2-20-6471/5 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. juuni 2020, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6471

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi H. R. vastu

võlgnevuse tasumise nõudes

Tsiviilasja hind

2832,79 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Carlo

kask (e-post carlo.kask@plusplus.ee)

Kostja: H. R. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: XXX;

telefon xxxxxxxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista H. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Bigbank AS ja kostja vahel

14.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr SL17-01-1500542 tulenev võlgnevus

summas kokku 6147,78 eurot (millest 4799,74€ põhivõlgnevus; 514,57€ intress; 798,47€

põhivõlalt arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodist 07.04.2018-04.05.2020;

35€ sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista H. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 4799,74 eurot) alates 05.05.2020 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 25.06.2020 summas 54,55 eurot.

4. Välja mõista H. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 26.06.2020 viivis

protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 4799,74 €) kuni põhivõla

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 8%

aastas).

5. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital sissenõutavaks muutunud viivise

nõue H. R. vastu summas 0,36 eurot.

6. Menetluskulud jätta 99,99% ulatuses H. R. kanda ja 0,01% ulatuses Osaühing Aktiva

Finants kanda.

7. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 546 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450€, ja 96€ hageja lepingulise

Tsiviilasi nr: 2-20-6471

2 (6)

esindaja tasu), millest 545,95 eurot mõista H. R.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

välja.

8. Väljamõistetud menetluskuludelt on H. R. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

Tsiviilasi nr: 2-20-6471

3 (6)

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 04.05.2020 Pärnu Maakohtule hagiavalduse H. R. vastu

laenuleping nr SL17-01-1500542 tuleneva võlgnevuse 4799,74 euro, intresside 514,57 euro,

viivise 798,47 ja sissenõudekulud 35,00 euro nõudes. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

põhinõudelt

hagi

esitamise

ajaks

veel

mitte

sissenõutavaks

muutunud

viivised

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Bigbank AS ja kostja H. R. 14.08.2017 tarbijakrediidilepingu

nr SL17-01-1500542. Lepingu kohaselt võimaldas Bigbank AS kostjale laenusumma 5000,00

euro kasutamist tema jooksvate vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud

laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Lepingu põhitingimuste kohaselt

oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 29,9% aastas. Kostja kohustus kasutatud laenu

tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.09.2017 summas 212,97 eurot

kuni viimase osamakseni 25.08.2021 summas 183,68 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei

tasunud laenu põhiosa ja intressi alates 27.12.2017 osamaksest. 26.03.2019 loovutas Bigbank

AS oma nõuded kostja vastu hagejale.

Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks

ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna menetluses tasutud riigilõiv 450

eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt väljamõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 07.05.2020 määrusega. Kohus kohustas

kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest. Kostja kinnitas 02.06.2020 kohtumääruse ja hagimaterjalide

kättesaamist. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg lõppes 16.06.2020 kell 24:00. Kostja

vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

3. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

4. Hageja

on

esialgselt

võlausaldajalt

omandanud

nõude

loovutamise

teel

tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kostja vastu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 ja 3

järgi krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

VÕS § 397 lg 1 sätestab intressi maksmise tingimused.

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded märgitud ulatuses kohtu hinnangul õiguslikult

Tsiviilasi nr: 2-20-6471

4 (6)

põhjendatud. Kostja ei ole täitnud Bigbank AS-ga 14.08.2017 sõlmitud tarbijakrediidilepingust

tulenevat rahalist kohustust (sh intresside tasumise kohustust), mistõttu on esialgne

võlausaldaja kooskõlas VÕS § 416 lg 1 tarbijakrediidilepingu üles öelnud. Nõude

loovutamisest on hagejat kooskõlas VÕS § 412 lg 1 teavitatud. Hagiavalduses kirjeldatud

asjaoludel

tuleneb

kostja

vastu

esitatud

nõue

tarbijaga

sõlmitud

laenulepingust

võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Bigbank andis

tarbijakrediidilepingu nr SL17-01-1500542 alusel kostjale laenu summas 5000 eurot ning

kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 25.09.2017

summas 212,97 eurot kuni viimase osamakseni 25.08.2021 summas 183,68 eurot. Kostja ei ole

täitnud Bigbank AS-ga sõlmitud lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi alates 27.12.2017. VÕS

§ 100 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõude omandanud

loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude

loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise

asemele. Lähtudes eeltoodust kohus rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse summas 4799,74

euro väljamõistmiseks kostjalt.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS

Bigbank ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 29,9%

aastas. Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu ülesütlemiseni on hagis esitatud asjaoludel

514,57 eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 514,57 euro väljamõistmiseks

kostjalt.

7. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 0,021918 % päevas. Kohus selgitab, et ekslik on

hageja seisukoht, et VÕS § 113 lg 1 teise lause kohane viivise määr on 0,021918 % päevas.

Kohus selgitab, et VÕS § 113 lg 1 teise lause ja VÕS § 94 kohaselt on viivisemääraks 8%

aastas, päevamäära seadusest ei tulene. Kohus selgitab, et liigaasta puhul (nagu on seda ka 2020

aasta) tuleks päevamäära arvutamisel jagada 8 protsenti 366 päevaga. Seetõttu rahuldab hageja

viivisenõude osaliselt summas 798,11 eurot (4799,74€ x 8% / 365kp x 634kp perioodi eest

Tsiviilasi nr: 2-20-6471

5 (6)

07.04.2018-31.12.2019 + 4799,74€ x 8% / 366kp x 125kp perioodi eest 01.01.2020-

04.05.2020).

8. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 05.05.2020 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 54,55 eurot (4799,74€ x 8% / 366kp x 52kp

perioodi eest 05.05.2020-25.06.2020) ning alates 26.06.2020 protsendina VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud määras, so lahendi tegemise ajal 8% aastas.

9. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele on

hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub tingimuste p.5.5 kohaselt kohustus hüvitada

mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja

on

esitanud

nõude

sissenõudmiskulude

hüvitamiseks

kokku

eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 06.04.2018. Hageja saatis

võlateatised kostjale 27.03.2019 maksumusega 25 eurot, 26.06.2019 maksumusega 5 eurot ja

11.10.2019 maksumusega 5 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja

sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

10. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

11. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

04.05.2020 arve nr 278118 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu H. R.

kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150

eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub

käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud

kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu

analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1 tund. Kohus leiab, et

hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

Tsiviilasi nr: 2-20-6471

6 (6)

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise esindaja

kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot (80€+20%

käibemaks).

12. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, 99,99 % ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest

545,95 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja

kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning

eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik