2-18-2988/112 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-2988

Tsiviilasi

Fixtec OÜ hagi Põltsamaa Vallavara OÜ ja

Osaühingu Alkranel vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

7000 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. novembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Fixtec OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

26. mai 2020

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): Fixtec OÜ (registrikood 10042904),

seaduslik esindaja Mait Põldemaa, lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tarmo Friedenthal

Vastustaja I (kostja I): Põltsamaa Vallavara OÜ

(registrikood 10291205), esindaja Toivo Tõnson

Vastustaja II (kostja II): Osaühing Alkranel (registrikood

10607878), seaduslik esindaja Kristjan Karabelnik,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, kuid muuta Tartu Maakohtu 12. novembri 2019

otsuse põhjendusi Osaühingu Alkranel osas, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Fixtec OÜ kanda.

3. Välja mõista Fixtec OÜ-lt menetluskulud ringkonnakohtus Osaühingu Alkranel kasuks

960 eurot.

4. Jätta Põltsamaa Vallavara OÜ menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks

määramata, kuna tal ei ole asjas hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Fixtec OÜ (hageja) esitas 23. veebruaril 2018 Tartu Maakohtule hagi Põltsamaa Vallavara OÜ

(kostja I) ja OÜ Alkranel (kostja II) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulutas kostja I 16. novembril 2016 välja riigihanke nr 180373 „Võisiku

küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“ (edaspidi hange).

Pakkujatele avaldatud hankedokumentide hulgas oli kostja II koostatud tehnoloogiline eelprojekt

„Võisiku küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tehnoloogiline eelprojekt (Töö nr 13-03-13-

RVP)“ (edaspidi eelprojekt). Eelprojektis sisaldub hageja toodetava kompaktpuhasti BioFix 90K

(edaspidi kompaktpuhasti) kohta kolm ebaõiget faktiväidet, mis puudutavad seadme maksumust,

osade väljavahetamise vajadust ja omadusi:

1) faktiväide A: kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiiv B üldmaksumus on 722 370 eurot

(eelprojekti tabel 10);

2) faktiväide B: kompaktpuhasti kasutamisel 30-aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja

vahetada biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur (osaväide B1) ning võrreldes teiste

tehnoloogiatega puhastada täiendavalt biotiike tulenevalt biokile tehnoloogial põhineva

puhastusprotsessi omapärast, mida iseloomustab muuhulgas suurem heljumi väljakanne

biotiikidesse (osaväide B2);

3) faktiväide C: kompaktpuhastil puudub tõhustatud lämmasikuärastuse võimalus (osaväide C1),

mille tõttu ei taga kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku kontsentratsiooni

korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks (osaväide C2).

Ebaõigete andmete avaldamine ja levitamine on hageja majanduslikku positsiooni kahjustav, kuna

faktiväited A, B ja C kirjeldavad kompaktpuhasti baasil modelleeritud alternatiivi B kui halvimat

võimalikku lahendust, seda maksumuse, ekspluatatsioonikulude kui ka puhastusvõimekuse osas.

Andmete avaldajateks on nii kostja I kui ka kostja II. Eelprojekti esialgseks tellijaks oli

AS Hoolekandeteenused. Seega avaldas kostja II eelprojektis sisalduvad ebaõiged andmed esmalt

AS-ile Hoolekandeteenused. Kostja I avaldas eelprojekti hankemenetluse läbiviimisel riigihangete

registris.

Hageja palus kohustada kostjat I ümber lükkama hanke alusdokumendis olevas kostja II koostatud

eelprojektis avaldatud ebaõiged andmed, edastades samaaegselt: 1) riigihangete registris

riigihanke hanke teadete rubriigis avaldamiseks; 2) keskkonnaministeeriumile; 3) äriregistrisse

kantud aadressile hankele registreerunud 16 äriühingule järgneva sisuga teate:

„Põltsamaa Vallavara OÜ teatab käesolevaga, et 16. novembril 2016 välja kuulutatud riigihanke

nr 180373 „Võisiku küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“

alusdokumendis, OÜ Alkranel koostatud tehnoloogilises eelprojektis Võisiku küla reoveepuhasti

rekonstrueerimine. Tehnoloogiline eelprojekt (Töö nr 13-03-13-RVP), on avaldatud ebaõiged

andmed AS-i Fixtec toodetava ja müüdava BioFix 90K kompaktpuhasti ehitusmaksumuse,

ekspluatatsioonikulude, omaduste ning puhastusjõudluse kohta (tehnoloogilise eelprojekti

lahenduste võrdluse „alternatiiv B“). Tehnoloogilise eelprojekti andmed BioFix 90K

kompaktpuhasti baasil kirjeldatud „alternatiivi B“ kogumaksumuse kohta on kajastatud tegelikust

kallimana ning tehnoloogilises eelprojektis esitatud väited ekspluatatsioonikulude suuruse,

seadmete asendamisvajaduse, biotiikidesse suurema heljumi väljakande ning lämmastikuärastuse

probleemide kohta, mille tõttu ei taga BioFix 90K puhasti poolt VV 29. novembri 2012 määrusega

nr 99 kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas, on valed.

Käesoleva teate on Põltsamaa Vallavara OÜ avaldanud OÜ Alkranel koostatud tehnoloogilises

eelprojektis „Võisiku küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tehnoloogiline eelprojekt (töö

nr 13-03-13-RVP)“ sisalduvate ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.“

Lisaks palus hageja kohustada kostjat II ümber lükkama eelprojektis sisalduvad ebaõiged andmed

hageja toodetava ja müüdava kompaktpuhasti kohta, edastades AS-ile Hoolekandeteenused

äriregistrisse kantud aadressil järgneva sisuga teate: „Alkranel OÜ teatab käesolevaga, et

16. novembril 2016 väljakuulutatud riigihanke nr 180373 „Võisiku küla ühisvee- ja

kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja ehitustööd“ alusdokumendis, OÜ Alkranel poolt

koostatud

tehnoloogilises

eelprojektis

Võisiku

küla

reoveepuhasti

rekonstrueerimine.

Tehnoloogiline eelprojekt (töö nr 13-03-13-RVP), on avaldatud ebaõiged andmed AS-i Fixtec

toodetava ja müüdava BioFix 90K kompaktpuhasti ehitusmaksumuse, ekspluatatsioonikulude,

omaduste ning puhastusjõudluse kohta (Tehnoloogilise eelprojekti lahenduste võrdluse

„alternatiiv B“). Tehnoloogilise eelprojekti andmed BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kirjeldatud

alternatiivi B kogumaksumuse kohta on kajastatud tegelikust kallimana ning esitatud väited

ekspluatatsioonikulude suuruse, seadmete asendamisvajaduse, biotiikidesse suurema heljumi

väljakande ning lämmastikuärastuse probleemide kohta, mis ei taga BioFix 90K puhasti poolt VV

29. novembri 2012 määrusega nr 99 kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas, on

valed.

Käesoleva teate on OÜ Alkranel edastanud tehnoloogilises eelprojektis „Võisiku küla

reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tehnoloogiline eelprojekt (Töö nr 13-03-13-RVP)“ sisalduvate

ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks.“

2. Kostja I vaidles hagile vastu. Hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta hanke raames

alusdokumente vaidlustades. Hanke läbiviimisel on kostja I järginud seadusandlust ja kohalduvaid

nõudeid. Kostjalt I kui hankijalt ei saa eeldada eelprojekti omapoolset hindamist, kuna tal puudub

vastav pädevus. Kostjal I ei olnud alust kahelda eelprojekti koostaja erapooletuses või pädevuses.

Seega ei saa kostja I vastutada eelprojekti sisu eest. Vaidlus puudutab hagejat ja kostjat II. Selleks,

et hageja juriidilise isikuna saaks nõuda andmete ümberlükkamist, peab ta eelkõige olema

kannatanu, mis on praeguses asjas tõendamata. Hageja ei ole tõendanud, kuidas riigihangete

registri elektroonilises keskkonnas avaldatud alusdokument on sekkunud tema majandus- või

kutsetegevusse. Väiteid või tõendeid selle kohta, kas ja kui palju on mingil põhjusel puhasteid

müümata jäänud, hagist ei nähtu. Haginõue on ka ebatäpne ja määratlemata.

3. Kostja II vaidles hagile vastu. Hagiavalduse resolutsioonis ei ole esitatud ümberlükatavaid

faktiväiteid. Kostja II ei ole oma töös esitanud faktiväiteid, st asjaolusid, mille tõeväärtus on

kontrollitav. Tegemist on eelprojekti koostaja hinnangutega. Töös ei ole esitatud hinnanguid

hageja kohta. Kostja II on hinnanud ja võrrelnud omavahel erinevaid tehnoloogiad. Kuigi

biokiletehnoloogia analüüsi osas on võetud aluseks hageja toodetav seade BioFix 90K, siis ei saa

seade olla eraldi isikuks või kannatanuks. Kostja II ei ole teinud tööd kättesaadavaks kolmandatele

isikutele. Kostja II täitis töövõtulepingut, mille raames andis ta töö tellijale (AS-ile

Hoolekandeteenused) üle. Töö üleandmine tellijale ei ole võrdsustatav andmete avaldamisega ja

üldsusele kättesaadavaks tegemisega. Kostja II töös esitatud laused on korrektsed ja tõesed.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus jättis 12. novembri 2019 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Maakohus jättis kostja I menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata ning määras kostja

II menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis hagejalt kostja II kasuks välja 8362 eurot

50 senti.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei mõjuta võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel nõude

esitamist asjaolu, kas hageja oleks saanud oma õigusi kaitsta hanke raames alusdokumente

vaidlustades. Kuigi konkreetsed faktiväited, mille ümberlükkamist hageja taotleb, ei ole

hagiavalduse resolutsioonis ära toodud, leidis maakohus, et hageja nõue on piisavalt konkreetne.

VÕS § 1047 lg 4 kohase nõude eelduseks on üksnes asjaolu, et isiku või tema tegevuse kohta on

avaldatud ebaõigeid andmeid. Viidatud säte ei eelda andmete avaldamise õigusvastasust ning

seega võib juriidiline isik nõuda selle sätte alusel tema kohta avaldatud ebaõigete andmete

ümberlükkamist ka juhul, kui avaldatud andmed ei olnud talle majanduslikult kahjulikud. Asjaolu,

kas tegemist on majanduslikult kahjulike andmetega, mõjutab aga tõendamiskoormuse jaotust.

Praegusel juhul on hageja arvates eelprojektis sisalduvate väidete puhul tegemist majanduslikult

kahjuliku iseloomuga väidetega, ning kui need on käsitletavad faktiväidete, mitte hinnangutena,

siis lasub nende õigsuse tõendamise koormus kostjal.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et andmete avaldajaks on praegusel juhul nii kostja I kui ka

kostja II. Kostja II avaldas eelprojekti selle esialgsele tellijale (AS-ile Hoolekandeteenused), ning

kostja I avaldas eelprojekti hankemenetluse läbiviimisel riigihangete registris. Maakohus leidis, et

hageja saab nõuda muuhulgas tema toodetava ja müüdava seadme kohta esitatud ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamist.

Vaidluse üheks keskseks küsimuseks oli asjaolu, kas hageja nimetatud väidete puhul, mille

ümberlükkamist hageja taotleb, on tegemist hinnangute või faktiväidetega. Maakohtu arvates ei

saa alati eeldada, et eriteadmistega isiku hinnangud põhineksid kontrollitavatel andmetel, vaid ta

võib anda hinnanguid oma eriteadmistele ja kogemustele tuginedes. Isegi kui selline hinnang ei

ole põhjendatud, ei saa nõuda selle ümberlükkamist.

Maakohus leidis, et tabelis märgitud kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiivi B üldmaksumuse

puhul ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. See nähtub juba tabeli pealkirjast

(„Alternatiivide maksumuste ja ekspluatatsioonikulude võrdlev hinnang pikema ajaperioodi lõikes

(ilma käibemaksuta)).“ Ka teistes alternatiivide maksumust kujutavates tabelites on toodud

hinnangulised maksumused. Eelprojekti leheküljel 22 on märgitud, et alternatiivide analüüsis

hinnatud rajamis- ja ekspluatatsioonikulude arvestuse täpsuseks võib pidada +/- 5-10%. Seadme

maksumuse osas on eelprojektis lähtutud hageja antud hinnast. Eelprojektist nähtub, et

kogumaksumuse kujunemisel on arvestatud omakorda hinnanguid selle kohta, et 30 aasta jooksul

võib esineda biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise vajadus või

vajadus biotiike täiendavalt puhastada. Kostja II on selgitanud, et on andnud maksumuse osas

hinnangu ja prognoosinud 2013. a võimalikku hinda. T. Tenno arvamus, T. Tenno, K. Karabelniku

ja A.A. vande all antud ütlused kinnitavad, et eelprojekti staadiumis ei olegi maksumust võimalik

väga täpselt kindlaks määrata, ning käärid eelprojekti ja tegeliku maksumuse vahel võivadki olla

väga suured, 20-30% või isegi üle 50%.

Hageja nimetatud osaväide B1 ei kujuta maakohtu arvates endast faktiväidet, et kompaktpuhasti

kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada biokilekandjad ning

mahutitesisene toruarmatuur. Tegemist on hinnanguga, et 30 aasta jooksul võib tekkida

biokilekandjate ning mahutitesisese toruarmatuuri väljavahetamise vajadus. Tegemist on

hinnanguga, mis ei puuduta ainult BioFix 90K puhastit, vaid biokiletehnoloogial põhinevaid

kompaktpuhasteid üldiselt.

Kostja II on selgitanud, et eelprojektis on lähtutud keskkonnaministri 22. novembri 2014 määruse

nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Veemajandustaristu arendamine“ avatud taotlemise

korral“ lisast 2 („Juhendmaterjal Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud

projekti majandus- ja finantsanalüüsi koostamiseks“). Küsimuse puhul, kas biokilekandjad ja

mahutisisene toruarmatuur liigituvad masinate ja seadmete alla, ja kas nende puhul on sellest

tulenevalt õigesti aluseks võetud 15 aastane kasulik eluiga, ei ole tegemist faktiküsimusega, vaid

hinnanguga. Eelprojektis on 15 aastast majanduslikult kasulikku eluaega arvestades hinnatud, et

toruarmatuuri ja biokilekandjate puhul tuleb need 30 aastase perioodi jooksul üks kord välja

vahetada.

Osaväide B2 võib sisaldada faktiväidet, et võrreldes teiste alternatiividega on biokiletehnoloogial

põhinevatel kompaktpuhastitel suurem heljumi väljakanne järelpuhastamiseks kasutatavatesse

biotiikidesse ning hinnangut, et sellest tulenevalt võib 30 aasta jooksul esineda vajadus biotiike

täiendavalt puhastada. Maakohus märkis, et see

faktiväide

on avaldatud üldiselt

biokiletehnoloogial põhinevate kompaktpuhastite kohta. Lisaks võib T. Tenno arvamuse ja Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse läbiviidud uuringute „Aastatel 2004-2014 EL ja KIK abirahaga

rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“ põhjal väita ning lugeda

tõendatuks, et võrreldes aktiivmudapuhastitega põhjustavad BioFix väikepuhastid suuremat

reoainete väljakannet. T. Tenno arvamuses kajastatud analüüsitulemuste tabelist selgub, et heitvee

parameetrid (sh heljumi väljakanne) on aktiivmudapuhastitel märgatavalt madalamad kui BioFix

tüüpi puhastitel.

Maakohus nõustus hagejaga selles, et eelprojekti p-s 2.3.2.6 sisaldub faktiväide, et

biokiletehnoloogial põhinevatel kompaktpuhastitel puudub tõhustatud lämmastikuärastuse

võimalus (osaväide C1). Nimetatud faktiväide on hageja pakutud puhasti kohta tõene. Hageja

pakutud biokilepuhastil tõhustatud lämmastikuärastuse süsteem puudus, kuna selleks puudus

vajadus, aga selle oleks saanud lisada. Hageja on selgitanud, et kui talle oleks avaldatud

hinnapäringut tehes, et Võisikul on lämmastikuärastus ülikõrge, oleks hageja teinud pakkumise

teistsugusele lahendusele. Arvestades hinnapäringut, ei olnud vaja ega olnud ka ettenähtav vajadus

esitada pakkumine puhastile, millele on lisatud tõhustatud lämmastikuärastussüsteem. Ka hageja

esitatud E. Tõnisbergi seisukohast nähtub, et vajadusel saab BioFix seadmetesse integreerida

denitrifikatsioonisüsteemi, aga üldjuhul seda vaja ei ole.

Osaväide C2 ei sisalda faktiväidet, mille kohaselt tõhustatud lämmastikuärastuse võimaluse

puudumise tõttu ei taga kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku

kontsentratsiooni korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks.

Maakohtu hinnangul sisaldab lause hinnangut selle kohta, et esineda võib projekteeritust kõrgem

reovee lämmastiku kontsentratsioon, ning et sellisel juhul ei pruugi biokiletehnoloogial põhinevad

kompaktpuhastid tagada tõhustatud lämmastikuärastuse puudumise tõttu VV määrusega

kehtestatud heitvee nõuete täitmist üldlämmastiku osas. Lauses ei ole märgitud ning see ei tulene

eelprojektist tervikuna, kui palju projekteeritust kõrgema lämmastiku kontsentratsiooniga

arvestada tuleb. Seetõttu ei ole võimalik kohtul kontrollida, kas biokiletehnoloogial põhinevad

kompaktpuhastid sellise reovee lämmastiku kontsentratsiooni korral suudaks tagada reovee

puhastamise õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks. Kindlasti ei ole eelprojektis väidetud

seda, et kompaktpuhastil võiks olla probleeme reovee projekteeritud lämmastiku kontsentratsiooni

korral VV määrusega kehtestatud heitvee nõuete täitmisega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostjate kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ekslikult leidnud, et eelprojektis

sisalduvad väited ei ole faktiväited VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Maakohtu käsitlus on

põhimõtteliselt ekslik, sest kohtupraktika kohaselt saab mingi asjaolu avaldamine olla kahjustav

kas põhjusel, et see on sisuliselt ebaõige või sisaldub avaldatus ebakohane väärtushinnang.

Maakohus on leidnud, et eelprojektis esitatud ning kompaktpuhasti kohta tehnilis-majanduslikku

laadi andmeid sisaldavad kostja II avaldused on mingisugust kolmandat laadi hinnangud, mis küll

sisaldavad andmeid, aga sellegipoolest ei ole faktiväidetena kvalifitseeritavad. Kohtupraktika ei

tunne hinnangutena kvalifitseeritavaid faktiväiteid.

Vaidlustatud otsuse põhjendused on vastuolulised. Ei ole arusaadav, kas maakohus on lugenud

eelprojektis avaldatud väited hinnanguteks seetõttu, et eelprojektis ebaõigete andmete avaldamine

oli lubatav või on maakohus lugenud faktilist laadi väite õigeks, kuna eelprojektis oli lubatav

eksimisruum erakordselt suur. Selliselt on maakohus ühelt poolt tuvastanud, et eelprojekti lk 21

olevas tabelis 10 sisalduv väide alternatiiv B maksumuse kohta on ebaõige, kuid leidnud

samaaegselt, et tabelis 10 olevad andmed justkui ei pidanudki õiged olema ja see muudab need

hinnanguteks.

Faktiväide A sisaldab arvandmeid BioFix 90K põhjal tuletatud alternatiivi B näidismaksumuse

kohta. Andmed reoveepuhasti rajamismaksumuse kohta on kontrollitavad, seega on ka nende

tõesus kohtumenetluses tõendatav.

Esiteks ei muuda kostja II ulatuslik eksimine reoveepuhasti maksumuses faktiväidet hinnanguks,

vaid kinnitab, et faktiväide A sisaldab ebaõigeid andmeid.

Teiseks ei ole kostja II eelprojektis viidanud, et alternatiiv B rajamismaksumus võib tegelikkusest

erineda 30-50% võrra. Seega ei ole mõistlikule isikule eelprojekti põhjal arusaadav ega äratuntav,

et tabelis 10 sisalduvad andmed võivad olla esitatud sedavõrd ulatusliku veaga. Eelprojekt ise

annab veamääraks hoopis 5-10%.

Kolmandaks on maakohus jätnud tähelepanuta, et erinevate tehnoloogiate maksumuste võrdluse

põhjal määratles kostja II eelprojekti p-de 2.3.2.5 ja 2.3.2.6 põhjal odavaimaks tehnoloogiaks

„roostevabast terasest Bio-100 tüüpi aktiivmuda puhasti“, mille maksumus oli 682 620 eurot

võrreldes biokile kompaktpuhastiga (Biofix90K näitel) 722 370 eurot. Seega võttis kostja II

tabelis 10 olevaid andmeid piisavalt täpsete arvandmetena selleks, et teha oma järeldus odavaima

ja sobivaima tehnoloogia kohta. Sellele järeldusele rajanes ka kogu hilisem hange, mistõttu on

ilmne, et tegemist oli selgepiirilise faktiväitega, millena võttis seda ka kostja II ise.

Neljandaks ei ole adekvaatne maakohtu põhjendus, et eelprojekti võrdlustabeli 10 puhul on

tegemist hinnanguga, sest see mõiste sisaldub tabeli pealkirjas. „Hinnangu“ mõiste kasutamine ei

tähendanud, et tabelis 10 oleksid hinnangud võimalike maksumuste kohta, vaid kostja II hindas

alternatiivide maksumuste erinevusi ja seadis need pingeritta.

Viiendaks ei ole VÕS § 1047 lg 4 kohaldamisel oluline, kas ebaõigete andmete avaldamine oli

vabandatav.

Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise

silmas pidas, ei ole asjakohane (vt Riigikohtu 31. mai 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05,

p 11). Sellest tulenevalt tulnuks maakohtul kvalifitseerida faktiväide A faktiväitena ning tuvastada,

et see on ebaõige, sest faktiväide A ei vasta tegelikkusele.

Eelprojekt oli aluseks hanke korraldamisele ning läbiviimisele ning selles antud reoveepuhasti

rajamismaksumuse kalkulatsioon oli ja pidanuks olema hanke väljakuulutamise ajal kehtinud

riigihangete seaduse (RHS) § 31 lg 3 kohaselt määravaks faktoriks Võisiku reoveepuhasti

tehnoloogia valikul.

KIK-i kaudu EL-i struktuuritoetuse saamiseks peab eelprojekt vastama KIK-i koostatud juhendile,

mille lk 8 viimases lõigus antud juhise kohaselt tuleb tehnoloogilises eelprojektis reoveepuhasti

rajamismaksumus kui hoolduskulud välja tuua sellise detailsusega, et on võimalik hinnata nende

vastavust reaalsusele. Eksimine 30-50% võrra on liialt suur, et tulemus võiks vastata reaalsusele.

Sellist võimalikku veamäära ei ole eelprojekti tabeli 10 juures ega ka mujal eelprojektis avaldatud.

Võimaluse, et eelprojekt võiks olla oletuslik, välistab ka seadus. Hageja viitab keskkonnaministri

17. veebruari 2006 määrusele nr 13 „Keskkonnakaitse valdkonna projekti rahastamise taotluse

kohta esitatavad nõuded, taotluste hindamise tingimused, kord ja kriteeriumid, otsuse tegemise,

lepingu täitmise üle kontrolli teostamise ning aruandluse kord“ , mille kohaselt peab eelprojekt

tuginema ainult faktipõhistele lähteandmetele. Seda on kinnitanud E. Tõnisberg ja T. Tenno.

Tegelikkusest 30-50% ulatuses hälbivad andmed ei ole faktipõhised.

Hageja on tõendanud, et alternatiiv B kogumaksumuses on eelprojektis esitatud oluliselt kallimina,

kui see oli tegelikult. Kostjate kohustus oli tõendada, et esitatud faktiväide alternatiiv B kohta oli

õige. Kostjad ei ole seda teinud.

Faktiväite B kohta märgib hageja järgmist. Insenertehnilises tähenduses on tegemist

kompaktpuhasti ekspluatatsiooni iseloomustavate kindlate tehnoloogiliste andmetega, mitte

hinnangutega. Mõistlikule isikule on faktiväite B põhjal äratuntav ja arusaadav, et alternatiivi B

valimisel tuleb arvestada teatud rohkema asendamisvajaduse ning lisatöödega ning sellest tingitud

suurenenud ekspluatatsioonikuludega. Hageja ei nõustu maakohtuga selles, et faktiväide B puhul

on tegemist biokiletehnoloogia kohta üldiselt, mitte BioFix90K puhasti kohta, käiva avaldusega.

Eelprojekti kohaselt on kostja II iseloomustanud biokiletehnoloogiat BioFix90K kompaktpuhasti

näitel. Maakohus on seoses heljumi suurema väljakandega viidanud T. Tenno arvamusele, kuid

jätnud tähelepanuta teised tõendid, mis heljumi suurema väljakande välistasid.

Faktiväite C kohta märgib hageja järgmist. Maakohtu põhjendused on vastuolulised osas, milles

need puudutavad tõhustatud lämmastikuärastuse võimekuse olemasolu või puudumist. Maakohus

tuvastas, et kompaktpuhasti komplektis vastav süsteem puudus. Samas möönis kohus, et

T. Tõnisbergi arvamuse kohaselt on kompaktpuhastile integreeritav denitrifikatsioonisüsteem

(täiendav lämmastikuärastus) ja tõhustatud lämmastikuärastuse võimekus on sellest tulenevalt

puhastil olemas. Asjaolu, et kostja II ei teadnud, et selline võimekus puhastil olemas on, tulenes

tema enda hooletusest ning pealiskaudsusest.

Hageja on selgitanud kohtule, et AS-ile Hoolekandeteenused tehtud hinnapakkumises ei

sisaldunud tõhustatud lämmastikuärastussüsteemi maksumust, sest hagejale esitatud lähteandmete

põhjal olid üldlämmastiku kontsentratsioonid reovees puhastiga saavutatavad probleemideta ka

ilma vastava süsteemita. Sellest ei saa teha järeldust, et see kompaktpuhastil puudub.

Lämmastikuärastuse küsimust avab detailselt E. Tõnisbergi arvamus.

Riigihankes mõistsid nii kostja I kui tellija kui ka keskkonnaministeerium eelprojekti väidet

lämmastikuärastuse probleemide kohta selgelt faktiväitena.

6. Kostja I vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

7. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, täiendades otsuse põhjendusi kostja II apellatsioonkaebuse vastuse p-des

2.3.1 – 2.3.3 toodu alusel. Menetluskulud palub kostja II jätta hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, kuid muuta tuleb Tartu

Maakohtu 12. novembri 2019 otsuse põhjendusi kostja II osas, jättes otsuse resolutsiooni

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 21).

9. Asja materjalide kohaselt esitas hageja hagi kostja I ja kostja II vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamiseks. Hageja väitel sisaldusid ebaõiged faktiväited 16. novembril 2016 välja

kuulutatud avatud riigihanke nr 180373 „Võisiku küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste

projekteerimis- ja ehitustööd“ hankedokumentide hulgas olnud kostja II koostatud tehnoloogilises

eelprojektis „Võisiku küla reoveepuhasti rekonstrueerimine. Tehnoloogiline eelprojekt (töö nr 13-

03-13-RVP)“. Ebaõiged faktiväited puudutavad hageja toodetavat kompaktpuhastit BioFix 90K

ning on järgmised: 1) faktiväide A: BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiiv B

üldmaksumus on 722 370 eurot (eelprojekti tabel 10); 2) faktiväide B: BioFix 90K kompaktpuhasti

kasutamisel 30 aastase ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada biokilekandjad ning

mahutitesisene toruarmatuur (osaväide B1) ning võrreldes teiste tehnoloogiatega puhastada

täiendavalt biotiike tulenevalt biokile tehnoloogial põhineva puhastusprotsessi omapärast, mida

iseloomustab muuhulgas suurem heljumi väljakanne biotiikidesse (osaväide B2); 3) faktiväide C:

BioFix 90K kompaktpuhastil puudub tõhustatud lämmasikuärastuse võimalus (osaväide C1), mille

tõttu ei taga BioFix 90K kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee lämmastiku

kontsentratsiooni korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele vastavaks (osaväide

C2).

Kostja I vaidles hagile vastu ning vastuväite kohaselt saaks hageja juriidilise isikuna nõuda

andmete ümberlükkamist siis, kui ta oleks kannatanu, kuid see on praeguses asjas tõendamata.

Samuti oli kostja I seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, kuidas riigihangete registri

elektroonilises keskkonnas avaldatud alusdokument on sekkunud tema majandus- või

kutsetegevusse.

Kostja II vastuväite kohaselt on ta oma töös hinnanud ja võrrelnud omavahel erinevaid

tehnoloogiad ega ole avaldanud andmeid või hinnanguid hageja või tema tegevuse kohta. Kostja

II ei ole teinud tööd kättesaadavaks kolmandatele isikutele, vaid kostja täitis tema ja

AS-i Hoolekandeteenused vahel sõlmitud töövõtulepingut.

10. Hageja nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt ebaõigete andmete

avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete

ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane.

Avaldamine VÕS § 1047 lg 4 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine.

Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Selleks, et kohustada

VÕS § 1047 lg 4 alusel kostjaid hageja kohta väidetavalt avaldatud faktiväiteid ümber lükkama,

tuleb eelkõige tuvastama, kellele kõrvalistest isikutest kostja I ja kostja II ning mil viisil nad neid

faktiväiteid avaldasid.

Kostja II koostas Võisiku küla reoveepuhasti rekonstrueerimise tehnoloogilise eelprojekti

AS Hoolekandeteenused tellimusel (I kd tl 29-122), s.o kostja II täitis tehnoloogilise eelprojekti

koostamisel AS-iga Hoolekandeteenused sõlmitud töövõtulepingut. Lepingu täitmiseks AS-ile

Hoolekandeteenused tehnoloogilise eelprojekti üleandmisega ei teinud eelprojektis sisalduvat

teatavaks kolmandatele isikutele.

Asjaolu, et AS Hoolekandeteenused andis hiljem kostja II poolt koostatud tehnoloogilise

eelprojekti üle kostjale I, kes korraldas riigihanke Võisiku küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste

projekteerimis- ja ehitustöödeks ning hankedokumentide hulgas oli ka kostja II poolt koostatud

tehnoloogiline eelprojekt, ei muuda kostjat II avaldajaks VÕS § 1047 mõttes.

Seega on ebaõige maakohtu põhjendus, et kostja II avaldas eelprojekti AS-ile Hoolekandeteenused

ja on seetõttu avaldajaks VÕS § 1047 tähenduses.

Lähtudes sellest, et kostja II ei ole avaldajaks VÕS § 1047 mõttes, siis on iseenesest õigesti jäetud

hagi kostja II vastu rahuldamata.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et andmete avaldajaks käesoleval juhul saab

olla kostja I. Kostja I poolt riigihanke hankedokumentides kostja II koostatud tehnoloogilise

eelprojekti avaldamine on käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes, kuna tegemist on

andmete kättesaadavaks tegemisega kolmandatele isikutele. Samas aga mitte igasugune andmete

avaldamine ei ole kuulu VÕS § 1047 kaitsealasse. Tegemist peab olema ebaõigete andmete

avaldamisega majandus- või kutsetegevust omava isiku või tema tegevuse kohta, mille tulemusena

sekkutakse isiku majandus – või kutsetegevusse.

12. Ringkonnakohus nõustub kostja II väitega, et hageja ei ole hagiavalduse resolutsioonis

(nõuetes) märkinud neid konkreetseid faktiväiteid, mille ümberlükkamist ta taotleb. Hageja poolt

sõnastatud teade ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on üldsõnaline (I kd tl 3-4) ning ei ole

selge, milliseid konkreetseid faktiväiteid ümber lükatakse. Samas on hageja väidetavad ebaõiged

faktiväited märkinud hagiavalduse sisus ning seetõttu on võimalik hinnata, kas hageja poolt

märgitud väited on faktiväited ning samuti seda, kas need on ebaõiged.

13. Antud juhul sisalduvad hageja väitel ebaõiged andmed tehnoloogilises eelprojektis, mis oli

avatud riigihanke nr 180373 „Võisiku küla ühisvee- ja kanalisatsioonirajatiste projekteerimis- ja

ehitustööd“ hankedokumentide hulgas. Ringkonnakohus nõustub siinkohal kostja II seisukohaga,

et tehnoloogilises eelprojektis toodu puhul on suures osas tegemist teaduslike ja/või asjatundja

hinnangutega, mille puhul ei saa VÕS § 1047 lg 4 järgi taotleda nende hinnangute

ümberlükkamist. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et isikul on õigus nõuda, et tema kohta

avaldatud faktiväited oleksid õiged (olenemata avaldamise kohast), kuid antud juhul hageja poolt

hagiavalduses nimetatud nn faktiväited ei ole käsitletavad tema kohta käivate ebaõigete andmetena

VÕS § 1047 mõttes.

14. Maakohus on käsitlenud faktiväidet A (BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiiv

B üldmaksumus on 722 370 eurot (eelprojekti tabel 10)) vaidlustatud otsuse p-s 12.1 ning asunud

seisukohale, et tabelis 10 märgitud BioFix 90K kompaktpuhasti baasil kujutatud alternatiivi B

üldmaksumuse puhul ei ole tegemist faktiväitega, vaid hinnanguga. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga ning ei pea vajalikuks korrata kohtu põhjendusi.

Ringkonnakohus leiab, et tehnoloogilises eelprojektis on võrdlevat analüüsitud ja hinnatud

erinevaid tehnoloogiad. Eelprojekti tabelis 10 kajastuvate erinevate tehnoloogiate baasil

ehitatavate reoveepuhastite täpne maksumus selgub alles pärast puhasti ehitusprojekti koostamist

ja ehitustööde teostamist, ekspluatatsioonikulud alles ekspluatatsiooniperioodi jooksul. Kuna

tabel 10 kajastab puhasti rajamise alternatiivide võrdlevat hinnangulist eelarvelist ja

prognoositavat maksumust, mille koostamisel on kostja II lähtunud talle teadaolevast

informatsioonist, siis on analüüsi tulemusel saadud reoveepuhasti maksumus hinnanguline. Kostja

II on menetluses selgitanud maksumuse kujunemist (lähtutud on tarnija poolt esitatud hinnast

seadme maksumuse kohta, millele lisanduvad projekteerija poolt kavandatud sõlmede ja rajatiste

maksumused). Siinkohal märgib ringkonnakohus, et hageja toodetav BioFix90K puhasti

moodustab kogu reoveepuhastist ainult ühe osa, ning kostja II hinnangutes on lähtutud

reoveepuhasti tehnoloogiast kui tervikust, s.o tehnoloogilises eelprojektis esitatud järeldused

(hinnangud) on esitatud kogu tehnoloogia kohta tervikuna.

14.1. Alusetu on hageja väide, et alternatiiv B kogumaksumus on tehnoloogilises eelprojektis

esitatud oluliselt kallimana.

Eriteadmistega isiku T. Tenno arvamuse (III kd tl 65-66) kohaselt on kostja II esitatud BioFix 90K

investeeringu ja hilisemalt hageja poolt täpsustatud kulude erinevus vähem kui 10%, seega BioFix

90K kui reoveepuhasti ühe osise maksumus ei ole eelprojektis esitatud oluliselt kallimana.

Maakohus on õigesti hinnanud eriteadmistega isiku T. Tenno arvamust (III kd tl 64-71) ning

T. Tenno (VI kd tl 11), K. Karabelniku (VI kd tl 189) ja A.A. (VI kd tl 16) ütlusi ning asunud

seisukohale, et tehnoloogilises eelprojektis märgitud reoveepuhastite maksumus ja tegelik

maksumus võivad suuresti erineda (20-30% või isegi üle 50%). Asjaolu, et T. Tenno arvamuse

kohaselt võiks aktsepteeriv hindade erinevus olla kuni 30% ja tunnistaja A.A. ütluste kohaselt võib

erinevus olla 30-50%, ei tähenda, et kostja II eelprojektis märgitud maksumus oleks 30-50%

tegelikust hinnast erinev.

14.2. Asjakohatu on hageja väide, et tehnoloogiline eelprojekt ei vastanud selle koostamise ajal

kehtinud VV 17.07.2015 määruse nr 97 § 8 lg-le 4, mille kohaselt eelprojekt peab andma piisavat,

arusaadavat ja õiget teavet kavandatava ehitise ja selle vastavuse kohta õigusaktides sätestatud

nõuetele. Kostja II töö puhul on tegemist mitte ehitusliku, vaid tehnoloogilise eelprojektiga, ning

see pidi vastama KIK-i juhendile.

Tõendamata on hageja väide, et tehnoloogiline eelprojekt ei vastanud KIK-i koostatud juhendile

seetõttu, et võimalik veamäär 30-50% on liiga suur selleks, et tulemus võiks vastata reaalsusele.

T. Tenno arvamus ja tunnistaja A.A. ütlused tõendavad mitte reaalset veamäära tehnoloogilises

eelprojektis, vaid võimalikku lubatavat veamäära üldse. T. Tenno arvamuse kohaselt on kostja II

esitatud BioFix 90K investeeringu ja hilisemalt hageja poolt täpsustatud kulude erinevus vähem

kui 10%, seega BioFix 90K kui reoveepuhasti ühe osise maksumuse puhul on veamäär väiksem

kui 10%.

15. Faktiväidet B (faktiväide B: BioFix 90K kompaktpuhasti kasutamisel 30 aastase

ekspluatatsiooni käigus tuleb välja vahetada biokilekandjad ning mahutitesisene toruarmatuur

(osaväide B1) ning võrreldes teiste tehnoloogiatega puhastada täiendavalt biotiike tulenevalt

biokile tehnoloogial põhineva puhastusprotsessi omapärast, mida iseloomustab muuhulgas suurem

heljumi väljakanne biotiikidesse (osaväide B2)) on maakohus käsitlenud vaidlustatud otsuse

p-s 12.2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mis puudutavad osaväidet B1, ning

ei korda neid. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et osaväide B2 on faktiväide.

15.1. Ringkonnakohtu arvates nii osaväide B1 kui osaväide B2 ei puuduta otseselt hageja

toodetavat BioFix 90K puhastit, vaid on seotud biokiletehnoloogial põhinevate reoveepuhastitega

üldse. Kuigi eelprojektis märgitu kohaselt on kostja II iseloomustanud biokiletehnoloogiat

BioFix90K kompaktpuhasti näitel, on siiski eelprojekti tabelis 10 kajastatud andmed (ning p-s

2.3.2.5 märgitu) iseloomulikud biokiletehnoloogiale kui sellisele.

Kostja II on tehnoloogilises eelprojektis etteantud metoodikast lähtudes kindlaks määranud

seadme (või selle osa) majanduslikult kasuliku eluea. Asja materjalide kohaselt on kostja II aluseks

võtnud Keskkonnaministri 22.12.2014 määruse nr 59 „Toetuse andmise tingimused meetmes

„Veemajandustaristu arendamine“ avatud taotlemise korral“ lisa 2 („Juhendmaterjal Euroopa

Liidu Ühtekuuluvusfondi rahastamistaotlusega seotud projekti majandus- ja finantsanalüüsi

koostamiseks“ (III kd tl 133-141). Küsimus, kas biokilekandjad ja mahutisisene toruarmatuur

liigituvad masinate ja seadmete alla, ja kas nende puhul on sellest tulenevalt õigesti aluseks võetud

15-aastane kasulik eluiga, ei ole tegemist faktiküsimusega, vaid hinnanguga. Eelprojektis on

15 aastast majanduslikult kasulikku eluiga arvestades hinnatud, et toruarmatuuri ja biokilekandjate

puhul tuleb need 30 aastase perioodi jooksul üks kord välja vahetada.

15.2. Ringkonnakohtu arvates on osaväite B2 puhul samuti tegemist kostja II hinnanguga

biokiletehnoloogiale, mille kohaselt tuleb võrreldes teiste tehnoloogiatega puhastada täiendavalt

biotiike tulenevalt biokile tehnoloogial põhineva puhastusprotsessi omapärast, mida iseloomustab

muuhulgas

suurem

heljumi

väljakanne

biotiikidesse.

T. Tenno

arvamus

ja

Eesti

Keskkonnauuringute Keskuse poolt läbiviidud uuringud „Aastatel 2004-2014 EL ja KIK

abirahaga rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine“ (III kd tl 142 - IV kd

tl 89) kinnitavad tehnoloogilises eelprojektis esitatud osaväite B2 aluseks olevat hinnangut.

16. Faktiväite C (BioFix 90K kompaktpuhastil puudub tõhustatud lämmasikuärastuse võimalus

(osaväide C1), mille tõttu ei taga BioFix 90K kompaktpuhasti projekteeritust kõrgema reovee

lämmastiku kontsentratsiooni korral reovee puhastamist õigusaktides kehtestatud nõuetele

vastavaks (osaväide C2)) osas on maakohus seisukoha võtnud vaidlustatud otsuse p-s 12.3.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning ei korda neid. Ükski apellatsioonkaebuses

esitatud väide ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale

Eelkõige ringkonnakohus märgib, et faktiväide C põhineb tehnoloogilise eelprojekti p-s 2.3.2.6

märgitule „Kuna biokiletehnoloogial põhinevatel kompaktpuhastitel puudub tõhustatud

lämmastikuärastuse võimalus, siis ei pruugi antud lahendus projekteeritust kõrgema reovee

lämmastiku kontsentratsiooni korral tagada VV 29.11.12 määrusega nr 99 kehtestatud heitvee

nõuete täitmist üldlämmastiku osas (vt. tabel 2 ja tabel 4).“

Kuna viidatud lauses räägitakse otsesõnu biokiletehnoloogiast, mitte aga hagejast ja tema

toodangust, siis ei saa hageja nõuda lauses sisalduva väite ümberlükkamist VÕS § 1047 järgi.

16.1. Kui ka eeldada, et nimetatud faktiväide käib hageja toodetava biokilepuhasti BioFix 90K

kohta, on väide tõene. Hageja on menetluses tunnistanud, et tema pakutud biokilepuhastil BioFix

90K puudus lämmastikuärastuse süsteem. Samuti ei ole viidatud hageja toodetava seadme

tõhustatud lämmastikuärastuse olemasolule ega selle lisamise võimalusele seadme passis, mistõttu

ei saanudki kostja tehnoloogilises eelprojektis hageja poolt pakutava puhasti lahenduse juures

tõhustatud lämmastikuärastusega arvestada. Hageja koostas tehnoloogilise eelprojekti, võttes

aluseks hageja enda pakutud seadme andmed ja avalikult saadaoleva teabe, ning tema järeldus, et

hageja toodetaval BioFix90K puhastil ja ka teistel üheastmelistel biokiletehnoloogial põhinevatel

reoveepuhastitel puudub tõhustatud lämmastikuärastuse võimalus, on õige.

16.2. Osaväite C2 osas leidis maakohus, et see ei sisalda faktiväidet, vaid lause sisaldab hinnangut

selle kohta, et esineda võib projekteeritust kõrgem reovee lämmastiku kontsentratsioon ning, et

sellisel juhul ei pruugi biokiletehnoloogial põhinevad kompaktpuhastid tagada tõhustatud

lämmastikuärastuse puudumise tõttu VV määrusega kehtestatud heitvee nõuete täitmist

üldlämmastiku osas. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist ei pole

faktiväitega vaid teaduslike ja/või asjatundja hinnanguga, mille kujundamise aluseks on võetud

tabel 2 (Võisiku keskuse rekonstrueeritava reoveepuhasti projekteeritud koormus) ja tabel 4

(saasteainete lubatud piirväärtused).

Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga selles, et lauses ei ole märgitud ning see ei tulene

eelprojektist tervikuna, kui palju projekteeritust kõrgema lämmastiku kontsentratsiooniga tuleks

arvestada. Tehnoloogilises eelprojektis ei ole väidetud, et BioFix 90K kompaktpuhastil võiks olla

probleeme reovee projekteeritud lämmastiku kontsentratsiooni korral VV määrusega kehtestatud

heitvee nõuete täitmisega.

17. Ebaõige on hageja väide, et maakohus on eksinud tõendite hindamisel ning jätnud osa tõendeid

põhjendamatult kõrvale.

Maakohtu otsus vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Maakohtu vaidlustatud otsuse põhjendavas

osas on märgitud tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused. Kuna TsMS § 238 lg 1 kohaselt

arvestab kohus asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millele on asjas tähtsust, siis hindab kohus

TsMS § 442 lg 8 järgi otsuse põhjendavas osas vaid asjakohaseid tõendeid.

18. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

hageja kanda.

Kostja II taotluse kohaselt on menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 1560 eurot (sh vastuse

koostamine apellatsioonkaebusele 6 tundi; seisukoha koostamine hageja arvamusele 3,5 tundi;

ettevalmistus istungiks ja osalemine 3,5 tundi).

Ringkonnakohus leiab, et kostja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu ringkonnakohtus on 960 eurot

(sh vastuse koostamine apellatsioonkaebusele 6 tundi ning istungiks ettevalmistus ja osalemine

2 tundi, kokku 8 tundi x 120 eurot). Põhjendatud ja vajalik ei olnud kostja II poolt seisukoha

koostamine apellandi arvamusele 3,5 tundi ning osaliselt istungiks ettevalmistus 1,5 tunni ulatuses.

Kostja II on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei lisandu õigusabikuludele käibemaksu.

Kostja II ei ole esitanud TsMS § 177 lg 4 kohast taotlust hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivise väljamõistmise kohta.

Kostjal I ei ole ringkonnakohtus menetluskulusid tekkinud ning seetõttu jätab ringkonnakohus

kostja I menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson