2-20-2713/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo

Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2713

Tsiviilasi

Kohtu

algatusel

täisealisele

isikule

eestkoste

seadmiseks ja eestkostja määramiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24. aprilli 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Lääne-Nigula valla määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

määratud esindaja vandeadvokaat Aavo Aadli

Puudutatud isik YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Lääne-Nigula vald (Lääne-Nigula

Vallavalitsuse kaudu, registrikood 75038598)

Puudutatud isik Harku vald (Harku Vallavalitsuse kaudu,

registrikood 75014132)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. aprilli 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-2713 osas,

millega määrati täisealisele isikule XX-le eestkostjaks Lääne-Nigula Vallavalitsus.

Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud. Teha tühistatud osas uus määrus,

millega määrata täisealisele isikule XX-le eestkostjaks Harku Vallavalitsus.

2. Rahuldada Lääne-Nigula valla 8. mai 2020. a taotlus dokumentaalsete tõendite

vastuvõtmiseks

ja

võtta

asja

juurde

30. novembri

2018. a

DD

kiri

ja

rehabilitatsiooniplaan.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda, välja arvatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, millised jätta

Eesti Vabariigi kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Seada täisealisele isikule XX-le (isikukood XXXXXXXXXX) tema kõigi

asjade ajamiseks eestkoste ja määrata tema eestkostjaks Harku Vallavalitsus

tähtajaga 5 (viis) aastat, s.o kuni 24. aprill 2025.

5.2. Kohus otsustab XX-le seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt

24. aprillil 2025.

5.3. Tunnistada XX valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja lugeda ta

hääleõiguse kaotanuks.

2 (7)

5.4. Kuivõrd XX ei saa piisavalt aru perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest

tagajärgedest, ei või ta iseseisvalt teha perekonnaõiguslikke tehinguid.

5.5. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle õigus ja kohustus on

eestkostetava varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitsmine oma ülesannete

piirides. Harku Vallavalitsuse ülesanneteks on XX esindamine kõigi õiguslike

ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara

valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku

kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti XX

esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes.

5.6. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule kirjaliku nimekirja

XX vara kohta seisuga 24. aprill 2020. Nimekirjas tuleb esitada teave XX

varalise olukorra kohta talle eestkoste seadmise aja seisuga ning see tuleb

esitada koos vara tõendavate dokumentidega. Nimekiri tuleb esitada Harju

Maakohtule 1 (ühe) kuu jooksul alates käesoleva kohtumääruse tegemisest e-

posti aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee.

5.7. Eestkostja on kohustatud koostama ja esitama kohtule eestkostetava vara

valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta kirjaliku aruande iga aasta

10. mail. Esimene aruanne tuleb esitada 10. mail 2021. Aruandes tuleb eraldi

välja tuua tehtud kulutused ning aruandele tuleb lisada kulutusi tõendavad

dokumendid ning edastada e-posti aadressile hmktallinn.menetlus@kohus.ee.

5.8. Eestkostja peab hoidma oma vara eraldi XX varast ega tohi kasutada

eestkostetava vara oma huvides.

5.9. Eestkostja on kohustatud teatama kohtule viivitamatult asjaoludest, mis

võimaldavad eestkoste lõpetada, eestkostja ülesandeid piirata või laiendada.

5.10. Määrus eestkoste seadmise ja eestkostja määramise osas kehtib ja kuulub

täitmisele alates selle teatavakstegemisest eestkostjale.

5.11. Jätta maakohtus kantud riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud ning

eksperditasu

Eesti

Vabariigi

kanda,

ülejäänud

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, välja arvatud riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud, millised jätta Eesti Vabariigi kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

3 (7)

1. Harju Maakohus algatas 3. märtsi 2020. a määrusega XX-le (puudutatud isik) eestkoste

seadmise ja eestkostja määramise menetluse Lääne-Nigula valla (Lääne-Nigula Vallavalitsuse

kaudu) 18. veebruaril 2020 esitatud avalduse alusel. Lääne-Nigula vald palus määrata

puudutatud isiku eestkostjaks Harku valla.

Avalduse kohaselt teavitas Harku vallas asuv Vääna-Viti Kodu (hooldekodu) 10. oktoobril

2019 Lääne-Nigula valda eestkostet vajavast puudutatud isikust. Lääne-Nigula vallal ei ole

olnud puudutatud isikuga puutumust. Lääne-Nigula vallale teadaolevalt ei ole puudutatud isikul

omavalitsuse territooriumil elukohta, samuti puuduvad lähedased ja muud seosed Lääne-Nigula

vallaga. Puudutatud isiku eeskostjaks tuleb määrata Harku vald.

Hooldekodu teavituse kohaselt ei ole puudutatud isik oma tervisliku seisundi tõttu kestvalt

võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Samuti ei ole tema huve võimalik kaitsta

volituste andmise, perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Hooldekodule teadaolevalt ei

ole puudutatud isikul lähedasi, mitte keegi ei ole teda külastanud. Puudutatud isik on kasvanud

lastekodus.

2. 12. märtsi 2020. a ambulatoorsest kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktist nr 7.1-3/156 tuleneb,

et puudutatud isikul esineb nõrgamõistuslikkus (raske vaimne alaareng (F72.0)). Puudutatud

isiku vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid, teha tehinguid ega teostada valimisõigust.

See suutmatus on kestev. Vaimne seisund ei luba puudutatud isikul osaleda kohtuistungil, kus

arutatakse tema eestkoste küsimust. Tavalises keskkonnas on võimalik puudutatud isikut ära

kuulata ja see ei tekita tervisele kahjulikke tagajärgi. Isikule on vajalik määrata eestkostja. Isiku

vaimne seisund ei võimalda tal anda seisukohta eestkostja määramise ja eestkostja isiku osas.

Eestkostja ülesandeks jäävad kõik tehingud kuni elupuhuselt.

Harku vald vaidles enda eeskostjaks määramisele vastu. Eestkostjana peaks jätkama Lääne-

Nigula vald, kes on olnud puudutatud isiku seadusjärgne eestkostja. Eestkostja ülesannete

täitmist ei takista asjaolu, et puudutatud isik on Harku vallas asuvas hooldekodus. Eestkostja

määramine üksnes viibimiskoha järgi ei ole eestkostetava huvides, kuna eestkostetaval on

selgelt olnud pikaajaline kontakt Kullamaa vallaga, mis on tänaseks ühinenud Lääne-Nigula

vallaga. Puudutatud isik on suurema osa oma elust elanud Lääne-Nigula vallas ning see on ka

tema rahvastikujärgne elukoht. Harku vallal puudub nii varasem kui ka praegune kokkupuude

puudutatud isikuga.

Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt vajab puudutatud

isik eestkoste seadmist, sest ei ole võimeline ise oma õigusi ja huve kaitsma. Põhjendatud on

määrata puudutatud isiku eestkostjaks vallavalitsus, millega puudutatud isik on kõige rohkem

seotud. Puudutatud isikul pole faktilist sidet kummagi vallaga. Oma seisukohta selles

küsimuses puudutatud isik avaldada ei suuda.

Lääne-Nigula vald edastas kohtule teate, mille kohaselt helistas 20. aprillil 2020 puudutatud

isiku ema YY Lääne-Nigula valla sotsiaalhoolekande osakonda ja andis telefoni teel teada, et

tema ei soovi tütre eestkostet teostada. Puudutatud isiku ema on ise raske puudega ja tal on

iseenda toimetulekuga raskusi.

Maakohtu määrus

3. Harju Maakohus seadis 24. aprilli 2020. a määrusega puudutatud isiku üle eestkoste kõigi

tema asjade ajamiseks ja tehingute tegemiseks tähtajaga viis aastat, s.o kuni 24. aprillini 2025.

Maakohus tunnistas puudutatud isiku valimisõiguse teostamise tähenduses teovõimetuks ja

luges ta hääleõiguse kaotanuks. Maakohus määras puudutatud isiku eestkostjaks Lääne-Nigula

valla. Maakohus määras kindlaks eestkostja ülesanded ja kohustused. Menetluskulud jäid

menetlusosaliste endi kanda, v.a riigi õigusabi kulud ning eksperditasu, mis jäid riigi kanda.

Maakohus leidis, et eestkoste seadmise tingimused on perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg-te 1

ja 2 järgi täidetud. Puudutatud isikul esineb nõrgamõistuslikkus. Menetluse käigus on

tuvastamist leidnud, et isikul puudub arusaamine oma tegude tähendusest ja oma käitumist

4 (7)

vastavalt sellele arusaamisele juhtida, ta pole suuteline oma elu iseseisvalt korraldama.

Maakohus oli veendunud, et puudutatud isik ei ole ilmselt võimeline oma tahet avaldama talle

eestkoste seadmise küsimuses ja märkis, et talle ei ole teada isikut, kes oleks valmis eestkoste

ülesandeid täitma.

Maakohus leidis, et puudutatud isiku eestkostjaks tuleb PKS § 205 lg 3 alusel määrata Lääne-

Nigula vald. Lääne-Nigula valla ja Harku valla vahel on vaidlus, kes neist peaks olema

puudutatud isiku eestkostjaks. Harku vallal puudub nii varasem kui ka praegune kokkupuude

puudutatud isikuga. Avalike ülesannete täitmisel on rahvastikujärgne elukoht eestkostja

määramise aluseks (rahvastikuregistri seaduse (RRS) § 66 lg 1). Eestkoste üleminek

rahvastikuregistrisse

kantud

elukoha

järgselt

valla-

või

linnavalitsuselt

uuele

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele saaks minna üle ainult

kokkuleppel (PKS § 202 ja § 176 lg 3). Praegusel juhul ei ole puudutatud isiku uueks

rahvastikuregistri elukoha aadressiks Harku vald. PKS § 205 lg 3 kohaldamisel tuleb lähtuda

ka eestkostetava huvidest. Maakohus nõustus Harku vallaga, et puudutatud isikul on olulised

sidemed endise Kullamaa valla ehk praeguse Lääne-Nigula vallaga, kus ta on suurema osa oma

elust elanud ning see on ka tema rahvastikujärgne elukoht. RRS § 70 lg 2 p 2 kohaselt ei ole

isiku asumine või paigutamine ööpäevaringset sotsiaalteenust osutavasse hoolekandeasutusse

isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi muutmise aluseks. Asjaolu, et Kullamaa

vald on ühinenud Lääne-Nigula vallaga, ei tähenda, et Lääne-Nigula vald on vabastatud

õigustest ja kohustustest, mis kaasnesid Kullamaa vallaga. Eestkostja ülesannete täitmist ei

takista asjaolu, et puudutatud isik asub Harku vallas asuvas hoolekandeasutuses. Eestkostja

määramine üksnes viibimiskoha järgi ei ole eestkostetava huvides.

Määruskaebus

4. Lääne-Nigula vald esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas,

millega määrati puudutatud isiku eestkostjaks Lääne-Nigula vald ja määrati talle eestkostja

ülesanded (resolutsiooni p-d 1 ja 5). Lääne-Nigula vald palub teha asjas uue määruse, millega

määrata puudutatud isiku eestkostjaks Harku vald. Koos määruskaebusega esitas Lääne-Nigula

vald uued dokumentaalsed tõendid (Tiia Topperi 30. novembri 2018. a kiri ja

rehabilitatsiooniplaan).

Määruskaebuse kohaselt tõlgendas maakohus PKS § 205 lg-t 3 liiga kitsalt, mis viis ebaõige

lahendini.

Kohtupraktikas on leitud, et kuigi hooldekodu asukoha järgi ei saa isikut seostada

vallavalitsusega, võib seda teha olukorras, kus isikul puudub tugevam side mõne teise

omavalitsusega. Eestkostjaks määramine peab võimaldama reaalselt eestkostja kohustuste

täitmist. Lisaks võib registrijärgsele omavalitsusüksusele olla kohustus korraldada

sotsiaalteenuste osutamist tegelikult teise omavalitsusüksuse territooriumil elavatele inimestele

ebamõistlikult koormav, sest see on eelduslikult kulukam ja halduslikult keerukam, kui

sotsiaalteenuste

osutamine

omavalitsusüksuse

enda

territooriumil

(Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus asjas nr 5-18-7, p 138).

Maakohus viitas ekslikult PKS § 176 lg-le 3. Nimetatud säte reguleeribki olukorda, kus

eestkoste ajal on teise omavalitsuse seotus eestkosteavaga olulist suurem, kui esialgsel

rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel valla- või linnavalitsusel. Kui eestkoste ajal

olukord muutub ja eestkostetav on tugevamalt seotud teise omavalitsusega, saab rakendada

PKS § 198 lg-t 1, lähtudes PKS § 176 lg-st 2 ja § 205 lg-st 3.

Samuti on kohtupraktikas leitud, et vallal ei ole kohustust osutada sotsiaalteenust (sh

eestkosteteenust) isikule, kes on küll sinna sisse kirjutatud kunagise hooldekodu asukoha järgi,

kuid tegelikult selle kohaliku omavalitsuse territooriumil ei ela (vt eespool viidatud Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus, p 137). PKS § 205 lg 3

ei sea kohtule kohustuseks määrata isikule eestkostjaks omavalitsus, kellega on isikul

formaalselt rohkem seoseid. Oluline on silmas pidada ka võimalikke seoseid kummagi

5 (7)

omavalitsusega tulevikus. Kuna Lääne-Nigula valla territooriumil puuduvad ööpäevaringsed

erihoolekandeasutused alates 2019. aastast ja neid ei ole sinna ka planeeritud, ei teki puudutatud

isikul Lääne-Nigula vallaga mingit seost ka tulevikus.

Kohtupraktika viitab võimalusele, et kui isiku tegelik ja rahvastikuregistri järgne elukoht ei

lange kokku, peab omavalitus algatama RRS § 86 alusel elukoha andmete muutmise menetluse

(vt eespool viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a

otsus, p 139). 30. novembril 2018 saatis Koluvere hooldekodu juhataja DD Harku vallale kirja,

kus palus puudutatud isiku rahvastikuregistri andmed viia kooskõlla tegeliku olukorraga. Harku

vald seda ei teinud. Maakohus märkis ekslikult hooldekodu teatisele tuginedes, et puudutatud

isik viibib Harku vallas asuvas hooldekodus alates 2013. aastast. Rehabilitatsiooniplaani

kohaselt on puudutatud isik seal olnud alates 2009. aastast, s.o 11 aastat.

Lääne-Nigula vald toob välja järgnevad asjaolud, millest tuleb eestkostja määramisel lähtuda.

Rahvastikuregistri järgi on puudutatud isiku sünnikoht Viljandi, kus elavad tema ema ja vend.

Koluvere hooldekodus viibis puudutatud isik ajavahemikul 1995–2009. Enne Koluvere

hooldekodu elas puudutatud isik Imastu lastekodus. Puudutatud isik on 49-aastane ja ta on

sellest 14 aastat elanud Koluvere hooldekodus, 11 aastat Vääna-Viti Kodus ja ülejäänud aja

Viljandis. Puudutatud isik ei ole Lääne-Nigula vallaga rohkem seotud olnud kui Harku valla

või Viljandi linnaga.

Puudutatud isikute seisukohad

5. Harku vald palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebusega esitatud tõendid

vastu võtmata, kuna need on esitatud hilinenult.

Lääne-Nigula valla viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus ei ole

asjakohane, sest see ei käsitle isikutele eestkoste seadmist. Lääne-Nigula vald keeldub oma

vallas kasvanud ja elanud isiku eest hoolitsemast selgitusega, et ta ei plaani tulevikus osutada

sotsiaalhoolekandeteenuseid erihooldust vajavatele isikutele. Sellega soovib Lääne-Nigula vald

puudutatud isiku koduvallast välja tõugata ja kaotada kõik tema sidemed kodukohaga. Kui

kohtupraktika seda lubab, võivad omavalitsused hakata saatma oma valla elanikke ühest

hoolekandeasutusest teise, et nad ei peaks eestkostjaks olema ja saavad sulgeda oma vallas

sotsiaalteenuseid

võimaldavad

asutused.

Seeläbi

kaoks

igasugune

kindlus,

et

hoolekandeasutused oleksid abivajajatele omavalitsuste poolt tagatud.

6. Määratud esindaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Puudutatud isik ei ole pärit

kummastki vallast, elanud on ta aga enam-vähem võrdse aja kummagi valla territooriumil

asuvas hoolekandeasutuses. Muid märkimiväärseid sidemeid pole tal samuti kummagi vallaga

ning ta lähedased elavad Viljandimaal. Seega ei saa öelda, et puudutatud isik oleks eluliselt

rohkem seotud ühe vallaga. Põhjendatud aga ei ole määruskaebuse esitaja arusaam, et isik, kes

vajab eestkostet, on kõige rohkem seotud just selle omavalitsusega, kelle hooldekodus isik

viibib. Selline järeldus ei tulene seadustest ja ole õiglane omavalitsuste suhtes, kelle

territooriumil hoolekandeasutused asuvad. Väljakujunenud kohtupraktikat selles küsimuses ei

ole. Määruskaebuse esitaja tuleb eeskotjaks määrata kahel põhjusel: 1) puudutatud isik on

endiselt rahvastikuregistri järgi Lääne-Nigula valla elanik; ja 2) kuna varem kehtinud PKS-i

järgi sai isiku eestkostjaks määrata ainult füüsilise isiku, täitis puudutatud isiku eestkoste

ülesandeid PKS1995 § 95 lg 5 järgi tegelikult Lääne-Nigula (end Kullamaa) vald.

7. Puudutatud isiku ema määruskaebusele ei vastanud.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Kolleegium leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel (koosmõjus TsMS

§-ga 659) tühistada praeguse määruse resolutsioonis märgitud ulatuses. Ringkonnakohus saab

teha asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uue määruse, millega määrab puudutatud

6 (7)

isiku eestkostjaks Harku valla (Harku Vallavalitsuse kaudu) koos sellega kaasnevate õiguste ja

kohustustega. Määruskaebus rahuldatakse.

Ringkonnakohus kontrollib vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) Lääne-

Nigula valla määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas,

millega määrati puudutatud isiku eestkostja ülesannete täitmine Lääne-Nigula vallale.

Ringkonnakohus ei kontrolli maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, millega

maakohus tuvastas eestkoste seadmise eeldused, sest määruskaebusega ei ole maakohtu

määrust vaidlustatud muus kui Lääne-Nigula valla eestkostjaks määramise osas. Seega jõustus

maakohtu määrus ülejäänud osas TsMS § 456 lg 4 teise lause ja § 463 lg 2 koostoimes.

10. Lääne-Nigula vald on esitanud määruskaebuses väited koos tõenditega, mille kohaselt: 1)

Koluvere hooldekodu on 30. novembril 2018 saatnud Harku vallale kirja, milles palus

puudutatud isiku rahvastikuregistri järgsed andmed viia kooskõlla tegeliku olukorraga; 2)

puudutatud isik viibib Vääna-Viti Kodus alates 2009. aastast.

TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

Määruskaebuse esitaja taotleb esitatud dokumentaalsete tõendite asja juurde võtmist.

Kolleegiumi hinnangul omavad Lääne-Nigula valla esitatud ottotõendid TsMS § 238 lg 1 järgi

asja lahendamisel tähtsust. Seega tuleb taotlus rahuldada ja asja juurde võtta DD 30. novembri

2018. a kiri ja puudutatud isiku rehabilitatsiooniplaan.

11. Lääne-Nigula valla ja Harku valla vahel on vaidlus, kes neist peaks olema puudutatud isiku

eestkostja. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik ise oma tahet avaldama ei ole võimeline. Talle

määratud esindaja arvates ei ole vahet kumb omavalitsus eestkostjaks määratakse. Kolleegiumi

hinnangul on põhjendatud määruskaebuse väide, et tuvastatud asjaoludel tuleb puudutatud isiku

eestkostjaks määrata Harku vald, sest eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava

isiku huvidest. Maakohtu poolt PKS § 205 lg 3 väär tõlgendamine tõi eestkostja määramise

osas kaasa ebaõige lahendi.

12. Ringkonnakohtu arvates ei oma määravat tähtsust asjaolu, et puudutatud isiku

rahvastikuregistri järgne aadress on Lääne-Nigula vald. Iseenesest leidis maakohus õigesti, et

isiku paigutamine hoolekandeasutusse ei too kaasa tema rahvastikuregistri järgse elukoha

muutumist. Samuti ei ole hilisem hoolekandeasutuse vahetumine automaatselt aluseks

eestkostja vahetamisele. Omavalitsusüksus, kus paikneb hoolekandeasutus, ei pea automaatselt

saama kõigi selles hoolekandeasutuses viibivate patsientide eestkostjaks (vt nt Tartu

Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855, p 10).

13. Eestkostja valikul tuleb kohtul lähtuda eestkostet vajava isiku huvidest ning PKS § 205 lg

3 ei anna omavalitsusüksustele alust vaidluseks, kellel neist on eestkostetavaga tugevam side.

Ringkonnakohus märgib, et PKS § 205 lg 3 ei sea kohtule kohustust määrata isikule

eestkostjaks valla- või linnavalitsus, kellega on isikul formaalselt rohkem seoseid (sh päritolu,

pikemaajaline elamine, vara asukoht ja rahvastikuregistri järgne elukoht). Kohtul tuleb silmas

pidada ka sisulist sidet omavalitsusüksusega ning võimalikke seoseid kummagi omavalitsusega

tulevikus (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22. detsembri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-4855,

p 9).

13.1. Maakohus nõustus Harku valla seisukohaga ja määras PKS § 205 lg 3 alusel puudutatud

isiku eestkostjaks Lääne-Nigula valla, kuna puudutatud isik on suurema osa oma elust elanud

Lääne-Nigula (end Kullamaa) vallas ning see on isiku rahvastikuregistri järgne elukoht.

Maakohus leidis, et Harku vallal puudub nii varasem kui ka praegune kokkupuude puudutatud

isikuga.

Kolleegiumi arvates on maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata, mil määral on

puudutatud isik kohanenud Vääna-Viti Kodus ning kas tulevikus võib eeldada puudutatud isiku

tagasipöördumist Lääne-Nigula valda. Teadaolevate andmete põhjal tuleb arvestada nii

läheduse (seotuse) kui kestvuse põhimõtet, s.o isikule eestkostjaks määratav kohalik

omavalitsus peaks suutma võimalikult efektiivselt ja mõistlikult korraldada eestkostetava

7 (7)

huvide kaitset nii käesoleval ajal kui ka tulevikus. Praegusel juhul ei ole esitatud menetluse

kestel mitte ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks järeldada, et puudutatud isikul on Lääne-

Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes olulised sidemed.

13.2. Ringkonnakohtu arvates ei saa esitatud asjaoludest järeldada, et puudutatud isik on

Lääne-Nigula vallaga PKS § 205 lg 3 mõttes tugevamalt seotud kui Harku vallaga. Puudutatud

isiku sünnikoht on rahvastikuregistri järgi Viljandi, kus elab tema ema. Määruskaebuse väidete

kohaselt oli puudutatud isik Koluvere hooldekodus ajavahemikul 1995–2009. Eelnevalt elas

puudutatud isik Imastu lastekodus. Puudutatud isik on 49-aastane ja ta on elanud 14 aastat

Koluvere hooldekodus, 11 aastat Vääna-Viti Kodus ja ülejäänud aja Viljandis. Seega sidus

puudutatud isikut Lääne-Nigula vallaga üksnes seal paiknenud Koluvere hooldekodu.

Eelnevat arvestades sobib kolleegiumi hinnangul puudutatud isiku eestkostja ülesandeid

paremini täitma Harku vald. Puudutatud isik on viibinud 2009. aastast Harku valla

territooriumil asuvas hooldekodus ning on alust arvata, et ta on seal kohanenud (dtl 76-92).

Eksperdiarvamusest ja rehabilitatsiooniplaanist nähtuvalt on vähetõenäoline, et puudutatud

isiku vaimne tervis paraneks ettenähtavas tulevikus sedavõrd, et ta suudaks taas asuda

iseseisvalt oma elu korraldama ja tal on põhjust pöörduda tagasi elama Lääne-Nigula valda.

Seega puudub alus arvata, et puudutatud isiku seos Lääne-Nigula vallaga edaspidi taastuks,

mistõttu on põhjendatud määrata eestkostjaks Harku vald, kus isik on 11 aastat faktiliselt elanud

ja kuhu ta praeguste eelduste kohaselt jääb ka tulevikus elama.

14. Ringkonnakohus selgitab, et puudutatud isiku rahvastikuregistri järgne elukoht oli

eestkoste seadmise ja eestkostja määramise menetluse algatamise ja ka kohtumääruse tegemise

aja seisuga Lääne-Nigula vallas. Rahvastikuregistri järgne elukoha kanne pärines ajast, mil

puudutatud isikule ei olnud eestkostet seatud.

Isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoht ei oma sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) kohaselt

määravat tähendust isikule sotsiaalteenuste osutamisel. SHS § 5 lg-st 1 tulenevat kohustust

tõlgendatakse nii, et sotsiaalteenuseid tuleb osutada neile registrijärgsetele elanikele, kes ka

tegelikult selle omavalitsuse territooriumil elavad. See tähendab, et omavalitsusüksusel ei ole

kohustust korraldada sotsiaalteenuste osutamist neile registrijärgsetele elanikele, kes elavad

mõne teise omavalitsusüksuse territooriumil, st kelle andmed ei ole registris õiged (vt eespool

viidatud Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. detsembri 2019. a otsus, p

137). Harku valda on teavitatud, et nende territooriumil viibib püsivalt inimene, kes ei kasuta

enam rahvastikuregistrisse kantud elukohta (dtl 67). Omavalitsusüksus, kelle territooriumil

selline inimene viibib, peab algatama rahvastikuregistris elukoha andmete muutmise menetluse

(RRS § 86).

15. Ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud

tuleb jätta riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler