2-20-5919/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K OHT UM Ä Ä R US

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-5919

Tsiviilasi

EuroChem Spedition OÜ (likvideerimisel) pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine raugemisega

Menetlusosalised

Võlgnik

EuroChem

Spedition

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood: 11787546, asukoht Jõe tn 5, 10151 Tallinn)

seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier (e-post:

info@likvideerimine.ee)

Ajutine

pankrotihaldur

Kristo

Teder

(Maria

Mägi

Advokaadibüroo OÜ, asukoht Tatari 25, 10116 Tallinn,

telefon: 664 0600, e-post: kristo@mmab.ee)

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

02.06.2020

Võlgniku seaduslik esindaja likvideerija Kaupo Meier

Ajutine pankrotihaldur Kristo Teder

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada

EuroChem

Spedition

OÜ

(likvideerimisel,

registrikood:

11787546)

pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida EuroChem Spedition OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale EuroChem Spedition OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Kristo Teder

pankrotihalduri kohustustest.

4. Määrata EuroChem Spedition OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku endine juhtatuse liige X X

(isikukood: xxx).

5. Avaldada teade EuroChem Spedition OÜ pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

6. Saata jõustunud kohtumäärus Tartu Maakohtu registriosakonda.

7. Jätta menetluskulud võlgniku EuroChem Spedition OÜ kanda.

8. Määrata ajutise pankrotihalduri Kristo Teder tasuks 810 eurot, millele lisandub käibemaks

162 eurot, kokku 972 eurot.

9. Kinnitada ajutise pankrotihalduri Kristo Teder poolt tehtud vajalikud kulutused summas 36

eurot, millele lisandub käibemaks summas 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva

jooksul alates määruse teatavaks tegemisest.

Asjaolud ja avaldus

EuroChem Spedition OÜ (likvideerimisel) esitas 22.04.2020 kohtule pankrotiavalduse. Harju

Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Teder’i. Ajutine pankrotihaldur on esitanud

kohtule aruande, mis sisaldab muuhulgas järgmist:

Võlgniku põhitegevuseks oli logistikateenuste osutamine. Peamised kliendid olid Eesti juriidilised

isikud. Klientide kaubavedusid korraldati peamiselt Baltikumis ja Euroopa Liidu territooriumil.

Võlgniku selgituste kohaselt on äriühing pikka aega tegutsenud kahjumlikult, äriplaanis püstitatud

eesmärke ei õnnestunud saavutada. 2019-2020 aruandeperioodil oli ühingu kahju ca 200 000 eurot.

Võlgnik selgitab, et oluliseks põhjuseks on ühtlasi kaotatud kohtuvaidlus kliendiga tsiviilasjas 2-16-

3321 ja sellest tekkinud nõue võlgniku vastu (80 700 + viivised, mida võlgnik kajastab

pankrotiavalduse esitamise seisuga summas 92 969 eurot), mida osaühing ei suuda tasuda. Lisaks

märgib võlgnik, et ühingu käive on viimasel aastal oluliselt vähenenud. Ühing ei leidnud piisavalt

kliente, et kasumlikult tegutseda, klientide saamiseks tehti ka liialt odavaid hinnapakkumisi, mis ei

katnud ettevõtte kulusid. Osanike 31.03.2020.a. otsusega on vastu võetud otsus osaühingu

majandustegevuse lõpetamise kohta ja algatatud likvideerimismenetlus. Ajutise pankrotihalduri

nimetamise seisuga võlgnikul igasugune majandustegevus puudub.

Võlgnik on edastanud registrile tähtaegselt varasemate majandusaastate aruanded. Samuti on

esitatud registrile võlgniku likvideerimisaruanne. Võlgniku likvideerija sõnul on võlgniku

raamatupidajaks X X ning võlgniku raamatupidamisdokumendid asuvad osaliselt osanike ja osaliselt

raamatupidaja (X X) valduses. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku raamatupidamine korraldatud.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid asjaolusid, millest võiks nähtuda, et võlgniku juhtorgani

liikmed oleksid olnud hooletud oma kohustuste täitmisel. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku

juhtorgani liikmed suutnud võlgnikku kasumlikult juhtida. Võlgniku äriplaani ei ole aja möödudes

suudetud kasumlikult realiseerida. Samuti on võlgnik teinud ebaõnnestunud koostööleppe

(allveoleping), millest tulenevalt on võlgnikult Tallinna Ringkonnakohtu 03.04.2020.a. otsusega

tsiviilasjas 2-16-3321 solidaarselt xxx OÜ-ga välja mõistetud OÜ xxx kasuks 80 700,23 eurot,

millele lisanduvad viivised.

Käesoleval juhul on võlgnikul vara väärtuses 2 520,97 eurot. Krediiasutuste poolt esitatud andmete

kohaselt on võlgniku nimele avatud arvelduskontode jääk 0,97 eurot. Võlgnik on selgitanud, et

võlgnikul on varana debitoorne nõue AS X x vastu summas 2 520,00 eurot. Likvideerija on esitanud

nõudekirja, X x AS on saatnud saldokinnituse, mis kinnitab nõude olemasolu. Likvideerija

hinnangul on nõue sissenõutav. Ajutine haldur nõustub esialgu likvideerijaga ning peab käesoleval

ajal võlgniku nõuet sissenõutavaks ja arvestab seda varana. Võlgniku nimele käesoleval ajal

sõidukeid registreeritud ei ole. Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol vahendid puuduvad. Võlgnik

ei ole ega ole olnud omanik teistes äriühingutes. Võlgniku nimel ei ole käesoleval hetkel ega ole

varasemalt olnud kinnistuid.

Kättesaadavate andmete põhjal ja võlgniku poolt esitatud võlgade nimekirja kohaselt on ajutine

haldur tuvastanud võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 127 909,39 eurot. Vastavalt

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja poolt esitatud vastusele võlgniku suhtes täitemenetlusi

toimumas ei ole. Ajutine haldur on käesoleval hetkel seisukohal, et võlgniku vara ei kata

pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Võlgniku vara koosneb sisuliselt ühest

debitoorsest nõudest, millest on võimalik katta ajutise halduri tasu ja kulud, kuid edasise menetluse

läbiviimiseks sellest ei piisa. Ajutine haldur hindab, et pankrotimenetluseks vajaminevate

täiendavate vahendite suurus võiks olla minimaalselt 3 000,00 eurot.

Ajutise halduri hinnangul puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ja tervendamiseks.

Võlgniku majandustegevus on lõppenud, võlgniku suhtes on käimas likvideerimismenetlus.

Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt tegevust jätkata. Võlgnik ei ole ise näidanud huvi

majandustegevuse jätkamise ega tervendamise osas ning on ise esitanud avalduse pankrotimenetluse

algatamiseks ja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada

võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul on

vara väärtuses 2 520,97 eurot. Samas on võlgnikul teadaolevaid kohustusi summas 127 909,39

eurot, millest tulenevalt võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku majandustegevuse

jätkamise ja tervendamise võimalused puuduvad.

Võlgnik on ise välja toonud, et võlgnik ei suutnud saavutada äriplaanis seatud eesmärke ning

tegutses kahjumlikult. Lisakapitali on kxtud vähesel määral omanike laenude näol, kuivõrd

võlgnikul puudus piisav tagatis krediidiasutustelt laenu saamiseks. Kapitali puudusest tulenevalt ei

suudetud äritegevuse laiendamisse investeerida, mille tõttu langes võlgniku käive. Võlgnik on veel

märkinud, et ei suutnud oma äriplaani pikemas perspektiivis kasumilikult realiseerida, omas olulist

rolli ka võlgniku ebaõnnestunud allveoleping, millest tulenevalt algatati võlgniku vastu kohtuasi

kahju hüvitamise nõudes ning mõisteti võlgnikult solidaarselt välja 80 700,23 eurot, millele

lisanduvad viivised. Lisaks ülalmainitule on võlgnik selgitanud ka, et seoses viiruse pandeemiaga

tühistasid võlgniku kliendid tehtud tellimused, täiendavaid tellimusi ei esitatud ning uusi kliente ei

õnnestunud leida, mistõttu peatus võlgniku majandustegevus täielikult. Ajutise halduri hinnangul on

maksejõuetus muutunud püsivaks 2020 aasta märtsikuus, mil tegevus täielikult lõpetati. Ajutine

haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu. Võlgnik tunnistab pankrotiavalduses ka ise

maksejõuetust. Vastavalt PankrS §-ile 31 lg 4 kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis

eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Juhul kui pankrotiavalduse esitanud võlgnik või keegi võlausaldajatest, võlgnik ise või kolmas isik

soovib siiski menetluse kulusid kanda, on võimalik pankrot välja kuulutada. Ajutise halduri

hinnangul Ametlikes Teadaannetes avaldatavas kuulutuses võiks kohaseks deposiidi summaks

pidada 3 000,00 eurot.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku

pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29

lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning esialgsetel andmetel

puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue

juhtorgani liikme vastu.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 127 909,39

eurot, kuid vara väärtuses 2 520,97 eurot. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning

niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse

põhjuseks „muu asjaolu“. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda

rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui

võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning

nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab

kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava

summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti.

Kohus

on

teinud

04.06.2020

ettepaneku

väljaandes

Ametlikud

Teadaanded

võlgniku

võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu

deposiitkontole 3 000 eurot hiljemalt 15.06.2020. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud

summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu,

maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega

kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid.

PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib

juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist

pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise

otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui

juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur

juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates

likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse

sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku endise juhtatuse liikme X X (isikukood: x)

PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt

tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5

nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise

põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg

3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi

suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele lisandub

käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 36 eurot, millele

lisandub käibemaks 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö

mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise halduri töötasuks 810 eurot, millele

lisandub käibemaks 162 eurot, kokku 972 eurot ning kinnitada tehtud kulutused summas 36 eurot,

millele lisandub käibemaks 7,2 eurot, kokku 43,2 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb välja

mõista võlgnikult. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise

määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik