2-16-6563/104 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja

koht

22. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-6563

Tsiviilasi

Osaühing Sa & Po Grupp hagi Rünnar Saare vastu

kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks

Menetluskulude rahaline kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Rünnar Saare määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kostja (määruskaebuse esitaja): Rünnar Saar (isikukood

xxx), esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius

Hageja (vastustaja): Osaühing Sa & Po Grupp (registrikood

10854281), esindaja vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. aprilli 2020. a määrus kindlaksmääratud

menetluskulude suuruse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada

Osaühing Sa &

Po

Grupp ja Rünnar Saare avaldused menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt ning tasaarvestuse tulemusena mõista Rünnar Saarelt

Osaühing Sa & Po Grupp kasuks välja menetluskulud summas 6437.20 eurot ning viivis

menetluskuludelt alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2. Lugeda Viru Maakohtu 21. aprilli 2020. a määruse resolutsioon tervikuna

sõnastatuks järgmiselt:

2.1. Rahuldada

Osaühing

Sa

&

Po

Grupp

avaldus

menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.2. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-6563 Osaühing Sa & Po Grupp menetluskulude

rahaliseks suuruseks 12 280 eurot, millest 2200 eurot on riigilõiv ja 10 080 eurot

õigusabikulud.

2.3. Mõista Rünnar Saarelt välja Osaühing Sa & Po Grupp kasuks menetluskulud

8964 eurot 40 senti.

2.4. Rahuldada Rünnar Saare avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2.5. Määrata tsiviilasjas nr 2-16-6563 Rünnar Saare menetluskulude rahaliseks

suuruseks 9360 eurot (õigusabikulud).

2.6. Mõista Osaühingult Sa & Po Grupp välja Rünnar Saare kasuks menetluskulud

2527 eurot 20 senti.

2.7. Teha poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja mõista Rünnar Saarelt välja

Osaühing Sa & Po Grupp kasuks menetluskulud 6437.20 eurot.

2.8. Mõista Rünnar Saarelt välja Osaühing Sa & Po Grupp kasuks viivis

menetluskuludelt (6437 eurot 20 senti) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest

kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

4. Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda (TsMS § 178 lg 4).

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest alates. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Osaühing Sa & Po Grupp (hageja) esitas 25. aprillil 2016 hagi Rünnar Saare (kostja)

vastu kahjuhüvitise ja viiviste saamiseks.

2. Viru Maakohus jättis hagi 20. novembri 2017 otsusega rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

3. Tartu Ringkonnakohus jättis 29. juuni 2018 otsusega Osaühing Sa & Po Grupp

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

ning

maakohtu

otsuse

resolutsiooni

muutmata,

ringkonnakohus

muutis

osaliselt

maakohtu

otsuse

õiguslikke

põhjendusi.

Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäid Osaühing Sa & Po Grupp kanda.

4. Riigikohus tühistas 20. märtsi 2019. a otsusega ringkonnakohtu otsuse osas, millega

ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata

Osaühingu Sa & Po Grupp nõuded mõista Rünnar Saarelt Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks

välja 42 600 euro suurune kahjuhüvitis veoki Scania, haagise KNAPEN ning ATV Suzuki

LT-A750 KingQuad koos lumesaha ja lintidega kaotsimineku tõttu, 13 832 euro suurune

saamata jäänud tulu või 7712 euro suurune kasutuseeliste hüvitis ning viivise nende summade

tasumisega viivitamise eest. Samuti tühistati ringkonnakohtu otsus menetluskulude jaotust

puudutavas

osas.

Tsiviilasi

saadeti

tühistatud

osades

ringkonnakohtule

uueks

läbivaatamiseks.

Osas, millega ringkonnakohus jättis muutmata maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis

rahuldamata Osaühingu Sa & Po Grupp nõuded mõista Rünnar Saarelt Osaühingu Sa & Po

Grupp kasuks välja kahe veoki valduse taastamise kulu 1850 eurot, sõiduauto Peugeot

müügilepingust tulenev 2000 euro suurune müügihind ja eelnimetatud nõuetega seotud

viivisenõude, jäeti ringkonnakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse

põhjendusi. Selle resolutsiooni punkti osas on ringkonnakohtu otsus jõustunud Riigikohtu

otsusega.

5. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 12. juuli 2019. a otsusega apellatsioonkaebuse

osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis rahuldamata Osaühing Sa

& Po Grupp nõuded mõista Rünnar Saarelt välja Osaühing Sa & Po Grupp kasuks

kahjuhüvitis veoki Scania, haagise KNAPEN, ATV Suzuki LT-A750 KingQuad koos

lumesaha ja lintidega kaotsimineku eest ja kasutuseeliste hüvitis, ning menetluskulude jaotuse

osas. Tühistatud osas tehti uus otsus, millega rahuldati hagi osaliselt. Otsusega jäeti kõigis

kohtuastmetes 73% Osaühing Sa & Po Grupp menetluskuludest Rünnar Saare kanda ja 27%

Rünnar Saare menetluskuludest Osaühing Sa & Po Grupp kanda.

6. Ringkonnakohtu 12. juuli 2019. a otsus jõustus Riigikohtu 2. oktoobri 2019. a

määrusega, millega jäeti Rünnar Saare kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

MAAKOHTU SEISUKOHT

7. Maakohus rahuldas poolte taotlused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ja

tegi järgmised otsustused: määras Osaühing Sa & Po Grupp menetluskulude rahaliseks

suuruseks 12 910 eurot, millest 2200 eurot on riigilõiv ja 10 710 eurot lepingulise esindaja

õigusabikulud; luges Rünnar Saarelt Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks väljamõistmisele

kuuluvaks menetluskuluks 9424 eurot 30 senti; määras Rünnar Saare menetluskulude

(lepingulise esindaja õigusabikulud) rahaliseks suuruseks 6825 eurot; luges Osaühingult Sa

& Po Grupp Rünnar Saare kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks 1842 eurot

75 senti; tegi poolte menetluskulude osas tasaarvestus ja mõistis välja Rünnar Saarelt

Osaühingu Sa & Po Grupp kasuks menetluskulud 7581 eurot 55 sent ja viivise

menetluskuludelt kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Kohtu hinnangul ei ole käesoleval juhul tegemist keskmisest oluliselt keerukama tsiviilasjaga,

kuigi tsiviilasja on arutatud erinevates kohtuastmetes. Kohtuasja raames esitatud tõendite

maht on keskmisest suurem, kuid enamuse sellest moodustavad sõidumeeriku andmed ja

sõidupäeviku väljavõtted.

Kohus leidis, et hageja riigilõivu kulud on põhjendatud summas 2200 eurot. Maakohus pidas

hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusabiteenuse osutamisel:

1) Maakohtu menetluses 39 tundi 45 minutit;

2) Ringkonnakohtu menetluses 27 tundi 30 minutit (sh 20.11, 27.11, 28.11, 01.12.2017 –

tutvumine maakohtu otsusega, selle õiguslik analüüs ja edasikaebamise otsustamine,

suhtlemine kliendiga, apellatsioonkaebuse koostamine, sh kohtupraktika analüüs. Kohus

märkis, et nimetatud toimingute põhjendatud ajakulu hindamisel tuleb arvestada, et

apellatsioonkaebus põhineb valdavalt maakohtus esitatud ja läbitöötatud materjalidel ning

järeldustel. Hinnates apellatsioonkaebuse sisu ja selleks vajaliku eeltöö osa, pidas kohus

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 18 tundi. 06.02, 06.03, 07.03.2018 - tutvumine vastusega

apellatsioonkaebusele, esialgne analüüs, apellandi vastuse koostamine. Kohus pidas kostja

seisukoha ja hageja vastuse põhjal põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 4 tundi ja 30 minutit,

kuivõrd viidatud dokumendid sisaldavad korduvaid viiteid juba varem avaldatud

seisukohtadele;

3) Riigikohtu menetluses 9 tundi 15 minutit.

Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tasu 140 eurot tunnis (käibemaksuta) mõistlik

tasu, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus määras

hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 12 910 eurot (riigilõiv 2200 +

esindajatasu 10 710 (76 h 30 min x 140). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt

hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks menetluskuluks lugeda 9424,30 eurot (73%

12 910 eurost).

Kohus leidis, et kostja avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada

osaliselt. Kohus pidas kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks

õigusabiteenuse osutamisel:

1) Maakohtu menetluses 32 tundi 5 minutit;

2) Ringkonnakohtu menetluses 4 tundi 10 minutit. Maakohus märkis, et kohtuinfosüsteemi

andmetel on kostja ringkonnakohtus menetlemisega seonduvate menetluskulude nimekirja

esitanud 3. juulil 2019 (kulude eest, mis tekkisid apellatsioonkaebuse teistkordsel

läbivaatamisel ringkonnakohtus), vastavalt ringkonnakohtu 10. juuni 2019. a määrusele.

Maakohus märkis, et toimikumaterjalide põhjal ei ole kostjal muid menetluskulusid;

3) Riigikohtu menetluses 7 tundi 30 minutit.

Kohtu hinnangul on kostja lepingulise esindaja tasu 156 eurot (sealhulgas käibemaks) tunnis

mõistlik tasu, kuna see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus

määras kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 6825 eurot (43 h 45 min x 156).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks

menetluskuluks lugeda 1842 eurot 75 senti (27% 6825 eurost).

Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, tegi kohus nõuete osas

tasaarvestuse ja mõistis kokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja 7581,55 eurot

(9424,30-1842,75). Hageja taotlusel mõistis kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(edaspidi: TsMS) § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult

7581,55 eurot käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu

määruse tühistamist osaliselt ja tühistatud osas uue määruse tegemist, millega mõista kostjalt

välja hageja kasuks menetluskulud põhjendatud ja vajalikus määras TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt vaidlustab kostja osaliselt hageja

menetluskulud ringkonnakohtus. Kostja hinnangul ei ületa 4. detsembri 2017

apellatsioonkaebuse koostamise põhjendatud ja vajalik ajakulu koos eeltööga 10 töötundi.

Hageja esitas 23. märtsi 2018 menetlusdokumendi (ajakulu 4 tundi ja 30 minutit) omal

algatusel, ringkonnakohus ei nõudnud dokumendi koostamist ega esitamist.

Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuse esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus

menetluskulude nimekirja, kuna oli selge, et menetluskulud tuleb kindlaks määrata iseseisvas

hagita menetluses pärast lõpplahendi jõustumist. Maakohus oleks pidanud eraldi menetluses

määrama pooltele tähtaja lõplike menetluskulude nimekirjade ja vastaspoole nimekirjale

vastuväidete

esitamiseks.

Kostja

esitab

määruskaebuses

kohtule

seni

esitamata

menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja lepingulisel esindaja kulud

õigusabiteenuse osutamisel asja esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus kokku

2834 eurot (koos käibemaksuga, ajakulu 18 h 10 minutit).

9. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja

palub määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta kostja kanda.

Määruskaebusest ei nähtu, millist õigusnormi on maakohus rikkunud või milles

õigusrikkumine seisneb. Kostja määruskaebusest ei nähtu, et maakohus oleks kaevatava

määruse koostamisel ületanud oma diskretsioonipiire.

Kostja ei ole selgitanud, kuidas oleks hageja pidanud suutma sedavõrd mahuka dokumendi

(apellatsioonkaebuse) koostada 10 h jooksul.

Hageja poolt 23. märtsil 2018 esitatud menetlusdokument on kajastatud ringkonnakohtu

otsuse punktis 17. Seega oli tegemist menetlusdokumendiga, mida ringkonnakohus otsuse

tegemisel arvestas ning mis on käesolevas menetluses oluline.

Maakohus ei ole kohustatud andma pooltele täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja

esitamiseks, kui maakohus määrab kindlaks poolte menetluskulu. Kostja on rikkunud

TsMS §-s 176 sätestatud põhimõtteid. Hageja palub jätta kostja seni esitamata

menetluskulude nimekirja tähelepanuta ja rahuldamata.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt mõlema poole

kindlaksmääratud menetluskulu suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega rahuldab poolte avaldused menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt

ning mõistab tasaarvestuse tulemusena Rünnar Saarelt Osaühing Sa & Po Grupp kasuks välja

menetluskulud summas 6437 eurot 20 senti. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

12. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab osaliselt hageja menetluskulud ringkonnakohtu menetluses, st 4. detsembri 2017

apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu suuruse ja 23. märtsi 2018. a menetlusdokumendi

koostamise ajakulu vajalikkuse osas. Kostja vaidlustab maakohtu otsust ka tema enda

kindlaksmääratud menetluskulude osas, leides, et maakohus ei ole arvestanud tema poolt

kantud menetluskulusid apellatsioonkaebuse esmasel läbivaatamisel ringkonnakohtus. Muus

osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud.

13. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihinna kui ka menetlustoimingutele kuluva aja

hindamine, on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid

juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme

(vt nt Riigikohtu 9. märtsi 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-182-15).

13.1. Esmalt

võtab

ringkonnakohus

seisukoha

hageja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude osas määruskaebuses vaidlustatud ulatuses.

Kostja leiab määruskaebuses, et apellatsioonkaebuse koostamisele ja selleks vajalikule

eeltööle kulunud aeg 18 tundi on ülemäärane ning põhjendatud ajakulu on 10 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole apellatsioonkaebuse koostamise ajakulu hinnates

rikkunud diskretsioonipiire. Maakohus on kulu suurust kontrollinud ja vähendanud nõutava

kulu suurust. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjenduses jälgitav

ja arusaadav. Arvestades apellatsioonkaebuse mahtu ning menetluse käiku, on põhjendatud

määrata apellatsioonkaebuse koostamise ajakuluks 18 tundi, mis vastab tehtud töö mahule.

Määruskaebus tuleb jätta selles osas rahuldamata.

Kostja on seisukohal, et põhjendatud ega vajalik ei ole 23. märtsi 2018 menetlusdokumendi

(IV kd, 192) koostamisele kulunud aeg (4 tundi ja 30 minutit). Ringkonnakohus ei ole

nõudnud hagejalt dokumendi esitamist. Hageja leiab, et nimetatud menetlusdokumendiga

seotud õigusabikulu on kostjalt õiguspäraselt välja mõistetud, sest ringkonnakohus arvestas

menetlusdokumendis toodud väiteid oma otsuses.

Tsiviilasja toimiku materjalidest nähtub, et hageja on esitanud 23. märtsil 2018 (IV kd, tl 181)

oma seisukohad kostja vastuse osas apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohus leiab, et

23. märtsi 2018 menetlusdokumendi koostamise kulu ei saa pidada põhjendatud ja vajalikuks

kuluks, mis tuleb teiselt poolelt välja mõista. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohus küsinud

hageja kirjalikke seisukohti kostja vastuse osas apellatsioonkaebusele ega andnud

seisukohtade esitamiseks tähtaega. Hageja menetluskulusid tuleb vähendada 4 h 30 minuti

võrra, s.o 630 euro võrra.

Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu kokku 12 280 eurot

(riigilõiv 2200 + esindajatasu 10 080 (10 710 – 630; 76 h 30 minutit – 4 h 30 minutit, s.o

72 tundi)). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud summas 8964 eurot 40 senti (ilma käibemaksuta, 73% 12 280 eurost).

13.2. Järgmisena võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt ringkonnakohtus kantud

menetluskulude osas.

Kostja heidab määruskaebuses ette, et maakohus ei ole andnud kostjale täiendavat tähtaega

menetluskulude nimekirja esitamiseks kulude osas, mis tekkisid asja esmakordsel

läbivaatamisel ringkonnakohtus ning seetõttu on kostja menetluskulud ringkonnakohtus

jäänud täies ulatuses kindlaks määramata. Kostja esitab koos määruskaebusega seni esitama

menetluskulude nimekirja.

Apellatsioonkaebuse esmakordsel läbivaatamisel ringkonnakohtus toimus kohtuistung

5. juunil 2018 (IV kd, tl 190), kus lõpetati asja sisuline arutamine. Hageja lepinguline esindaja

esitas kohtuistungil menetluskulude nimekirja. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud.

TsMS § 176 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri ja kulude koosseis kohtule

kohtuistungil

enne

kohtuvaidlusi,

st

hiljemalt

asja

sisulise

arutamise

lõpuks.

TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse menetluskulude nimekiri igas kohtuastmes, kus asja

menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Ringkonnakohtu

hinnangul on kostja rikkunud TsMS § 176 lg-test 1 ja 4 tulenevat kohustust.

TsMS § 176 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus tähtaja menetluskulude nimekirja

esitamiseks kulude kohta, mis seonduvad osalemisega kohtuistungil, kus lõpetati asja

arutamine. Tsiviilasja kohtuistungi protokollist (IV kd, tl 190) ei nähtu, et ringkonnakohus

oleks vastava tähtaja andnud.

Riigikohus asus 7. septembri 2016. a otsuse p-s 14 (tsiviilasi nr 3-2-1-60-16) seisukohale, et

kuigi TsMS § 176 lg 1 esimene lause näeb ette, et enne kohtuistungit kantud menetluskulude

nimekiri esitatakse kohtule kohtuistungil enne kohtuvaidlusi, võib menetlusosaline esitada

kohtu määratud viimaseks menetluskulude esitamise tähtpäevaks korraga kõigi menetluses

kantud menetluskulude nimekirja ning kohus peab sellega arvestama, olenemata sellest, kas

kohus on määranud, et esitada tuleb kõigi või üksnes viimase istungiga seotud

menetluskulude nimekiri. Viidatud Riigikohtu lahendist tuleneb, et kohtuistungil määratud

tähtpäev menetluskulude nimekirja esitamiseks on ühtlasi viimane menetluskulude esitamise

tähtpäev, mil võib esitada kõigi menetluses kantud menetluskulude nimekirja selles

kohtuastmes.

Kuna praegusel juhul ei andnud ringkonnakohus menetlusosalistele tähtaega istungiga seotud

menetluskulude nimekirja esitamiseks ei tekkinud kostjal võimalust esitada menetluskulude

nimekiri ringkonnakohtu antud tähtajaks. Praeguses olukorras oleks maakohus pidanud

andma kostjale võimaluse esitada menetluskulude nimekiri TsMS § 177 lg 2 järgi toimuvas

menetluses. TsMS § 176 lg 6 sätestab, et kohus võib anda menetlusosalisele tähtaja

hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks.

Seega tuleb kostja esitatud menetluskulude nimekiri võtta tsiviilasja materjalide juurde ning

hinnata, millised kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes.

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud, sh ajakulu

ringkonnakohtus järgmised: maakohtu otsuse läbitöötamine ja suhtlus kliendiga 2 h;

menetluskulude deposiiditaotluse esitamine 1 h 30 minutit; vastuse koostamine

apellatsioonkaebusele 10 h; tunnistajatasu tagastamise taotluse koostamine 30 min;

ettevalmistus istungiks 3 h ja istungil osalemine 1 h 10 minutit, kokku 18 h 10 minutit summas

2834 (18 h 10 minutit x 156 eurot (koos käibemaksuga)) eurot.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse läbitöötamisele ning apellatsioonkaebuse vastuse

koostamisele kulunud aega (kokku 12 tundi) tuleb hinnata koos, sest toimingute eesmärgiks

sai olla apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Ringkonnakohus on seisukohal, et ajakulu

12 tundi vastab tehtud töö mahule. Ajakulu tuleb hinnata dokumentide sisu, nende

tutvumiseks või koostamiseks tehtud eeldatava töömahu alusel. Ringkonnakohtu hinnangul

on kostja ajakulu apellatsioonkaebusele vastamisel kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja

nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks esitanud ebavajalikke seisukohti või kulutanud

aega põhjendamatult.

Tsiviilasja toimiku materjalide kohaselt on kostja esitanud ringkonnakohtu menetluses

taotluse kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise määramiseks koos lisadega

(IV kd, tl 84). Kohtute infosüsteemi kohaselt on nimetatud taotlus jäetud 15. jaanuari 2018. a

määrusega rahuldamata. TsMS § 169 lg 3 võimaldab jätta rahuldamata jäänud taotluse või

arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud

menetluse tulemusest sõltumata menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on

esitanud. Ringkonnakohus leiab, et menetluskulude tagatise taotluse koostamise ja esitamise

menetluskulu ei ole põhjendatud ega vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes, mis tuleb

menetluskulude kindlaksmääramisel teiselt poolelt välja mõista, kuna kostja kõnealune

taotlus jäi rahuldamata.

Kostja esitas ringkonnakohtu menetluse ajal maakohtule taotluse tunnistaja tasu

tagastamiseks. Maakohus tagastas taotluse alusel tunnistaja tasu 13. märtsi 2018 määrusega

põhjendusel, et tunnistajad ei esitanud oma tasunõuet ning seetõttu tuleb tunnistajatasu

ettemaks kostjale tagastada. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud määrata nimetatud

taotluse koostamise ajakuluks 15 minutit.

Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal kohtuistungiks

ettevalmistamisele ja istungil osalemisele 4 h 10 minutit. Kostja lepinguline esindaja osales

ringkonnakohtu 5. juuni 2018 istungil (IV kd, tl 190), mis kestis 1 h. Eeltoodust tulenevalt on

põhjendatud istungil osalemisele kulunud aeg 1 h. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on

määrata istungi ettevalmistamisele kulunud ajakuluks 2 h.

Arvestades käesoleva asja keerukust ning viidatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu, loeb

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse esmasel läbivaatamisel kostja põhjendatud ja vajalikuks

õigusabile kulunud ajaks kokku 16 h 15 minutit, s.o 2535 eurot (16 h 15 minutit x 156 (koos

käibemaksuga)). Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks (arvestades ka

maakohtu poolt kindlaksmääratud kostja menetluskulusid) praeguses tsiviilasjas 6825 + 2535,

s.o 9360 eurot (koos käibemaksuga, ajakulu kokku 43 h 45 minutit + 16 h 15 minutit, s.o

kokku 60 tundi).

Menetluskulude jaotust arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud

summas 2527 eurot 20 senti (koos käibemaksuga, 27% 9360 eurost). Kuna pooltel on

vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb ringkonnakohus menetluskulude

nõuete osas tasaarvestuse ning kokkuvõttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

menetluskulud summas 6437 eurot 20 senti (8964 eurot 40 senti – 2527 eurot 20 senti)

Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177

lg 4).

14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

esitatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid, seega jäävad määruskaebuse

menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks