2-19-114083/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2020, Pärnu

Tsiviilasja number

2-19-114083

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi V. I. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

535,85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn),

lepinguline

esindaja

Marjana

Šestel

(e-post:

marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: V. I. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht XXX,

e-post xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata,

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista V. I.lt (I.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks AS INBank, Hansapost

OÜ ja V. I. vahel 16.01.2017 sõlmitud osamaksetena tasumise müügileping nr.

HANS84505 tulenev võlgnevus summas 521,38 eurot (millest 336,03 eurot

põhivõlgnevus, 46,26 eurot intress, 72,91 eurot põhivõlalt alates 26.09.2018 kuni hagi

esitamiseni 21.08.2019 (kaasa arvatud) arvestatud viivis ja 66,18 eurot põhivõlalt

perioodil 22.08.2019 kuni 16.06.2020 (kaasa arvatud) arvestatud viivis).

3. Välja mõista V. I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 17.06.2020 kuni

põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse

tegemise seisuga 336,03 eurot) määras 24% aastas.

4. Menetluskulud jätta V. I. kanda.

5. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 365,00 eurot (125,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos

käibemaksuga).

6. Mõista V. I.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks

365,00 eurot.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on V. I. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile

PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-19-114083

2 (5)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kostjale V. I.´le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon

tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT:

EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X)

SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank

AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa

andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses.

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks

määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohus 27.04.2020 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi

V. I. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse

koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on

menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 11.05.2020

väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

dokumendid kostjale kätte toimetatuks 27.05.2020 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14

päeva lõppes seega 10.06.2020 kell 24.00.

2. Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust

hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on

hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks

esinevad seaduses sätestatud alused.

Tsiviilasi nr 2-19-114083

3 (5)

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS INBank, Hansapost OÜ ja kostja 16.01.2017

osamaksetega tasumise müügileping nr. HANS84505, millega kostja kinnitas, et oli teadlik, et

Hansapost OÜ on kõik lepingust ning selle alusel sõlmitavatest osamaketega tasumise

müügilepingutest tulenevad nõuded kostja vastu loovutanud AS-le INBank. Lepingu

eritingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 25% aastas.

AS INBank on 28.09.2018 loovutanud kostja vastu oleva nõude Aktsiaseltsile PlusPlus Capital.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse: 336,03 eurot

põhivõlgnevus, 46,26 eurot intress, 72,91 eurot põhivõlalt perioodil 26.09.2018 kuni

hagiavalduse esitamiseni 21.08.2019 määras 0,065753% päevas (24% aastas) arvestatud viivis.

Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates

22.08.2019 kuni põhinõude summas 336,03 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks

0,065753% päevas.

Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg

1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1, § 164 lg 1-2.

5. Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise

ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot

(sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4

palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja ei ole

käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri.

TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine.

TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava

osaga.

7. Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud.

Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on poolte vahel sõlmitud osamaksetega tasumise

müügileping, millega leppisid pooled kokku ostetavas kaubas ning osamaksetega tasumise

tingimustes.

Kostja

kohustus

maksegraafiku

alusel

tasuma

igakuiste

maksetena

12. kuupäevaks, esimese maksega 12.04.2017 summas 16,79 eurot ning viimase osamaksega

12.03.2021 summas 16,02 eurot. Tegemist on võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 256 nimetatud

faktooringlepinguga, millega kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule

(faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust,

mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses

eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata

jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet

faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas

korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

Lepinguks, millest faktooringuvõlgnikule ehk kostjale tulenevad nõuded on loovutatud

faktoorile, on järelmaksuga ostu-müügileping. VÕS § 208 lg 1 kohaselt on müügilepingust

tulenevaks ostja põhikohustuseks ostuhinna tasumine. Leping on kostja lepingurikkumise tõttu

ennetähtaegselt üles öeldud.

Tsiviilasi nr 2-19-114083

4 (5)

VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab,

et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval.

8. VÕS § 101 lg 1 p 4 annab võlausaldajale õiguse leping üles öelda, kui võlgnik on kohustust

rikkunud. Tulenevalt VÕS § 195 lg-st 2 ja § 196 lg-st 1 vabastab lepingu ülesütlemine

lepingupooled nende lepinguliste kohustuse täitmisest. Lepingust enne selle ülesütlemist

tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima.

VÕS § 164 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata

anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning nõude

loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.

Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole ostetud kauba eest täies ulatuses tasunud,

samuti on kostjal tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud intress. Seega

on kostja rikkunud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja ei ole võlgnevust täielikult tasunud

ka lepingute ülesütlemise järel.

9. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud

kostjalt rahalise kohustuse täitmist.

Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista

kostjalt põhivõlg 336,03 eurot ja enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi võlgnevus 46,26

eurot.

10. Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos

põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või

osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest.

Hageja on kuni hagiavalduse esitamiseni arvutanud viivise lepingus sätestatud määrs 24%

aastas, mis hageja arvestuste kohaselt on 0,065753% päevas ning alates hagi esitamisest

22.08.2019 kuni põhinõude summas 336,03 eurot täitmiseni taotleb viivise väljamõistmist

samuti lepingus sätestatud määras. Lepingus sätestud viivisemäär ei ületa 3 kordset VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätesatud viivisemäära, seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ka hageja nõue välja mõista hagiavalduse esitamise seisuga 21.08.2019

sissenõutavaks muutunud viivis summas 72,91 eurot.

TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni

täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise lepingus sätestatud määras, mis on 24% aastas.

Perioodil 22.08.2019 kuni 16.06.2020 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 336,03 eurot viivis

täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 66,18 eurot). Kohus mõistab selle summa lisaks

põhivõlale, intressivõlale, sissenõudmiskulule ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga

arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja.

Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast määras 24%

aastas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

MENETLUSKULUD

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos

kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud

menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2).

Tsiviilasi nr 2-19-114083

5 (5)

Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud

(TsMS § 144 p 1).

13. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.

14. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 125,00

eurot ja esindustasu 3,5 tunni eest kokku 420,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos

käibemaksuga).

Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja

vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.

16. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud

osaliselt. Kohus juhib tähelepanu, et TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetluskuluks

menetlusosaliste esindajate kulud, mitte esindustasu. Esindaja kulude vajalikkuse ja

põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud

toimingud ja nendele kulunud aeg.

Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega

kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (ca 2 lk sisulist

osa) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse

vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete muutmist. Hagiavalduse

sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle

asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi.

Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud

lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, mistõttu

hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos

käibemaksuga.

17. Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks

selles asjas kokku 365,00 eurot (125,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot

lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja

kasuks menetluskulude katteks välja.

18. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

19. Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avalikult ning uusi andmeid kostja

elu- ega asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse

väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).

Kohtunik Heli Käpp (allkirjastatud digitaalselt)