2-18-12684/54 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-18-12684

Kohus

Kohtunik

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

KOHTUOT SUS EESTI

VABARIIGI NIMEL

Harju Maakohus

Viktor Brügel

29. mai 2020.a. Tallinna kohtumaja

2-18-12684

OÜ ESTROSS (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truuts hagi X X

vastu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega tekitatud

kahju väljanõudmiseks

70675 eurot

Hageja: OÜ ESTROSS (pankrotis, reg kood 10432580)

pankrotihaldur Jüri Truuts (ik xxx, e-post truuts@autente.ee)

Kostja: X X (isikukood xxx, elukoht xxx, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Ee Entsik ja Liisi Kents, e-post

xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

4. Saata kohtuotsuse ärakiri pooltele.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn,

e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kätte-

toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei

taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

2-18-12684

(TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I Hagi asjaolud ja hageja nõue

1.1. OÜ ESTROSS (pankrotis, edaspidi võlgnik) pankrotihaldur Jüri Truuts (edaspidi hageja) esitas

26.08.2018 Harju Maakohtusse hagi X X´i (edaspidi kostja) vastu juhatuse liikme kohustuste täitmata

jätmisega kahju tekitamises võlgnikule. Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 13.07.2018

kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-5527 välja võlgniku pankrot ja hageja nimetati pankrotihalduriks.

Hageja poolt väljaselgitatud andmete kohaselt on kostja kui võlgniku juhatuse liige sõlminud

27.08.2013 võlgniku nimel lepingu, millega võlgnik võttis kohustuse võõrandada võlgniku laos hoitav

kolmanda isiku AS x (edaspidi X) vara (edaspidi vara) ja tasuda selle eest X-le 120 675 eurot, samal

ajal kui hoiustatava vara väärtus oli sel ajal mitte rohkem kui 50 000 eurot. Nimetatud vara (laojääki)

võlgnikul võõrandada ei õnnestunud ja võlgnik pidi X-i suhtes kohustuse täitmiseks võõrandama oma

kinnisasja ja selle arvelt tasuma võetud kohustuse. Võttes võlgnikule kohustuse tasuda vara eest

oluliselt rohkem kui oli selle tegelik turuväärtus, tekitas kostja võlgnikule kahju vähemalt 70 675 eurot,

millise summa väljamõistmist hageja kostjalt taotleb.

II Kostja vastuväited

2.1. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et hageja väide X vara

(laojäägi) hariliku väärtuse kohta mitte rohkem kui 50000 eurot on tõendamata. Tegelikult oli vara

väärtus vähemalt 120675 eurot, millise summa on võlgnik X-le laohoone võõrandamisega ka

hüvitanud. Seega mingit kahju kostja poolt võlgniku nimel X-ga sõlmitud 27.08.2013 lepingu täitmise

tagajärjel võlgnikule ei ole tekkinud ega tekitatud.

III Kohtuotsuse põhjendused

3.1. Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse ja kostja vastuse ning poolte täiendavad seisukohad ning

tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab hagi tuleb jätta rahuldamata.

3.2. Pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub võlgniku varast pankrotivara; p 2

kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus

olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või

vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 54¹ lg 1 esimese lause kohaselt teeb pankrotihaldur

pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus

pankrotivaraga seotud vaidlustes oma ülesannetest tulenevalt. Hageja kui võlgniku pankrotihaldur on

esitanud nõude kostja vastu juhatuse liikme kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahju

väljanõudmiseks. Riigikohus on lahendis 3-2-1-113-16 selgitanud (p 28 kolmas lõige), et juhatuse

liikmeks olek on tehinguline õigussuhe osaühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema

poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes (vt

Riigikohtu 8. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-08, p 33). Arvestades äriühingu ja juhatuse

liikme õigussuhte eripära ja sarnasust lepingulise suhtega, kohaldub kolleegiumi arvates

2-18-12684

äriühingu kahju hüvitamise nõuetele juhatuse liikme vastu analoogia alusel VÕS § 1044 lg 2, mis

välistab olulises osas deliktiõiguslike nõuete esitamise (vt nt Riigikohtu 15.06.2011 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-51-11, p 19).

3.3. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed

peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt

oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 1 kohaselt

juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Lg 2 kohaselt juhatuse

liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju

hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi

täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumis-

tähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud

muud aegumistähtaega. Riigikohtu lahendis 2-17-1725 on selgitatud (p 11), et ÄS § 187 lg-s 2

sätestatud nõude eeldused on järgmised: juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS §

187 lg 1, TsÜS § 35); osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128);

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); juhatuse liige vastutab oma kohustuste

rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause).

Tõendamiskoormus jaguneb selliselt, et osaühing peab nõude maksmapanekul tõendama, et juhatuse

liige on rikkunud oma kohustusi ja et kahju on osaühingule tekkinud just selle rikkumise tulemusena.

Seejärel on juhatuse liikmel omakorda võimalus tõendada, et ta on tegutsenud korraliku ettevõtja

hoolsusega (vt nt Riigikohtu 24.11.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-15, p 13).

3.4. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 esimese lause

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded

ja vastuväited. Kohus loeb asjas esitatud tõendite ning poolte poolt vaidlustamata asjaolude (TsMS §

231 lg 2 ja 4) alusel tuvastatuks järgmised asjaolud:

1) 01.08.2011 lepingu kohaselt sõlmisid võlgnik (mida esindas võlgniku juhatuse liikmena kostja) kui

hoiule võtja ja X (mida esindas juhatuse liikmena Z Z) kui tellija lepingu, millega X andis ja

võlgnik võttis hoiule hoiustamiseks aadressil z kaubad, mille kirjeldus, kogus ja kvaliteet

määratakse vastavalt tellija poolt esitatud dokumentatsioonile iga kaubapartii kohta eraldi kauba

vastuvõtu aktidega, mis on lepingu lahutamatuks osaks (I k tl 6, 22);

2) 01.09.2011 akti nr 1 kohaselt 01.08.2011 lepingu juurde võttis võlgnik hoiule 22 nimetust detaile

39 tk (I k tl 6, pöördel, 22, pöördel);

3) 27.08.2013 X ja võlgniku vahel sõlmitud lisakokkuleppe kohaselt 01.08.2011 lepingu juurde

kohustus võlgnik hoiule võetud kaubad kolme aasta jooksul (kuni 27.08.2016) müüma ja maksma

tellijale nende eest 120675 eurot, selle kohustuse rikkumise korral kuni 27.08.2016 võõrandama

tellijale võlgnikule osalise omandiõiguse alusel kuuluva laoruumi aadressil z Tallinn; 27.08.2013

lisakokkuleppe juurde kuuluva 27.08.2013 akti nr 1 kohaselt on detailidele (22 nimetust 39 tk)

lisatud hinnad (alates 75 eurot kuni 18000 eurot) kogumaksumusega 120675 eurot (täiendav

kokkulepe I k tl 7, pöördel, 23-24);

4) Võlgnikule on kuulunud 21876/240680 osa kaasomandist z, registriosa z; alates 02.11.2016 uueks

kaasomandi osa omanikuks X z OÜ (reg nr z, juhatuse liige M Z); ostuhinnaks 120675 eurot;

vastavalt lepingule ostuhinda ei tasutud, kuna võlgnikul oli X Z OÜ ees kohustus 120675 eurot,

millise nõude omandas X Z OÜ 05.01.2016 nõude loovutamise lepingu alusel AS-lt x, kustutatud

äriregistrist 13.04.2016 (võlgniku ajutise halduri aruanne I k tl 44-49, AS x e-äriregistri

teabesüsteemi väljavõte I k tl 92-94).

2-18-12684

5) 13.07.2018 kuulutati Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas 2-18-5527 välja võlgniku pankrot ja

hageja nimetati pankrotihalduriks.

4.5. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja poolt võlgniku nimel X-ga 27.08.2013 lisakokkuleppe

sõlmimisega ja selle täitmisega on võlgnikule tekitatud kahju 70675 eurot, st kas X poolt võlgnikule

realiseerimiseks antud kauba väärtus oli 120675 eurot (nagu 27.08.2013 lisakokkuleppe ja akti nr 1

kohaselt) või mitte rohkem kui 50000 eurot, nagu leiab hageja (120675-50000=70675). Hageja

hinnangul kinnitab tema väidet, et vara väärtus ei ületanud 50000 eurot, võlgniku endise osaniku ja

juhatuse liikme V Vi 2018.a. e-kirjavahetus Vene Föderatsiooni äriühingu OOO CCC (edaspidi CCC)

töötaja S Aiga, kelle e-kirjale lisatud CCC asepresidendi E H nimelt koostatud, kuid allkirjastamata

22.08.2013 pakkumise nr 228/2013 kohaselt vastuseks X päringule turbokompressorite varuosade

müügi kohta (so täpselt sama vara, mis on võlgniku ja X 27.08.2013 lisakokkuleppe esemeks), nõustus

CCC vara ostma hinnaga 40300 eurot, sealjuures on CCC hinnanud, et paljud varuosad on ilmselt

väärtusetud, kuna laevu, millel need oleksid kasutusel, ei ole praktiliselt järele jäänud, samuti osadele

vara positsioonidele ei ole CCC väärtust määranud, kuid hageja hinnangul ei saa need olla palju

kallimad, kuid need varuosad, millele CCC on varuosad määranud (e-kirjavahetus ja CCC pakkumine

I k tl 25-28). Lisaks nähtub ettevõtja G P 01.08.2013 kirjast OÜ-le S, et analoogilise kauba hinnad on

oluliselt madalamad kui võlgniku ja X 27.08.2013 lepingus (II k tl 7, 19).

4.6. Kostja väidete kohaselt kinnitavad tema seisukohta, et vara väärtuseks oli vähemalt 120675 eurot

järgmised tõendid: 1) x OÜ õiend, et laeva varuosade turuväärtus vastavalt 27.08.2013 aktile vastas

sellise vara 2013.a. kehtinud hindadele (I k tlk 85-87); 2) AS x õiend, et laeva varuosade turuväärtus

vastavalt 27.08.2013 aktile vastas 2013.a. hindadele ning et juhul kui leidub antud seadmete

soetamisest huvitatud laevaomanikke ning võttes arvesse et need saab kohe välja saata, võib osade hind

olla ka märkimisväärselt kõrgem (I k tl 88-90); 3) CCC 20.05.2019 vastuse kohaselt kostja lepingulise

esindaja 22.04.2019 järelepärimisele on CCC turbo-kompressoriseadmete valmistajatehase

koduvaluuta Šveitsi frank (CHF) ning 27.08.2013 seisuga oli CCC varustuse ühiku väärtus Šveitsi

frankides lõpptarbija jaoks tingimustel „CIP-mistahes rahvusvaheline lennujaam“ (Incoterms 2010)

27.08.20133 aktis nimetatud 13 (CCC) toote osas kokku 351160 CHF = 312086,74 eurot (I k tl

140-147). Seonduvalt hageja poolt esitatud tõenditega, mis väidetavalt pärinevad CCC-lt, väidab

kostja, et need on võltsitud ja kohus ei tohiks nendega otsuse tegemisel arvestada (TsMS § 277). Kostja

osutab, et X endine juhatuse liige Z Z ei ole kunagi pöördunud laeva varuosade müügi päringuga CCC

poole ega ole saanud CCC-lt mingeid pakkumisi (M.Zi e-kirjad ja õiend I k tl 91, 95). Samuti on CCC

vastuseks kostja lepingulise esindaja pöördumisele 29.04.2019 vastanud, et S A ja E H ei olnud seisuga

22.08.2013 CCC töötajad ning seega väidetav 22.08.2013 pakkumine nr 228/2013 ei saanud tulla

CCC-lt, kuna antud isikud ei töötanud sel kuupäeval CCC-s (I k tl 131-139).

4.7. Kohus asub tõendite hindamise tulemusena seisukohale, et hageja ei ole kostja poolt võlgniku

nimel 27.08.2013 lisakokkuleppe sõlmimisega ja selle täitmisega võlgnikule kahju tekitamist 70675

eurot tõendanud. Kuigi kohtul puudub alus tõsikindlalt järeldada, et hageja poolt esitatud 2018.a.

e-kirjavahetuse S Aiga ja sellele lisatud 22.08.2013 nr 228/2013 CCC pakkumise puhul (I k 25-28) on

tegemist TsMS § 277 lg 1 mõttes võltsinguga, on kohtu hinnangul nende tõendite usaldusväärsus igal

juhul küsitav. Kohus võtab siinkohal arvesse, et 22.08.2013 CCC esindaja E H nimelt koostatud

pakkumise puhul on tegemist vaid dokumendi projektiga (see on allkirjastamata), lisaks ei olnud S A

ega E H 22.08.2013 seisuga CCC töötajad (CCC õiend I k tl 137-138), samuti on X endine juhatuse

liige Z Z kinnitanud, et ei ole kunagi pöördunud laeva varuosade müügi päringuga CCC poole ega ole

saanud CCC-lt mingeid pakkumisi (I k tl 91, 95). Kohus võtab arvesse ka hageja poolt ekspertfirmana

pakutud Brand Deutschland GmbH esindaja A K osutust, et 27.08.2013 aktis nimetatud vara

turuväärtust võib tagantjärele kõige pädevamalt hinnata eeskätt tootjatehas CCC ise (II k tl 67).

2-18-12684

Seega kohus leiab, et võlgniku ja X 27.08.2013 lisakokkuleppe ja selle lisaks oleva akti nr 1 esemeks

oleva vara (laeva varuosad) väärtuse hindamisel on kõige usaldusväärsemaks tõendiks kostja poolt

esitatud 20.05.2019 CCC hinnang, millest nähtuvalt oli 27.08.2013 aktis nimetatud CCC toodete

väärtus sel aja seisuga 312086,74 eurot (I k tl 145-146). Nimetatud hinnanguga on kooskõlas ka kostja

poolt esitatud x OÜ ja AS x arvamused (I k tl 85-90). Hageja poolt esitatud ettevõtja G P 01.08.2013

kirja/pakkumise osas OÜ-le S (II k tl 7, 19) kohus leiab, et tegemist võib olla küll analoogilise kaubaga

(laeva turbokompressorite varuosad), kuid selle nomenklatuuri osas otsest kokkulangevust 27.08.2013

aktis nimetatud varaga ei nähtu, mistõttu puudub ka võimalus teha järeldusi/võrdlusi 27.08.2013 aktis

nimetatud vara väärtuse osas. Kokkuvõttes kohus leiab, et hageja väide kostja poolt võlgniku nimel

X-ga 27.08.2013 tehingu sõlmimisega ja selle täitmisega hooletuse tõttu võlgnikule kahju tekitamisest

(vara väärtuse ebaõige hindamise tulemusena) on tõendamata.

4.8. Kohus märgib täiendavalt, et lisaks hageja nõuet kinnitavatele/ümberlükkavatele tõenditele on

pooled esitanud tõendeid, mis peaksid põhjendama /ümberlükkama hageja poolt menetluse käigus

esitatud väidet, et tegelikult on nii hageja nõude aluseks olev võlgniku ja X vaheline 27.08.2013

tehing kui ka sellele eelnev 01.08.2011 tehing fabritseeritud, st koostatud ja allkirjastatud kostja

initsiatiivil võlgniku ja X esindajate poolt tagantjärele, takistamaks võlgniku endisel osanikul ja

juhatuse liikmel V Vil saada võlgnikult hüvitist oma osaluse eest võlgnikus osa

kapitalis. Nii on hageja esitanud väite, et tegelikult sõlmiti 01.08.2011 kuupäeval laeva varuosade

hoiuleping mitte võlgniku ja X vahel, vaid võlgniku ja Leedu äriühingu UAB x

vahel ning sellele eelnevalt oli vara omanikuks Läti äriühing SIA x, kelle poolt

saadeti varuosad võlgnikule, kusjuures CCC tegi ostupakkumisi nii UAB-le x kui

ka SIA-le x (võlgniku ja UAB x vaheline leping I k tl 104-105,

115-116, II k tl 8-9; 14.07.2011 CCC kirja/hinnapakkumine UAB-le x ja

V.Vi kirjavahetus I k tl 161-163; 15.01.2009 CCC kirja/hinnapakkumine SIA-le Rx

Service II k tl 6, SIA x Service 30.08.2011 saatekiri võlgnikule II k lk 9 pöördel, 18).

Seega, lähtudes hageja poolt esitatud väidetest, et võlgnik võõrandas oma vara (kaasomandi

kinnisasjast) võlgniku ja X vaheliste 01.08.2011 ja 27.08.2013 fiktiivsete lepingute alusel, ei

piirduks kostja poolt võlgnikule tekitatud kahju mitte summaga 70675 eurot, vaid see ulatuks kogu

27.08.2013 tehingu väärtuseni 120675 eurot. Vaidlustamaks hageja poolt esitatud väiteid ja tõendeid

on kostja omakorda esitanud tõenditena 17.06.2019 järelepärimise UAB x poole ja

19.06.2019 UAB x vastuse (I k tl 153-158), CCC 06.09.2019 vastuse CCC

14.07.2011 kirja kohta (I k tl 179-180), UAB x õiendi hinnapakkumisest CCC poolt

(I k t 181-183), A.Xi 06.11.2008 kuriteoteate täienduse (I k 183-184), 03.11.2008 ekspertiisi

akti (I k 185), Põhja Politseiprefektuuri teate kriminaalmenetluse alustamise kohta (I k tl 186), Põhja

prefektuuri prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I k tl 187), Põhja Ringkonna-

prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse (I k tl 188-193), R K ja N

N seletused (I k tl 194-197); kostja järelepärimise ja CCC vastuse SIA-le x

Service 15.01.2009 adresseeritud kirja kohta (II k tl 30-31), riiklikult tunnustatud eksperdi A

V eksperthinnangu tsiviilasjas 2-13-10879 (II k tl 32-42), V.Vi e-kirjad R.K ,

R Vi . A.L (II k tl 42-45).

4.9. TsMS § 238 lg 1 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei

ole asjas tähtsust eelkõige, kui (p 1) tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muuhulgas kui asjaolu

ei ole vaidlusalune. Lg 5 kohaselt kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib

ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 sätestatud juhtudel tõendiga arvestamata.

Tõendi võib selle hindamisel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus

märgib, et on tulenevalt hagi nõudest ja asjaoludest (TsMS § 5 lg 1) lähtunud asja läbivaatamisel

eeldusest, et võlgniku ja X vahelised 01.08.2011 ja 27.08.2013 tehingud on kehtivad (hageja

2-18-12684

nõudeks on tehingute sõlmimise ja täitmise tulemusena võlgnikule tekitatud kahju 70 675 eurot

(120675-50000)). Kohtu hinnangul ei oma sellisel juhul tähtsust küsimus, kas võlgniku ja X vahelised

2011 ja 2013 lepingud on allkirjastatud tegelikult sel ajal kui dateeritud või tagantjärele. Nimetatud

tehingute võltsitus võiks omada asjakohasust ja tähtsust vaid sellisel juhul, kui hageja nõudeks oleks

kahju tuvastamine kogu 27.08.2013 lisakokkuleppe ja selle lisas ettenähtud vara väärtuse ulatuses

120675 eurot, millist nõuet aga hageja ei ole esitanud. Hageja on 14.01.2020 eelistungil selgitanud, et

kahtlus võlgniku ja X vahel sõlmitud lepingute võltsituse kohta tekkis tal alles peale hagi esitamist,

millele vahetult eelnevalt oli möödunud juhatuse liikme vastu esitatava hagi aegumise tähtaeg. Samas

on täiendavate nõuete esitamine seotud kostja poolt võimalike aegumise vastuväidetega, samuti võiks

juhul, kui hageja peaks vaidlustama 27.08.2013 tehingu kehtivust ja arvestama kahjunõuet kogu

tehingu summast 120675 eurot, kostja asuma väitma, et tegemist on hagi muutmisega ega anna selleks

nõusolekut (II k tl 47-48). Kuivõrd hageja pole oma nõuet kostja vastu suurendanud, lähtub kohus hagi

läbivaatamisel eeldusest, et võlgniku ja X vahelised 01.08.2011 ja 27.08.2013 tehingud on kehtivad,

mistõttu asjaolu, et vastavad lepingud võivad olla koostatud ja allkirjastatud tagantjärele (nn

intellektuaalne võltsitus), ei vaja tõendamist. Seetõttu kohus leiab, et punktis 4.8. nimetatud poolte

täiendavad tõendid ei ole asjakohased ja kohus jätab nendega arvestamata (TsMS § 238 lg 1 p 1).

4.10. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata.

V Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5.1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud

kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud

hageja kanda.

5.2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja

materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui

maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab

tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et

käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi

kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

5.3. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui

koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viktor Brügel

kohtunik