1-20-3047/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

10. juuni 2020 Kohtuasja number 1-20-3047 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik Kohtuasi kriminaalasi B.E (isikukood XXX) süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 11. mai 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav B.E, apellatsioon

RESOLUTSIOON

Jätta B.E apellatsioon Tartu Maakohtu 11. mai 2020 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada see apellandile.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja, kolmanda isiku või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA

1. Prokuratuur, süüdistatav B.E ja tema kaitsja Rainer Objartel sõlmisid

11. mail 2020 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe B.E süüditunnistamiseks ja karistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi. Kokkuleppes märgiti muu hulgas, et B.E peab maksma sundraha 438 eurot ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu 146,40 eurot ning et KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb tal menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Tartu Maakohtu 11. mai 2020 otsusega tunnistati B.E nimetatud kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Samuti mõistis maakohus B.E-lt riigi kasuks välja sundraha 438 eurot ja kaitsjatasu 146,40 eurot. Kohus määras ka, et B.E-l tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel tasuda menetluskulud ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

3. Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.E . Ta märgib, et ei nõustu menetluskulude, sh advokaaditasude, suurusega. Ta palub menetluskulu välja mõista väiksemas määras.

Ringkonnakohtu seisukoht

4. Maakohtu vaidlustatud kohtuotsus on tehtud kokkuleppemenetluses. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada

2(2) apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29. märtsist 2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016 määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3)

5. Ringkonnakohus leiab, et B.E-l ei ole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust temalt maakohtu otsusega menetluskulu katteks välja mõistetud summa suurust vaidlustada. B.E apellatsioonist ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et esimese astme kohus võis temalt menetluskulu hüvitist välja mõistes rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Mingitki minetust ei tuvasta ringkonnakohus ka ise. Tartu Maakohus mõistis 11. mai 2020 otsusega B.E-lt välja menetluskulu sundraha

438 eurot ja kaitsjatasu 146,40 eurot, ehk sama summa, milles prokuratuur, B.E ja tema kaitsja olid eelnevalt kokku leppinud. Kokkuleppele vastab ka maakohtu otsustus, mille kohaselt peab süüdistatav tasuma menetluskulu ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Lisaks tuleb märkida, et Tartu Maakohtus 11. mail 2020 toimunud kohtuistungil on B.E öelnud, et kokkulepe on talle arusaadav, see oli sõlmitud tema vaba tahte kohaselt ja ta soovib selle kinnitamist kohtu poolt.

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Eeltoodust tulenevalt ei ole B.E-l KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust Tartu Maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada. Seetõttu tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

(allkirjastatud digitaalselt)