3-20-665/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-20-665 Määruse kuupäev

19. juuni 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Artemi Kurvitsa (Kurvits) kaebus Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kohtu äranägemisel RESOLUTSIOON

1. Tagastada Artemi Kurvitsa kaebus.

2. Jätta riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD

1. Artemi Kurvits esitas 3. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust Viru Vangla poolt televiisori viieks päevaks äravõtmise suhtes. Kaebaja viitas Viru Vangla 16. detsembri 2019. a ettekandele nr 6-20/6222-1, 14. jaanuari 2020. a distsiplinaarprotokollile nr 7-1/2148-1 ja 15. jaanuari 2020. a käskkirjale nr 6-3/32-1. Kaebaja palus kohustada Viru Vanglat tasuma kompensatsiooni kaebaja omandi ebaseadusliku võõrandamise eest ning palus määrata hüvitise kohtu äranägemisel. Koos kaebusega esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse.

2. Viru Vangla kinnitas 18. juuni 2020. a vastuses kohtunõudele, et A. Kurvits esitas

19. jaanuaril 2020 vaide Viru Vangla 15. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-3/32-1 peale. Vanglale teadaolevalt ei ole kaebaja esitanud muid televiisori äravõtmisega või kaebuses viidatud distsiplinaarmenetlusega seotud pöördumisi ega taotlusi. Vangla edastas kohtule kaebuses viidatud materjalid.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kaebaja on esitanud kohtule hüvitamisnõude seoses televiisori viieks päevaks äravõtmisega (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 37 lõike 2 punkt 4).

4. HKMS § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

3-20-665

5. Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse (vangistusseaduse § 11 lõige 8). Kohus küsis Viru Vanglalt, kas kaebaja on esitanud kahju hüvitamise taotluse või muid pöördumisi seoses televiisori äravõtmisega või kaebuses viidatud distsiplinaarmenetlusega. Vangla vastusest nähtub, et kaebaja esitas vaide Viru Vangla 15. jaanuari 2020. a käskkirja nr 6-3/32-1 peale. Kohus selgitab, et sellega on kaebajal läbitud kohtueelne menetlus tühistamisnõude esitamiseks. Kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja soovinud käskkirja tühistamist, vaid omandi võõrandamisega (kaebuse sõnastus) ehk televiisori viieks päevaks äravõtmisega põhjustatud kahju hüvitamist. Vastava sisuga kahju hüvitamise taotlust ei ole kaebaja vanglale esitanud. Seega ei saa kohus lugeda hüvitamisnõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks.

HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel tagastada.

6. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

7. Kaebaja on koos kaebusega esitanud eraldi blanketil riigi õigusabi taotluse. Kohus märgib, et kuigi riigi õigusabi taotluse sisu on mõnevõrra ebamäärane, saab sellest järeldada, et kaebaja soovib riigi õigusabi seoses Viru Vangla omavoliga. Kuna kaebaja esitas riigi õigusabi taotluse koos kaebusega, mõistab kohus kaebaja tahet selliselt, et ta soovib riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses seoses praeguses asjas esitatud kaebusega. Kui kaebaja siiski soovib esitada riigi õigusabi taotluse seoses mõne muu asjaoluga, mis ei ole seotud praeguses asjas esitatud kaebusega, on tal võimalus esitada uus riigi õigusabi taotlus ning kohus saab seda menetleda eraldiseisvas menetluses.

Kaebaja märkis kaebuse lõpus, et palub lisaks anda talle riigi õigusabi hagiavalduse esitamiseks Viru Vanglale. Kaebaja ei täpsustanud, millega seoses konkreetsemalt ta soovib vanglale pöördumist esitada. Sellest hoolimata mõistab kohus kaebaja taotlust nii, et ta soovib riigi õigusabi saada ka tema esindamiseks haldusmenetluses.

8. Kohus jätab kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks tema esindamiseks haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses rahuldamata.

Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punkti 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Vanglale esitatavad pöördumised tuleb koostada lihtsas keeles ja lühidalt. Vanglale esitatavas pöördumises tuleb kinnipeetaval selgitada, millist vangla toimingut või haldusakti ta vaidlustab, miks see tema arvates õigusvastane on ja mida ta soovib saavutada. Võimaluse korral tuleb esitada ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Kinnipeetav ei pea viitama õigusaktidele ega kohtupraktikale. Haldusmenetluses kehtib uurimispõhimõte, mis kohustab haldusorganit vajaduse korral isikut abistama. Kui kinnipeetava pöördumises peaksid esinema puudused, selgitab haldusorgan kinnipeetavale, millised need on ja kuidas need tuleks kõrvaldada. Kui vaja, saab haldusorgan kinnipeetavale selgitada, millised tõendid tuleb tal esitada. Vajaduse korral saab haldusorgan ise tõendeid koguda. Haldusorgan selgitab enda initsiatiivil välja

3-20-665

kehtiva õiguse ja asjakohase kohtupraktika, mille alusel tuleb kinnipeetava pöördumine lahendada. Seega ei pea kinnipeetaval haldusmenetluses osalemiseks olema õigusteadmisi.

Kuna kohus tagastab praeguses asjas kaebuse, tuleb kohtul kaaluda, kas kaebaja võiks vajada riigi õigusabi võimaliku määruskaebuse esitamiseks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on varem korduvalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud ning esitanud nii halduskohtule, ringkonnakohtule kui ka Riigikohtule kaebuseid, taotlusi ja määruskaebuseid. Kohtu hinnangul on kaebaja tõestanud, et tal on piisavad teadmised selleks, et enda soovid ja taotlused kohtule arusaadavalt esitada. Kohus ei kahtle, et kaebaja suudab soovi korral ka praeguses asjas iseseisvalt määruskaebuse esitada.

Kuna kohus leiab, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi haldusmenetluses ja halduskohtumenetluses kaitsma, jätab kohus tema riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)