3-20-726/17 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Madis Ernits ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-726

Haldusasi

M.M. esialgse õiguskaitse taotlus

Menetluse alus ringkonnakohtus

M.M. määruskaebus Tartu Halduskohtu 5. mai 2020.

a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja M.M.

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla esitatud vanglaametnike neli ettekannet ja

üks selgitus.

2. Jätta rahuldamata M.M. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.

3. Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata.

4. Tühistada Tartu Halduskohtu 5. mai 2020. a määruse resolutsiooni p 3 ning saata

Viru Vangla 27. aprilli 2020 taotlus uueks arutamiseks halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla kinnipeetav M.M. esitas 15. aprillil 2020 Tartu Halduskohtule taotluse esialgse

õiguskaitse korras Viru Vangla kohustamiseks võimaldama velotrenažööri kasutamist 30

minutit päevas. M.M. selgitas taotluses, et vaatamata arsti ettekirjutusele ei ole ta alates 16.

märtsist 2020 saanud velotrenažööri kasutada. Taotleja tervis on halvenenud, sest lisaks

velotrenažöörile ei võimaldata ka jalutamist värskes õhus. Esineb oht, et kui M.M. ei saa

velotrenažööri kasutada, halveneb tema tervis veelgi.

2. Tartu Halduskohus jättis 5. mai 2020. a määrusega M.M. esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja tühistas Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse

resolutsiooni p-ga 3 haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse (resolutsiooni p

3).

Halduskohus leidis, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. M.M. ei ole ära näidanud,

et velotrenažööri kasutamiseta tekiksid talle pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed. Taotleja tugineb vananenud andmetele. Vangla arsti 25. aprilli 2020. a sissekandest

nähtub, et taotlejal puudub vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt

pakutavate võimaluste kasutamiseks, s.h ei vaja taotleja velotrenažööri kasutamist. Taotleja

tervisekaardi sissekannetest perioodil 16. märts 2020 kuni 27. aprill 2020 ei saa järeldada, et

taotleja tervis oleks vaatlusalusel perioodil märgatavalt halvenenud. Olukorras, kus taotleja

keeldub koostööst tema tervisliku seisundi hindamiseks pädevate eriarstidega, ei saa eeldada,

et tema tervislik seisund vajab täpselt sama abivahendit, mida poolteist aastat varem. Samuti

on taotlejal alates 29. aprillist 2020 taas võimalik tervise turgutamiseks värskes õhus jalutada

ja seega on ära langenud põhjus, mis taotleja tervisele väidetavalt halvasti võiks mõjuda.

Viru Vangla esitas halduskohtule taotluse haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse

õiguskaitse tühistamiseks. Nimetatud haldusasjas kohustas Tartu Ringkonnakohus 6. mai

2019. a määruse resolutsiooni p-ga 3 Viru Vanglat võimaldama taotlejal kasutada

velotrenažööri 30 minutit päevas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse

esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi

jõustumiseni. Asjaga seotud vaidemenetluses taotles M.M. Viru Vangla 25. jaanuari 2019. a

käskkirja nr 6-4/212-4 ja 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1 kehtetuks tunnistamist.

Kuna vaidemenetlused käisid esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal seoses eelnimetatud

käskkirjadega, tuleb Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni p 3 mõista selliselt, et

esialgne õiguskaitse kehtib, kuni kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõude osas on

vaide- või kohtumenetluses tehtud lõplik lahend. Praegu on haldusasjas nr 3-19-822 pooleli

kohtumenetlus Viru Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1 tühistamise nõudes.

Seega kehtib Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud

esialgne õiguskaitse.

Kuna kohus tegi kindlaks, et asjaolude muutumise tõttu puudub taotlejal velotrenažööri

kasutamiseks esialgse õiguskaitse vajadus, tühistab halduskohus HKMS § 253 lg 1 ja lg 3 teise

lause alusel Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 3 kohaldatud

esialgse õiguskaitse.

3. M.M. esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. mai 2020. a

määruse tühistamiseks ja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.

Määruskaebuses leitakse, et halduskohus jättis sisuliselt esialgse õiguskaitse taotluse

menetlemata ja asus kaitsma vangla huve, arvestamata taotleja põhiväiteid. Taotleja väitel ei

ole velotrenažööri kasutamise ajal intsidente aset leidnud. 12. veebruaril 2020 keeldus taotleja

väljaviimisest kuna viimatiselt väljaviimiselt naastes alandati teda alasti läbiotsimisega

naisametnike juuresolekul. Pealegi ei öelnud keegi taotlejale, kuhu ja miks teda soovitakse viia.

Samuti ei ole taotleja oma karguga kedagi ega midagi löönud. Üksusejuhi korraldusel võeti

taotlejalt ära kark, võimlemismatt, lisamadrats ja madrats kartseris kell 14.00-16.00 juba

23. aprillil 2020 ehk kaks päeva enne vangla arsti vastuvõttu. See kinnitab, et üksuse juht teadis

arsti otsust juba kaks päeva varem ja tegelikku terviseseisundit keegi ei hinnanud.

Tänaseks on taotleja tervis märgatavalt halvenenud. Alates 16. märtsist 2020 sai taotleja

jalutama kahel korral. 30. aprillil 2020 liikus taotleja valude tõttu treppidel neljakäpukil ja

tagasi tulles roomas kambrini kuigi varem liikus püsti seistes. Jalutusboksis lamas valude tõttu

selili, kuna ei suuda istuda ega ilma karguta kõndida. Taotleja on korduvalt kukkunud ja

vigastused on meedikute poolt fikseeritud. M.M. taotleb, et kohus nõuaks välja tervisekaardi ja

info jalutamiste kohta perioodi 23. aprill 2020 kuni 20. mai 2020 osas. Taotleja liigub kambris

neljakäpukil ja nii teda jalutama ei viida. Velotrenažöör on ainus asi, kus taotleja saab

fikseeritud asendis liikuda, kartmata kukkuda. Velotrenažöörita on taotleja varsti

liikumisvõimetu. Ilma karguta M.M. liikuda ei saa ja alates 23. aprillist 2020 kui kark ära võeti,

on ta põhimõtteliselt olnud koguaeg pikali.

4. Viru Vangla leidis vastuses määruskaebusele, et määruskaebus on põhjendamatu ja

halduskohtu määrus seaduslik.

Viru Vangla palub asja materjalide juurde võtta vanglaametnike ettekanded, kus ametnikud

lükkavad ümber taotleja väited nagu oleks tal objektiivne liikumistakistus, mis omakorda

kinnitab arsti 25. aprilli 2020. a otsust, et M.M. ei vaja käesoleval ajal abivahendeid, s.h

velotrenažööri kasutamisvõimalust. Seda, et taotleja ei saanud alates 16. märtsist 2020

velotrenažööri kasutada, tingis Sars-CoV-2 viiruse levikust tingitud eriolukord ja vangla

saatmiste minimeerimine, et vältida ohtlikuks nakkushaiguseks tunnistatud viiruse levikut.

Tegemist oli paratamatu ebamugavusega, mille puhul oli avalik huvi olulisem M.M. erahuvist.

Halduskohus lõpetas õiguspäraselt teise kohtu poolt kohaldatud esialgse õiguskaitse.

Käesolevas asjas hinnati taotleja abivahendite vajadust tervikuna ja leiti, et see on ajas

objektiivselt muutunud.

Taotleja viidatud intsidendi kohta selgitab vangla, et M.M.i ei otsitud läbi naissoost ametnike

poolt ega juuresolekul. Taotleja enese vastuhakk järelevalvetoimingutele ning kardinaga

eraldatud läbiotsimisalal mitteviibimine tingis selle, et ta viibis ruumi osas, kuhu oli juurdepääs

ka teistel peale meessoost läbiotsijate. Seega on sisutühjad M.M. väited, et ta ei soovinud

vanglavälise tervishoiutöötaja vastuvõtule minna hilisemate läbiotsimistoimingute pärast.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et M.M. määruskaebus ei kuulu rahuldamisele.

6. Alates 16. märtsist 2020 peatati kinnipeetav M.M.le velotrenažööri kasutamise

võimaldamine seoses Sars-CoV-2 viiruse leviku tõttu kehtestatud eriolukorraga Viru Vanglas.

M.M. taotles halduskohtult esialgse õiguskaitse korras temale arsti ettekirjutuse alusel

velotrenažööri kasutamise võimaldamist 30 minutit päevas.

7. Halduskohus jättis M.M. esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata seoses muutunud

asjaoludega. Halduskohus tuvastas, et Viru Vangla arst on 25. aprillil 2020 teinud sissekande,

et taotleja ei vaja oma terviseseisundist lähtuvalt enam velotrenažööri kasutamise

võimaldamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kui vangla arsti hinnangu kohaselt

ei vaja taotleja praegusel ajal tervise parandamiseks velotrenazööri kasutamise võimalust,

puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus. Taotleja on küll leidnud, et tema tervis on pärast

16. märtsi 2020 halvenenud, kuid ei ole välja toonud asjaolusid ega põhjendusi, milles tervise

halvenemine seisneb ning milliseid tagajärgi toob endaga see, et ta ei saa enam velotrenažööri

kasutada.

8. Viru Vangla edastas ringkonnakohtule vanglaametnike ettekanded, kust nähtuvalt suudab

taotleja iseseisvalt ilma toeta ringi liikuda. Viidatud ettekannete põhjal ning ka eluliselt ei ole

usutavad kaebaja väited, et ta liikus valu tõttu treppidel neljakäpukil ja jalutamast tagasi tulles

roomas terve tee kambrini. Ringkonnakohus ei kahtle asjaolus, et taotlejal esinevad seljavalud,

kuid velotrenažööri kasutamine ei kõrvalda valusid, vaid aitab lihaseid treenida üldise tervisliku

olukorra parandamiseks. Samuti ei kasutata velotrenažööri liikumiseks, mistõttu on arusaamatu

taotleja väide, et see on ainus asi, kus ta saab fikseeritud asendis liikuda, kartmata kukkumist.

9. Asja materjalide põhjal asub ringkonnakohus seisukohale, et M.M.le ei ole tervislikel

põhjustel näidustatud velotrenažööri igapäevane kasutamine ning seetõttu puudub tal esialgse

õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei rahulda M.M. määruskaebust ja jätab selles osas Tartu

Halduskohtu 5. mai 2020. a määruse muutmata.

10. Halduskohus selgitas 5. mai 2020. a määruses, et haldusasjas nr 3-19-822 on pooleli

kohtumenetlus, milles M.M. taotleb Viru Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja nr 6-3/85-1

tühistamist. Ajal kui vaidemenetlus Viru Vangla 4. veebruari 2019. a käskkirja osas oli pooleli,

esitas M.M. halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, mis registreeriti haldusasjana 3-19-

400. Ringkonnakohus rahuldas 6. mai 2019. a määrusega M.M. esialgse õiguskaitse taotluse

osaliselt ja kohustas Viru Vanglat võimaldama taotlejal kasutada velotrenažööri 30 minutit

päevas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või

kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Seega kehtib asjas

nr 3-19-400 vaidemenetluse ajal kohaldatud esialgne õiguskaitse haldusasjas nr 3-19-822

menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.

11. Viru Vangla 27. aprillil 2020 halduskohtule taotluse M.M. suhtes haldusasjas nr 3-19-400

kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Halduskohus tühistas käesolevas asjas 5. mai

2020. a määrusega Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 3

kohaldatud esialgse õiguskaitse haldusasjas nr 3-19-400, leides, et muutunud asjaolude tõttu

puudub M.M.l vajadus esialgse õiguskaitse korras velotrenažööri kasutamiseks 30 minutit

päevas. M.M. vaidlustas halduskohtu määruse täies ulatuses.

11. HKMS § 203 lg 2 alusel kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele

apellatsioonkaebuse kohtu sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 199 lg

1 p 1 sätestab, et ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja

vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui asja

lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada.

Ringkonnakohus leiab, et halduskohtul puudus õiguslik alus Viru Vangla 27. aprilli 2020. a

taotluse lahendamiseks haldusasjas nr 3-20-726 ning halduskohtu 5. mai 2020. a määrus tuleb

selles osas tühistada.

12. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna vaidlusalune esialgse õiguskaitse abinõu kehtib

haldusasjas nr 3-19-822 menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni, siis tulnuks ka Viru Vangla

taotlust esialgse õiguskaitse tühistamiseks menetleda haldusasja nr 3-19-822 raames. Haldusasi

nr 3-19-822 on kohtunik Ülle Polluksi menetluses. Viru Vangla esitas halduskohtule taotluse

haldusasjas nr 3-19-400 M.M. suhtes kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks haldusasjas

nr 3-20-726, mis on kohtunik Maria Lõbusa menetluses.

Halduskohtu 5. mai 2020. a määruses haldusasjas 3-20-726 ei ole viidet sellele, et Viru Vangla

27. aprilli 2020. a taotluse lahendamise suunamine kohtunik M. Lõbusale oleks olnud tingitud

kohtunik Ü. Polluksi eemalolekust ning seetõttu tööjaotusplaani kohaselt tema asendamise

vajadusest. Samuti ei nähtu vaidlustatud määrusest muid põhjendusi, miks lahendas Viru

Vangla taotluse kohtunik M. Lõbus, mitte Ü. Polluks.

13. Asjaolu, et Viru Vangla esitas taotluse esialgse õiguskaitse tühistamiseks haldusasjas

nr 3-20-726, mitte asjas nr 3-19-822, ei ole piisavaks põhjenduseks sisuliselt teise haldusasjaga

soetud taotluse lahendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul tulnuks halduskohtul lahendada

Viru Vangla taotlus haldusasja nr 3-19-822 raames seda kohtuasja menetleva kohtuniku poolt.

Nimelt sätestab HKMS § 11 lg 1 ls 1, et halduskohtus lahendab kohtunik haldusasja

ainuisikuliselt. Seega teeb see kohtunik otsustused ka asjas esitatud taotluste kohta. Vastavalt

ei ole teistel sama kohtu kohtunikel üldjuhul õigust teha asjas menetlustoiminguid. Sellega on

tagatud muu hulgas menetlusosalise õigus teada, kes tema kohtuasja läbi vaatab ning esitada

taandus kohtukoosseisu vastu.

14. Eelnevale tuginedes tuleb Tartu Halduskohtu 5. mai 2020. a määrus tühistada osas, millega

halduskohus tühistas Tartu Ringkonnakohtu 6. mai 2019. a määruse resolutsiooni p-ga 3

haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse ja saata asi uueks arutamiseks

halduskohtule.

15. M.M. taotleb määruskaebuses, et kohus nõuaks välja tervisekaardi ja info jalutamiste kohta

perioodi 23. aprill 2020 kuni 20. mai 2020 osas. Käesolevas menetlusetapis ei pea

ringkonnakohus vajalikuks nimetatud taotlust rahuldada. Kohus lähtus vangla arsti 25. aprilli

2020. a sissekandest, et M.M. ei vaja velotrenažööri kasutamise võimalust. Seega ei ole usutav,

et vangla arst on perioodil 23. aprill kuni 20. mai 2020 teinud vastupidise otsuse. Sellisest

asjaolust ei ole kohut teavitanud ka Viru Vangla oma vastuses määruskaebusele.

(allkirjastatud digitaalselt)