Legislator Case Law & Legislation
1-09-10513/7 AI generated

1-09-10513/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

Case Number 1-09-10513/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Süüdi mõista Vassili Ljantsevitš KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud. KarS § 73 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Vassili Ljantsevitš ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Legislator headnote

AI generated

1-09-10513/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja: KarS § 73 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Vassili Ljantsevitš ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Keywords

AI generated
breach of professional secrecy restrictive measures against Russia mild depressive episode life annuity contract electronic identity wrist injury
AI generated
1-21-7975/5
Tunnistada Sergei Vatutin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sergei Vatutini karistusaja hulka tema eelvangistuses viibimise aeg 17.04.2021, s.o 1 päev ja lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
1-18-6378/7
september 2018 kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-18-6378 (17249000265) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses V.L süüdistatuna KarS § lg 1 4 (neli jooksul arS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi ) kuu kohustades V.L tasuma igakuiselt hiljemalt 15-ndaks alates 2018. kuupäevaks a oktoobrist rahalise karistuse katteks
1-08-15703/2
Süüdistus Vitali Paršin’it süüdistatakse selles, et tema, viibides 20.04.2008.a kella 09.00 ajal Tallinnas xxx asuvas korteris tungis kallale L S’ile, haarates teda kätest kinni, tiris teda läbi kogu korteri ja lükkas igale poole, pannes sellega toime valu tekitanud kehalise väärkohtlemise ja põhjustades kannatanule kehavigastusi ja füüsilist valu. 21.04.2008.a. õhtul samas kohas Vitali Paršin tungis kallale L S’ile, haaras kätest kinni ja lükkas mitu korda vastu erinevaid pindu, põhjustades kehavigastusi ja füüsilist valu. 22.04.2008.a. kella 20.30 ajal samas kohas Vitali Paršin tungis kallale L S’ile, haaras kätest kinni ja lükkas mitu korda vastu erinevaid pindu, põhjustades kehavigastusi ja füüsilist valu. Seega Vitali Paršin pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, seal hulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
1-08-8590\5
august 2008.a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola Tõlk Regina Laiapea Prokurör Kristi Keldo Kriminaalasja number 1-08-8590 (08260100053) Kriminaalasi Süüdi tunnistada L.L KarS § 263 p. 1 järgi ning mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust.
1-12-3659/4
Vassili Ferentjuk, ik 37610296512, emakeeleks vene keel, valdab eesti keelt vabalt, kodakondsuseta, põhiharidusega, eluk.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2010.a. Tallinnas

Kohtunik Aime Ivanson

Sekretär Maire Viksi

Tõlk Anneli Helmann

Prokurör Õnne Neare-Vaarmann

Kaitsja Oleg Nišajev

Süüdistatav VASSILI LJANTSEVITŠ, isikukood 35901170285, kriminaalkorras karistamata, kindel elukoht puudub, töökoht puudub

Süüdistus KarS § 121

Menetluse liik üldmenetlus

RESOLUTIIVOSA

Süüdi mõista Vassili Ljantsevitš KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 8 kuud.

KarS § 73 lg 1 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui Vassili Ljantsevitš ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista Vassili Ljantsevitšilt riigituludesse sundraha – 1,5 palga alammäära – 6525.- krooni.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta määratud korras kaitsjale makstud tasu 1292.10 krooni riigi kanda.

Kriminaalasi nr. 1-09-10513

Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele selgitusse märkida: „nimi, kriminaalasja kohtunumber 1-09-10513 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“.

Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega

SÜÜDISTUS Vassili Ljantsevitšit süüdistatakse selles, et tema 13.12.2008.a. kella 24 paiku, viibides korteris aadressil Tallinn, Xxx, olles alkoholijoobes, eesmärgiga kahjustada teise inimese tervist, lõi tahtlikult mitu korda rusikaga EAnäoja kõhupiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

Samuti tema, 14.12.2008.a. kella 14 paiku, viibides korteris aadressil Tallinn, Xxx, eesmärgiga kahjustada teise inimese tervist, lõi tahtlikult mitu korda rusikaga EA näoja kõhupiirkonda, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Vastavalt SA PER Mustamäe Korpuse EMÜ poolt 14.12.2008 väljaantud patsiendikaardile diagnoositi EA peksmise tulemusel näokolju põrutus lõua piirkonnas, rinnaku piirkonna põrutus ja mõlema käsivarre marrastused, põrutused.

Oma sellise tegevusega pani Vassili Ljantsevitš toime teise inimese peksmise, kahjustades sellega tema tervist ning põhjustades talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Vassili Ljantsevitš ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, sest tema EA suhtes 13.detsembril ega 14.detsembril 2008.aastal vägivalda ei tarvitanud. Tema arvates endine naine ja poeg šantažeerivad teda, tahavad, et ta end korterist välja kirjutaks, vastasel juhul lubasid ta vangi panna. Poeg tunnistab tema vastu ka sellepärast, et ema ostis talle arvuti. Süüdistatava ütluste kohaselt vaatas ta 13.detsembri öösel kella kolmeni kodus televiisorit. Endine abikaasa tuli koju kella kahe paiku. Ta küsis vaid, et miks naine nii hilja tuleb, aga ei löönud naist. Ka järgmisel päeval oli kõik rahulik, kõik olid kodus, keegi kuskil ära ei käinud, naist ta ei löönud ja naisel kehavigastusi ei näinud.

Vaatamata süüdistatava poolt kuriteo eitamisele, on Vassili Ljantsevitšile süüdistuses etteheidetavad teod tõendamist leidnud kannatanu EA ja poja AL ütlustega. Kannatanu ütluste kohaselt tuli ta 13.detsembril 2008.a. koju kella 24 ajal. Vassili Ljantsevitš magas, kuid ärkas poole tunni pärast ja hakkas teda riidlema, sõimama ning peksma. Mees oli alkoholijoobes ja lõi teda rusikatega paar korda kõhtu ja vastu rindu. Sel korral ta politseisse ei pöördunud. 14.detsembril 2008.a. oli kannatanu päeval kodus. Kella kahe ajal tuli koju Vassili Ljantsevitš. Seekord oli ta kaine, kuid oli väga tige. Võttis kannatanul kätest kinni ning lõi mitu korda tugevasti vastu alalõuga ning vastu nägu. Löökide tagajärjel läksid silm ja rind siniseks ja kõht hakkas valutama. Seekord otsustas ta arsti juurde minna, vigastused fikseerida ja hiljem politseisse pöörduda. Kannatanu ja süüdistatava poeg, tunnistajana kohtus üle kuulatud Aleksei Ljantsevitš kinnitas kannatanu ütlusi 14.detsembril 2008.a. toimunu kohta. Ta käis päeval trennis ning tulnud kella kahe ajal koju, kuulis kuidas vanemad riidlesid. Vaadanud elutuppa, nägi ta isa ühe käega hoidmas emal kätest ja teise käega ema löömas vastu rinda ja kõhtu. Kui isa teda märkas, lõpetas löömise Hiljem nägi ta ema punetavaid käsi ja kõhtu. Ema lubas seekord arsti juurde minna. 14.detsembril 2008.a. saadud vigastusi tõendab SA Põhja –Eesti Regionaalhaigla poolt 14.12.2008.a. välja antud patsiendikaart. Sellel dokumendil on märgitud EA vigastusteks näokolju põrutus lõua piirkonnas, rinnaku piirkonna põrutus ja mõlema käsivarre põrutus ja marrastused.

Kuigi süüdistatav EA löömist ei tunnistanud ja leidis, et kannatanu ja tunnistaja valetavad tema peale, et ta end korterist välja kirjutaks, leiab kohus, et nende tõendite väljajätmine tõendite kogumist ei ole põhjendatud. Ei ole usutav, et kannatanu tegi endise abikaasa peale teadvalt vale kaebuse ja andis koos pojaga teadvalt valeütlusi, kartmata kriminaalvastutusele võtmist vale ilmsikstuleku korral. Kannatanu väitis kohtuistungil, et on vägivalla Vassili Ljantsevitšile andestanud ja palub talle mõista nii kerge karistuse kui vähegi võimalik. Lisaks eeltoodule ei oleks endise abikaasa kriminaalkorras karistamine talle niikuinii korterit andnud, sest vara jagamisel ei arvestata seda, kas keegi omanikest on kriminaalkorras karistatud või mitte. Kuna patsiendikaart tõendab EA14.12.2008.a. kehavigastuste olemasolu, siis ei ole usutav ka see, et 14.detsembril 2008.a. tekitas EAle vigastused keegi teine isik ja ta ajab nende tekitamise süüdistatava kaela. Vägivalla tarvitamist nägi pealt nende poeg. Eeltoodu alusel on kohus veendunud, et nii kannatanu kui tunnistaja rääkisid kohtus tõtt ja Vassili Ljantsevitši poolt KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud, välja arvatud 13.detsembri episoodis näkku löömine. Kannatanu ütluste kohaselt lõi Vassili Ljantsevitš teda 13.detsembri öösel kõhtu ja vastu rinda. See aga ei mõjuta kuriteo kvalifikatsiooni. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest on peksmine toime pandud kavatsetult.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist ja süüdlase isikut. Kuigi KarS § 121 sanktsioon võimaldab karistada ka rahalise karistusega, on kohus seisukohal, et see ei ole otstarbekas. Süüdistataval puudub kindel elukoht, ei tööta, seega puudub võimalus rahalise karistuse tasumiseks. Kohtu arvates tuleb teda karistada vangistusega. Võttes arvesse kannatanu seisukohta karistuse osas, samuti tekitatud vigastuste kergust ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, võib karistus olla alla santsiooni keskmist. Kuna aga puuduvad ka karistust kergendavad asjaolud ja vägivalla tarvitamine toimus kahel korral, ei pea kohus võimalikuks mõista miinimumilähedast vangistust. Vassili Ljantsevitš ei ole varem ei kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud, seega võib ta karistuse kandmisest tingimisi vabastada. Ka nõustub kohus prokuröriga, et katseajal ei ole vajalik tema üle seada kriminaalhooldaja järelevalvet.

Kohus juhindub KrMS § 306, § 309 lg 3, § 311-313.

Kohtunik