Legislator Case Law & Legislation
2-19-20189/6 AI generated

2-19-20189/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-19-20189/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis protsendina

Legislator headnote

AI generated

2-19-20189/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis protsendina

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. juuni 2020. a, Tartu kohtumaja, lihtmenetlus

Tsiviilasja number

2-19-20189

Tsiviilasi

PlusPlus Capital AS hagi Marius Metsaots vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

587,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806,

asukoht Tartu maantee 83-601, Tallinn); lepinguline

esindaja Tarvo Ilves (PlusPlus Legal OÜ, e-post

tarvo.ilves@plusplus.ee )

Kostja:

Marius

Metsaots

(isikukood

XXX,

kohtudokumendid

edastatud

väljaande

Ametlikud

Teadaanded kaudu)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PlusPlus Capital AS hagi Marius Metsaots vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks põhivõlgnevus

198,86 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ja 16.12.2019 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 48,93 eurot, kokku 272,79 eurot.

3. Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks viivis protsendina

põhinõudelt alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 198,86 eurot täitmiseni VÕS

§ 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta rahuldamata PlusPlus Capital AS hagi käsitlustasu 70 euro ja sellelt

arvestatud viivise väljamõistmiseks.

5. Jätta menetluskulud PlusPlus Capital AS kanda 47% ulatuses ja Marius Metsaotsa

kanda 53% ulatuses.

6. Määrata PlusPlus Capital AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 225 eurot.

7. Välja mõista Marius Metsaotsalt PlusPlus Capital AS-i kasuks menetluskuluna

119,25 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude

täieliku tasumiseni.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

18.12.2019 esitas PlusPlus Capital AS Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt

välja mõista põhivõlgnevuse 276,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 215,51 eurot,

sissenõudekulud 25 eurot ning viivise alates 17.12.2019 kuni põhinõude summas 276,34 eurot

tasumiseni viivise määraga 0,07% päevas.

Hagiavaldusest nähtuvalt nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS-i vahel XX.XX.XXXX

sõlmitud liitumisleping nr XXX, XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX ja

XX.XX.XXXX sõlmitud osamaksetega vara müügileping. Kostjal on tasumata 01.19.2016

arve nr XXX summas 28,68 eurot tasumise tähtajaga 18.09.2016, 01.10.2016 arve nr. XXX

summas 37,99 eurot, tasumise tähtaeg 18.10.2016, 01.11.2016 arve nr. XXX summas 40,01

eurot, tasumise tähtaeg 18.11.2016 ja 01.12.2016 arve nr. XXX summas 169,68 eurot, tasumise

tähtaeg 18.12.2016. Elisa Eesti AS loovutas kostjaga sõlmitud lepingust tulenevad nõude koos

kõrvalnõuetega kostja vastu 01.02.2018 hagejale.

Hageja edastas 05.02.2018 kostjale aadressil XXX teatise nõude loovutamise kohta. Samale

aadressil on hageja väljastanud kostjale 01.04.2018, 01.05.2018, 01.06.2018 võlanõude

teatised ja 15.08.2018 hagihoiatuse.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel

loeb kohus hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 29.02.2020 avalikult kätte

toimetatuks dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus

leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-

le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Hagiavalduse kohaselt sisaldas kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu summas 70, mis

kajastub arvel nr XXX. Käsitlustasu tasumise kohustus tulenes osamaksetega vara

müügilepingu tingimustest, mille kohaselt kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi

poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS-il õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud

kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga

tasumist. Kohus leiab, et nimetatud osamaksetega vara müügilepingu tingimus on

tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on

kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust

ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus leiab, et nimetatud tingimus on VÕS §

42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. Osamaksetega vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt

Elisa Eesti AS-il oli õigus nõuda käsitlustasu tasumist, toob kaasa tarbija kohustuse maksta

lepingu lõpetamisel käsitlustasu kindlaks määratud summas, sõltumata kahju tekkimisest ning

arvestamata tegelikku kahju suurust. Käsitlustasu 70 eurot tuleb pidada ebamõistlikult suureks.

Eeltoodut arvestades kuulub hageja põhinõue rahuldamisele arve nr XXX alusel summas

37,48 eurot, arve nr XXX alusel summas 27,41 eurot, arve nr XXX alusel summas 96,03 eurot

ja arve nr XXX alusel summas 37,94 eurot, kokku 198,86 eurot.

Riigikohus on 10.05.2016 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et eelduslikult

tuleks võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavalduse kohaselt vastavalt Elisa üldtingimuste p-le 7.10 on Elisal õigus nõuda kostjalt

maksete mittetähtaegselt tasumisel viivist 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohus

leiab, et viivisemäär 0,07% päevas (25,55% aastas) on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja §

42 lg 1 järgi tühine, kuna ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Seega on hagejal

õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (8% aastas). Arvestades

eeltoodut, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hagi esitamise aja seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 48,93 eurot: arve nr XXX summas 37,48 tasumisega viivitamise eest alates

19.10.2016 kuni 16.12.2019 summas 9,48 eurot, arve nr XXX summas 27,41 tasumisega

viivitamise eest alates 19.09.2016 kuni 16.12.2019 summas 7,11 eurot, arve nr XXX alusel

summas 96,03 tasumisega viivitamise eest alates 19.12.2016 kuni 16.12.2019 summas 23 eurot

ja arve nr XXX summas 37,94 eurot tasumisega viivitamise eest alates 19.11.2016 kuni

16.12.2019 summas 9,34 eurot. Edasi mõistab kohus välja viivise protsendina põhinõudest so

198,86 eurolt alates 17.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel hageja

kanda 47% ulatuses ja kostja kanda 53% ulatuses.

Hageja palub kostjalt menetluskuluna välja mõista tasutud riigilõivu 125 eurot ning lepingulise

esindaja kulu 420 eurot (ajakulu 3,5 tundi, tunnihind 100 eurot, ilma käibemaksuta). Kohus

leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud 225 euro ulatuses – riigilõiv 200 eurot ning

lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 100 eurot (TsMS § 175 lg 1). Arvestades

tsiviilasja keerukust ja mahtu ning hageja menetlusdokumentides (hagiavaldus) esitatud

õiguslikke põhjendusi, on kohtu hinnangul õigusabikulud põhjendatud ja vajalikud TsMS

§ 175 lg 1 mõttes summas 100 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, kuulub kostjalt hageja

kasuks välja mõistmisele 119,25 eurot (225 x 0,53).

Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik