2-20-1027/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-1027

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1027

Tsiviilasi

O. K. hagi G. K. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

2358 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja O. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Kostja G. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja seaduslik esindaja M. K. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta O. K. hagi G. K. vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud O. K. kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta

menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

3. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Tartu Maakohus kinnitas 18.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6707 poolte kompromissi,

mille kohaselt O. K. kohustus tasuma G. K. ülalpidamiseks elatist alates 01.07.2018 kuni G.

K. (sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määras, mida on vähendatud poole lapsetoetuse suuruse võrra.

Kohus täpsustas, et perioodil 01.07.2018 kuni 31.12.2018 oli igakuise elatise suurus 222,50

eurot (250 eurot - 55 eurot/2) ning alates 01.01.2019 on igakuine elatise suurus 240 eurot kuus

(270 eurot - 60 eurot/2). Perioodi eest 01.07.2018-31.05.2019 võlgnetava elatise kohustus O.

K. tasuma maksegraafikuga 12 kuu jooksul.

2. O. K. (edaspidi hageja) esitas 20.01.2020 Tartu Maakohtule avalduse elatise vähendamiseks.

Avalduse kohaselt hageja jäi pärast kohtumenetluse lõppemist nii XXX kui XXX. Hageja

väitel on ta XXX, tema ettevõte on hävitatud XXX pealekaebamiste tõttu. Seni makstud

elatist ei kasutata sihtotstarbeliselt lapse ülalpidamiseks – laps kulutab raha kohvikutes

käimisele ja rämpstoidu ostuks, laps on teinud ilma hageja nõusolekuta autojuhiload ning auto

ülalpidamiseks kulutatakse raha rohkem kui endale, koerale samuti. Hageja on

emotsionaalselt haige ja kurnatud, tarvitab peaaegu XXX, käib XXX. Hagejal on alates XXX

ja peab olema ettevaatlik, et kuskil kokku ei kukku. Hageja suhted mõlema lapsega on endise

abikaasa poolt hävitatud, hageja ei saa suhelda kummagi lapsega. Endise abikaasa tekitatud

võlad ning terve aasta lapse pärast kohtus käimist viisid olukorra nii kaugele, et hageja ei

suutnud enam elatist maksta. Täitemenetluses pandi hageja kodu müüki ning saadud rahast

tasus hageja võlad. Makstud elatis kanti täituri poolt lapse arveldusarvele, mille laps võttis

sularahas välja ning andis isale. Isa kasutas seda oma firma võlgade tasumiseks.

Hageja märgib, et on töötu, haige (sööb XXX), hageja on kodutu (hageja on sunnitud üürima

korterit, XXX heast tahtest aitab), toimetulekutoetust taotlev isik, toiduabi saav isik).

Hageja soovib, et kohus elatist vähendaks või peataks elatise maksmise seni, kuni hageja

majanduslik olukord ja tervislik olukord taastuvad. Hageja tervislik seisund ei võimalda

hetkel teha täies mahus tööd.

Hageja märgib, et kompromissi sõlmimise hetkel sai ta täies mahus tööd teha, tema tervis oli

rahuldavas seisus.

3. Kostja hagiga ei nõustu. Kostja sõnul tegelik kulu lapse ülalpidamiseks on oluliselt suurem.

Kostjale jääb arusaamatuks, millistest vahenditest suudab enda sõnul töötu inimene reisida.

Hageja ei ela üksi ja on korduvalt maininud, et tal on elukaaslane V. K., kes töötab XXX. O.

K. väidab, et tema majandustegevus seisab ja ta ei suuda tööd teha, kuid samas postitab

sotsiaalmeedias pilte ja tekste mille sisust võib järelda, et tema ettevõtte XXX teise nimega

XXX äritegevus ikkagi toimub.

4. Hageja nõustub kostjaga, et tegelik kulu lapse kasvatamisele on suurem. Hageja sõnul V. K.

töötab tõesti XXX ning XXX ja on hageja hea tuttav. V. K. ostis ära hageja korteri, et hageja

saaks kinni maksta M. K. tekitatud võlad. V. K. on sõlminud hagejaga üürilepingu ning

hageja elab antud korteris üürnikuna. V K. nägi hageja olukorda kõrvalt terve aasta, pakkus

oma abi ja pakkus minna välisreisile, et taastada tervist (ta on ka üksik inimene). Reis oli

ostetud kevad-suvi ja makstud V. K. poolt. Reis toimus 03.01-17.01.2020. a.

Sotsiaalmeedias postitatakse palju erinevaid pilte ja asju, mis ei tähenda, et see on tulu

teenimine. XXX tegi koostööd paljude teiste ettevõtetega ja kui neile reklaami tehakse, siis

seadusega ei ole see keelatud. XXX lonkab tegevus juba kaks aastat hetkest, kui hageja oli

sunnitud M. K. kohut käima. Pildid on dateeritud ainult kuupäevaga, kuid piltidest ei nähtu

aastat. Hageja selgitab, et XXX ei ole ainult jaemüügi ettevõte, kuid on ka juriidilisi

konsultatsioone teostav ettevõte toidukäitlemise alal (hageja omandatud haridus võimaldab

teha

konsultatsioone).

Oma

endistele

koostööpartneritele

reklaami

tegemine

läbi

sotsiaalvõrgustiku ei ole keelatud ühegi seadusega ning huvilistega suhtlemine pole samuti

keelatud ühegi seadusega.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

6. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101

lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära.

7. Tartu Maakohtu 18.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6707 kinnitatud kompromissi

kohaselt peab O. K. tasuma G. K. ülalpidamiseks elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras,

mida on vähendatud poole lapsetoetuse suuruse võrra.

8. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 kehtestati alates 01.01.2020 kuutasu

alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Lapsetoetuse suurus ei ole võrreldes

kompromissi kinnitamise aja seisuga muutunud. Seega peab hageja käesolevalt tasuma kostja

ülalpidamiseks elatist 262 eurot kuus (584 eurot/ 2 - 60 eurot/2).

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad

asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet

suurendada või vastuväiteid esitada.

10. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Hageja taotleb elatise vähendamist kuna on töötu ning ei ole oma tervislikust seisundist,

eelkõige vaimse tervise probleemidest tulenevalt võimeline tööd tegema ja sissetulekut

teenima. Hageja sõnul kompromissi sõlmimise ajal sai hageja täies mahus tööd teha ja tema

tervis oli rahuldavas seisus.

12. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 24. oktoobri 2012. a otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p-s 15

rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma

sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse

ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse

ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on

liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu

hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja

varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste

rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2

teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

13. Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on korduvalt pöördunud arsti juurde seoses

vaimse tervise probleemidega, hagejal on diagnoositud korduv XXX, hageja on tarvitanud

XXX (tl 74-75, 86-87). Hageja on esitanud kohtule ka XXX I. I. tõendi, mille kohaselt hageja

on käinud tema juures 12 korral perioodil 09.06.2015-17.06.2019. Kohus nõustub, et

tervislikust seisundist tulenevalt võib hageja võime teha tööd ja teenida elatise maksmiseks

sissetulekut olla mõnevõrra piiratud, kuid asjas esitatud tõendid ei anna alust arvata, et hageja

ei ole oma tervislikust seisundist tulenevalt võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima.

18.07.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-6707 sõlmitud kompromissi ajal hindas ta oma

töövõimet positiivselt. I. I. tõendist ei nähtu, et teraapia kestab käesoleva ajani. Asja

materjalidest ei nähtu, et hageja oleks lasknud oma töövõimet hinnata ning hageja oleks

osalise või XXX. Esitatud tõenditest nähtub ka, et hageja poolt loetletud terviseprobleemid

esinesid hagejal juba enne kompromissi kinnitamist, mille kohase elatise vähendamist hageja

taotleb. Hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik seisund on pärast kompromissi kinnitamist

sedavõrd halvenenud, et ta ei ole seetõttu enam võimeline samaväärset sissetulekut teenima

ning kokkulepitud suuruses elatist maksma. Tsiviilasjas nr 2-19-6707 esitatud vastuses hagile

on hageja oma sissetuleku suuruseks märkinud 500 eurot kuus, mis on vähem kui kehtiv

töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral.

14. Hageja on väitnud, et ta on töötu ning ta on toimetulekutoetuse ja toiduabi saaja. Tõendina on

hageja esitanud kohtule otsused toimetulekutoetuse määramise kohta (tl 26-27, 114-115).

Lepingutest nähtub, et toimetulekutoetust on veebruaris 2020 makstud V. K. XXX

üürilepingu alusel (tl. 26). XXX on tasutud ka mais 2020. Kostja on selgitanud, et tegu on

hageja elukaaslasega, mida hageja eitab ja selgitab, et tegu on hea tuttavaga. Kohus leiab, et

kindlasti on see hageja enda asi, kellega ta puhkusereisil käib ja kui tegu on tema

üürileandjaga, kes saab hageja taotletud toimetulekutoetuse üüri näol, näitab see hageja oskust

majandada.

15. Koos vastusega hagiavaldusele esitas kostja kohtule fotod selle kohta, kuidas hageja postitab

sotsiaalmeedias pilte ja tekste, mille sisust võib järeldada, et tema ettevõtte XXX, teise

nimega XXX äritegevus toimub (tl 16-19). Hageja väitel XXX tegi koostööd paljude

ettevõtetega

ning

oma

endistele

koostööpartneritele

reklaami

tegemine

läbi

sotsiaalmeediavõrgustiku ei ole keelatud ning ei ole käsitletav tulu teenimisena. Samuti tõi

hageja välja, et fotodelt ei nähtu aastaarvud. 20.04.2020 esitas kostja täiendavad fotod hageja

äritegevuse kohta (97-103). Hageja väite osas, et kostja esitatud fotodelt ei nähtu aastaarvud,

märgib kohus, et on hageja Facebooki kontot kontrollinud ning sealt nähtub sarnaste

postituste tegemine 2020 kevadel, postitusi on tehtud rohkem kui nähtub kostja esitatud

fotodelt. Hageja pakub müügiks XXX, ka koos kojuveoga. Kohus leiab, et tootjalt otse kauba

ostmine eeldab arvestust koguste ja kaubagruppide üle ja selle edasimüük tarbijale koju kätte

on ettevõtlus. Alati on mõistlik mitte midagi teha, kui kulusid tekitada. Kohtu hinnangul ei ole

eluliselt usutav, et hageja selle tegevusega tulu ei teeni ning loeb tõendatuks kostja väited

hageja äritegevuse kohta. Kuna hageja ei ole andmeid teenitava tulu kohta esitanud, ei ole

kohtul võimalik hinnata seda, millises ulatuses on hageja sissetuleku suurus võrreldes

kompromissi sõlmimise ajaga muutunud ning millises ulatuses võimaldab hageja sissetulek

kostjale elatist maksta. Kohus märgib ka, et ainuüksi sissetuleku suuruse vähenemine ei oleks

mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks elatist vähendada alla kokkuleppes sätestatud

miinimummäärast väiksemas summas.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema võimekus

sissetulekut teenida ning tema sissetuleku suurus on võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga

vähenenud. Kompromissi kohaselt kohustub hageja tasuma kostjale elatist miinimumelatisest

väiksemas summas. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud ka mõjuvat põhjust elatise

täiendavaks vähendamiseks alla miinimummäära.

17. Arvestades hagi rahuldamata jäämist jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel

hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt kostjal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik