2-20-6009/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht

19.06.2020, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-6009

Tsiviilasi

Tallinna linna (Tallinna Linnavaraameti kaudu) avaldus X-

X Xa pärandvara pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja: Tallinna linn Tallinna Linnavaraameti kaudu

(registrikood 75023757; aadress Vabaduse väljak 7, 15199

Tallinna)

Avaldaja lepinguline esindaja: I L (e-post: xxx)

Võlgnik: X-X Xa (surnud x) (isikukood x)

Ajutine pankrotihaldur: Ly Müürsoo (e-post: xxx)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada X-X Xa (surnud x) (isikukood x) pärandvara pankrotimenetlus pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo tasuks 800,00 eurot ja ajutise

halduri kulud 50,00 eurot, millele lisandub käibemaks 170,00 eurot, kokku 1020 eurot,

3. Hüvitada ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo’le ajutise halduri tasust 397 eurot,

mille lisandub käibemaks 79,40 eurot, riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel.

Ülejäänud ajutise halduri tasu 543,6 eurot välja mõista X-X Xa pärandavata arvel.

Hüvitatav summa tuleb kanda OÜ-le Sentire M.K. (registrikood 10539935,

arvelduskonto nr x Swedbank AS-s.

4. Anda ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo’le õigus esitada Maksu- ja Tolliametile

X-X tuludeklaratsioonid 2018.a. ja 2019.a. kohta ning kohustada Maksu- ja

Tolliametit

kandma

enamkinnipeetud

tulumaks

Ly

Müürsoo

kutsealasele

arvelduskontole x Swedbank AS-s.

5. Anda ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo’le õigus võõrandada X-X Xa Swedbank

Pensionifondi K100 osakut ja võõrandamisest laekuv raha kanda Ly Müürsoo

kutsealasele arvelduskontole x Swedbank AS-s.

6. Anda ajutisele pankrotihaldurile Ly Müürsoo’le õigus käsutada X-X Xa

arvelduskontot nr x9, kohustuslikku kogumispensionikontot nr 99806684880

Swedbank AS-s ning arvelduskontot x ja kogumishoiust nr xAS-s SEB Pank.

7. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

8. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja ajutisele haldurile.

9. Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebe kord

Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD

23.04.2020. a esitas Tallinna linn (Tallinna Linnavaraameti kaudu) Harju Maakohtule avalduse

X-X Xa pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. 28.04.2020 võttis kohus pankrotiavalduse

menetlusse ja nimetas ajutiseks halduriks Ly Müürsoo.

Ajutine haldur esitas 15.05.2020 aruande pankrotiseaduse § 22 lõikes 2 nimetatud ülesannete

täitmise kohta ja arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta. Aruandes toodud

võlgniku varalist seisundit kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva

iseloomuga, võlgnikul on vara hinnanguliselt 462,12 eurot, aga teadaolevaid kohustusi on

summas 2 794,02 eurot. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes –

pärandaja surm. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse

kulusid.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Vara tagasinõudmise ja

tagasivõitmise võimalused ajutisele haldurile teadaoleva info põhjal puuduvad.

Ajutine haldur palus välja kuulutada võlgniku pankroti juhul, kui võlausaldajad tasuvad kohtu

deposiiti pankrotimenetluse raugemise vältimiseks massikohustuste ja pankrotimenetluse

kulude katteks 1800 eurot.

Kohus määras 04.06.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 18.06.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 1 800 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 1 kohaselt võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või

võlausaldaja. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse,

et ta on maksejõuetu.

Ajutine haldur selgitas välja võlgniku vara. Aruandes toodud võlgniku varalist seisundit

kajastavatest andmetest nähtub, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest võlgnikul

on vara hinnanguliselt 462,12 eurot, aga teadaolevaid kohustusi on summas 2 794,02 eurot.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes – pärandaja surm.

Kohus tuvastab ajutise halduri aruande põhjal, et võlgnikul puudub piisavalt vara, mille arvelt

võlausaldajate nõudeid rahuldada. Kohus leiab, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt

võlgniku vara ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2

tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine.

Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul

ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi

nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3

kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu

olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt

tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on

vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud

alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks

kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi

vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS

§ 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude deposiidina selleks

ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.

Kohus määras 04.06.2020 kohtumäärusega võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks hiljemalt 18.06.2020 kohtu deposiiti

makstava summa suuruseks 1 800 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtu

deposiiti määratud tähtajaks raha laekunud.

Eeltoodust tulenevalt esinevad alused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu. Kohus lõpetab pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja

keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete

täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste

suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks).

Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete

täitmiseks 10 h ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 800 eurot (arvestusega 1 h on 90

eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri tasu taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud

tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud. Ajutise halduri kulud summas 50 eurot

on samuti kohtu hinnangul põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb välja mõista ajutise halduri

tasu ja kulud kokku summas 850 eurot, millele lisandub käibemaks 170 eurot, kokku summas

1020,00 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid ajutise halduri tasu katmiseks. Kohus mõistab ajutise

halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku, so 476,40 eurot

välja riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Ülejäänud ajutise halduri tasu summa 543,6

eurot mõistab kohus välja pärandavata arvel. Hüvitatav summa tuleb kanda OÜ-le Sentire M.K.

(reg.kood 10539935, arvelduskonto nr x Swedbank AS-s.

Ajutine halduri on esitanud taotluse anda temale õigus esitada Maksu- ja Tolliametile X-X

tuludeklaratsioonid 2018.a. ja 2019.a. kohta ning kohustada Maksu- ja Tolliametit kandma

enamkinnipeetud tulumaks Ly Müürsoo kutsealasele arvelduskontole x Swedbank AS-s.

Samuti on ajutine halduri esitanud taotluse anda ajutisele pankrotihaldurile õigus võõrandada

X-X Xa Swedbank Pensionifondi K100 osakut ja võõrandamisest laekuv raha kanda Ly

Müürsoo kutsealasele arvelduskontole x Swedbank AS-s ning anda ajutisele pankrotihaldurile

õiguse käsutada X-X Xa arvelduskontot nr x kohustuslikku kogumispensionikontot nr

99806684880 Swedbank AS-s ning arvelduskontot x ja kogumishoiust nr xAS-s SEB Pank.

Kohus leiab, et eelnimetatud ajutise halduri taotlused kuuluvad rahuldamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

Kohtunik