3-19-2055/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.05.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-2055

Haldusasi

XXi ja YYi kaebus tühistada Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti 11.05.2017 väljastatud projekteerimistingimused nr

1711802/03161 ja 26.09.2018 väljastatud ehitusluba nr

1812271/23469 juurdepääsuteed puudutavas osas

Menetlusosalised

Kaebajad: XX ja YY; volitatud esindajad vandeadvokaadid

Martin Triipan, Kaisa Laidvee

Vastustaja: Tallinna linn, volitatud esindajad Eva Vanamb ja

Timo Päit

Kolmandad isikud: Gerüst OÜ, AA, BB; volitatud esindaja

vandeadvokaat Yulia Zaitseva

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada

Tallinna

Linnaplaneerimise

Ameti

11.05.2017

väljastatud

projekteerimistingimused nr 1711802/03161 ja 26.09.2018 väljastatud ehitusluba nr

1812271/23469 juurdepääsuteed puudutavas osas.

2. Mõista Tallinna linnalt XXi ja YYi kasuks menetluskulude katteks välja 4060 eurot.

3. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 29.06.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(10)

1. Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestati „Sompa tee 1b ja Kloostrimetsa

tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneering“ (edaspidi ka DP), millega määrati Karuslase tn

7 kinnistule ehitusõigus 2-korruselise pereelamu ja 2 abihoone püstitamiseks ning krundile

juurdepääsu asukoht Sügislase tänavalt.

2. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) andis 11.05.2017 Karuslase tn 7 kinnistu osas

projekteerimistingimused nr 1711802/03161 (edaspidi ka PT) DP-s määratud juurdepääsu

asukoha täpsustamiseks. Projekteerimistingimustes määrati võimalus kavandada juurdepääs

Karuslase tn 7 kinnistule Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu.

26.09.2018 väljastati Karuslase tn 7 kinnistule ehitusluba nr 1812271/23469 kahe korteriga

elamu ehitamiseks ning 04.10.2018 loeti teavitatuks ehitamise alustamise teatis.

3. Kloostrimetsa tee 43 kinnistu omanikud XX ja YY esitasid 04.11.2019 Tallinna Halduskohtule

kaebuse,

milles

paluvad

tühistada

TLPA

11.05.2017

projekteerimistingimused

nr

1711802/03161 ja 26.09.2018 ehitusloa nr 1812271/23469 juurdepääsuteed puudutavas osas.

4. Kohus võttis 05.11.2019 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tallinna linna

ja kaasas kolmandate isikutena menetlusse Gerüst OÜ, AA ja BB. Sama määrusega peatas kohus

esialgse õiguskaitse korras 26.09.2018 ehitusloa nr 1812271/23469 kehtivuse juurdepääsutee

ehitust, sh Kloostrimetsa tee T9 ja Karuslase tn 7 kinnistute vahel asuva piirdeaia lammutamist

puudutavas osas 30 päevaks HKMS § 252 lg 4 alusel. Kohus jättis 02.12.2019 määrusega

rahuldamata vastustaja taotluse asjas menetluse lõpetamiseks tähtaja rikkumise tõttu ning luges

kaebuse tähtaegselt esitatuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebajad paluvad kaevatavad haldusaktid tühistada osaliselt ning mõista vastustajalt välja

kaebajate menetluskulud.

6. Kaebuse põhjendused (täiendavad seisukohad 08.05.2020) on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) Juurdepääsulahendus on vastuolus DP-ga, mille kohaselt oli juurdepääs Kloostrimetsa tee 43

ja Kloostrimetsa tee 45 kinnistutele ette nähtud praeguse Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu.

DP-ga nähti ette ka praeguste Sügislase ja Karuslase tänavate rajamine. Juurdepääs praegusele

Karuslase 7 kinnistule nähti DP kohaselt ette just praeguse Karuslase tänava kaudu.

Projekteerimistingimustes määrati aga, et Karuslase tn 7 kinnistule võib kavandada juurdepääsu

Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 maaüksuse kaudu. Projekteerimistingimustega on

juurdepääsulahendust põhimõttelises ulatuses muudetud. Tegemist on kahe täiesti erineva

juurdepääsulahendusega, mis kulgevad erinevates asukohtades. Tegemist ei ole ettenähtud tee

pikendamise või vähese muutmisega, vaid juurdepääsulahenduse olemusliku muudatusega.

2) Tallinna Keskkonnaameti seatud tingimustes tuuakse välja, et sissesõit kinnistule tuleb

lahendada vastavalt Tallinna Transpordiameti seisukohale, mis tuleb lisada ehitusprojektile.

Kaebajatele kättesaadavate ehitusprojekti materjalide hulgas ei ole Tallinna Transpordiameti

seisukohta. Samuti ei sisaldu ehitusprojekti materjalide hulgas muid juurdepääsu puudutavaid

dokumente.

3) Juurdepääsude määramise puhul asjakohaseks dokumendiks on DP (planeerimisseaduse

(PlanS) § 126 lg 1 p 4). DP menetluses on kohalikul omavalitsusel võimalik kuulata ära

puudutatud isikute arvamus ja leida isikute huve parimal viisil arvestav lahendus (vt RKHK

otsus asjas nr 3-3-1-78-12). DP menetluses on terve piirkonna ja DP alusel moodustatud

kruntide juurdepääsude küsimust kaalutud ja hinnatud, milline oleks kõige mõistlikum ja

kõikide isikute huve silmas pidades parim lahendus juurdepääsude tagamiseks. Sealjuures on

3(10)

menetluses arvestatud ka liikluskoormuse ja ohutuse küsimust ja konkreetsete juurdepääsude

rajamise mõju neist puudutatud isikutele. Menetluse tulemusel leiti, et juurdepääs Karuslase 7

kinnistule tuleb tagada Karuslase tänava kaudu. Projekteerimistingimustes on DP lahendusest

olulises osas kõrvale kaldutud seda kuidagi põhjendamata. Praegusel juhul ei esine selliseid

asjaolusid, mis peaksid tingima projekteerimistingimuste väljastamise. Faktiline olukord

kinnistul ja selle ümbruses ei ole muutunud. Kõnealune liikluspind oli mõeldud kahe elamu

teenindamiseks ja selliselt DP joonisel selgelt näidatud. Need elamud on valmis ehitatud ning

ka tee on olemas. Seega on hoonestus selle DP ala osas välja kujunenud.

4) Kaebajatel oli õiguspärane ootus, et kord kehtestatud DP lahendus, mida ei olnud kaebajatele

teadaolevalt muudetud, ka sellisena säilib ja realiseerub, mitte ei hakata realiseerima nende selja

taga oluliselt teistsugust lahendust, mis nende õigusi olulisel määral rikub.

5) Projekteerimistingimuste väljastamine on haldusorgani kaalutlusotsus, mis peab olema

põhjendatud ning asjakohased kaalutlused ja põhjendused peavad olema otsusest nähtavad.

Projekteerimistingimustes on juurdepääsu kohta vaid üks lause – Karuslase tn 7 kinnistule võib

kavandada juurdepääsu Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 maaüksuse kaudu. Rohkem ei

ole esitatud ühtegi põhjendust ega kaalutlust juurdepääsulahenduse muutmise kohta, samuti

naabrite õiguste ja huvide kaalumise kohta. Tegemist on olulise rikkumisega, mis juba

iseenesest tingib projekteerimistingimuste õigusvastasuse. Sisulist argumenti ja vajadust

juurdepääsulahenduse muutmiseks ei ole esitatud ka kohtumenetluses.

DP-ga määratud juurdepääsulahenduse muutmine mõjutab oluliselt puudutatud isikute, sh

kaebajate huve. Projekteerimistingimustest ei nähtu ühtegi asjaolu ega kaalutlust, mida

liikluslahenduse

muutmisel

oleks

arvesse

võetud.

Täielikult

on

kaalumata

juurdepääsulahenduse muutmise mõju kaebajate õigustele, Kloostrimetsa tee 45 isikute

õigustele, samuti liiklusohutuse küsimus. Oluline on ka kaaluda, kuidas on sellise kitsa tee

puhul tagatud avalike teenuste (sh päästeteenistuse) ligipääs – praeguse juurdepääsulahenduse

puhul ei mahuks päästeautod Karuslase 7 kinnistule keerama. Projekteerimistingimused ei

sisalda ka ühtegi põhjendust, miks on üldse põhjendatud DP menetluses huvide kaalumise

tulemusel leitud lahenduse muutmine. Tegemist on olulise kaalutlusveaga.

6) Projekteerimistingimustes ette nähtud juurdepääsulahendus rikub oluliselt kaebajate õigusi.

Seni toimiva juurdepääsu puhul oli Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutuses vaid Kloostrimetsa

tee 43 ja 45 kinnistutel asuvate eramajade juurde pääsemiseks. Projekteerimistingimustega

nähakse ette kahe korteriga elamu rajamine ja parkimisvõimaluste tagamine kuuele autole. Uue

lahenduse korral tagataks Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu juurdepääs sisuliselt neljale

majapidamisele, mis on kaks korda rohkem kui hetkel. See tähendab, et liikluskoormus

Kloostrimetsa tee T9 kinnistul suureneb oluliselt. Vaidlusalune tee paikneb otse kaebajate maja

ees ning kinnistu ei ole teest ka aiaga eraldatud. Seega hakkaks suurenenud liiklus toimuma

sisuliselt kaebajate elamu kõrvalt läbi hoovi. Praeguse lahendusega lisandub sisuliselt läbi

hoovi kulgevale teele veel 6 sõidukit, mis põhjustab ebaproportsionaalseid häiringuid ja

privaatsusriivet kaebajatele. Vaidlusalune tee on kitsas ega ole mõeldud nii mitme kinnistu ja

kahe korteriga elamu lisandumisest tuleneva suurenenud liikluskoormuse teenindamiseks. Ei

ole hinnatud, kas olemasolevate parameetritega tee on üldse sobiv sellise liiklusetiheduse jaoks.

Samuti kaasneb küsimus liiklusohutusest. Selliste parameetritega tee ei võimalda sõidukite

manööverdamist, samuti on seal oluliselt raskendatud lumekoristus.

7) Hindamata on ka juurdepääsu asukoha sobivus Kloostrimetsa tee T9 kinnistu sees. Kuigi

juurdepääs ei tohikski paikneda Kloostrimetsa tee T9 kinnistul, ei ole ka selle asukoht

Kloostrimetsa tee T9 kinnistu siseselt põhjendatud. Hetkel on juurdepääs planeeritud kinnistu

kõige tagumisse otsa, kust toimub juurdepääs ka Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutele. Nii on

4(10)

kõik juurdepääsud ühes kinnistu otsas, mis muudab olukorra kinnistul veel kitsamaks. Samas

on just sellisel lahendusel ka kõige suurem negatiivne mõju kaebajate õigustele. Kui juurdepääs

paikneb kinnistu tagumises otsas, kahjustab see kaebajate privaatsusõigust kõige

ulatuslikumalt, kuivõrd liiklus möödub tervest nende kinnistu, sh maja, küljest.

8) Vastustaja ei pidanud aastaid seda teelõiku avalikes huvides vajalikuks. Maa erastamise

taotlus kaebaja poolt tõusetuski sellest, et vastustaja ei võtnud DP-st hoolimata midagi ette

Kloostrimetsa tee T9 maaüksusele kõnealuse juurdepääsutee väljaehitamiseks ja keeldus teed

välja ehitamast. Kuna kaebajad ehitasid oma elamut, siis olid nad sunnitud tee ise 2007. a oma

kuludega välja ehitama, et oma hoonele juurde pääseda. Vastustaja leidis 25.04.2008 kirjas, et

juurdepääsutee osas puudub avalik huvi ning seetõttu keelduti tee väljaehitamise kulude

hüvitamisest. Avaliku huvi puudumist ja tee vajalikkust ainult kahe kinnistu jaoks konstateeriti

ka hilisemates kirjades. See oli põhjuseks, miks vastustaja keeldus kaebaja poolt kantud kulude

hüvitamisest, kuid oli valmis kaaluma maa erastamist, millest ka lõpuks keelduti. Seega leidis

vastustaja veel 2017. a lõpus – 2018. a alguses, et kõnealune tee ei kätke endast avalikku huvi

ja on vajalik üksnes kahe pere teenindamiseks.

9) Kaebajad jäeti projekteerimistingimuste menetlusse nõuetekohaselt kaasamata, mis on

oluline menetluslik rikkumine. Projekteerimistingimuste menetluse teate avaldamine lehes ei

ole puudutatud isikute ärakuulamiseks piisav. Kaebajad ei ole ka kätte saanud

projekteerimistingimuste menetluses saadetud lihtkirja. Kaebajad on jäetud ilma võimalusest

olla ära kuulatud ja esitada oma seisukohad ja vastuväited. Samas pidi linnale olema ilmselge,

et muutunud lahendus ei ole kooskõlas kaebajate huvidega. Ei saa välistada, et kaebajate

ettepanekute ja vastuväidete ärakuulamine oleks võinud mõjutada juurdepääsutee asukoha

valikut. Kaebajad said tuginevalt kehtivast DP-st eeldada selles toodud lahenduse

realiseerimist, mitte muutmist neid menetlusse kaasamata.

10) DP kohaste tänavate tagamine on vastustaja ülesanne (PlanS § 131). Vastustaja pidi tagama,

et planeeringuala tänavavõrk, sh Sügislase/Karuslase tänav saab vastavalt planeeringule välja

ehitatud. Lubamatu on vastustajal selle asemel jätta sisuliselt oma kohustused täitmata, hakata

otsima kergemaid lahendusi, selleks muuta DP-d, suunates teistele kinnistutele mõeldud

juurdepääsule ka liikluse kinnistult Karuslase 7, mille jaoks oli DP-s ette nähtud eraldi

juurdepääs ja tänavalõik.

11) Kuna projekteerimistingimused, mis lubavad juurdepääsu tagamist Kloostrimetsa T9

kinnistu kaudu, on õigusvastased, siis on ka ehitusprojekti lahendus ja ehitusluba osas, mis näeb

ette juurdepääsu Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu, õigusvastased.

5. Vastustaja peab kaebust põhjendamatuks ja palub selle jätta rahuldamata (täiendavad

seisukohad 08.05.2020). Menetluskulud palub vastustaja jätta kaebajate kanda.

1) DP olemasolu korral on pädeval asutusel võimalik anda DP täpsustamiseks

projekteerimistingimused ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg-s 1 toodud tingimustel. Lisaks EhS §

27 lg-s 2 toodule tuleb arvestada, et projekteerimistingimused ei muudaks DP-d olemuslikult.

DP olemuslik muutmine tähendab, et sekkutakse varasemasse lahendusse ning varasema

lahenduse põhimõtteline elluviimine ei ole enam võimalik. Projekteerimistingimused on antud

DP kohase lahenduse muutmiseks juurdepääsulahenduse osas. Projekteerimistingimused ei

muuda mingil määral DP-d olemuslikult, kuivõrd kõikide teiste näitajate ja nõuete osas tuleb

järgida DP-d ning juurdepääsu lahendamine ei muuda käesoleval juhul DP lahenduse

elluviimist võimatuks. Projekteerimistingimustega on antud Karuslase tn 7 kinnistule võimalus

kavandada juurdepääsutee Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu. DP lahenduse kohane

Sügislase tänav on veel välja ehitamata ning Sügislase tänava ääres paikneb kraav. Fakt, et

5(10)

projekteerimistingimuste kohane võimalus juurdepääsuteeks ei vasta DP lahendusele, ei muuda

projekteerimistingimusi õigusvastaseks.

2) Projekteerimistingimuste menetluses on järgitud avatud menetluse nõuet ning avatud

menetlus on läbi viidud vastavalt menetlusnormidele. Avatud menetluse läbi viimisel on

järgitud haldusmenetluse seaduses (HMS) §-s 47 toodut. Isikule, kelle õigusi võib haldusakt

piirata, teavitati menetlusest Pirita Linnaosa Valitsuse poolt 06.04.2017 lihtkirjaga nr 2-2/67.

Seadus ei sätesta projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse andmiseks esitamisel kätte

toimetamise kohustuslikku vormi. Avatud menetluse kohta avaldati teade ajalehes Postimees

06.04.2017, ajalehes Pirita 07.04.2017, ajalehes Pealinn 10.04.2017 ja Tallinna veebilehel.

Haldusmenetlusega tutvumine eeldab teatud ulatuses ka menetlusosaliste aktiivset käitumist.

Teadmatust ei saa õigustada sellega, et isik ei loe ajalehti. Seejuures ei ole välistatud ka

võimalus, et kaebajad on Pirita Linnaosa Valitsuse 06.04.2017 lihtkirja nr 2-2/67 varasemalt

reaalselt kätte saanud, kuid sellega mitte tutvunud.

3) HMS § 56 lg 4 kohaselt ei pea faktilist alust põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi

taotlus rahuldati ja kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata. Kui haldusaktiga rahuldatakse

taotlus ja haldusaktiga ei piirata kolmandate isikute õigusi ega vabadusi, ei pea haldusakti

põhjendama sellisel määral kui keelduvat või isikute õigusi piiravat haldusakti. Käesoleval

juhul on järgitud projekteerimistingimuste andmisel põhjendamiskohustuse miinimummäära,

kuivõrd avatud menetluse käigus ei esitatud ühtegi arvamust, haldusaktiga rahuldati taotlus

ning haldusaktiga ei piirata ega rikuta kolmandate isikute õigusi.

4) Kaebuses väljatoodud väidetavaid õiguste rikkumist ei toimu. Karuslase tn 7 kinnistule

rajatakse kahe korteriga elamu, millega ei kaasne olulist liikluskoormuse kasvu. Asjaolu, et

kinnistule on kavandatud 6 parkimiskohta, ei tähenda, et juurdepääsuteed hakkavad kasutama

pidevalt kuus autot. Parkimiskohtade sellisel rajamisel välistatakse parkimine väljaspool

Karuslase tn 7 kinnistut. Käesoleval juhul ei toimu olulist liikluskoormuse kasvu vaid paari

üksiku auto lisandumisega, mistõttu on alusetu väita, et juurdepääsutee ei võta vastu

liikluskoormust.

Ehitusprojekti

on

kooskõlastanud

ehitusloa

menetluses

Tallinna

Kommunaalamet (praegune Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) ja Tallinna

Transpordiamet, samuti on kooskõlastatud projekteerimistingimused. Kaebajal on võimalus

eraldada oma kinnistu Kloostrimetsa tee T9 kinnistust piirdeaiaga. Olemasoleva olukorra, kus

juurdepääs kinnistutele peab läbima sisuliselt kaebajate hoovi, on põhjustanud kaebajad oma

ebaseadusliku tegevusega ise. Kaebajad peavad Tallinna linnale kuuluvat kinnistut enda omaks.

Asjaolu, et kaebajad on pidanud Tallinna linnaga kirjavahetust Kloostrimetsa tee T9 kinnistu

omandamiseks ei tekita omandiõigust. Kinnisomand tekib vastava kande tegemisega

kinnistusraamatusse. Nimetatud piirdeaed on rajatud Kloostrimetsa tee T9 kinnistule

ebaseaduslikult ning kooskõlastamata Tallinna linnaga. Kaebajad ise on oma ebaseadusliku

tegevusega

põhjustanud

privaatsuse

vähenemise.

Viies

olukorra

seadusega

ja

ehitusprojektidega vastavusse ei teki kaebajatel privaatsusriivet.

5) Kaebajad ei ole toonud kohtumenetluses esile asjaolusid või tõendeid, millega arvestamine

oleks mõjutanud ka haldusmenetluses tehtud otsuse tulemust (HMS § 58). Kaebajad on

tuginenud asjaolule, et juurdepääsuna kasutatava kinnistu läbi võimaldatakse täiendav

juurdepääs veel ühele kinnistule ning see tekitab kaebajatele privaatsuse vähenemise, mille on

nad ise oma ebaseadusliku tegevusega tekitanud. Kaebajad ei ole menetluse käigus suutnud

välja tuua asjaolusid, mis viiksid haldusmenetluses tehtud otsuse teistsugusele tulemusele.

6) Kloostrimetsa tee T9 kinnistu on antud munitsipaalomandisse ning Kloostrimetsa tee T9

kinnistu taotleti ja kinnistu anti munitsipaalomandisse avalikult kasutatava juurdepääsutee

rajamiseks. Käesoleval juhul täidab kinnistu oma eesmärki ning vastustaja eesmärgiks ei olnud

6(10)

kinnistut kaebajale võõrandada. Vaidlusaluste projekteerimistingimustega määrati võimalus

kavandada juurdepääs Karuslase tn 7 kinnistule Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9

kinnistu kaudu. Kuigi kaebajatel on õigustatud huvi Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutamise

osas, kuna ka nendele kuuluva kinnistu juurdepääs on tagatud läbi Kloostrimetsa tee T9

kinnistu, ei muuda see haldusmenetluse lõplikku otsust, kuna projekteerimistingimustega

täidetakse Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kasutamise eesmärki ning see ei saa rikkuda ega riku

kaebajate õigusi.

6. Kolmandad isikud paluvad jätta kaebuse rahuldamata (20.11.2019 Gerüst OÜ vastus ning

20.04.2020 AA ja BB vastus) ning menetluskulud kaebajate kanda.

1) Juurdepääsu tagamine Kloostrimetsa tee T9 kinnistu kaudu ei riku kaebajate õigusi.

Kaebusest tulenevalt on viidatud maariba Tallinna linnale kuuluv 100% transpordimaa

otstarbega kinnistu. Kaebajatel puudub alus arvata, et Kloostrimetsa tee T9 kinnistu oli vaid

Kloostrimetsa tee 43 ja 45 kinnistutel asuvate eramajade juurde pääsemiseks. Kaebajad teadsid,

et ehitavad teed Tallinna linnale kuuluvale maale. T9 kinnistu on mõeldud avalikult

kasutatavaks juurdepääsu teeks. Kaebajad on ebaseaduslikult teinud avalikust juurdepääsuteest

enda hooviala.

2) Kloostrimetsa tee T9 kinnistu erastamisest kaebajatele keelduti 07.02.2017 kirjaga. Seega

puudus kaebajatel alus arvata, et Kloostrimetsa tee T9 kinnistu oli vaid Kloostrimetsa tee 43 ja

45 kinnistutel asuvate eramajade juurde pääsemiseks. Heauskselt ei tegutse isik, kes ei kontrolli

piirialal ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse. Õiguspärane ootus on

välistatud, kui kaebajad teadsid, et ehitavad teed Tallinna linnale kuuluvale maale. Isiku

õiguspärane ootus saab tugineda eelkõige sellisele riigipoolsele lubadusele, mille puhul isik

saab mõistlikult loota, et seda ei muudeta. Antud juhul ei ole tõendatud, et kaebajatele oli

väljastatud sõnaselge lubadus, et T9 nendele võõrandatakse.

3) Kehtestatud DP ei saa tekita isikutele abstraktset kaitstavat usaldust sellega kindlaks

määratud tingimuste muutumatuna säilimiseks. Juurdepääsulahendus ei ole vastuolus DP-ga

ning projekteerimistingimused ei ole õigusvastased. Oluline on, et projekteerimistingimustega

ei muudetaks DP-s kehtestatud planeeringulahendust olemuslikult. Tallinna Ringkonnakohtus

on haldusasjas nr 3-15-1873 jõudnud järeldusele, et vaidlusalusele DP-le vaatamata on

kinnistule pääsemiseks võimalik vajaduse korral näha ette ka teistsuguse juurdepääsutee, sh

kinnistul moodustavale transpordimaa krundile kavandatud tupiktee pikenduse rajamisega ning

see on võimalik ka EhS § 27 lg 1 p 2 ja lg 3 kohaselt väljastatavate projekteerimistingimuste

alusel ilma DP-d muutmata, sest tegemist ei oleks planeeringulahenduse olemusliku

muutmisega.

4) Paljasõnaline on kaebajate väide, et piirdeaed oli välja ehitatud Karuslase 7 eelmise omaniku

nõusolekul. Kloostrimetsa tee T9 kinnistu puhul on tegemist avaliku juurdepääsu teega.

Kaebajad on hõivanud Tallinna linnale kuuluva kinnistu ning kasutavad seda oma kinnistu

jätkuna.

5) Kolmas isik ei tohi kanda ülemääraseid kahjulikke tagajärgi seoses kaebuse esitaja

passiivsusega (RKHK otsus asjas nr 3-3-1-57-02). Juhul kui tühistatakse ehitusluba, kannavad

kolmandad isikud kahjulikke tagajärgi, kuna ehitamist on juba alustatud ja tegemist on kahe

korteriga elamuga. Antud juhul on kaebajatel võimalik eraldada oma kinnistu Kloostrimetsa T9

kinnistust piirdeaiaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

7(10)

7. Kaebajad vaidlustavad TLPA poolt 11.05.2017 väljastatud projekteerimistingimusi (tl 20-21)

ning 26.09.2018 ehitusluba (tl 22-32) osas, milles need lubavad Karuslase tn 7 kinnistule

juurdepääsu tagamiseks juurdepääsutee rajamist Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa T9 kinnistu

kaudu. Ehk muudavad Tallinna Linnavolikogu 13.06.2002 otsusega nr 262 kehtestatud DP

lahendust Karuslase tn 7 krundile juurdepääsu osas. DP-s nähti Karuslase tn 7 kinnistule

juurdepääs ette Sügislase tänava (tänaseks osaliselt Karuslase tänav) kaudu (tl 10).

8. Kaebuse kohaselt rikub projekteerimistingimustega kavandatud juurdepääsulahendus

kaebajate õigusi – liikluskoormus vahetult kaebajate elamu kõrval suureneb märkimisväärselt ja

kitsas tee ei võimalda ohutut liiklemist, mis põhjustab kaebajatele ebaproportsionaalseid

häiringuid ning privaatsusõiguse riivet. Kaebajaid PT menetlusse ei kaasatud ega tagatud

ärakuulamisõigust ning PT-ga detailplaneeringu muutmist pole põhjendatud.

9. Esmalt märgib kohus, et õigusaktidest ega kohtupraktikast ei tulene kaebajatele õigust

vaidlustada projekteerimistingimusi ega ehitusluba avalikes või kolmandate isikute huvides.

Seega tuleb vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust kontrollida üksnes ulatuses, milles kaebajad

väidavad oma subjektiivsete õiguste rikkumist (vt HKMS § 44; Riigikohtu 11.10.2016 otsus

asjas nr 3-3-1-15-16, p 16) ning tähelepanuta tuleb jätta kaebuses esitatud väited seonduvalt teiste

võimalike puudutatud isikute õiguste riivega.

10. Kaebajad leiavad, et neid ei ole nõuetekohaselt projekteerimistingimuste menetlusse kaasatud

ega neile ärakuulamisõigust tagatud. Vastustaja on seisukohal, et projekteerimistingimuste

menetluses on järgitud kõiki menetlusnõudeid. Kohus vastustajaga ei nõustu.

10.1 HMS § 11 lg 1 p 3 sätestab, et haldusmenetluses on menetlusosaliseks isik, kelle õigusi või

kohustusi võib haldusakt puudutada. HMS § 40 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada

enne haldusakti andmist selle kohta oma arvamus ja vastuväited. EhS § 31 lg 3 kohaselt kaasab

haldusorgan projekteerimistingimuste menetlusse vajaduse korral kinnisasjaga piirneva

kinnisasja omaniku ning annab sama paragrahvi lõike 4 punkti 2 kohaselt võimaluse esitada

arvamus projekteerimistingimuste eelnõu kohta isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis

puudutada. Tallinna Ringkonnakohus on seejuures selgitanud, et mõistet „piirnev kinnisasi“ ei

ole põhjendatud sisustada sedavõrd kitsalt, et isiku kaasamine projekteerimistingimuste

menetlusse pole vajalik, kui tema kinnistu ja ehituskrundi vahele jääb riigi, linna või mõne

kolmanda isiku omandis olev tee (vt 09.11.2017 otsus asjas nr 3-16-885, p 9). Haldusmenetlusse

tuleb kaasata iga isik, kelle puhul on haldusülesannete hoolsal täitmisel võimalik ette näha, et

esineb mõistlik kahtlus, et haldusakt võib piirata isiku õigusi. Kaasamiseks ei pea õiguste riive

olema tõendatud – piisab mõistlikust kahtlusest riive esinemise kohta (vt Riigikohus 11.10.2016

otsus asjas nr 3-3-1-15-16, p 20; 11.10.2019 otsus asjas nr 3-15-2232, p 8).

10.2 Puudub vaidlus, et Kloostrimetsa tee T9 kulgeb vahetult kaebajate kinnistu ja sellel asuva

elamu kõrvalt. Kohus leiab, et kaebajate kaasamine projekteerimistingimuste andmise

menetlusse ja nendele ärakuulamise võimaluse tagamine enne projekteerimistingimuste andmist

oli kohustuslik. Vastustajale pidi olema nähtav, et Karuslase tn 7 kinnistule juurdepääsu

võimaldamine Kloostrimetsa tee T9 kaudu võib kaebajate õigusi ja huve riivata, kuna sellega

kaasneb suurenenud liikluskoormus vahetult kaebajate elamuga külgneval teel ning ka kaebajate

rajatud piirdeaia lammutamine, mille lammutamist vastustaja seni pole vajalikuks pidanud.

Kohus jääb käesolevas asjas 02.12.2019 tehtud määruses toodud põhjenduste juurde. Kaebajate

puudutatus kavandatavast haldusaktist ja huvi olla ära kuulatud pidi olema haldusorganile ilmne,

kuna kehtiv DP ei näinud ette Karulase 7 kinnistule juurdepääsu praeguse Kloostrimetsa T9

kaudu, vaid kinnistu vastasküljest.

8(10)

10.3. Kuigi vastustaja on ka peale 02.12.2019 määruse jõustumist jäänud selle juurde, et

projekteerimistingimuste menetlus on läbi viidud vastavalt menetlusnormidele, ei ole ta

08.05.2020 menetlusdokumendis toonud välja selliseid asjaolusid, mille alusel saaks väita

kaebajate nõuetekohast kaasamist ja menetlusnormide järgimist.

Vaidlus puudub, et vastustaja ei ole projekteerimistingimuste eelnõu kaebajatele

kättetoimetamisega teatavaks teinud ega kättetoimetamist või haldusaktidest teada saamist enne

09.10.2019 tõendada suutnud. Kuna ehitusprojektis järgiti PT-ga antud tingimusi, käsitleb kohus

PT andmise osas ärakuulamata jätmise õigusvastasust ja tagajärgi. PT osaline õigusvastasus ja

tühistamine toob kaasa ka ehitusloa osalise õigusvastasuse ja tühistamise.

Avatud menetluses lihtkirjaga PT eelnõu avalikustamisest teavitamine (tl 42) ei taga piisavalt

seda, et vajalik teave puudutatud isikuni (menetlusosaliseni) jõuab. Vastustaja pole tõendanud,

et kaebajad oleksid olnud PT menetlusest teadlikud. Olukorras, kus kaebajatele ärakuulamise

võimaluse tagamine enne projekteerimistingimuste andmist oli kohustuslik, on asjakohatud

vastustaja väited, justkui pidanuks kaebajad haldusmenetlusest teadasaamiseks olema ise

aktiivsemad (mh lugema ajalehti, kus avaldati vastavad teated). Kohtu hinnangul pidanuks

aktiivsem olema hoopis haldusorgan, kelle kohustuseks oli reaalse ärakuulamisõiguse tagamine,

mis eeldas seda, et haldusorgan pidi veenduma, et kaebajad on teate menetluse toimumisest kätte

saanud. Kui haldusorgan seda ei teinud, võttis ta ise teadliku riski, et ta ei suuda hiljem vajadusel

menetlusnormide järgimist tõendada.

10.4. Kaebajad ei saanud haldusmenetluses osaleda vastustaja poolt menetlusnormide rikkumise

tõttu. Kohtu hinnangul on see antud juhul oluline menetlusviga, mis toob kaasa kaevatavate

haldusaktide tühistamise vaidlustatud osas.

11. Kuna kaebajatele jäeti õigusvastaselt ärakuulamisõigus tagamata, on ilmne, et haldusorgan

ei saanud haldusmenetluses nende õigusi ja huve kaaluda. Sellest tulenevalt on haldusaktid ka

vastavas osas põhjendamata.

11.1 Projekteerimistingimustes on juurdepääsutee kavandamise osas märgitud: „Karuslase tn 7

kinnistule võib kavandada juurdepääsu Kloostrimetsa teelt Kloostrimetsa tee T9 maaüksuse

kaudu. Kõikide teiste nõuete ja näitajate osas peab ehitusprojekt vastama Sompa tee 1b ja

Kloostrimetsa tee 41a kinnistute vahelise ala detailplaneeringule.“ Vastustaja on PT põhjenduste

esitamata jätmise alusena kohtumenetluses viidanud HMS § 56 lg-le 4 („Haldusakti andmise

faktilist alust ei pea põhjenduses näitama, kui haldusakti adressaadi taotlus rahuldati ja

kolmanda isiku õigusi ega vabadusi ei piirata“). Kuna projekteerimistingimused võivad aga

piirata kaebajate õigusi, ei saanud vastustaja sellele alusele tugineda ning haldusaktis oleks

tulnud esitada nii faktilised asjaolud kui ka selle andmise kaalutlused.

11.2 Asjaolu, et vastuväiteid ei laekunud (PT lk 2) ei ole sisuline põhjendus juurdepääsutee

asukoha muutmiseks võrreldes DP-ga. Käesoleval juhul ei ole projekteerimistingimustes üldse

märgitud kaalutlusi, millest haldusorgan juurdepääsutee määramisel lähtus. Kohtule ei nähtu ka

kohtumenetluses esitatud põhjendustest, et Karuslase tn 7 kinnistule oli juurdepääsu

kavandamine DP-s ettenähtu kohaselt välistatud. Sügislase ja Karuslase tänavate vahelise lõigu

väljaehitamata jätmine ja kraavi paiknemine Sügislase tänava ääres (tl 15, maakatastri väljavõte)

ei takista DP kohase juurdepääsulahenduse realiseerimist Karuslase tn 7 kinnistule

juurdepääsuks. Kaebajate esitatud väidete hindamine (liikluskoormuse suurenemisega kaasneva

mõju ja privaatsuse vähenemise osas) ja huvide kaalumine tuleb teha haldusorganil

haldusmenetluses. Vastustaja oleks pidanud lisaks taotleja huvidele arvestama ka kaebajate

huvide ja õigustega, mida käesoleval juhul tehtud ei ole. Juurdepääsulahenduse otstarbekuse

hindamine on ulatusliku kaalutlusõigusega otsustus ning kohus ei saa asuda kohtumenetluses

haldusorgani asemele ja hinnata, kas PT ja ehitusloaga muudetud juurdepääsulahendus on

õiguspärane. Seda peab tegema haldusorgan haldusmenetluses.

9(10)

12. PT-s on õiguslike alustena viidatud EhS § 27 lg 1 p-le 1, lg-le 2 ja 3 ning lg 4 p-le 7.

Kolmandad isikud on viidanud Tallinna Ringkonnakohtu lahendile, milles ei ole juurdepääsutee

asukoha muutmist peetud planeeringulahenduse olemuslikuks muutmiseks (vt 29.06.2017 otsus

nr 3-15-1873, p 18).

Seega on vastustaja viidatud sätetest tulenevalt leidnud, et ehitusloakohustusliku hoone

ehitusprojekti koostamiseks võib anda PT, kuna DP kehtestamisest on möödunud üle viie aasta

ja planeeringulahendust olemuslikult ei muudeta ning PT-ga ühtlasi täpsustatakse kehtiva DP

liikluskorralduse põhimõtteid.

EhS § 27 lg 1 sätestab esmase eeldusena, et DP olemasolul võib anda PT põhjendatud juhul.

Vastustaja ei ole esitanud põhjendusi, miks antud juhul on tegemist põhjendatud juhuga. Üksnes

PT taotleja soov ei ole käsitatav põhjendatud juhuna. EhS § 27 lg 2 sätestab, mida tuleb PT

andmisel arvestada. Punktis 2 on nõutud, et arvestataks mh isikute õigusi ja avalikke huve, kuna

PT ei tohi olla nendega vastuolus. Seega arvestada tuleb nii taotleja kui puudutatud isikute õigusi.

Kohus pole veendunud, et juurdepääsutee asukoha muutmine oleks käsitatav liikluskorralduse

põhimõtete muutmisena (EhS § 27 lg 4 p 7). Küll ei pruugi juurdepääsutee asukoha muutmine

tingimata olla planeeringulahenduse olemuslik muutmine (EhS § 27 lg 3).

EhS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et pädev asutus peab detailplaneeringut täpsustavate

projekteerimistingimuste andmisel esmalt kaaluma olemasoleva detailplaneeringu elluviimise

võimalusi ning esmajärjekorras lähtuma seal toodud tingimustest. Kuna käesolev paragrahv (EhS

§ 27 lg 1) võimaldab täpsustada detailplaneeringus sätestatud tingimusi, mis on läbinud pika ja

kaalutletud menetluse, tuleb seal sätestatud nõuete muutmisesse suhtuda suure ettevaatlikkusega.

(lk 51) Kohtu hinnangul ainuüksi seaduses märgitud ajavahemiku möödumine ei tähenda

automaatselt, et planeering oleks vananenud ega vastaks enam vajadustele, eriti, kui ümbritsevas

keskkonnas mingeid märkimisväärseid muutusi toimunud ei ole. Eelnõu seletuskirja kohaselt

EhS § 27 lg-s 4 nimetatud liikluskorralduse põhimõtete muudatus ei tähenda juurdepääsuteede

ümberkorraldamist. See võib tähendada liiklussuundade muudatusi, kinnisasjalt väljasõidu

reegleid ja muid selliseid tingimusi, mis ei muuda olemuslikult planeeringulahendust. (lk 56)

Praegusel juhul ei nähtu, et vastustaja oleks teostanud eeltoodud sätetes nõutud kaalumise. Seega

ei saa kohus ka hinnata, kas selle tulemus on õiguspärane.

13. Kuigi kohus ei võta seisukohta, et DP-ga määratud juurdepääsulahenduse muutmine PT-ga

oleks välistatud, ei saa pidada põhimõtteliselt aktsepteeritavaks, et DP lahenduse PT-ga

muutmine toimub puudutatud isikute nö selja taga. DP menetluses osalemisel puudub mõte, kui

DP muutmine PT-ga tehakse puudutatud isikuid nõuetekohaselt kaasamata ja neile

ärakuulamisõigust reaalselt tagamata. Käesoleval juhul ei ole kohtu hinnangul selgelt välistatud,

et juurdepääsulahendus, mis tulenes DP-st ei võiks jääda kehtima, kuid kaalumise (sh

otstarbekuse argumendi) ja puudutatud isikute huvide arvesse võtmise koht on haldusmenetlus.

14. Kokkuvõtvalt kohus leiab, et kuna kaebajad jäeti nõuetekohaselt projekteerimistingimuste

menetlusse kaasamata ja neile ärakuulamisõigus tagamata, ei olnud haldusorganil võimalik

kaaluda kaebajate õigusi ja huve ning haldusaktis (PT) puuduvad juurdepääsutee lahenduse (DP

kohase) muutmise kaalutlused. Vaidlustatud projekteerimistingimused on õigusvastased (HMS

§ 40 lg 1, § 54, § 56 lg-d 1 ja 3) ja tuleb tühistada. Seetõttu on õigusvastane ka antud ehitusluba

juurdepääsutee lahendust puudutavas osas. Kaebajad ei olnud haldusorgani vea tõttu ka ehitusloa

andmise menetlusest teadlikud. Kuna tegemist on ulatuslikku kaalutlusõigust võimaldava

otsustusega (mille põhjendused haldusaktis puuduvad) ning ei nähtu, et ümbritsevas keskkonnas

oleks toimunud muutused, mis võimaldaksid täna üksnes PT-s valitud juurdepääsutee lahendust,

pole võimalik järeldada, et tuvastatud olulised menetluslikud rikkumised ei võinud mõjutada

haldusorgani lõppotsust (HMS § 58). Kui haldusorgan ei järgi menetlusnorme haldusmenetluses,

mida iseloomustab ulatuslik kaalutlusruum, lasub temal tõendamiskoormus, et ka

10(10)

menetlusnormide järgimisel oleks menetlustulem olnud samasugune (vt RKHK 11.10.2016 otsus

asjas nr 3-3-1-15-16, p 36). Seega ei ole asjakohane vastustaja väide, et kaebajad ei ole toonud

kohtumenetluses esile asjaolusid või tõendeid, millega arvestamine oleks mõjutanud

haldusmenetluses tehtud otsuse tulemust. Kohus ei teosta kaalutlusõigust haldusogani eest

(HKMS § 158 lg 3).

Menetlusosaliste muude väidete käsitlemine asja lahendamiseks vajalik ei ole.

15. Projekteerimistingimused ning ehitusluba kuuluvad juurdepääsutee osas tühistamisele

(HKMS § 5 lg 1 p 1).

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

rahuldab kaebuse, jäävad kaebajate menetluskulud vastustaja kanda.

HKMS § 109 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule menetluskulude

nimekiri ja kuludokumendid. Kaebajad on kohtule esitanud tähtaegselt menetluskulude nimekirja

ja õigusabiteenuse arved. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulude katteks

5347,94 eurot, s.o kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv kokku 60 eurot

ning õigusabikulud 5287,94 eurot.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 109 lg 6).

Vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruse hindamisel ei oma üldjuhul tähtsust, mitu

advokaati isikut esindas (RKHK määrus asjas nr 3-3-1-28-09, p 11). Arvestada tuleb kaebuse

koostamiseks läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ning asja keerukust (nt RKHK otsused

asjades nr 3-3-1-17-11, p 18 ja 3-3-1-29-12, p 29). Õigusabikulude suurus tervikuna ei tohiks

olla asja iseloomu ja tähtsust arvestades ilmselgelt ülepaisutatud. Kohus leiab, et käesolev asi ei

ole sedavõrd mahukas ja keerukas, et õigustada esindajate kulude täies ulatuses vastustajalt

väljamõistmist. Kaebajate 08.05.2020 täiendav seisukoht kordab osaliselt kaebust, mistõttu pole

sellega seotud kulu täies ulatuses vajalik. Arvestades seejuures ka menetluse kestust (sh asjas

tehtud toimingute hulka), mõistab kohus vastustajalt kaebajate kasuks välja õigusabikulud 4000

eurot, lisaks ka kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu 60 eurot, kokku

seega 4060 eurot.

Vastustaja ja kolmandate isikute kantud menetluskulud jäävad nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/