2-19-124295/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

8. juuni 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-124295

Tsiviilasi

A.A. hagi A.V. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

450 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.V.i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (kostja): A.V. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Roman Golovenko

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

seaduslik

esindaja

M.P.,

lepinguline esindaja Birgit Riivits

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 otsus osaliselt A.V.ilt A.A.i kasuks

väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsioon p 2), samuti hagi

rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1).

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1. Hagi rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista A.V.ilt A.A.i kasuks välja elatis 240 eurot alates 4. oktoobrist

2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis kuulub

ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o

elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast).

3. Muus osas jätta Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 otsus muutmata.

4. Lugeda Viru Maakohtu 17. veebruari 2020 otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks

järgmiselt:

„4.1 Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Välja mõista A.V.ilt A.A.i kasuks elatis 240 eurot kuus alates 4. oktoobrist

2019 kuni A.A.i täisealiseks saamiseni, kusjuures väljamõistetud elatis kuulub

ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o

elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast).

4.3. Jätta kummagi poole menetluskulud tema enda kanda.

4.4. Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks“.

5. Võtta tsiviilasja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (väljavõte

e-maksuametist töölepingu lõpetamise kohta, 28. jaanuari 2020 arstitõend ja Eesti

Töötukassa 30. jaanuari 2020 otsus töötuskindlustushüvitise määramise kohta), samuti

apellatsioonkaebuse vastusele lisatud tõendid (8. märtsi 2020, 23. märtsi 2020 ja 24. märtsi

2020 maksekorraldused).

6. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

7. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 4. septembril 2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

A.V.ilt (kostjalt) elatise saamiseks. Seoses nõudele vastuväite esitamisega lõpetas kohus 27.

septembril 2019 maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Viru Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 4. oktoobril 2019 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

enda kasuks välja elatis alates oktoobrist 2019 seaduses sätestatud miinimummääras.

Kohtuistungil täpsustas hageja, et taotleb elatise väljamõistmist alates 4. oktoobrist 2019.

Hagiavalduse kohaselt ei ela kostja hagejaga koos ega osale tema kasvatamises. Kostja maksab

elatist ebaregulaarselt ning mitte piisavalt. Kehtiv miinimumelatis on 270 eurot kuus. Praegusel

juhul ei esine alust elatise vähendamiseks. Kostja ei ole töövõimetu ja tal ei ole teisi lapsi. Kostja

kõrge intressimääraga väikelaenukohustus ei seondu hageja vajaduste katmisega. Kuna mõjuv

põhjus elatise vähendamiseks puudub, puudub ka alus elatise vähendamiseks peretoetuse võrra.

Hagejal on erivajadused. Hagejale on määratud astmast ja tsöliaakiast tingituna keskmine puue.

Sellest tulenevalt on hageja ülalpidamiskulud eakaaslastega võrreldes kõrgemad. Hagejale on vaja

osta astmaravimeid, käia Rakverest Tartus eriarstide visiitidel ning osta igapäevaselt kvaliteetset

ning tervislikule seisundile vastavat toitu.

3. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja maksab elatist hageja ema kontole (2019. aastal

summas 250 eurot kuus). Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja seega on

hagi esitatud alusetult. Praegusel juhul esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla

perekonnaseaduses (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kostja töötab XXXXXX OÜ-s, tema

keskmine töötasu on 900 eurot (neto). Kostjal on laenukohustus Coop Pank AS-i ees (220 eurot

kuus). Pärast elatise ja laenu mahaarvamist jääb kostjale 430 eurot. Hageja vajadused on osaliselt

kaetud peretoetusega. Hageja ülalpidamiseks kulub 560 eurot, seega rohkem, kui jääb kostjale.

Hageja ema ei ole esitanud tõendeid enda sissetuleku kohta. Elatis peaks olema 200 eurot.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus rahuldas 17. veebruari 2020 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

elatise alates 4. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 270 eurot kuus, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuus. Menetluskulud

jäid poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt ei pea hageja PKS § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras elatise

nõudmisel oma vajaduste suurust tõendama.

Maakohus leidis, et tegelikult saab kostja kätte 913 eurot 28 senti kuus ((brutotasu 1 037 eurot

35 senti – kogumispensionimakse 20 eurot 75 senti - maksuvaba tulu 500 eurot) – tulumaks 20%

+ maksuvaba tulu 500)). Kostjal ei esine töövõime kaotust. Teisi lapsi kostjal ei ole. Seega peab

kostja ülal pidama ennast ja hagejat. Kui kostja sissetulekust arvestada maha hageja poolt nõutava

elatise suurus 270 eurot 2019. aastal ja 292 eurot alates 2020. aastast, siis jäi kostjale 2019. aastal

643 eurot 28 senti kuus ja alates 2020. aastast 621 eurot 28 senti kuus.

Maakohus ei nõustunud kostja toodud metoodikaga, sest kostja on oma vajaduste rahuldamise

ulatuse välja toonud pärast laenukohustuse mahaarvamist. Kostja vajaduste rahuldamiseks kulub

igakuiselt vähemalt 621 eurot 28 senti. Kohtuistungil antud selgituse kohaselt hüvitab kostja

tööandja kostjale kütusekulud 100 eurot kuus. Kui ka seda summat arvestada, siis kostja vajaduste

rahuldamiseks jääb igakuiselt vähemalt 721 eurot 28 senti.

Kohtuistungil tehtud arvutuste järgi hageja vajadused moodustavad keskmiselt 645 eurot kuus

(elekter 25 eurot; vesi 5 eurot; prügi 5 eurot, toit 200 eurot, transport 10 eurot, sidekulud 15 eurot,

internet 7 eurot 50 senti, tervishoid 15 eurot, hügieenitarbed 50 eurot, koolitarbed 20 eurot, riided

ja jalatsid 100 eurot, muud kulud 100 eurot). Kostja ei nõustunud osa hageja ema poolt võetud

laenukohustusest hageja kohustusena arvestamisega ja nõustus hageja vajadustega keskmiselt

summas 540 eurot kuus. Eeltooduga on tuvastanud, et hageja vajadused ei ole elatise

minimaalmäärast väiksemad.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega

mõista kostja hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates 4. oktoobrist 2019 kuni hageja

täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt ei nõustu kostja maakohtuga selles, et kostja

varaline seisund võimaldab tal tasuda elatist hagis nõutud suuruses. Kostja tugines asjaolule, et on

mõjuv põhjus elatise vähendamiseks, samuti sellele, et seadusest tulenev elatise miinimummäär

on miinimumpalga kiire tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning ei vasta seetõttu

lapse keskmisele ülalpidamiskulude suurusele. Kostja palus arvestada ka seda, et osa hageja

vajadustest võib olla kaetud peretoetusega.

Kostja ja XXXXXX OÜ vahelised töösuhted olid lõpetatud 28. jaanuaril 2020. Töölepingu

lõpetamise aluseks oli töölepingu seaduse (TLS) § 88 l 1 p 2 ja põhjuseks kostja terviseseisund.

Kostja oli töötuna arvele võetud 30. jaanuaril 2020 ning talle oli määratud töötuskindlustushüvitis

perioodil 6. veebruarist 2020 kuni 30. jaanuarini 2021. Perioodil 6. veebruarist 2020 kuni 15. maini

2020 on hüvitise suurus 518 eurot 70 senti kuus.

Kostja soovib tugineda ka Riigikohtu seisukohtadele (3-2-1-174-16, p-d 11, 13, 14). Lähtudes

sellest, et last peavad ülal mõlemad vanemad ja nende ülalpidamiskulud on eelduslikult võrdsed,

saab järeldada, et hageja igakuised ülalpidamiskulud 2020. aastal on 644 eurot (292 x 2 + 60). See

summa on ebamõistlikult suur.

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt

kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2),

samuti hagi rahuldamise ulatuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1).

Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega: 1) hagi rahuldada osaliselt; 2) mõista kostjalt hageja

kasuks välja elatis 240 eurot kuus alates 4. oktoobrist 2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni,

kusjuures väljamõistetud elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumelatise määra ja/või

peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast arvatakse maha pool peretoetuseks

makstavast summast).

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustab maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise, mis

ületab 200 eurot. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud.

9. Koos apellatsioonkaebusega on kostja esitanud väljavõtte e-maksuametist töölepingu

lõpetamise kohta 28. jaanuaril 2020, Eesti Töötukassa 30. jaanuari 2020 otsuse

töötuskindlustushüvitise määramise kohta ning 28. jaanuari 2020 arstitõendi kostja

terviseprobleemide kohta. Apellatsioonkaebuse vastusele on lisatud 8., 23. ja 24. märtsi 2020

maksekorraldused tasutud elatise kohta. Arvestades seda, et need tõendid tekkisid pärast asja

sisulise arutamise lõpetamist (kohtuistung toimus 27. jaanuaril 2020), samuti seda, et tegemist on

elatise vaidlusega, peab ringkonnakohus põhjendatuks võtta kõik need tõendid asja materjalide

juurde.

10. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama

paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS

§ 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et

selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib

PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal

on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga

üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest

väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu 13. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-17-16, p 11; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

Kuigi asjaolu, et lapse vajadused on kaetud muul viisil (sh peretoetusega), võib olla mõjuvaks

põhjuseks elatise vähendamiseks alla miinimummäära, ei anna üksnes peretoetuse maksmine

selleks alust. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla

mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga (vt nt

Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul saab peretoetuse maksmist arvestada

koostoimes kostja halva varalise seisundiga. Kuni töölepingu lõpetamiseni oli kostja sissetulekuks

töötasu (ca 900 eurot kuus). Muud vara (nt kinnisasju) kostjal ei ole. Kui kostja peaks tasuma

hagejale elatist miinimummääras (2020. aastal 292 eurot), jääks talle endale 608 eurot kuus

(töötasu alammäärast mõnevõrra suurem summa). Siinkohal ei nõustu ringkonnakohus

maakohtuga selles, et kostja vajaduste rahuldamiseks jääb igakuiselt vähemalt 721 eurot 28 senti.

Selle summa sisse ei saa arvestada 100 euro suurust küttekulu, mida tööandja kostjale hüvitas.

Samas lisandub hageja osale veel 292 eurot (ema panus) ning 60 eurot (peretoetus). Seega saaks

hageja (laps) kasutada 644 eurot kuus, samas kui kostja (täiskasvanud isik) peaks hakkama saama

ca 608 euroga kuus. Ringkonnakohus märgib, et täiskasvanud isiku vajadused on alaealise lapse

vajadustest eelduslikult siiski suuremad.

12. Eelnevat ei mõjuta asjaolu, et kostja on maakohtu jõustumata otsust täitnud ning tasunud elatist

292 eurot kuus. Jõustumata kohtuotsuse täitmine juhuks, kui kostja kaebus jääb rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata, ei tähenda automaatselt seda, et kostjal ei ole mingit takistust

miinimummääras elatise tasumiseks.

13. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Perioodil 6. veebruarist 2020 kuni

15. maini 2020 oli kostja sissetulekuks töötuskindlustushüvitis (518 eurot 70 senti kuus). Kuigi

apellatsioonkaebusele on lisatud arstitõend kostja terviseprobleemide kohta, ei ole kostja

apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et tal ei võimalik terviseprobleemide tõttu tööd teha.

Samuti ei ole kostja tuginenud sellele, et tal ei ole võimalik muudel põhjustel (nt tööpuuduse tõttu)

sobivat tööd leida. Apellatsioonkaebus p-s 3.3 on kostja ekslikult märkinud, et on vastuses hagile

tuginenud sellele, et temal on PKS § 102 lg 2 alusel mõjuv põhjus (töövõimetus). Töövõimetusele

ei ole kostja maakohtu menetluses tuginenud. Kostja ei ole ka vastavaid tõendeid esitanud. Lisaks

märgib ringkonnakohus, et vaatamata töökoha kaotusele ja 518 euro 70 sendi suuruse

töötuskindlustushüvitisele saamisele on kostja jätkuvalt nõus 200 euro suuruse elatise

maksmisega. Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kostja on võimalik leida endale töökoht ja

teenida endist töötasu (900 eurot).

14. Eelneva tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks väljamõistetud

elatise suuruse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2). Selles osas teeb ringkonnakohus uue

otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise 240 eurot (2019. aasta elatise

miinimummäär 270 eurot – ½ peretoetusest 30 eurot) alates 4. oktoobrist 2019 kuni hageja

täisealiseks

saamiseni.

Seejuures

kuulub

väljamõistetud

elatis

ümberarvutamisele

miinimumelatise määra ja/või peretoetuse suuruse muutumisel (s.o elatise miinimummäärast

arvatakse maha pool peretoetuseks makstavast summast). Selliselt on 2020. aastal makstavaks

elatiseks 262 eurot (2020. aasta elatise miinimumäär 292 eurot – ½ peretoetusest 30 eurot). Muus

osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

15. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson