2-18-10566/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-10566

Kohtuasi

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaali hagi

Aranjuesz Obaldya OÜ ja XX vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.04.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal

(registrikood 11453650), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Veikko Puolakainen

Kostja I Aranjuesz Obaldya OÜ (registrikood

11986688), seaduslik esindaja RP

Kostja II XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.04.2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal (hageja) esitas 11.07.2018 Harju Maakohtule hagi

Aranjuesz Obaldya OÜ (kostja I) ja XX (kostja II) vastu võla nõudes. Maakohus rahuldas hagi

14.05.2019 otsusega, jättis menetluskulud solidaarselt kostjate kanda ning teatas, et määrab

menetluskulud kindlaks pärast otsuse jõustumist. Tallinna Ringkonnakohus jättis 13.11.2019

otsusega maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas osaliselt otsuse põhjendusi.

Apellatsioonikulud jäid kostja II kanda. Eelnimetatud otsused jõustusid Riigikohtu 11.03.2020

määrusega, millega kostja II kassatsioonikaebus jäeti menetlusse võtmata.

Maakohtu lahend

2. Maakohus määras menetluskulud rahaliselt kindlaks 08.04.2020 määrusega. Maakohus

rahuldas hageja avalduse osaliselt ja määras menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus

7 200 eurot (riigilõiv 1 500 eurot ja õigusabikulud 5 700 eurot käibemaksuta) ning

ringkonnakohutus 1 590 eurot (õigusabikulud käibemaksuta). Maakohus mõistis 7 200 eurot

kostjatelt hageja kasuks välja solidaarselt ja kostjalt II hageja kasuks 1 590 eurot. Maakohus

kohustas kostjaid tasuma menetluskuludelt ka viivist.

Määruskaebus

3. Kostja II esitas maakohtu menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale määruskaebuse.

Kostja II leidis, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme ning ületas diskretsiooni piire, kuna

ei võimaldanud kostjal II esitada hageja menetluskulude osas oma seisukoht ning vastuväited.

Menetluskulude nimekiri ja tõendid toimetatakse viivitamata vastaspoolele kätte. Jättes hageja

menetluskulude nimekirja ja tõendid kostjale II kätte toimetamata, rikkus maakohus

menetlusõiguse norme. Kuna kostja II pidi kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulusid, siis puudutas see otseselt kostja II õigusi ning kostjale II tuli võimaldada

hageja esitatud menetluskuludele vastata. Maakohtu eksimus viis olukorrani, kus hageja

menetluskulusid mõisteti välja suuremas ulatuses kui neid saaks vajalikeks ja põhjendatud

kuludeks pidada. Kostja II taotles maakohtu määruse tühistamist ja tagasisaatmist samale

maakohtule uueks menetluskulude kindlaksmääramiseks.

Edasine menetluse käik

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja määruskaebusele

vastamiseks.

5. Hageja palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Kostja II ei

toonud esile, milles seisnes maakohtu sisuline eksimus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel. Kostja II ei märkinud määruskaebuses, millises osas või ulatuses olid

hageja menetluskulud suuremad kui neid saaks vajalikuks või põhjendatuks pidada. Selliselt ei

olnud kostja II määruskaebus sisuliselt põhjendatud. Kostjal II ei olnud mingit takistust need

argumendid määruskaebuses esitada. Arvestades määruskaebuse põhjendusi, esitas kostja II

määruskaebuse menetluse venitamise eesmärgil. Maakohus rahuldas hageja menetluskulude

kindlaksmääramise taotluse osaliselt ja vähendas hageja kulusid. Kostja sai menetluse ajal

esitada seisukohti hageja menetluskulude osas. Pooled esitasid oma menetluskulude nimekirjad

kohtule jooksvalt menetluse käigus ning seda nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus. Maakohus

käsitles menetluskulude küsimust eraldi 17.04.2019 määruses. Selle määrusega lõpetas kohus

eelmenetluse, määras tähtaja lõplike seisukohtade esitamiseks hiljemalt 06.05.2019, kohustas

pooli esitama hiljemalt 06.05.2019 oma menetluskulude nimekirjad ning märkis eraldi, et

pooltel oli võimalik vastaspoole menetluskulude osas oma esitada seisukoht kuni 10.05.2019.

Seega määras maakohus kostjale II tähtaja arvamuse esitamiseks. Kostja II seda ei teinud. Ka

ringkonnakohus andis kostjale II võimaluse esitada hageja menetluskulude nimekirja osas oma

seisukoht. See nähtub 18.10.2019 ringkonnakohtu kohtuistungi protokollist - ringkonnakohus

palus esitada menetlusosalistel menetluskulude nimekirjad, mida pooled vastastikku tegid.

Järgnevalt nähtub protokollist, et kohus andis menetlusosalistele võimaluse esitada teineteise

menetluskulude osas seisukohti. Menetlusosalistel vastuväiteid teineteise menetluskulude osas

ei olnud. Seega oli kostjal II võimalus esitada oma vastuväited ka ringkonnakohtu istungil, mida

kostja II ei teinud. Kostja II viitas diskretsioonireeglite rikkumisele maakohtu poolt, kuid ei

märkinud detailsemalt, milles see rikkumine seisnes. Seega ei ole ka põhjust või vajadust

hinnata diskretsioonireeglite väidetavat rikkumist, kuna ühtegi sellist rikkumist maakohus

toime ei pannud.

6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Vastuseks

määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu otsus tühistada, kui menetlusnormide

rikkumine võis viia või viis asja ebaõigele otsustamisele esimese astme kohtus, kuid sellega ei

kaasne alati asja saatmine uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Menetlusökonoomia

põhimõttest lähtudes peab ringkonnakohus esmajoones püüdma asja ise lahendada ning üksnes

erandina saatma asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, st kui normi olulise rikkumise tõttu ei

ole rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses (Riigikohtu 11.04.2018 otsus

tsiviilasjas nr 2-15-8191, p 11 ja 03.06.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14, p 13).

Kostja II väidab, et talle ei toimetatud kätte hageja menetluskulude nimekirju (sh ka tõendeid).

TsMS § 176 lg 7 sätestab, et menetluskulude nimekirjad toimetatakse vastaspoolele kätte.

Kostja II sellise väite näol on tegemist etteheitega menetlusnormi rikkumisele ehk kostja II

ärakuulamise õiguse rikkumisele.

Asja materjalidest nähtub, et maakohus kohustas 17.04.2019 määruse resolutsiooni punktis 4

pooli esitama hiljemalt 06.05.2019 oma menetluskulude nimekirjad ning andis tähtaja

vastaspoole menetluskulude osas esitada seisukohti kuni 10.05.2019. Nimetatud määrus

toimetati kostjale II kätte 17.04.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Hageja 06.05.2019

menetluskulude nimekiri tehti kostjale II nähtavaks avalikus e-toimikus samal kuupäeval.

Maakohus andis 09.05.2019 kirjaga hagejale ja kostjale II võimaluse täiendavate

menetluskulude esitamiseks seoses kostja II täiendava taotluse esitamisega. Eelnimetatud kiri

toimetati kostjale II kätte 10.05.2019 avaliku e-toimiku kaudu. Hageja esitas nimekirja

14.05.2019 ja samal kuupäeval tehti see kostjale II nähtavaks avalikus e-toimikuks.

Ringkonnakohtu 18.10.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et ringkonnakohus andis pooltele

võimaluse esitada oma menetluskulude nimekirju kohtuistungil ja esitada suuliselt vastuväiteid

vastaspoole menetluskuludele. Pooled vastuväiteid ei esitanud.

TsMS § 656 lg 1 p 1 ja Riigikohtupraktika kohaselt ei too mitte igasugused puudused poolte

seisukohtade ärakuulamises kaasa kohtulahendi tühistamist. Tegemist peab olema olulise

menetlusnormi rikkumisega. Riigikohus on 06.04.2009 määruses asjas nr 3-2-2-3-09 p-s 9

leidnud, et jättes poole ilma võimalusest esitada vastuväiteid vastaspoole menetluskulude

kindlaksmääramise avaldusele, rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse normi. Maakohtu

lahendit pole aga põhjust tühistada, kuna kostjale II oli tagatud võimalus esitada oma seisukohti.

Vaatamata sellele, et kõiki hageja menetluskulude nimekirju kostjale kätte ei toimetatud, oli

kostjale II tagatud reaalne võimalus esitada seisukohti hageja menetluskuludele. Asjaoludest

nähtuvalt oli kostja II teadlik hageja esitatavatest menetluskuludest – kostjale olid teada

maakohtu poolt määratud tähtajad ning hageja poolt esitatud dokumendid olid koheselt kostjale

II nähtavaks tehtud. Hageja edastas maakohtule menetluskulud e-kirjadega, millest nähtub, et

e-kirjade koopiad olid saadetud ka kostjale II. Kostja II ei teavitanud kohtuid kordagi menetluse

ajal, et ta ei saanud esitada vastuväiteid hageja menetluskuludele, kuivõrd tal oli dokumentide

kättesaamisega probleeme. Lisaks nähtub, et kostja II esitas enda menetluskulude nimekirja

kooskõlas maakohtu poolt antud juhistega. Kostjal II tuli määruskaebuses esile tuua, kas ja

kuidas oleks kohtute nõuetekohaselt tegutsemisel lahendatud asi teisiti (vt Riigikohtu

12.10.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-94-16, p 14, 29.05.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-13,

p 31 ja 19.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-17, p 12). Praegusest määruskaebusest seda ei

nähtu. TsMS § 662 lg 3 lubab määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Tulenevalt sellest normist oli kostjal võimalik ka määruskaebuses esitada oma

seisukoht hageja menetluskulude osas. Kostja seda ei teinud. Kokkuvõtvalt, ei nõustu

ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et kostjal II puudus võimalus menetluskulude osas

oma seisukohti ja vastuväiteid esitada.

Lisaks heidab kostja II maakohtule ette diskretsiooni rikkumist. Menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi

kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on

ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu

18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata

maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et

menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli

menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus

saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud

diskretsioonipiire.

Maakohus hindas hageja esitatud menetlusdokumente ja vähendas hageja kulusid seoses

seisukohtade kordamisega ning vähendas lepingulise esinda tunnitasu hinda. Maakohus ei

rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks

maakohtus 7 200 eurot ning ringkonnakohtus 1 590 eurot. Seejuures analüüsis ja arvestas

kohus õigesti hageja esindaja toimingute vastavast menetluse käiguga, toimingute ajakuluga

ning tasumääraga.

Kostja II ei ole toodud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu määruse

muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks.

8. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing