1-09-17524/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

1-09-17524

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. veebruaril 2010. a Pärnu kohtumaja

Kriminaalasja number

1-09-17524

Kohtukoosseis

Kohtunik Teet Olvik

Sekretär Anneli Kaljula

Prokurör

Anne Sillaots

Kaitsja

Ants Nõmmik

Kriminaalasi

Mati Palmi süüdistus KarS § 141 lg 1 järgi lühimenetluses

Süüdistatav

Mati Palmi, isikukood 38005104212.

Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.29.05.1996 a.

Pärnu Maakohtu KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 1 aasta ja 6 kuulise

vabadusekaotusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega.

2.03.04.2000 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 204 lg 3 alusel 10

kuulise vabadusekaotusega tingimisi 1 aasta ja 6 kuulise katseaja

kohaldamisega.

3.30.08.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 195 lg 2 alusel 2

aastase vabadusekaotusega.

4.19.11.2001 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 3 alusel 6

kuulise vabadusekaotusega.

5.05.02.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, §

140 lg 2 p 1,3, § 195 lg 3, § 197 lg 1 alusel 5 aastase

vabadusekaotusega.

6.15.04.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3, §

197 lg 2 p 2,3, § 185 lg 2, § 15 lg 2 ja § 140 lg 2 p 1,3 alusel 5

aastase vabadusekaotusega.

7.14.09.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4, § 266 lg 2

p 2, § 120, § 200 lg 1 alusel 3 aastase vangistusega tingimisi 3

1-09-17524

aastase katseaja kohaldamisega.

8.22.11.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4, § 349

alusel 4 aastase vangistusega tingimisi 3 aastase katseaja

kohaldamisega. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 18-l

korral. Tõkend vahistamine, kahtlustatavana kinni peetud ja viibib

vahi all eelvangistuses alates 30.07.2009 a.

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 315 lg 4, § 238 lg 1 p 3 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Mati Palmi KarS § 141 lg 1 järgi ning mõista karistuseks (3 a 6 k) kolm aastat ja

kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Mati Palmile mõistetavat karistust ühe

kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (2 a 4 k) kaks aastat ja neli kuud vangistust. KarS § 65 lg

2 kohaselt kohaldada Mati Palmile liitkaristust suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust

eelmise, s.o. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 22.11.2007 a. otsusega mõistetud karistuse

ärakandmata osa (4 a) nelja aastase vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks (6 a 4 k) kuus aastat

ja neli kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda Mati Palmil eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka. Karistuse

kandmise algust arvata Mati Palmil alates tema kinnipidamisest, s.o. 30.07.2009 a. Lugeda Mati

Palmil kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 26.02.2010 a. seisuga karistusest kantuks 6 kuud ja 27

päeva vangistust ning veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (5 a 9 k 3 p) viis aastat üheksa kuud ja

kolm päeva vangistust.

Tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Asitõendid – DNA proovid pakendites nr. 1 ja 2, SA Pärnu Pärnu Haigla Erakorralise Meditsiiniabi

osakonnas võetud bioloogiline materjal ja karv pakendis nr. 3 ja Kohtuarstliku ekspertiisi käigus

30.07.2009 a. võetud DNA proov pakendis nr. 5, millised asuvad hoiul Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi DNA osakonnas, hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Välja mõista Mati Palmilt KrMS § 180 lg 1 kohaselt riigi tuludesse menetluskulud – KrMS § 175 lg

1 p 4 alusel kaitsjatasu (2220) kaks tuhat kakssada kakskümmend krooni määratud kaitsja Ants

Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel (72.20)

seitsekümmend kaks krooni ja 20 senti toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulude eest

ning KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud (2875) kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis

krooni kannatanu L. T. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi läbiviimise ning (8030) kaheksa tuhat

kolmkümmend krooni DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas.

Välja mõista Mati Palmilt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel seoses teise astme kuriteo toimepanemisega

sundraha (6525) kuus tuhat viissada kakskümmend viis krooni riigi tuludesse. Sundraha ja

menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034800017 SEB

pangas või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida

viitenumber 2800049696 ning selgitused „Mati Palmi 1-09-17524, menetluskulud, kaitsjatasu või

sundraha“.

Kui menetluskulu ja sundraha ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluses ettenähtud korras.

Edasikaebamise kord

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates selle resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda.

1-09-17524

ASJAOLUD:

MATI PALMILE on esitatud süüdistus selles, et tema, olles alkoholijoobe seisundis,

29.07.2009 a., kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikus kella

13.00 kuni 15.00, X asuva X taga jõe ääres, eelnevalt L. T. sugulisse vahekorda astumiseks

viimaselt nõusolekut saamata, seega tema tahte vastaselt, tõmbas jõuga L. T. jalast pikad

teksapüksid ning aluspüksid, pani L. T. kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata viisil, kuid

füüsilist jõudu kasutades selili, kummardus L. T. kohale ja surus erekteerunud peenise vastu

L. T. tahtmist L. T. tuppe, astudes seega L. T. tahte vastaselt L. T. vägivaldsesse

suguühendusse ehk pannes toime vägistamise. Suguühenduse ajal püüdis L. T. osutada Mati

Palmile füüsilist vastupanu, üritades ennast vabaks rabeleda, milline tegevus aga Mati Palmi

füüsilise üleoleku tõttu ei õnnestunud, samuti hüüdis ta korduvalt appi.

Süüdistus Mati Palmile on esitatud KarS § 141 lg 1 järgi inimese tahte vastaselt temaga

suguühendusse astumises vägivallaga.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS:

Asja kohtulikul arutamisel süüdistatav Mati Palmi end kuriteo toimepanemises süüdi ei

tunnistanud tunnistades küll kannatanuga suguühendusse astumist, kuid kinnitas, et see

toimus kannatanu nõusolekul. Eeltoodud ütlustega muutis Mati Palmi oluliselt enda

kohtueelses menetluses avaldatud seisukohta, milles ta on eitanud nii kuriteo toimepanemist,

kui ka kannatanuga suguühenduses olemist (t.l. 59-61).

Prokurör leidis, et Mati Palmi süü kuriteo toimepanemises on kriminaalasja toimikus

sisalduvate kirjalike tõenditega tõendamist leidnud. Prokurör taotles Mati Palmi süüdi

tunnistamist KarS § 141 lg 1 järgi ning tema karistamist reaalse vangistusega üle sanktsiooni

keskmise määra, milline kuulub suurendamisele Pärnu Maakohtu 22.11.2007 a. otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Süüdistatava Mati Palmi kaitsja leidis, et kuna Mati Palmi ning kannatanu vaheline suguühe

toimus kannatanu nõusolekul, puudub kuriteokoosseis. Samas leidis kaitsja, et süüdimõistva

otsuse korral peaks Mati Palmile kohaldatav karistus olema oluliselt kergem prokuröri poolt

taotletavast karistusest.

KOHTU SEISUKOHT:

Kohus leidis, et Mati Palmi süü kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist ning seda

alljärgnevate kriminaalasjas kogutud tõenditega :

Esmalt märgib kohus seda, et käesolevas kriminaalasjas on ära langenud vaidlus selles osas,

kas suguühendus süüdistatava Mati Palmi ja kannatanu L. T. vahel toimus või mitte, kuna

lisaks kannatanu poolt kohtueelses menetluses avaldatule tunnistas ka Mati Palmi

kriminaalasja kohtulikus menetluses kannatanuga suguühenduses olemist. Seega tuleb kohtul

lisaks suguühenduse toimumisele hinnata, kas selleks oli kannatanu nõusolek või mitte.

Esmalt peab kohus tõendite hindamisel vajalikuks märkida, et seoses Mati Palmi seisukohtade

muutmisele kriminaalasja kohtulikus menetluses ja vastuoludega Mati Palmi kohtueelses

menetluses antud ütlustega, ei ole võimalik kasutada tema kohtueelses menetluses antud ütlusi

ning need tuleb kõlbmatute tõenditena kõrvale jätta. Otsustamaks Mati Palmile esitatud

süüdistuse tõendatust tuleb kohtul hinnata teisi käesolevas kriminaalasjas kogutud kirjalikke

tõendeid.

Esmalt analüüsib kohus kannatanu L. T. kohtueelses menetluses antud ütlusi ning hindab

nende usutavust.

Kannatanu L. T. on kohtueelses menetluses andnud ütlusi 29.07.2009 a. ja 30.07.2009 a., s.o.

vahetult pärast väidetava kuriteosündmuse toimumist. Kannatanu on mõlema ülekuulamise

käigus kinnitanud, et viibis 29.07.2009 a., päevasel ajal X koos Mati Palmi, V. A., N. B., R.

K. ja „Š.“ nimelise isikuga X, X taga X ääres. Seal tekkis kannatanul konflikt V. A., kes lõi

kannatanut vähemalt kahel korral rusikaga näkku. Seejärel tuli kannatanu juurde süüdistatav

Mati Palmi, kes kutsus kannatanu eemale. Jõudnud teistest kaugemale, ründas M.Palmi

1-09-17524

kannatanut paisates ta pikali. Seejärel heitis süüdistatav end selili lamanud kannatanule peale,

kiskus maha kannatanul jalas olnud teksapüksid ja aluspüksid, lükkas enda peenise kannatanu

tuppe ning asus seda seal sisse – välja liigutama. Kannatanu kinnitusel oli see tema jaoks

ebameeldiv ja mittesoovitud ning ta püüdis süüdistatavale vastu hakata nii rabelemise kui appi

karjumisega. Kuna keegi appi ei tulnud, samuti oli süüdistatav kannatanust füüsiliselt märksa

tugevam, ei suutnud kannatanu suguühenduse toimumist takistada. Pärast suguühenduse

toimumist läks kannatanu koju, kus tema naaber, näinud, et kannatanuga on midagi juhtunud,

kutsus politsei (t.l. 2-8).

Kannatanu ütlusest nähtub suguühenduse toimumine 29.07.2009 a. X ääres tema ja

süüdistatava Mati Palmi vahel. Samuti on kannatanu kindlalt ning veenvalt kinnitanud, et ta ei

soovinud süüdistatavaga suguühendusse astuda. Mõlema ülekuulamise käigus on kannatanu

kinnitanud, et Mati Palmi tungis talle ootamatult, füüsilist jõudu kasutades kallale, rebis

kannatanul püksid jalast ning astus füüsilist jõudu ja üleolekut kasutades kannatanuga

suguühendusse. Asjaolu, et kannatanu ei soovinud süüdistatavaga suguühendust, kinnitavad

veel tema ütlused selle kohta, et ta püüdis vastu rabeleda, samuti hüüdis appi. Kohe pärast

juhtunut teatas kannatanu oma naabrile T. S., et teda vägistati.

Kohtu hinnangul ei ole kannatanu eeltoodud ütlustes põhjust kahelda, kuna on ebatõenäoline,

et kannatanu juhul, kui suguühendus Mati Palmiga oleks tõepoolest aset leidnud tema

nõusolekul, oleks kohe, vahetult pärast selle toimumist alusetult avaldanud nii oma

majanaabrile T. S. kui politseile, et suguühendus toimus mitte tema vabal tahtel.

Asja kohtulikus menetluses väitis süüdistatav, et kui kannatanu oleks appi karjunud, oleks

teised jõe ääres viibinud isikud, sealhulgas ka kannatanu elukaaslane N. B. pidanud karjumist

kuulma. Kohtu hinnangul ei lükka Mati Palmi poolt toodud vastuväited süüdistust ümber.

Kannatanu aga ka tunnistajate V. A. (t.l.12-14) ja R. K. (t.l. 15-16) ütluste kohaselt läksid

süüdistatav ja kannatanu teistest eemale, jõekaldast üles künka taha, kus nad ei olnud teistele

nähtavad. Seega ei saanud teised jõe ääres viibinud kuriteo toimepanemist näha. Samas

järeldub kõigi eeltoodud isikute aga ka Mati Palmi ütlusest, et nad olid juba enne jõe äärde

siirdumist tarvitanud alkoholi ning alkoholi tarvitamist jätkati ka jõe ääres. Kohtu hinnangul

on täiesti reaalne ja usutav, et alkoholijoobes olnud teised isikud alkoholi tarvitades ja ilmselt

ka omavahel alkoholijoobest tulenevalt valjuhäälselt suheldes ei kuulnud või ei pannud tähele

kannatanu appihüüdeid.

-Tunnistaja T. S. ütluste kohaselt (t.l. 10-11) tuli tema majanaaber L., s.o. kannatanu L.T.

29.07.2009 a. umbes kella 15.00 paiku koju. Tunnistaja pani tähele, et kannatanul oli nägu

verine, juuksed sassis, kõrsi ning lehti täis, samuti oli ta ilma jalanõudeta, paljajalu. T.S.

pärimise peale juhtunu kohta kannatanu esmalt ei vastanud, pärast aga avaldas, et teda peksti

ja vägistati. Samuti soovis kannatanu, et juhtunust politseile ei teatataks, kuna muidu võidakse

ta ära tappa. Kannatanu olekust ning välimusest lähtuvalt kutsus teine majanaaber I. K. välja

politsei ja kiirabi.

Tunnistaja ütlused kinnitavad samuti kannatanu poolt avaldatut tema suhtes vägivalla

kasutamise ja vägistamise kohta. Kohtu hinnangul viitab kannatanu välimus ning hirm sellele,

et tema suhtes oli vägivalda kasutatud. Asjaolu, et kannatanu oli ilma jalanõudeta, paljajalu,

kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et pärast suguühendust püüdis ta võimalikult kiiresti

sündmuskohalt lahkuda kiirustades nii, et isegi tema aluspüksid jäid sündmuskohale maha (t.l.

7). Samuti ei jõudnud kannatanu lahkumisega kiirustades panna endale jalanõusid jalga.

Sassis juuksed, milles olid kuivanud kõrred ja lehed viitavad nii selili maas lamamisele

(kannatanu ütluste kohaselt paiskas süüdistatav ta selili maha ning heitis talle kõhuli peale)

kui ka kiirustades paanilisele sündmuskohalt põgenemisele nii, et tal ei olnud isegi aega ega

tähelepanu enda juustest sinna sattunud prahti kõrvaldada. Samas kinnitab paaniline koju

põgenemine vägivaldsele suguühendusele, kuivõrd vabatahtliku suguühenduse puhul ei oleks

1-09-17524

kannatanul olnud mingit vajadust ega põhjust taolisel viisil ning taolise välimusega koju

põgeneda.

-V. A. ütluste kohaselt (t.l. 12-14) viibis ta koos 29.07.2009 a. koos kannatanu L. T., Mati

Palmi ning teiste isikutega XX ääres. Kõik olid juba enne jõe äärde suundumist tarvitanud

alkoholi, samuti jätkati alkoholi tarvitamist jõe ääres. V.A. käis jões ujumas ning kui ta veest

välja oli tulnud, kuulis ta umbes 20-30 kaugusel jõest sõnelust. Kohale minnes nägi ta seal

Mati Palmit ja L. T., kusjuures L. T. oli nägu verine. Tunnistaja ütluste kohaselt oli koht, kus

kannatanu ja süüdistatav viibisid jõest kaugemal ning seda kohta jõe ääres näha ei olnud.

Tunnistaja ütlusest nähtub, et M.Palmi ja L.T. olid teistest eemaldunud kaugemale kohta, kus

neid teistele näha ei olnud. Nimetatud asjaolu seletab seda, miks keegi suguühenduse

toimumist pealt ei näinud. Samuti kinnitab see seda, et M.Palmi meelitas kannatanu teistest,

sealhulgas ka oma elukaaslasest eemale eesmärgiga segamatult suguühendusse astuda.

-R. K. ütluste kohaselt (t.l. 15-16) kohtus ta 29.07.2009 a. X Mati Palmi, A. S., N. B., V. A. ja

kannatanuga. Koos suunduti X äärde, kus tarvitati alkoholi ja käidi ujumas. Mingil ajal, kui

tunnistaja käis ujumas, läksid Mati Palmi ja L. T. jõe kaldast üles seal asuvasse võsasse.

Mingi aja, umbes 10-15 minuti pärast järgnes neile sinna V. A., kes mõne minuti pärast tuli

tagasi koos Mati Palmiga, kuid kannatanu L. T. nendega koos tagasi ei tulnud. Samas oli L.T.

jätnud jõe äärde paviljoni lauale enda mobiiltelefoni. Kui R.K. pärast ujumist jõe äärest

minema läks, nägi ta X maja juures, kus kannatanu elab politsei ning kiirabiautot, samuti

nägid nad seal samas kannatanut. Hiljem õhtul, kui tunnistaja läks kannatanu juurde, teatas

kannatanu talle, et teda peksti ja vägistati võsas. Samuti oli ta appi hüüdnud, kuid keegi seda

ei kuulnud.

Tunnistaja R.K. ütlused kinnitavad kannatanu ütlusi selle kohta, et kannatanu koos

süüdistatavaga lahkus teiste jõe ääres viibinute juurest suundudes temaga eemal asuva künka

ja põõsaste taha. Samuti kinnitavad tunnistaja ütlused seda, et kannatanu tagasi teiste juurde ei

tulnud. Kannatanu on avaldanud, et ta põgenes pärast juhtunut kiiresti koju kartes nii Mati

Palmit kui V. A., kes ähvardasid teda jõkke visata. Kannatanu ütlusi kiirele põgenemisele

kinnitab see, et ta jättis jõe ääres asuva paviljoni lauale oma mobiiltelefoni. Asjaolu, et

kannatanu hiljem õhtul avaldas tunnistajale oma vägistamisest, kinnitab samuti seda, et

taoline sündmus tõepoolest aset leidis, kuna kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kannatanu

juhul, kui ta oleks süüdistatavaga olnud vabatahtlikult suguühenduses, oleks üksnes tuttavale

R.K. avaldanud valet enda väidetava vägistamise kohta.

-Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktiga 05.08.2009 a. ning sellele lisatud fototabelitega (t.l. 24-

29) on tõendatud, et kannatanul L. T. esinesid põrutushaavad, nahaalused verevalumid,

nahamarrastused, nahakriimustus ja pehmete kudede turse pea ja näo piirkonnas, samuti

nahaalused verevalumid rindkerel ning 11. hamba traumaatiline eemaldumine. Nimetatud

vigastused võisid olla tekitatud 29.07.2009 a. löökidest tömbi esemega, näiteks rusikaga.

Kohtuarstliku ekspertiisi akt kinnitab kannatanu ütlusi selle kohta, et tema suhtes kasutati

29.07.2009 a. füüsilist vägivalda. Kannatanu on avaldanud, et teda lõi 29.07.2009 a., jõe ääres

mitmel korral rusikaga näkku V. A., vahetult enne seda, kui süüdistatav kutsus kannatanu

eemale ning seejärel vägistas. Vägivalla kasutamine kannatanu suhtes V A. poolt ei ole küll

otseses põhjuslikus seoses käesoleva kriminaalasja süüdistusega, kuid samas on tal kahtlemata

kaudne mõju selles osas, et kannatanu, kelle suhtes vahetult enne kuriteo toimepanemist oli

kasutatud füüsilist vägivalda, oli sellega ära hirmutatud. Kannatanu suhtes toime pandud

vägivald pärssis tema võimet vastupanu osutamisel ning aitas kaasa süüdistatava poolse

eesmärgi saavutamisele suguühendusse astumisel.

-SA Pärnu Haigla EMO patsiendikaardist nähtub, et kannatanu L. T. on pöördumisel

erakorralisse meditsiiniabisse 29.07.2009 a. avaldanud, et teda on nii pekstud kui ka

seksuaalselt kuritarvitatud (t.l. 32-33). Sellest tulenevalt on kannatanu suunatud

günekoloogilisele läbivaatusele. Eeltoodu kinnitab, et kannatanu suhtes kasutati lisaks

1-09-17524

füüsilisele vägivallale ka seksuaalset vägivalda, kuivõrd juhul, kui kannatanu oleks

süüdistatavaga olnud vabatahtlikus suguühenduses, ei oleks ta meedikutele seksuaalset

kuritarvitamist avaldanud, vaid oleks avaldanud üksnes seda, et teda on pekstud. Käesoleva

kriminaalasja menetlusega ei ole tuvastatud mingeid põhjuseid, miks pidanuks kannatanu nii

politseitöötajatele kui meedikutele aga ka tunnistajatele T. S. ja R. K. avaldama teadlikku

valet selle kohta, et Mati Palmi temaga tahte vastaselt suguühendusse astus.

-DNA ekspertiisiaktis sisalduva eksperdiarvamusega (t.l. 37-41) on tuvastatud, et kannatanu

tupest võetud proovidest seemnerakkude fraktsioonil saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on

pärit ühelt isikult ning selle isiku DNA profiil langeb kokku süüdistatava Mati Palmi

võrdlusproovist võetud DNA profiiliga. Samuti ei saa välistada Mati Palmilt pärinevat

bioloogilist materjali epiteelrakkude fraktsioonis.

Ülaltoodu kinnitab suguühenduse toimumist kannatanu L. T. ja süüdistatava Mati Palmi

vahel.

KarS § 141 ehk vägistamisega rünnatav õigushüve on isiku seksuaalse enesemääramise õigus,

s.o. tema õigus vabalt valida kas, kellega, mil viisil ja millal seksuaalvahekorda astuda.

Vägistamise objektiivne koosseis sisaldab spetsiifilist tegu, suguühendusse astumist, mis

toimub kannatanu tahte vastaselt.

Lähtudes ülaltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist Mati Palmi

poolt kannatanu L. T. suguühendusse astumine ning seda kannatanu tahte vastaselt.

Suguühendusse astumine toimus süüdistatava poolt selili tõugatud kannatanule peenise tuppe

sisestamise ning seal liigutuste tegemise teel. Nimetatud tegevusega on süüdistatava poolt ka

kuriteo toimepanek lõpule viidud.

Kannatanu tahte vastasus väljendus selles, et ta ei soovinud süüdistatavaga suguühendusse

astuda väljendades oma vastumeelsust rabeledes ja appi karjudes. Samuti on ta hilisema

kriminaalmenetluse käigus korduvalt avaldanud, et ta suguühendust süüdistatavaga ei

soovinud. Seega on Mati Palmi poolt toime pandud tegevusega täidetud KarS § 141 lg 1

objektiivne koosseis.

Subjektiivsest küljest on Mati Palmi käitumine käsitletav kuriteo toimepanemisena KarS § 16

lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna teo toimepanemisega seadis ta eesmärgiks süüteokoosseisule

vastava asjaolu teostamise, s.o. kannatanuga tema tahte vastaselt suguühendusse astumise,

samuti teadis ta, et see saabub.

Karistuse kohaldamisest:

Kriminaalasja menetlusega ei ole Mati Palmi puhul tuvastatud teo õigusvastasust ega süüd

välistavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega.

Kohus ei tuvastanud Mati Palmi käitumises ei karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Mati Palmit on varem korduvalt, kokku kaheksal korral

karistatud kriminaalkorras. Käesolevas kriminaalasjas süükspandud kuritegu on tema poolt

toime pandud talle Pärnu Maakohtu 22.11.2007 a. kohtuotsusega kohaldatud katseajal. Mati

Palmit on korduvalt, kokku 18.-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest. Enne

kinnipidamist töötas Mati Palmi osaühingus abitöölisena.

Lähtudes eeltoodust ja arvestades seda, et Mati Palmi poolt on toime pandud raske isiku- ja

seksuaalse enesemääramise vastane kuritegu, seda, et Mati Palmi ei ole arvestanud talle

korduvalt kohaldatud varasemaid karistusi erinevate kuritegude eest, tuleb Mati Palmile

kohaldada reaalset vangistust üle sanktsiooni keskmise määra, millest lühimenetluse tõttu

kuulub mahaarvamisele üks kolmandik karistusest. Kohtu hinnangul tagab vanglakaristuse

1-09-17524

kohaldamine selle, et Mati Palmil ei ole vähemalt teatud aja jooksul enam võimalik uusi

kuritegusid toime panna, samuti annab teavitust selle kohta, et taoliste kuritegude

toimepanemine on taunitav ning toob kaasa ranged karistused. Ühtlasi kuulub Mati Palmile

käesolevas kriminaalasjas kohaldatav karistus suurendamisele varasema, Pärnu Maakohtu

22.11.2007 a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra.

Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole.

Asitõenditena on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonnas hoiul pakendites nr. 1 ja 2

asuvad DNA proovid, SA Pärnu EMO-s võetud bioloogiline materjal ja karv pakendis nr. 3,

samuti Kohtuarstliku ekspertiisi käigus 30.07.2009 a. võetud DNA proov pakendis nr. 5.

Kohus leidis, et kuna nimetatud asitõendid ei oma ei praktilist ega varalist väärtust, tuleb need

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Menetluskuludest tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt Mati Palmilt riigi tuludesse välja mõista

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 2220 krooni määratud kaitsja Ants Nõmmiku

osalemise eest kriminaalasja menetluses, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaalasja

toimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise tasu summas 72.20 krooni ning KrMS § 175

lg 1 p 3 alusel ekspertiisitasud – 2875 krooni kannatanu L. T. suhtes kohtuarstliku ekspertiisi

ja 8030 krooni DNA ekspertiisi läbiviimise eest kriminaalasjas.

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb Mati Palmilt riigi tuludesse välja mõista 6525 krooni

sundraha seoses tema poolt teise astme kuriteo toimepanemisega.

Teet Olvik

Kohtunik