2-19-20911/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-20911

Tsiviilasi

LA kaebus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 19.12.2019

otsusele täiteasjas nr 008/2008/4427

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja/võlgnik): LA (isikukood

xxxxxxxxxx)

Vastustaja (puudutatud isik I): Tallinna kohtutäitur Mati

Kadak

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.02.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus LA määruskaebus

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Võtta tõendina asja juurde Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 20.05.2020 seisukohale

lisatud Eesti Krediidipank AS-i ja Nordea Pank Eesti filiaali 22.07.2009 vastused

20.07.2009 vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile, 01.01.2009 korraldus ning

11.02.2020 täitemenetluse lõpetamise otsus. Jätta tõendina asja juurde võtmata

seisukohale lisatud Tallinna Äripanga AS-i 22.07.2009 vastus 20.07.2009 vara hoiusel

või arveldusarvel arestimise aktile. Kuna tõend on esitatud elektrooniliselt, ei ole vaja

seda tagastada.

2. Rahuldada LA määruskaebus.

3. Tühistada Harju Maakohtu 07.02.2020 määrus.

4. Teha uus määrus, millega rahuldada LA kaebus ning tühistada Tallinna kohtutäitur

Mati Kadaku 19.12.2019 otsus täiteasjas nr 008/2008/4427 ja kohustada Tallinna

kohtutäitur Mati Kadakut vaatama LA 30.08.2019 kaebus täiteasjas nr 008/2008/4427

uuesti läbi.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku

kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

2-19-20911

2(8)

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse

kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. LA (võlgnik, kohtumenetluses avaldaja) esitas 30.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse

Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku (kohtutäitur, kohtumenetluses puudutatud isik) 19.12.2019

otsuse peale täiteasjas nr 008/2008/4427, milles palus kohtutäituri

19.12.2019 otsus tühistada ning kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja

30.08.2019 kaebust.

Avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 008/2008/4427. Kohtutäitur otsustas 03.04.2012

otsusega, et lõpetab täitemenetluse rahatrahvi ja rahaliste ning varaliste karistuste või nendega

seotud muude rahaliste nõuete sissenõudes, kuid jätkab menetlust täitekulude ja menetluse

alustamise tasu osas. Kohtutäitur märkis, et avaldaja on kohustatud tasuma täitemenetluse

alustamise tasu 19,18 eurot ja täitekulud 1,97 eurot.

Avaldaja esitas kohtutäituri 03.04.2012 otsuse peale 30.08.2019 kaebuse, milles palus otsuse

täitekulude väljamõistmise osas tühistada ja väljastada täitekulude aruanne. Kohtutäitur vaatas

avaldaja kaebuse läbi 19.11.2019 otsusega ning jättis kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur leidis,

et tal on seadusest tulenevalt õigus saada täitekulu.

Kuna kohtutäitur tegi täitemenetluses ainult ühe toimingu, s.o toimetas avaldajale täitmisteate

kätte, ei ole tal õigus saada täitekulu 1,97 eurot, sest selle katab täitemenetluse alustamise tasu

(kohtutäituri seadus (KTS) § 34 lg 1; Riigikohtu 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p

14). Kohtutäitur jättis lahendamata ka avaldaja taotluse täitekulude aruande väljastamiseks.

Kohtutäitur oli täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 39 ja kohtutäiturimäärustiku § 23 lg-st 1

tulenevalt kohustatud avaldaja taotlusele sisuliselt vastama.

2. Kohtutäitur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kohtutäitur jäi oma

19.12.2019 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäituril on TMS § 37 lg 1 ja § 38 lg

1 ning KTS § 28 lg 1 alusel õigus saada tasu täitemenetluse alustamise eest, samuti

kohtutäituri põhitasu kuni täitemenetluse lõpetamiseni tehtud toimingute eest. Väär ja

pahatahtlik on avaldaja väide, et kohtutäitur on täitemenetluses teinud ainult ühe toimingu.

Lisaks täitmisteate kättetoimetamisele on kohtutäitur arestinud avaldaja pangakontod

erinevates krediidiasutustes ning igal aastal ka tagastamisele kuuluva tulumaksu. Samuti on

kohtutäitur koostanud täitemenetluse osalise lõpetamise otsuse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Harju Maakohus jättis 07.02.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

2-19-20911

3(8)

KTS § 28 lg 1 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline. TMS 38 lg 1 alusel kannab

täitekulud võlgnik. KTS § 30 alusel lasub võlgnikul kohustus tasuda täitemenetluse alustamise

tasu ja kohtutäituril põhitasu.

Kohtutäitur on täiteasja nr 008/2008/4427 menetlemisel teinud rohkem toiminguid kui

täitemenetluse algatamise teate edastamine. Sellisel juhul ei kuulu analoogia korras

kohaldamisele Riigikohtu 13.10.2009 otsuse nr 3-2-1-88-09 p-s 14 avaldatud seisukoht.

Avaldajal lasub seega kohustus tasuda täitekulud 1,97 eurot.

Kuna kohtutäitur on teatanud menetluskulude puudumisest, jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

4. Avaldaja esitas Harju Maakohtu 07.02.2020 määruse peale määruskaebuse, milles palub

määruse tühistada ja kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja 30.08.2019

kaebus. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole kohtutäitur 19.12.2019 otsuses väitnud, et täitekulu 1,97 eurot

nõudmine ei ole seotud täiteasja alustamise toimingutega ning on õigustatud põhjusel, et see on

kantud seoses täitemenetluse teiste toimingutega. Kohtutäitur tõi selle välja alles vastuses

avaldusele, kuigi ta oleks pidanud seda kooskõlas TMS § 218 lg-ga 1 tegema juba otsuses

avaldaja kaebuse peale. Kuna maakohus on seotud kohtutäituri otsuses esitatud asjaoludega, ei

saanud ta sellega avalduse lahendamisel arvestada. Sellega on maakohus rikkunud oluliselt

menetlusõiguse normi ja eiranud Riigikohtu praktikat.

Kohtutäituri edasised toimingud pärast täitmisteate kättetoimetamist on lõivuvabad ja tehtud

elektrooniliselt, mistõttu ei ole kohtutäitur postikulusid kandnud. Kuna kohtutäitur täiendavate

toimingute tegemisel kulusid kandnud ei ole, on ebaõige maakohtu seisukoht, et kohtutäituril

oli õigus nõuda võlgnikult nende eest sisse täitekulu 1,97 eurot. Ka kohtutäitur ei ole väitnud,

et on kulusid kandnud seoses täiendavate toimingute tegemisega ega ole kulude kandmise kohta

ühtegi tõendit esitanud.

Kohtutäituril puudus õigus nõuda avaldajalt täitekulu 1,97 eurot, kuna see on hõlmatud

täitemenetluse alustamise tasuga (Riigikohtu 13.10.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-09, p 14).

5. Kohtutäitur palub jätta määruskaebus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtutäitur jääb oma 19.12.2019 otsuse ja kohtule avalduse osas esitatud seisukoha juurde.

Avaldaja tasus 03.02.2020 kohtutäiturile puuduoleva 21,15 eurot ning täitemenetlus täiteasjas

008/2008/4427 lõpetati 11.02.2020.

EDASINE MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6. Ringkonnakohus selgitas menetlusosalistele 13.05.2020 kirjas õiguslikku olukorda ja

andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Ringkonnakohus juhtis

tähelepanu asjaolule, et 03.04.2012 otsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot on arvatavasti

välja mõistetud kohtutäituri 20.07.2009 täitekulu väljamõistmise otsusega ning TsMS § 217

lg-st 6 lähtuvalt ei saa kaebuses 03.04.2012 otsuse peale enam tugineda asjaoludele, mida

oleks võinud esitada kaebuses kohtutäituri 20.07.2009 otsuse peale. Teistsugune on olukord

siis, kui avaldaja ei olnud 30.08.2019 kaebust esitades kohtutäituri 20.07.2009 otsusest

teadlik, kuna sellisel juhul puudus tal enne kohtutäituri 03.04.2012 otsuse vaidlustamist

võimalus kohtutäituri 20.07.2009 otsust vaidlustada.

2-19-20911

4(8)

7. Kohtutäitur kinnitas, et 03.04.2012 täitemenetluse lõpetamise osaotsuses märgitud

täitekulu 1,97 eurot puhul on tegemist sama täitekuluga, mille kohtutäitur mõistis välja

20.07.2009 täitekulu otsusega. Täitekulu tekkis arestimise aktide edastamisel kuude panka, sh

kolmele pangale elektrooniliselt ja kolmele pangale paberkandjal postiga. Täitekulu

kujunemine nähtub kohtutäituri 01.01.2009 korraldusest. Pankade tagastatud aktidelt on näha,

et pangad said arestimise aktid kätte. Kuna kohtutäitur ei saanud võlgnikku 20.07.2009 kell

09.45 ega 24.07.2009 kell 19.45 aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn kätte, jättis ta arestimise

akti koopia koos täitekulu väljamõistmise otsusega võlgniku postkasti, tuginedes TsMS §-le

326. 8. Avaldaja leidis oma seisukohas, et kohtutäitur ei ole tõendanud 20.07.2009 otsuse

avaldajale kättetoimetamist ega täitekulude kandmist. Kohtutäituri 20.07.2009 otsus on

koostatud tagantjärele, et luua tõend otsuse tegemise kohta juba 2009. aastal.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus TsMS

§ 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab

avaldaja kaebuse ning tühistab kohtutäituri 19.12.2019 otsuse täiteasjas nr 008/2008/4427 ja

kohustab kohtutäiturit avaldaja 30.08.2019 kaebust uuesti läbi vaatama.

10. Kohtutäitur esitas 20.05.2020 seisukohaga dokumentaalseid tõendeid. TsMS § 238 lg 1

esimese lause järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust.

Kohtutäitur on tõenditena esitanud Tallinna Äripanga AS, Eesti Krediidipank AS ja Nordea

Pank Eesti filiaali 22.07.2009 vastused Tallinna kohtutäitur Mati Kadaku 20.07.2009 vara

hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile. Ringkonnakohus märgib, et Tallinna Äripanga AS

vastus on juba asja materjalide hulgas, kuna see sisaldub 29.01.2020 esitatud täitetoimiku

koopia koosseisus. Ringkonnakohus jätab seega nimetatud tõendi asja juurde võtmata ja kuna

tõend on esitatud elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. Eesti Krediidipank AS ja Nordea

Pank Eesti filiaali vastused on küll täitetoimiku koopia koosseisus, kuid puudu on nende teine

lehekülg. Kuna need omavad asja lahendamisel tähtsust, võtab ringkonnakohus tõendid

terviklikul kujul asja juurde. Ringkonnakohtu hinnangul omavad asja lahendamisel tähtsust ka

kohtutäituri 01.01.2009 korraldus ja kohtutäituri 11.02.2020 täitemenetluse lõpetamise otsus,

mistõttu tuleb need samuti asja juurde võtta.

11. Käesolevas asjas vaidlustab avaldaja kohtutäituri 19.12.2019 otsust täiteasjas nr

008/2008/4427, millega kohtutäitur jättis avaldaja 30.08.2019 kaebuse kohtutäituri 03.04.2012

otsuse peale rahuldamata. 30.08.2019 kaebusega vaidlustas avaldaja kohtutäituri 03.04.2012

otsust täitekulude 1,97 eurot nõudmise osas ja palus kohtutäituril väljastada täitekulude

aruanne. Avaldaja on seisukohal, et kohtutäituril ei ole õigust saada täitekulu 1,97 eurot, kuna

selle katab täitemenetluse alustamise tasu ning edasiste toimingute puhul ei ole kohtutäitur

kulusid kandnud. Kohtutäitur leiab, et kuna ta on täitemenetluses teinud rohkem toiminguid kui

täitmisteate edastamine, on tal seadusest tulenevalt õigus saada hüvitist täitekulude eest. 12.

Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha selle osas, kas ja kuidas mõjutab avaldaja kaebuse

sisulist

läbivaatamist

täitemenetluse

lõpetamine.

Nimelt

on

kohtutäitur

vastuses

määruskaebusele andnud teada, et täitemenetlus lõpetati 11.02.2020 täitmisel oleva nõude

rahuldamise tõttu. Kohtutäitur esitas 20.05.2020 seisukoha lisana ka oma 11.02.2020

täitemenetluse lõpetamise otsuse.

Ringkonnakohus on seisukohal, et täitemenetluse lõpetamine ei mõjuta avaldaja kaebuse sisulist

läbivaatamist. TMS § 49, mis reguleerib täitemenetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi, ei näe

2-19-20911

5(8)

ette, et täitemenetluse lõpetamisel tuleks lõpetada täitemenetluse osalise kohtutäituri otsuse või

tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine. Vastasel juhul jääksid täitemenetluse osalise

õigused kohtutäituri võimalike eksimuste korral kaitsmata.

13. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha selles, kas avaldaja sai kaebuses kohtutäituri

03.04.2012 otsuse peale tugineda asjaolule, et kohtutäituril ei ole õigust saada täitekulu 1,97

eurot, kuna see on hõlmatud täitemenetluse alustamise tasus.

Ringkonnakohus juhtis menetlusosaliste tähelepanu sellele, et asja materjalide hulgas olevast

täitetoimiku koopiast nähtuvalt on kohtutäituri 03.04.2012 otsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot

arvatavasti välja mõistetud kohtutäituri 20.07.2009 otsusega, kuna selles märgitud täitekulu

30,90 krooni on teisendatuna 1,97 eurot ja ühtegi teist täitekulu väljamõistmise otsust ei ole

tehtud. Kohtutäitur kinnitas, et 03.04.2012 otsuses märgitud täitekulu 1,97 eurot puhul on

tegemist sama täitekuluga, mis on välja mõistetud 20.07.2009 otsusega. Avaldaja sellele

vastuväiteid ei esitanud.

TMS § 217 lg 6 sätestab, et kui menetlusosaline ei esita sama sätte lõikes 1 nimetatud tähtaja

jooksul kaebust, kaotab ta õiguse tugineda hiljem asjaoludele, mida ta oleks võinud esitada

kaebuses. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks vaidlustanud kohtutäituri 20.07.2009

otsust, kuigi juba kaebuses viidatud otsuse peale oleks saanud esitada väite, et täitekulu

nõudmine on põhjendamatu. Samas on õiguslik olukord teine, kui avaldaja ei olnud

kohtutäiturile 30.08.2019 kaebust esitades kohtutäituri 20.07.2009 otsusest teadlik, kuna sellisel

juhul puudus tal enne kohtutäituri 03.04.2012 otsuse vaidlustamist võimalus kohtutäituri

20.07.2009 otsust vaidlustada (vt ka Riigikohtu 28.09.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-

11, p 13).

Nii kohtutäituri 20.07.2009 otsuse tegemise ajal kehtinud 2006. aasta kohtutäiturimäärustiku

§ 56 lg 2 esimese lause kui ka kehtiva kohtutäiturimäärustiku § 62 lg 1 esimese lause kohaselt

tuleb täitekulude väljamõistmisel vastav kohtutäituri otsus võlgnikule viivitamata kätte

toimetada. Kohtutäitur on 20.05.2020 seisukohas väitnud, et kuna ta ei saanud avaldajat

20.07.2009 kell 09.45 ega 24.07.2009 kell 19.45 aadressil Xxxxxxxx xx-xx, Tallinn kätte, jättis

ta arestimise akti koopia koos täitekulu väljamõistmise otsusega avaldaja postkasti, tuginedes

seejuures TsMS §-le 326.

TMS § 10 lg 2 järgi kohaldatakse dokumentide kättetoimetamisele täitemenetluses

tsiviilkohtumenetluses

menetlusdokumentide

kättetoimetamise

kohta

sätestatut,

kui

käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 306 lg 2 järgi peab menetlusdokumendi

üleandmine toimuma kättetoimetamise puhul seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud

vormis dokumenteeritud. TsMS § 307 lg 1 järgi on menetlusdokument kätte toimetatud alates

dokumendi või selle kinnitatud ärakirja või väljatrüki üleandmisest saajale, kui seaduses ei ole

ette nähtud teisiti. Seadus ei nõua seega alati menetlusdokumendi kättetoimetamiseks selle

isiklikku jõudmist saajani. TsMS 36. ptk (kättetoimetamine erijuhtudel), milles paikneb ka

TsMS § 326, võimaldab lugeda menetlusdokumendi kätte toimetatuks ka juhul, kui tehtud on

menetlusdokumendi kättetoimetamiseks ette nähtud toimingud ja dokument on jõudnud kohta,

kust kättesaamise riski peab kandma saaja. See kehtib ka siis, kui dokument saajani tegelikult

ei jõuagi või jõuab selle kättetoimetatuks lugemise ajast hiljem. Tegemist on nn

kättetoimetamisfiktsioonidega, mil seadus loeb kättetoimetamise toimunuks sõltumata

dokumendi tegelikust üleandmisest (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

16811, p 13).

TsMS 36. ptk eesmärk on seega reguleerida erandina üldreeglist asenduskättetoimetamise

korras dokumendi kättetoimetamist. TsMS § 326 kohaldamise eeldus on, et menetlusdokumenti

2-19-20911

6(8)

on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel

vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või

äriruumis viibivale muule isikule TsMS § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt. Kohtutäitur on küll

väitnud, proovis avaldajale dokumente 20.07.2009 kell 09.45 ja 24.07.2009 kell 19.45 isiklikult

üle anda, kuid ei ole selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et

kohtutäitur ei ole järginud TsMS § 306 lg 2 nõuet kättetoimetamine ettenähtud vormis

dokumenteerida. Kui kohtutäitur proovis dokumente avaldajale isiklikult kätte toimetada,

pidanuks ta koostama ka väljastusteate ning kajastama sellel dokumentide TsMS § 326 alusel

kättetoimetatuks lugemiseks sätte eelduste täitmist (TsMS § 313 lg 1; J. Ots. TsMSK II §

326/3.2. – V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2017).

Olukorras, kus kättetoimetamine ei ole dokumenteeritud, ei saa seda lugeda toimunuks, kui just

viga ei ole võimalik kõrvaldada TsMS § 307 lg 3 abil. TsMS § 307 lg 3 sätestab, et kui dokument

on jõudnud menetlusosalise kätte, kellele dokument tuli kätte toimetada või kellele dokumendi

võis vastavalt seadusele kätte toimetada, ilma et kättetoimetamist oleks võimalik tõendada või

kui

on

rikutud

seaduses

sätestatud

kättetoimetamise

korda,

loetakse

dokument

menetlusosalisele kätte toimetatuks alates dokumendi tegelikust saajani jõudmisest. Antud

juhul ei ole aga asja materjalide põhjal võimalik väita, et avaldaja on kohtutäituri 20.07.2009

otsuse kätte saanud või sellest teadlikuks saanud enne 30.08.2019 kaebuse esitamist.

Eelnevast lähtuvalt ei olnud avaldaja minetanud õigust tugineda 30.08.2019 kaebuses

kohtutäituri 03.04.2012 otsusele asjaolule, et täitekulu 1,97 eurot on põhjendamatu.

14. Ringkonnakohus analüüsib seega järgnevalt kohtutäituri 19.12.2019 otsuse, millega

kohtutäitur jättis avaldaja 30.08.2019 kaebuse kohtutäituri 03.04.2012 otsuse peale

rahuldamata, õiguspärasust.

Kohtutäitur on 19.12.2019 otsuses viidanud TMS §-dele 37 ja 38 ning KTS §-dele 28, 34 ja 35

ning otsustanud nende põhjal jätta kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur ei ole avaldaja väidet, et

täitekulu 1,97 eurot nõudmine on õigusvastane selle sisaldumise tõttu täitemenetluse alustamise

tasus, sisuliselt hinnanud. Samuti ei ole kohtutäitur võtnud eraldi seisukohta avaldaja taotluse

osas väljastada täitekulude aruanne. Vastuses kohtule esitatud kaebusele on kohtutäitur asunud

väitma, et tal on õigus nõuda täiekulu, kuna ta on teinud täitemenetluses rohkem kui ühe

toimingu. Ringkonnakohtule esitatud seisukohas on kohtutäitur täpsustanud, et täitekulu 1,97

eurot on tekkinud 20.07.2009 arestimisakti paberkandjal posti teel edastamisest pankadele.

Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohus ei saa asja lahendades arvestada kohtutäituri

väidetega, mida ta ei ole esitanud oma 19.12.2019 otsuses. Kohtul lasub hagita asjades

uurimispõhimõttest tulenevalt vastutus asja õige lahendamise eest, muu hulgas on kohtul

kohustus selgitada välja asja lahendamiseks vajalikud asjaolud ja koguda vajalikud tõendid

(TsMS § 5 lg 3, TsMS § 477 lg 5). Uurimispõhimõttest lähtuvalt saab seega arvestada ka

kohtutäituri kohtumenetluses esitatud väidete ja tõenditega, kui need on asja lahendamiseks

vajalikud. 15. Iseenesest on õige avaldaja seisukoht, et täitemenetluse alustamise tasu katab

täitmisteate kättetoimetamise kulu. Kohtutäituri 20.07.2009 otsuse tegemise ajal kehtinud

KTS2001 § 2511 lg 1 järgi sõltub täitemenetluse alustamise tasu täitmisteate kättetoimetamise

viisist ning katab muu hulgas kohtutäituri täitekulud seoses täitemenetluse alustamisega.

Võlgnikult täiendavate täitekulude nõudmine menetluse alustamisel ei ole lubatud. Ka kehtiva

KTS § 34 lg 1 alusel sõltub täitemenetluse alustamise tasu varaliste nõuete puhul nõude

summast ning kulutustest, mida tehakse täitmisteate võlgnikule kättetoimetamiseks. Eelnevast

nähtub selgelt, et võimalikud täitmisteate kättetoimetamisega seotud kulud on kaetud

2-19-20911

7(8)

täitemenetluse alustamise tasuga. Samas on kohtutäitur väitnud, et on lisaks täitmisteate

kättetoimetamisele arestinud avaldaja pangakontod erinevates krediidiasutustes ja igal aastal

tagastamisele kuuluva tulumaksu ning koostanud täitemenetluse osalise lõpetamise otsuse.

Kuigi kohtutäitur ei selgitanud ega tõendanud maakohtu menetluses, millis(t)e konkreetse(te)

toimingu(te)ga eeltoodutest on täitekulu 1,97 eurot seotud, leidis maakohus, et kuna kohtutäitur

on teinud rohkem toiminguid kui vaid täitmisteate edastamine, lasub avaldajal kohustus tasuda

täitekulu 1,97 eurot.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu käsitlusega, et avaldajal tuleb täitekulu 1,97 eurot tasuda

ainuüksi põhjusel, et kohtutäitur on teinud täitemenetluses muid toiminguid peale täitmisteate

kättetoimetamise. Täitekulu on TMS § 37 lg 1 p 1 järgi mh kohtutäituri poolt pärast

täitemenetluse alustamist tehtud täitemenetlusega seotud dokumentide edastamise kulu.

Täitekulu peab seega olema seotud konkreetse täitemenetlusega seotud dokumendi

edastamisega. Samuti peab kohtutäitur TMS § 39 alusel esitama võlgniku või sissenõudja

nõudel täitekulude kohta dokumentaalseid tõendeid. Riigikohus on samas tsiviilasjas nr 3-2-1-

157-04 leidnud, et selliste dokumentide esitamata jätmine ei tähenda iseenesest sissenõutud

täitekulude põhjendamatust. Riigikohtu seisukoha kohaselt peab kohus hindama kantud

täitekulude

vajalikkust,

kaaludes

nende

mõistlikkust

ja

põhjendatust

konkreetses

täitemenetluses. Viidatud tsiviilasjas leidis Riigikohus täitekulu otsustes täitekulude kandmise

kohta märgitud selgitust ja täitekulu suurust arvestades (postikulu 6 krooni + paberikulu 11

krooni 80 senti + registripäringud 2 krooni 20 senti), et neid saab lugeda vajalikeks kulutusteks

(vt Riigikohtu 02.02.2005 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-157-04, p 13).

Kohtutäitur on 20.05.2020 seisukohas märkinud, et täitekulu 30,90 krooni (1,97 eurot) on

kujunenud 20.07.2009 arestimisaktide edastamisel paberkandjal postiga Eesti Krediidipank

AS-le, Tallinna Äripanga AS-le ning Nordea Pank Eesti filiaalile ning esitanud selle

tõendamiseks kohtutäituri 01.01.2009 korralduse. Vastav korraldus ei ole seotud konkreetselt

täiteasjaga nr 008/2008/4427, vaid selles on üldiselt sedastatud, kui suur on täitekulu mingi

konkreetse toimingu puhul. Muu hulgas on selles välja toodud, et kuuele pangale arestimisakti

saatmisel (sh kolmele elektrooniliselt) on täitekulu koos käibemaksuga 30,90 krooni.

Kohtutäitur on selgitanud, et AS Eesti Krediidipank, Tallinna Äripanga AS ning Nordea Pank

Eesti filiaali poolt tagastatud arestimisaktidelt nähtub, et need on pankade poolt kätte saadud.

Ringkonnakohus leiab, et kuigi AS Eesti Krediidipank, Tallinna Äripanga AS ning Nordea Pank

Eesti filiaali vastustel olevad templid kinnitavad, et 20.07.2020 arestimisakt on pankade poolt

kätte saadud, ei ole võimalik üheselt veenduda selles, et kohtutäitur on arestimisakti pankadele

edastanud paberkandjal postiga. Isegi kui arestimisaktid on pankadele edastatud postiga,

puudub selgitus, miks neid ei olnud võimalik edastada elektrooniliselt nagu kolmele teisele

pangale. Avalikest andmetest1 ja Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt oli kõigil viidatud pankadel

juba ammu enne kohtutäituri 20.07.2009 arestimisakti tegemist olemas üldine meiliaadress,

kuhu oleks saanud dokumente saata. Täitekulusid, mille tegemine oli välditav, ei saa pidada

vajalikuks TMS § 37 lg 1 mõttes.

Kuna kohtutäitur ei ole oma 19.12.2019 otsuses avaldaja 30.08.2019 kaebuse rahuldamata

jätmise kohta hinnanud täitekulude vajalikkust sisuliselt, tuleb avaldus rahuldada ja kohtutäituri

19.12.2019 otsus tühistada. Kohtutäituril tuleb seega avaldaja 30.08.2019 kaebus käesoleva

1 Vt

nt:

https://www.eestipank.ee/sites/default/files/publication/et/Arhiiv/kroon_majandus/2003/_8588aadressid.

pdf.

2-19-20911

8(8)

määruse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaadata. Eelnevast lähtuvalt tuleb tühistada ka

vaidlustatud maakohtu määrus, millega maakohus jättis avaldaja kaebuse rahuldamata.

16. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, tuleb TsMS § 173 lg 3 alusel muuta ka

menetluskulude jaotust. Arvestades seda, et ringkonnakohus rahuldab avaldaja kohtule esitatud

kaebuse, jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause ja lg 10 alusel kohtutäituri kanda.

Maakohus ei ole avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud. Ringkonnakohus

juhindub menetluskulude rahalise kindlaksmääramise küsimuses Riigikohtu tsiviilasjas nr 3-

21-142-15 tehtud 20.04.2016 otsuse p-des 19-22 TsMS § 174 lg-tele 3 ja 5 antud tõlgendusest

ning avaldaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määra. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 ja

§ 177 lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)