2-20-5786/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-5786

P A N K R O T I M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse

avalikult

teatavakstegemise aeg

18. juuni 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5786

Tsiviilasi

Denstef OÜ pankrotiavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlgnik Denstef OÜ (rk 14209755; asukoht Aardla 23, 50110

Tartu), seaduslik esindaja juhatuse liige Denis Starovoitov (XXX);

ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt (OÜ Õigusbüroo Faktootum;

Õpetaja 9a, 51003 Tartu; e-post kyllike.mitt@haldur.just.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

20. mai 2020

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Denstef OÜ, registrikood 14209755; asukoht Aardla 23, 50110 Tartu, juhatuse liige

Denis Starovoitov, pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Määrata ajutise halduri Küllike Miti töötasu suuruseks Denstef OÜ ajutises menetluses

371,25 eurot, millele lisandub käibemaks 74,25 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks

25,75 eurot, millele lisandub käibemaks 5,15 eurot; kokku 476,40 eurot.

3. Välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutused 397 eurot, millele lisandub

käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, OÜ-le Õigusbüroo Faktootum (registrikood

10609096, KMKR EE100583320, arvelduskonto nr XXX Swedbank).

4. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Küllike Mitti likvideerima Denstef OÜ kui juriidilisest

isikust

võlgnik

kahe

kuu

jooksul

käesoleva

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta.

5. Määrata Denstef OÜ raamatupidamisdokumentide hoidjaks juhatuse liige Denis

Starovoitov (isikukood XXX; elukoht XXX).

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse

ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud

Denstef OÜ esitas kohtule 17.04.2020 avalduse enda kui juriidilise isiku pankroti välja

kuulutamiseks.

Avalduse kohaselt tegeles Denstef OÜ tööjõu rendiga. Eriolukord Eesti Vabariigis ei võimalda

selles valdkonnas enam edukalt tegutseda ja tekkinud võlgu tasuda. Denstef OÜ võlg Maksu- ja

Tolliameti ees on 56 014 eurot ning ettevõttel puuduvad vahendid isegi majandusaasta aruannete

koostamiseks. Lähtudes eeltoodust on Denstef OÜ muutunud alaliselt maksejõuetuks.

Kohus nimetas 28.04.2020 määrusega Denstef OÜ-le ajutiseks pankrotihalduriks Küllike Miti.

Kohtu põhjendused

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et Denstef OÜ on maksejõuetu ja

see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikult lähtuvate

andmete puudumise tõttu tugineb ajutise halduri aruanne erinevatest registritest ja kolmandatelt

isikutelt saadud andmetele.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4

kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse.

Üldandmed

Denstef OÜ on asutatud 14.02.2017 füüsilise isiku Denis Starovoitovi (ik XXX) poolt, asukohaga

Aardla tn 23, 50110 Tartu linn. Asutamisotsuse 14.02.2017 kohaselt on äriühing asutatud

osakapitali sissemakset tegemata. Äriühingu osakapitali suuruseks oli planeeritud küll 2500 eurot,

kuid puuduvad andmed, et see oleks käesolevaks hetkeks äriühingu ainuosaniku poolt sissemakstud.

Äriühingu juhatuse liikmeks määras asutaja iseenda - Denis Starovoitovi (ik XXX). Asutamisotsuse

kohaselt oli äriühingu kavandatav põhitegevusala „ajutise tööjõu rent“ (XXX). Vastaval kujul on

äriühing 22.02.2017 äriregistrisse kantud registrikoodiga 14209755. Äriregistri andmebaasist

nähtuvalt puuduvad Denis Starovoitovil kehtivad või kehtetud seosed muude juriidiliste isikutega

nende juhtorgani liikmena.

Majandustegevus

Denstef OÜ juhatus ei ole ajutisele haldurile esitanud äriühingu raamatupidamisdokumente ja -

arvestust. Juhatuse liige Denis Starovoitov selgitas 20.05.2020 kohtuistungil, et temal on XXX,

tema äriühingu juhtimise, majandustegevuse ega raamatupidamise korraldamisega ei tegelenud;

äriühinguga seonduvaga tegelesid Janek Lass ja Maire Lass. Pankrotiavalduses on võlgnik

avaldanud, et äriühingul puuduvad vahendid ka majandusaasta aruannete koostamiseks. Samas on

Denstef OÜ arvelduskonto liikumistest nähtuvalt äriühing teinud perioodil mai 2017 – märts 2018

igakuiseid makseid Fautika OÜ-le, kelle põhitegevusalaks on raamatupidamine ja maksualane

nõustamine. Fautika OÜ esindaja Marius Lillmaa on 14.05.2020 teatanud, et kuigi nad osutasid

Denstef OÜ-le raamatupidamisteenust, ei ole nende valduses ühtegi Denstef OÜ-ga seotud

raamatupidamisdokumenti ega -arvestust. Marius Lillmaa suuliste ja kirjalike selgituste kohaselt

olevat ta andnud kõik dokumendid Denstef OÜ-le tagasi juba 2018. aasta kevadel, mil ta kolis

perega XXX elama. Midagi konkreetset või tähelepanuväärset ta Denstef OÜ äritegevuse kohta ei

mäleta, teenust osutati suuliste lepingute alusel ja dokumentide tagastamise kohta akti ei koostatud.

Denstef OÜ asutamisotsuse kohaselt oli äriühingu kavandatav põhitegevusala ajutise tööjõu rent

(XXX). Tööturuteenuste ja –toetuste seaduse § 38 kohaselt on ettevõtjal kohustus esitada

majandustegevusteade juhul, kui ta pakub töövahendusteenust ja/või tegutseb renditööjõu

vahendajana. Seega peab sellises valdkonnas tegutseva ettevõtja kohta olema vastav kanne

majandustegevuse registris. Kui kanne puudub, tegutseb ettevõtja ebaseaduslikult. Puudub

informatsioon, et Denstef OÜ kohta oleks majandustegevuse registris olnud kunagi tehtud vastavat

kannet. Äriühing ei ole esitanud mitte ühtegi majandusaasta aruannet. Kontoandmetest nähtuvalt

algavad rahalised liikumised Denstef OÜ arvelduskontol 15.05.2017 (so ca 3 kuud pärast äriühingu

registris registreerimist) ja lõppevad märtsis 2018. Peamised laekumised kontole on Leviso Group

OÜ-lt selgitusega „ülekanne“ või „arvete eest“ (isiku kirjaliku selgituse kohaselt maksti renditööjõu

kasutamise eest) ja Maire Lassilt selgitusega „sularaha sissemakse“ (isiku suuliste selgituse kohaselt

vahendas ta Molineero OÜ makseid tööjõu rendi eest). Laekunud rahalistest vahenditest on üldjuhul

tehtud koheselt maksed erinevatele eraisikutele töötasude netosummades maksmiseks. Maksu- ja

Tolliameti andmetest nähtuvalt on Denstef OÜ töötajatele väljamakstud töötasudelt tasumisele

kuuluvaid makse küll deklareerinud, kuid kõik maksud tasumata jätnud. Arvelduskonto liikumistest

nähtuvalt saab teha järelduse, et äriühingul ei olnud vastavate maksude tasumiseks ilmselt laekumisi

isegi planeeritud. Alates märtsist 2018 (so pärast Maksu- ja Tolliameti poolt maksuvõla ajatamise

otsuse kehtetuks tunnistamist ja maksuinkasso rakendumise ohu tekkimist) äriühingu kontodel

enam laekumisi ei olnud ja ei tehtud ka ülekandeid eraisikutele. Samas on Denstef OÜ

deklareerinud eraisikutele väljamaksete tegemist (sularahas) ka edaspidi, so kuni 2018 septembrini.

Ka nendelt deklareeritud väljamaksetelt tasumisele kuuluvad maksud on jäetud maksmata.

Leviso Group OÜ juhatuse liikme Mirjam Koore poolt 19.05.2020 kirjalikus seletuses on avaldatud,

et Leviso Group OÜ ostis Denstef OÜ-lt renditööjõudu; eelnevalt tegid nad seda Molineero OÜ

käest, kuid hiljem esitati arved Denstef OÜ alt; kokkulepped olid suusõnalised; suhtlus toimus

Molineero OÜ esindaja Hannes Puidetiga (tel XXX). Asjas kogutud teave annab alust arvata, et

Leviso Group OÜ ja Molineero OÜ on Denstef OÜ poolt pakutava renditööjõu kasutamise all

optimeerinud enda tööjõukulusid ning Denstef OÜ-d (millise juhatuse liikmel olevat Maire Lassi

sõnul XXX suuri raskusi) on kasutatud faktiliselt nimetatud isikute tööjõukuludega kaasnevatest

maksukohustustest vabanemiseks (maksuvõlad jäetakse varatusse äriühingusse).

Vara

Denstef OÜ-l ei ole õnnestunud tuvastada registritesse kantavat vara ega raamatupidamisarvestuse

puudumise tõttu muud materiaalset vara.

Kohustused

Denstef OÜ kohustused moodustasid seisuga 28.04.2020 vähemalt 26 440,01 eurot järgmiselt:

1.1. pandiga tagatud nõuded puuduvad;

1.2. pandiga tagamata nõuded:

1.2.1. maksuvõlad seisuga 08.05.2020 26 407,14 eurot, millest

a) kinnipeetud tulumaks 3660,89 €

b) kogumispensioni maksed 810,03 €

c) sotsiaalmaks 12 635,99 €

d) töötuskindlustusmaksed 876,24 €

e) maksuintressid 8423,99 €

1.2.2. võlad tarnijatele 32,87 eurot (Coop Pank AS paketitasude ja deebetkaardi kuu hooldustasude

võlgnevus)

Menetluse raugemine

Denstef OÜ on alaliselt maksejõuetu – ta ei suuda rahuldada olemasolevaid võlausaldajate nõudeid

ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kõik rahalised tehingud

on äriühingu arvelduskontol lõppenud 2018 kevadel. Isik on lõpetanud töötajatele väljamaksete

deklareerimise 2018 septembrist. Puuduvad andmed, et äriühingul oleks rahalisi vahendeid ja/või

realiseerimiskõlbulikku vara äriühingu teadaolevate kohustuste täitmiseks kui ka äritegevuse

käivitamiseks ja/või selle jätkamiseks. Füüsilisest isikust ainuosanik ja juhatuse liige on taotlenud

äriühingu maksejõuetuse väljakuulutamist. Puuduvad andmed, et ka keegi kolmas isik sooviks

äriühingu tegevust finantseerida.

Denstef OÜ on pankrotiavalduses põhjendanud äriühingu maksejõuetuse tekkimist eriolukorraga

Eesti Vabariigis. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et Denstef OÜ on deklareerinud

väljamakseid töötajatele perioodil mai 2017 kuni september 2018. Ka maksuvõlad on tekkinud

samal ajal ja peamiselt seetõttu, et Denstef OÜ on jätnud kõik tema poolt eraisikutele tehtud

väljamaksetelt deklareeritud tööjõumaksud maksmata (pangakonto liikumistest nähtuvalt ei ole

äriühing nende maksude tasumiseks laekumisi isegi planeerinud). Perioodil 2017 - 2018 ei olnud

Eesti Vabariigis eriolukorda. Puuduvad ka andmed, et Denstef OÜ-l oleks pärast septembrit 2018

olnud äritegevust, mida eriolukord oleks saanud kuidagi negatiivselt mõjutada. Seega ei ole Denstef

OÜ pankrotiavalduses toodud maksejõuetuse tekkimise põhjused asjakohased. Ajutises menetluses

kogutud andmed viitavad sellele, et Leviso Group OÜ ja Molineero OÜ on kasutanud Denstef OÜ-

d kui varatu juhiga varatut äriühingut enda tööjõukuludega seotud maksukohustustest

kõrvalehoidumiseks ja tegu võib olla maksuõiguserikkumise toimepanemisega. Raamatupidamis-

dokumentatsiooni puudumise tõttu ei ole seni õnnestunud tuvastada ka selgeid aluseid pankrotivara

suurendamiseks varaliste nõuete esitamise kaudu. Vähetõenäoline on, et pankrotivarasse saaks

kiiresti ja väikese kuluga nõuda raha, mille arvel saaks läbi viia tõhusa pankrotimenetluse ning

lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Denstef OÜ peamiseks võlausaldajaks on Eesti

Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu), kellel võib olla otstarbekam tugineda MKS § 40 sätestatud

maksukohustuslase seadusliku esindaja, vara valitseja, tegeliku juhi või maksuesindaja solidaarsele

vastutusele, kui ta leiab, et nimetatud isikud on pannud toime maksuõigusrikkumise. Äriühingu

juhtorgani liikmed võivad vastutada ka isiklikult võlausaldaja ees. Sel juhul põhineb juhtorgani

liikme vastutus deliktiõigusel (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-188-12). Vastutuse välistaks üksnes see,

kui juhatuse liikmed tõendavad, et nad tegutsesid korraliku ettevõtja hoolsusega. Samas tuleb

vaidlus sellise vastutuse kohaldamise küsimuses lahendada võistleva kohtumenetluse raames.

Raskesti mõistetaval põhjusel jätkas võlgnik kahjumiga tegutsemist üsna pika aja jooksul ning

püüdis ebaeduka tegutsemise tulemusena kuhjuvaid kohustusi täita krediidi arvel. Kahjumiga

tegevuse finantseerimine laenude abil sai kohustusi üksnes suurendada. Võlgnik nähtavasti ei

mõelnud oma tegevust piisavalt läbi ega reageerinud õigesti tekkinud probleemidele. Tegevuse

korraldusel on juhtimisvea tunnuseid. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetus oleks mõne

kuriteo tunnustega teo tagajärg. Lainel UÜ makseraskused kujunesid püsivaks maksejõuetuseks

hiljemalt 2017. aastal.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus on PankrS § 30 lg 1 alusel määranud menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse

kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruseks 1000 eurot ja

maksmise tähtajaks 10.06.2020 ning teatanud 20.05.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta deposiidina määratud summa. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole

määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Vara tagasivõitmise perspektiivikad võimalused

puuduvad. Eeltoodu alusel kohus leiab, et Denstef OÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Denstef OÜ dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu

juhatuse liikme Denis Starovoitovi.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis

PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv

aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja

tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse,

millega palub määrata ajutise halduri töötasuks 371,25 eurot, millele lisandub käibemaks 74,25

eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 25,75 eurot, millele lisandub käibemaks 5,15 eurot; kokku

476,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 6,75 tundi tasuga 33 eurot tund. Kohus

leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks

kulunud aeg põhjendatud ja Küllike Mitile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest

määrata 371,25 eurot, millele lisandub käibemaks 74,25 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks

25,75 eurot, millele lisandub käibemaks 5,15 eurot; kokku 476,40 eurot. PankrS § 23 lg 6 kohaselt

võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb. Töötasu ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse

lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks

väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku

mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega

pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka

võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu ja

hüvitatavad kulutused 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot, välja

mõista riigi vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik