikat kirjadele vastamisel ja vastuses sisalduvast M.-

i enda arvamusest, ei tohiks olla kindlasti lühem kui kolm kalendrikuud, tuleb jätta

rahuldamata, kuna need ei ole asjakohased.

Menetluskulude jaotus

25. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta menetluskulud hageja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus on

seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast kohtuotsuse

jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik