2-19-20189/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis protsendina
Legislator headnote
AI generated2-19-20189/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis protsendina
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
TAGASELJAOTSUS
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Otsuse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus
Tsiviilasja number
2-19-20189
Tsiviilasi
PlusPlus Capital AS hagi Marius Metsaots vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
587,45 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,
asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn); lepinguline
esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post
tarvo.ilves@plusplus.ee )
Kostja:
Marius
Metsaots
(isikukood
XXX,
kohtudokumendid
edastatud
väljaande
Ametlikud
Teadaanded kaudu)
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi Marius Metsaots vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
2. Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus
198,86 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks
muutunud viivis 48,93 eurot, kokku 272,79 eurot.
3. Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis protsendina
põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 198,86 eurot täitmiseni VÕS
§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS hagi käsitlustasu 70 euro ja sellelt
arvestatud viivise väljamõistmiseks.
5. Jätta menetluskulud PlusPlus Capital AS kanda 47% ulatuses ja Marius Metsaotsa
kanda 53% ulatuses.
6. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot.
7. Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskuluna
119,25 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude
täieliku tasumiseni.
8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
18.12.2019 esitas PlusPlus Capital AS Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt
välja mõista põhivõlgnevuse 276,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 215,51 eurot,
sissenõudekulud 25 eurot ning viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 276,34 eurot
tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas.
Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel XX.XX.XXXX
sõlmitud liitumisleping nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX ja
XX.XX.XXXX sõlmitud osamaksetega vara müügileping. Kostjal on tasumata 01.19.2016
arve nr XXX summas 28,68 eurot tasumise tähtajaga 18.09.2016, 01.10.2016 arve nr. XXX
summas 37,99 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016, 01.11.2016 arve nr. XXX summas 40,01
eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016 ja 01.12.2016 arve nr. XXX summas 169,68 eurot, tasumise
tähtaeg 18.12.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõude koos
kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.
Hageja edastas 05.02.2018 kostjale aadressil XXX teatise nõude loovutamise kohta. Samale
aadressil on hageja väljastanud kostjale 01.04.2018, 01.05.2018, 01.06.2018 võlanõude
teatised ja 15.08.2018 hagihoiatuse.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile
vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses
märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel
loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 29.02.2020 avalikult kätte
toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus
leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega
osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-
le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus
tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70, mis
kajastub arvel nr XXX. Käsitlustasu tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara
müügilepingu tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi
poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud
kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga
tasumist. Kohus leiab, et nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on
tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on
kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust
ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS §
42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt
Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta
lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning
arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks.
Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele arve nr XXX alusel summas
37,48 eurot, arve nr XXX alusel summas 27,41 eurot, arve nr XXX alusel summas 96,03 eurot
ja arve nr XXX alusel summas 37,94 eurot, kokku 198,86 eurot.
Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult
tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline
tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset
seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline
viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,
kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.
Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt
maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus
leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §
42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on hagejal
õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas). Arvestades
eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks
muutunud viivis 48,93 eurot: arve nr XXX summas 37,48 tasumisega viivitamise eest alates
19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 9,48 eurot, arve nr XXX summas 27,41 tasumisega
viivitamise eest alates 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 7,11 eurot, arve nr XXX alusel
summas 96,03 tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2016 kuni 16.12.2019 summas 23 eurot
ja arve nr XXX summas 37,94 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.11.2016 kuni
16.12.2019 summas 9,34 eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest so
198,86 eurolt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses
ettenähtud ulatuses.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja
kanda 47% ulatuses ja kostja kanda 53% ulatuses.
Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ning lepingulise
esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus
leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 200 eurot ning
lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades
tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides (hagiavaldus) esitatud
õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS
§ 175 lg 1 mõttes summas 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja
kasuks välja mõistmisele 119,25 eurot (225 x 0,53).
Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS
§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/
Zakaria Nemsitsveridze
Kohtunik