2-19-11714/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. juuni 2020, Tallinn,

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-11714

Tsiviilasi

YY hagi CC vastu elatise nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 6. jaanuari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

CC apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1620 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada poolte 14. mai ja 21. mai 2020 taotlused ning võtta viidatud kuupäevade

menetlusdokumentide lisad tsiviilasja toimikusse.

2. Pärnu Maakohtu 6. jaanuari 2020 otsus tühistada osas, milles hagi rahuldati ja

määrati otsuse täitmise kord. Parandada samas otsuses viga tsiviilasja numbris ja

lugeda õigeks number 2-19-11714. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

3. Jätta hagi tervikuna rahuldamata.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (5)

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. YY (hageja) esitas 5. augustil 2019 Pärnu Maakohtule hagi CC (kostja) vastu elatise

nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise õpingute ajaks alates 2. juulist 2019 summas

270 eurot kuus kuni õppeasutuse lõpetamiseni või 21-aastaseks saamiseni.

1.1. Hageja sai 2. juulil 2019 täisealiseks. Hageja elab koos ema ja tema elukaaslasega

Pärnumaal ning õpib XXX (edaspidi: kool). Kostja on hageja isa, kes elab eraldi Hiiumaal.

Hageja täisealiseks saamiseni maksis kostja hagejale elatist 270 eurot kuus.

1.2. Hageja täpsustatud arvestuste kohaselt on tema igakuised vajadused keskmiselt 540 eurot

(sh

toit

170 eurot;

koolitoit

75 eurot;

riided

60 eurot;

eluasemekulu

120 eurot;

meelelahutuskulu 30 eurot; hügieenitarbed 20 eurot; tervishoiukulu35 eurot; majapidamis-

tarbed 30 eurot; sidekulu 10 eurot). Peamiselt kannab kulud praegu ema elukaaslane, kuna ema

on hagi esitamise ajal töötu. Alates hageja täisealiseks saamisest kostja tema ülalpidamises ei

osale.

1.3. Hageja ei saa ise tööl käia. Esiteks toimub koolitöö päevases õppevormis ja tööl

käimiseks ei jää aega. Teiseks on tal diagnoositud XXX, mis samuti takistab töö leidmist. Kuigi

hageja pangakonto kajastab mitmeid rahatehinguid, siis osaliselt on need omavahelised

ülekanded emaga ja muidu seotud hageja hobiga leida huvitavate seerianumbritega rahatähti.

1.4. Hageja leiab, et tal on õigus nõuda kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimummäras.

Ülalpidamiskulusid tõendada ta ei saa, sest ei kanna neid ise ja tšekid pole säilinud. Lisaks saab

eeldada, et hageja vajadused ei muutunud täisealiseks saamisel.

1.5. Kostjal on võimalik teha tööd, talle kuulub OÜ X osa ja ta osaleb selle juhtimises.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

2.1. Hageja nõue on ebaselge. Hageja pole tõendanud oma vajaduste ja tavalise elulaadi

ulatust. Kostja nõustus kohtuistungil, et vastav summa on 161 eurot kuus. Kostja enda kulutuste

kohta tõi ta esile, et need on 143 eurot kuus.

2.2. Kostja on osaliselt töövõimetu ja tal on teine, veel alaealine laps (edaspidi: teine laps).

Kostja tasub teisele lapsele elatist 100 eurot kuus ja tema pangakonto kaudu laekub teise lapse

eest lapsetoetus 60 eurot kuus. Kostjal puudub kinnisvara ja muu regulaarne sissetulek peale

töövõimetoetuse 235 eurot kuus. Kostja on OÜ X juhatuse liige, aga seda üksnes täitmaks nn

aktiivsuskohustust, mis on osalise töövõime puhul toetuse saamise eeldus. Tasu ta juhatuse

liikmena ei saa.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 6. jaanuari 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja alates 2. juulist 2019 igakuise elatise 180 eurot ja

1. jaanuari 2020 seisuga sissenõutavaks muutunud summa 1068 eurot. Maakohus määras

kindlaks otsuse täitmise korra ja tähtaja, mille kohaselt elatis tuli tasuda iga kuu 10. kuupäevaks

hageja pangakontole. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

3.1. Pooled ei vaidle, et kostja on täisealise hageja isa, hageja jätkab õpinguid koolis ja kostja

hagejale alates tema täisealiseks saamisest ülalpidamist ei anna.

3.2. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma mh täisealised

esimese astme ülenejad sugulased. PKS § 97 lg 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud

saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab keskhariduse omandamist gümnaasiumis. Seega

on kostjal kohustus hagejat ülal pidada, aga hageja ema elukaaslasel sellist kohustust pole.

3.3. Hageja vajadusi ei saa konkreetselt tuvastada, aga seni makstud 270 euro suuruse elatise

põhjal saab järeldada, et hageja harjumuspärane elulaad ja kulutuste summa on 540 eurot kuus

3 (5)

(= 2 × 270). Hageja esile toodud kulutused pole ülemäärsed, aga kostja vastuväite ulatus on

ebamõistlikult väike.

3.4. Eeldatavasti peavad vanemad kandma hageja ülalpidamiskulud võrdsetes osades.

Lähtudes kostja varasematest elatisemaksetest on kostja võimeline endiselt elatist maksma, sest

osaline töövõime tuvastati juba varem. Kostja pangakonto väljavõtte põhjal tuvastas maakohus,

et kostja tulu on igakuine töövõimetoetus 235 eurot ja peretoetus 60 eurot. Kostjale on tehtud

5. mail 2019 ülekanne 200 eurot ja 31. mail 2019 sai ta OÜ-lt X 557 eurot, selgitusega

„Majandusavansi jääk.“ Kostja püsikulud on väikesed ja nähtuvad väljavõttest üksnes osaliselt.

Hageja vanemad oma kulutuste jagamise osas leibkondade siseselt üsna võrdses seisus.

3.5. Hageja kontoväljavõttest nähtuvalt ei saa kulutusi ja finantskäitumist pidada mõistlikeks.

Täisealine hageja peab sissetuleku puudumisel suhtuma kulutustesse vastutustundlikumalt. Kui

piisavalt vahendid puuduvad, tuleb kulutusi vähendada või leida hobide ja meelelahutusega

seotud kulude kandmise jaoks õppimise kõrvalt minimaalne täiendav sissetulek.

3.6. Kokkuvõtvalt tuleb hageja harjumuspärane ja seni tagatud ülalpidamissumma 540 eurot

jagada võrdselt kolmeks osaks, mida kannavad ühetaoliselt nii hageja vanemad kui ka hageja

ise, st kostja kanda jääb 180 eurot kuus (= 540 : 3). See summa tuleb kostjalt alates hageja

täisealiseks saamisest välja mõista. Kuni 1. jaanuarini 2020 on nõue muutunud sissenõutavaks

summas 1068 eurot (= 5 × 180 + 180 : 30 × 28).

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas

tühistada ja uue otsusega jätta kas hagi tervikuna rahuldamata või saata asi maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Menetluskulud palub kostja panna poolte endi kanda.

Kostja leiab jätkuvalt, et maakohus lahendas ebaselge hagi ja hageja ei tõendanud peamiseid

asjaolusid – oma vajadusi ja suutmatust endale ise sissetulekut teenida. Kostjal puudub nii

sissetulek peale töövõimetustoetuse kui ka võimalus seda teenida.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel hagi

rahuldamise ja otsuse täitmise korra kindlaksmääramise osas tühistada. Ringkonnakohus saab

teha uue otsuse, millega jätab hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse,

aga pooled kannavad ise oma menetluskulud mõlemas kohtuastmes.

7. Vastavalt ringkonnakohtu 6. mai 2020 määruses tehtud ettepanekutele esitasid mõlemad

pooled seisukohti ja lisasid neile dokumente. Teineteise taotlustele pooled vastuväiteid ei

esitanud. Ringkonnakohus rahuldab poolte taotlused.

8. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et hagi ei saa ka osaliselt rahuldada. See toob

kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise hagi rahuldamise osas.

8.1. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja isa, st tal on PKS §-st 96 tulenev ülalpidamis-

kohustus hageja kui oma poja suhtes. Samuti ei vaidle pooled, et hageja on täisealine ja õpib

üldhariduskoolis, st võib nõuda kostjalt elatist PKS § 97 p 2 alusel kuni 21-aastaseks saamiseni.

See tingimus pole veel saabunud.

8.2. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama

õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lg 2 kohaselt

arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema

võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi.

4 (5)

8.3. Maakohus lähtus ekslikult eeldusest, et hageja igakuised vajadused ja tavaline elulaad

vastavad kulutustele summas 540 eurot. Selline eeldus ei ole õige, sest hageja on täisealine.

PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ei saa kohaldada täisealiseks saanud

õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes, st täisealiseks saanud laps ei ole vabastatud

kohustusest tõendada oma vajadusi ka juhul, kui ta nõuab miinimumelatist (Riigikohtu

19. oktoobri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10). Maakohus viitas neile normidele

ja kohtupraktikale õigesti, aga jättis need sisuliselt kohaldamata. Niisiis tuli hagejal tõendada

oma igakuiste vajaduste ja tavalisele elulaadile vastavate kulutuste suurus. Kostjal oli võimalik

näidata, et tegelikult on vajadused väiksemad.

8.4. Hageja tõi esile, et tema vajadused ja tavaline elulaad vastavad summale 540 eurot kuus.

Kostja nõustus sellest summaga 161 eurot kuus. TsMS § 231 lg 2 esimese lause kohaselt ei vaja

poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Seega

ei pidanud hageja tõendama oma vajadusi ega tavalist elulaadi kuni kostja nõustutud summani.

Sellest suuremas summas vajadusi ega tavalist elulaadi hageja ei tõendanud. Hageja

pangakonto väljavõttest (dtl 42–51) ei nähtu, et ta kulutaks enda ülalpidamiseks sedagi summat,

millega kostja nõustus. Seni alaealise lapse ülalpidamiseks makstud elatise summast ei saa

vaikimisi järeldada, et see kajastab lapse elulaadi, kui puuduvad tõendid, kuidas ühe vanema

arvelt teisele kantud raha tegelikult kasutati. Kokkuvõtvalt ei võimalda asjas esitatud tõendid

hinnata hageja vajadustele ja elulaadile vastavat summat ning lähtuda tuleb kostja õigeksvõtuga

määratletud piiridest, st summast 161 eurot kuus.

8.5. Maakohus tuvastas, et kostja regulaarne sissetulek on töövõimetoetus. Toetuse summa oli

2019. aastal kostja pangakonto väljavõtete järgi kuni 243,67 eurot kuus (dtl 35, 78–80). Samast

nähtuvad muud sissetulekud on kas ühekordsed või otseselt seotud teise lapsega (lapsetoetus),

mida ei saa võtta arvesse hageja ülalpidamise kohustuse suuruse hindamisel. Ringkonnakohus

leiab, et kostja esitatud töövõimekaart (dtl 31), töövõimetoetuse määramise otsused (dtl 32–34,

81–84) ja perearsti tõend (dtl 151) tõendavad piisavalt, et kostjal puudub reaalne võimalus

teenida töist sissetulekut. Kostja esitas dokumendid ka selle kohta, et juhatuse liikmena

tegutsemise eest ta tasu ei saa ja praegu juhitaval ühingul üldse tegevus puudub (dtl 152, 153).

Töövõimetoetuse seaduse § 12 lg 1 järgi on osalise töövõimega isikule töövõimetoetuse

maksmise eeldus tema teatav aktiivsus, milleks p 4 kohasel on piisav tegutsemine juriidilise

isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Seega ei saa kostjale ette heita rolli juhatuse

liikmena ilma selle eest tasu saamata.

8.6. Vaidlust pole selles, et kostja maksab teise lapse ülalpidamiseks 100 eurot igakuist elatist

ja tema enda ülalpidamiskulu on 143 eurot kuus. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist

saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile

ülalpidamist andma, siis eelistatakse mh alaealist last teistele lastele. Sellest järeldub, et kostja

peaks osalema hageja ülalpidamises eelkõige tema enda kulutada jääva sissetuleku arvel, mis

saadakse kostja tuludest teise lapse elatise lahutamise teel ja milleks kujuneb 135 eurot (= 235

– 100).

8.7. PKS § 102 lg 1 järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui PKS § 102 lg 2 välistab selle

piirangu alaealise lapse ülalpidamise osas, siis täisealise hageja puhul see säte ei kohaldu.

Ringkonnakohus leiab, et kui kostja vajadustele vastavad kulud on 143 eurot ja hageja puhul

161 eurot, aga kostjale jääb pärast teise lapse elatise tasumist 135 eurot, siis kahjustaks hageja

ülalpidamiskulude kandmiseks elatise maksmine igal juhul kostja enda tavalist ülalpidamist.

Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks tuvastada, kas hageja vanemad peavad täitma

ülalpidamiskohustust hageja suhtes võrdselt. Siiski ei nähtu hageja ema kohta esitatud

7. augusti 2019 Eesti Töötukassa teatisest (dtl 13), et ta oleks olnud töötu kauem kui alates

29. juulist 2019 kuni teatise väljastamiseni.

5 (5)

8.8. PKS § 103 lg 1 alusel saab kostja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist

ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, kui kohustuse täitmist on äärmiselt ebaõiglane

nõuda. Selle sätte punktides sisaldub näidisloetelu ebaõiglastest olukordadest, p 1 kohaselt

kuulub nende hulka juhtum, kui ülalpidamist saama õigustatud isiku abivajadus tekkis tema

ebamõistliku käitumise tagajärjel.

Hageja ei selgitanud, miks õppis ta täisealiseks saades veel 10. klassis. Kooli tõendite (dtl 4,

12) kohaselt toimub õpe päevases mittestatsionaarses vormis. Ringkonnakohus ei nõustu

hagejaga, et õppimine takistab täielikult tööl käimist. XXX põhimääruse § 3 lg 1 järgi pakub

kool mittestatsionaarset õpet. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 22 lg 3 kohaselt on

mittestatsionaarne õpe täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on

võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Sama paragrahvi viies

lõige võimaldab õpilase nõusolekul koolikoormust vähendada ja üheksas lõige kohustab tema

tööandjat andma õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. Viidatud

normid ei võimalda eeldada, et koolis õppimine takistab hagejal töötamist. Samuti ei nähtu

maakohtu nõudel esitatud ambulatoorsest epikriisist (dtl 87), et hagejal diagnoositud haigus

takistaks õpingute kõrval teha tööd.

PKS § 103 lg-st 1 ei tulene, et ebaõiglus võiks lähtuda ainult ülalpidamist saama õigustatud

isikuga seotud asjaoludest, st saab arvesse võtta kostja tervislikku ja majanduslikku olukorda.

Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 8.5, et kostjal puudub halvast tervislikust olukorrast

tingituna reaalne võimalus teenida töist sissetulekut ja tema tegelik sissetulek on väga väike.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et hagejal on suuremad võimalused tööle asuda ja katta

ise oma ülalpidamiskulutused. Õige on kosja osundatu, et hageja pangakonto väljavõttest

nähtub talle 2831,05 euro laekumine ca kolme kuu jooksul. Hageja ei tõendanud oma väiteid,

et ta ei saa laekunud raha kasutada enda ülalpidamisemiseks, hageja enda kirjalik ega suuline

seletus ei ole tõendina kohased. Tuvastatud asjaoludel tuleb osaliselt töövõimetu kostja PKS

§ 103 lg 1 alusel vabastada täisealise hageja ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada.

8.9. Eeltoodud kaalutlustel ei saa kostjalt hageja kasuks välja mõista elatist, sh tagasiulatuvalt

ajavahemiku eest alates täisealiseks saamisest kuni hagi esitamiseni. Maakohtu otsus hagi

osalise rahuldamise kohta tuleb tühistada, seda nii igakuise summa kui ka 1. jaanuarini 2020

välja arvutatud summa osas. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud otsuse resolutsioon oli

sõnastatud mõneti eksitavalt, sest p-s 2 mõisteti välja elatis alates 2. juulist 2019 ja p-s 3 kindel

summa, aga resolutsioonist ei nähtu, et p 3 käsitleks sama elatist nagu p 2. Mõlema otsustuse

tühistamise tõttu ei ole vaja kõnealust vastuolu eraldi kõrvaldada.

9. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis tuleb maakohtu otsus tühistada täitmise korra

kindlaksmääramise osas. Kostja juhtis tähelepanu, et otsuses on märgitud ilmselt ekslikult asja

number. Hageja ei esitanud vastuväiteid ja selle vea saab ringkonnakohus parandada.

10. Ringkonnakohtu hinnangul on õiglane ja põhjendatud jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4

alusel kummagi poole enda kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib kohus

resolutsioonis kõigi menetluskulude jaotuse. Maakohus põhjendas samasugust kulujaotust

TsMS § 164 lg-ga 1, aga see ei ole korrektne. Käesolevas asjas oli vaidlus ülalpidamisasjas

(TsMS § 103 lg 4), mitte aga abieluasjas (TsMS § 102 lg 1) või põlvnemisasjas (TsMS § 103

lg 1). Lisaks lähtus maakohus ekslikust eeldusest, et vaidluse sai lahendada lihtsustatud korras

TsMS § 405 lg 1 järgi. Hagi hind ületas selles sättes märgitud piirmäära ja elatise nõude puhul

poleks niigi kohane lähtuda üheksa kuu eest nõutava summast (vt nt Riigikohtu 9. juuni 2017

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 16 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Tsiviilasja

hind ringkonnakohtus on TsMS § 137 lg 1 ja § 129 lg 2 alusel 1620 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm