1-10-3501/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-10-3501

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 08. aprillil 2010.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja

Kriminaalasja nr

1-10-3501 (09230121543)

Kohtunik

Külli Iisop

Kohtuistungi sekretär Liisi Kisler

Kriminaalasi N.K (N.K) KarS § 424

süüdistuses järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Kristi Rande

Süüdistatav N.K

- isikukood xxx; Eesti

kodanik; elukoht: xxx; põhiharidusega; 11. klassi õpilane;

varem kriminaalkorras karistamata;

väärteokorras karistatud rahatrahvidega; tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja

määratud korras Leelo Viil

RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada N.K KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.12.2009.a, s.o 1 päev ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 1 kuu ja 29 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.K

18 (kaheksateist)-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ning täidab katseajal

KarS § 75 lg 1 p 1-5 kontrollnõuded sätestatud :

• elama alalises elukohas (xxx);

• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks 15 päevaks;

• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; ning alusel : 1) mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume KarS § 75 lg 2 p 2, 8 kohustused ning 2) osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis. KarS § 78 p 1 kohaselt kulgeb katseaja algus kohtuotsuse kuulutamisest. Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata N.K-le kriminaalhooldaja

Tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.

2. Välja mõista N.K-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse

(Rahandusministeeriumi arveldusarve 10220034800017 SEB-is või arve 221023778606

Swedbank-is; viitenumber 2800049777 ning maksekorraldusele märkida kriminaalasja number: 1-10-3501 ja süüdimõistetu nimi): -määratud kaitsjale makstav tasu 1 590 krooni

(üks tuhat viissada üheksakümmend) ning sundrahast 5 000 krooni (viis tuhat) .

Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda ositi, s.o.

10 kuu jooksul võrdsetes osades pärast otsuse jõustumist.

Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Otsuse peale (seoses kokkuleppemenetluse normide väidetava rikkumisega) on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

SÜÜDISTUS

N.K süüdistatakse selles, et tema, 26.12.2009.a. kella 05:04 ajal Harjumaal, Rae vallas, Jüri külas, Ringi teel juhtis mootorsõidukit Nissan Almera reg.nr. xxx, olles alkoholijoobes (tuvastatud joove 0,83 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,07 mg/l, s.o. 0,76 mg/l).

Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani N.K toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu.

Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.K süüdi tunnistamist järgi ning karistamist vangistusega kaks kuud, KarS § KarS § 424

74 sätteid kohaldades jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui N.K ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning allub KarS § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud käitumiskontrollile ning KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda kriminaalhooldaja määratud sotsiaalabiprogrammis. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 26.12.2009.a.

Kohtuliku arutamise järeldused.

Süüdistuses KarS § 424 järgi tunnistas N.K ennast kohtuistungil süüdi. Kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul see otsusega kinnitada.

Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid.

Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, N.K süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning N.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud.

KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o. antud asjas määratud kaitsjatele makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KarS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 6 525 krooni.

Arvestades aga süüdistatava varalist seisundit ning tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulude kohene ja täielik tasumine käib talle ilmselt üle jõu ning KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus osa menetluskuludest (sundrahast) riigi kanda ning annab süüdistatavale võimaluse tasuda menetluskulusid osade kaupa, s.o. võrdsetes osades 10 kuu jooksul pärast otsuse jõustumist.

Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtunik