2-19-10607/23 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande

Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28. mai 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10607

Tsiviilasi

XX kaebus Tallinna kohtutäituri Katrin Velleti

03.07.2019 otsusele täiteasjas nr 031/2014/65

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 25.10.2019 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja):

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Aleksei

Smelov

Puudutatud isik I: Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet

Puudutatud isik II (sissenõudja): Osaühing Aktiva

Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja

Krista Raudsepp

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata avaldaja taotlus määruskaebusele lisatud dokumentaalse tõendi

vastuvõtmiseks.

2. Jätta Harju Maakohtu 25.10.2019 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 177 lõikele 2 kindlaks asja lahendanud maakohus.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

Tsiviilasi nr 2-19-10607

2 (7)

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

1. XX (avaldaja, võlgnik) esitas 10.06.2019 kaebuse Tallinna kohtutäiturile Katrin Velletile

(kohtutäitur), milles palus tagastada arestitud töövõimetoetus 42,41 eurot ning väljastada

võlgniku sissetulekute/töövõimetoetuse arestimisakt täiteasjas nr 031/2014/65, mis vastaks

kehtivale täitemenetluse seadustikule (TMS). Samuti palus avaldaja, et kohtutäitur muudaks

töövõimetoetuse arestimisakti, arvestades võlgniku kuludega, majandusliku olukorraga, ning

mitte arestida 20% võlgniku töövõimetoetusest.

2. Kohtutäitur tegi 03.07.2019 otsuse täiteasjas nr 031/2014/65, millega jättis võlgniku

kaebuse 05.06.2019 kinnipeetud 42,41 euro tagastamiseks täiteasjas 031/2014/65 aluse

puudumise tõttu rahuldamata ning võlgniku kaebuse 04.02.2019 töövõimetoetuse arestimise akti

muutmiseks arestimise määra osas täiteasjas nr 031/2014/65 aluse puudumise tõttu rahuldamata.

Kohtutäitur rahuldas võlgniku kaebuse töövõimetoetuse arestimise akti väljastamiseks ning

edastas võlgnikule kohtutäituri 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimise akti, 13.06.2018 teate

Eesti Töötukassale kinnipidamise korra muutmisest ja 31.01.2019 teate Eesti Töötukassale

Statistikaameti avaldatud arvestusliku miinimumi määra muutumisest täiteasjas nr 031/2014/65.

Kohtutäitur leidis otsuses, et seaduses sätestatud eeldused võlgniku töövõimetoetuse arestimiseks

olid täidetud. Kohtutäitur tagas võlgnikule seadusega ettenähtud minimaalse toimetuleku

suuruses summa arvestades kehtestatud erisusi ja kehtestanud kinnipidamise määra 20%

õiglaselt. Võlgniku poolt esile toodud kulud ei ole sedavõrd erandlikud, et need tingiksid

kinnipidamisele kuuluva osa vähendamist.

3. Avaldaja esitas 15.07.2019 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäituri 03.07.2019 otsusele,

mida täpsustas 16.07.2019, 06.09.2019, 08.09.2019 ja 09.09.2019. Avaldaja palus tühistada

kohtutäituri 03.07.2019 otsuse ning kohustada kohtutäiturit avaldaja 10.06.2019 kaebust uuesti

läbi vaatama.

Avaldaja on töövõimetu ning sai teada Eesti Töötukassalt, et kohtutäitur arestis osa tema

töövõimetoetusest ja kandis kohtutäiturile avaldaja töövõimetoetusest 42,41 eurot. Kohtutäituri

03.07.2019 otsus on õigusvastane, kuivõrd kohtutäitur jättis otsuses hindamata avaldaja

majandusliku olukorra ja ei analüüsinud, kas sissenõude pööramine on lubatav TMS § 131 lg 2

järgi. Samuti jäi analüüsimata see, millises ulatuses võib sissenõude töövõimetoetusele pöörata.

Kohtutäitur jättis põhjendamatult tähelepanuta ja hindamata asjaolu, et avaldaja on kohustatud

vastavalt üürilepingule maksma eluaseme eest üüri 250 eurot kuus ja tasuma kommunaalkulusid.

Kohtutäitur jättis hindamata asjaolu, et avaldaja peab ostma endale toidu, ravimid, isiklikud

tarbed, riided, kingad ja muud isiklikud asjad. Avaldaja maksab kommunaalkulusid korteri eest

48,94 eurot, millele lisanduvad talvel küttekulud kuni 45 eurot. Avaldaja igakuine sissetulek on

447,71 eurot (töövõimetoetus 13,79 eurot × 30 päeva + sotsiaaltoetus 34,01 eurot). Avaldajal

puudus kinnisvara ja sõiduauto. Avaldaja väljaminekud on võrdsed sissetuleku suurusega.

Avaldajal ei ole pangakaarti ja tema teeb oma makseid sularahas. Seega ei saa avaldaja esitada

tõendina väljavõtet pangakontolt tehtud kulutuste kohta. Avaldaja sissetulekud laekuvad

kolmandate isikute kontodele.

4. Avaldaja esitas 26.09.2019 kaebuse täpsustuse, milles selgitas, et kohtutäitur edastas

avaldajale 13.06.2018 teate Eesti Töötukassale kinnipidamise korra muutumisest ja 31.01.2019

teate Eesti Töötukassale Statistikaameti avaldatud arvestusliku miinimumi määra kohta.

Tsiviilasi nr 2-19-10607

3 (7)

Avaldaja on ekslikult kaebuses nimetanud neid teateid arestimisaktideks. Nimetatud teated on

õigusvastased ja ei oma õiguslikku tähendust avaldaja kaebuse lahendamisel. Teated on tehtud

eesmärgiga esitada Eesti Töötukassale teade kõikide avaldaja arestimise tingimuste muutmiste

kohta. Selliste teadete alusel ei saa arestida avaldaja töövõimetoetust. Teadetes ei ole hinnatud

avaldaja tulusid ja kulusid ning seda, kas töövõimetoetuse maksimaalses määras arestimisel on

tagatud avaldaja toimetulek minimaalses vajalikus määras. Kohtutäitur oli kohustatud tegema

avaldaja suhtes eraldi arestimisakti, milles pidid olema märgitud avaldaja andmed ja täiteasja

number. 5. Sissenõudja esitas 18.09.2019 avaldaja kaebuse osas seisukoha, milles leidis, et

avaldaja põhjendused ei anna alust kohtutäituri 03.07.2019 otsuse tühistamiseks. Kaebus tuleks

jätta rahuldamata ning kohtutäituri 03.07.2019 otsus tühistamata. Menetluskulud tuleks jätta

avaldaja kanda. Täitemenetluse kestel on garanteeritud avaldajale TMS alusel arestimisele

mittekuuluvad summad. Kohtutäitur on tuvastanud, et avaldajal puudus igasugune muu

realiseeritav vara oma kohustuste täitmiseks. Avaldaja kohustus ainuüksi sissenõudjale on

tsiviilasjas nr 2-13-45900 kohtuotsusega väljamõistetud 46 434,60 eurot. Kohtuotsus on täitmisel

alates jaanuarist 2014 ning seni on laekunud viie aasta jooksul vaid 705,73 eurot. Kohtutäitur on

töövõimetoetuse arestimisakti koostamisel arvestanud kehtiva seaduse ja avaldaja ülalpidamisel

oleva isikuga. Kohtutäitur ei ole ületanud diskretsioonipiire. Kohtutäitur on taganud võlgnikule

toimetulekuks seadusest tuleneva miinimumi. Ei ole tõendatud ega ei esine võlgnikul erandlikke

kulutusi toimetulekuks, mille jaoks vahendite tagamine arestitud summa vähendamise teel oleks

õigustatud.

6. Kohtutäitur esitas 26.09.2019 avaldaja kaebusele seisukoha, paludes jätta avaldaja kaebuse

rahuldamata, lõpetada menetlus ning jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäitur jäi oma

seisukoha juurde, mis oli kajastatud 03.07.2019 otsuses. 03.07.2019 otsuses on piisavalt

põhjendatud avaldaja töövõimetoetusele sissenõude pööramise lubatavust ja arestimise ulatust.

Kohtutäitur võttis seisukoha ka avaldaja kulude ja majanduslikku olukorra hindamise osas.

Samuti kontrollis, kas avaldaja töövõimetoetuse arestimisel maksimaalses määras on avaldajale

tagatud toimetulek minimaalselt vajalikus määras. Juhul, kui kohus asub teistsugusele

seisukohale ning leiab, et kohtutäitur eksis ja põhjendamatult jättis asjaolud hindamata, siis

kohtule kaebuse esitamise ajaks on see puudus kindlasti kõrvaldatud kohtutäituri 04.07.2019

otsusega täiteasjas nr 031/2014/65 (04.07.2019 otsus) ja avaldaja sai täitemenetluses palju

põhjalikuma vastuse. Avaldaja töövõimetoetusele on sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018

arestimisaktiga, mis on osaliselt tühistatud (muudetud) kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019

teadetega. Seega ekslik on avaldaja arusaam, et kohtutäitur pöörab sissenõude avaldaja

sissetulekule iga kuu ja peab igakuiselt hindama ja analüüsima avaldaja majanduslikku olukorda,

avaldaja kulusid, arestimise lubatavust ja arestimise määra põhjendatust. Igakuiselt peab Eesti

Töötukassa kinni avaldaja töövõimetoetusest osa vastavalt kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktis

ja selle 13.06.2018 ja 31.01.2019 osalise tühistamise teadetes (arestimise muudatused) märgitud

tingimustele ja ulatuses. Tänaseks ei ole kohtutäituri arestimisakt ja selle muutmise teated

tühistatud, peatatud ega kehtetuks tunnistatud, seega kuuluvad need täitmisele. Lisaks ei ole ka

avaldaja enda esitatud väidete ja tõendite kohaselt tema sissetulekud muutunud ega ole muutunud

tema majanduslik olukord. Avaldaja töövõimetoetuse arestimise lubatavust ja arestimise määra

põhjendatust hindas kohtutäitur oma 04.07.2019 otsuses, mis on avaldajale kätte toimetatud ja

mille on avaldaja vaidlustanud kohtule kaebuse esitamisega, mis jäi rahuldamata (tsiviilasi nr

219-10606). 7. Kohtutäitur esitas 30.09.2019 täiendava seisukoha, milles märkis, et kohtutäituri

13.06.2018 ja 31.01.2019 teated vaidlustas avaldaja 15.07.2019 kaebuse esitamisega

kohtutäiturile. Kohtutäitur lahendas avaldaja 15.07.2019 kaebuse oma 08.08.2019 otsusega,

mille avaldaja vaidlustas tsiviilasjas nr 2-19-12494. Avaldaja kaebust ei olnud tollel hetkel kohtus

lahendatud. Sellest tulenevalt palus kohtutäitur jätta selles osas avaldaja väited tähelepanuta.

Tsiviilasi nr 2-19-10607

4 (7)

Maakohtu määrus

8. Harju Maakohtu 25.10.2019 määrusega (vaidlustatud määrus) jättis maakohus avaldaja

kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata. Menetluskulud jäid avaldaja kanda.

9. Avaldaja ei ole kaebuses vaidlustanud kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teateid.

Avaldaja väitis alles kohtule, et teated on õigusvastased. Kohtutäitur ei ole oma 03.07.2019

otsusega saanud seda küsimust lahendada. Avaldaja nimetatud väidete osas on kohtueelne

menetlus läbimata, mistõttu jättis maakohus avaldaja nimetatud väited tähelepanuta TMS § 218

lg 1 alusel.

10. Maakohtu hinnangul on avalduses toodud vastuväited avaldaja majandusliku olukorra

hindamata jätmisele kohased arestimisakti vaidlustamisel, mitte aga arestimisakti alusel tehtud

toimingu vaidlustamisel. Riigikohtu lahendi nr 2-18-4482 asjaolud on erinevad käesoleva

tsiviilasja asjaoludest. TMS § 131 lg 2 ja TMS 132 lg 1² kohaldamise eeldusi tuleb hinnata

arestimisakti koostamisel, mitte aga arestimisakti alusel igakordsel summa kinnipidamisel.

Vastasel juhul koormaks see kohtutäiturit ebaproportsionaalselt ning takistaks täitemenetluse

kiiret ja efektiivset läbiviimist.

11. Avaldaja töövõimetoetuse arestimise kohta täiteasjas nr 031/2014/65 on kohtutäitur

koostanud 04.02.2018 arestimisakti, mis on osaliselt tühistatud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete

alusel. Avaldaja töövõimetoetuse kinnipidamine toimus 04.02.2018 arestimisakti alusel.

Ebaõiged on avaldaja väited nagu ei oleks kohtutäitur hinnanud töövõimetoetuse arestimise

lubatavust ja arestimise määra põhjendatust. Käesolevas asjas esitatud kohtutäituri 03.07.2019

otsusest nähtub, et kohtutäitur on põhjalikult ja ammendavalt selgitanud avaldajale

töövõimetoetuse kinnipidamise asjaolusid, sh täiendavalt hinnanud avaldaja majanduslikku

seisundit. Samuti jääb kohtule arusaamatuks avaldaja etteheide selle kohta, et kohtutäitur oli

kohustatud tegema avaldaja suhtes eraldi arestimisakti täiteasjas nr 031/2014/65. Kohtutäitur on

teinud täiteasjas nr 031/2014/65 töövõimetoetuse arestimisakti 04.02.2018. Asjaolu, et

kohtutäitur on seoses seaduse muudatustega 04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakti osaliselt

tühistatud 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete alusel, ei tähenda, et kohtutäitur oleks pidanud

koostama uue töövõimetoetuse arestimisakti.

12. Kuivõrd akt, mille alusel on töövõimetoetusest tehtud kinnipidamine, on jõus (s.o

04.02.2018 töövõimetoetuse arestimisakt, mis tühistati osaliselt 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadete

alusel), siis puudus kohtutäituril alus ka 42,41 euro tagastamiseks.

Määruskaebus

13. Avaldaja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja palub 15.07.2019 avalduse rahuldada ja tühistada kohtutäituri otsus ning kohustada

kohtutäiturit avaldaja 10.06.2019 kaebust uuesti läbi vaatama. Menetluskulud tuleks jätta

kohtutäituri kanda.

14. Avaldaja on kaebuse esitamisel tuginenud TMS § 133 lg 1 teises lauses sätestatud

õiguskaitsele. Kaebus on esitatud avalduse andmetega, mis annab kohtutäiturile aluse kaaluda

arestimise tühistamist selliselt, et avaldajale oleks tagatud arestimisele mittekuuluv sissetulek,

arvestades TMS § 131 ja § 132 piiranguid. Kaebuse esitamine on lubatud, kuna TMS § 133 lg 1

ei keela avaldajal avaldust esitada kaebuse vormis (Riigikohtu 11.01.2017 määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-124-16, p 11.1).

15. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kohtutäituril puudus alus avaldaja majandusliku

olukorra hindamiseks ja 42,41 euro tagastamiseks, kuna oli olemas kohtutäituri 04.02.2018

töövõimetoetuse arestimisakt ja teated. Kohtutäitur ei ole hinnanud avaldaja majanduslikku

Tsiviilasi nr 2-19-10607

5 (7)

olukorda, kuigi oli kohustatud seda tegema. Seda olukorras, kus kohtutäitur sai teada, et avaldaja

sissetulekud ei taga tema toimetulekut minimaalselt vajalikus määras. Kohtutäitur pidi hindama

ka kaebuses esitatud avaldaja põhjendusi ja asjaolusid.

16. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et TMS § 131 lg 2 ja TMS § 132 lg 1² kohaldamise

eeldusi tuleb hinnata arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti igakordsel summa

kinnipidamisel.

Selline seisukoht oleks õige vaid juhul, kui kohtutäitur hindaks juba arestimisaktis kaebuses

esitatud asjaolusid. Kohtutäituri ebaseaduslik tegevus toimub iga kuu, mistõttu on avaldajal õigus

ebaseadusliku tegevuse vaidlustamiseks.

17. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Kohtutäituri otsuse põhjendustes

ei ole välja toodud asjaolusid seoses 04.07.2019 otsusega. Kohtutäitur oli kohustatud otsuses

esitama põhjendused 04.07.2019 otsuse kohta. Kuivõrd sellekohased põhjendused puuduvad, ei

ole avaldajal võimalik neile ka vastuväiteid esitada. Maakohtul puudus õiguslik alus neid

asjaolusid menetleda. Maakohus on seotud avaldaja kaebuse piiridega. Kohtutäitur ei jätnud

kaebust rahuldamata põhjusel, et kohtutäitur on hinnanud avaldaja majanduslikku olukorda

04.07.2019 otsuses. Eeltoodust tulenevalt ei saa maakohus arvestada nende asjaoludega ja

seisukohtadega, mille kohaselt ei ole avaldaja otsuse peale tähtaegselt kaebust esitanud. Seda

põhjusel, et kohtutäitur ei ole nimetatud asjaoludele oma otsuses tuginenud.

18. Ebaõige on, et kohtutäituri 04.02.2018 arestimisakt on osaliselt tühistatud 13.06.2018 ja

31.01.2019 teadete alusel. Teadetest sellist järeldust ei tulene. Teadetes ei ole arestimise akti

tühistatud. Kohtutäituri teated ei ole kohtutäituri arestimisaktid. Teated on kirjad, mis on esitatud

Eesti Töötukassale. Seda tõendab ka teadete pealkiri ja kinnipidamise korra muutmise teade.

Teadetes ei ole märgitud avaldaja andmeid ja täiteasja numbrit. Arestimisaktid peavad vastama

haldusmenetluse seaduse (HMS) ja TMS-s sätestatud nõuetele. Teated arestimisaktidena ei vasta

TMS § 114 ja TMS § 115 lg 7 nõuetele ja oleks tühised HMS § 63 alusel.

19. Avaldaja on vaidlustanud vaid kohtutäituri otsuse võlgniku kaebuse osas kohtutäituri

otsusele, mistõttu sissenõudja õigusi selle kaebusega rikutud ei ole. Maakohtul puudus alus jätta

menetluskulud avaldaja kanda.

Menetluse edasine käik

20. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kohtutäiturile ja sissenõudjale

tähtaja sellele vastamiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata

ja menetluskulud avaldaja kanda.

21. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle läbivaatamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu põhjendused

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

23. Esmalt lahendab ringkonnakohus avaldaja taotluse dokumentaalse tõendi (määruskaebusele

lisatud 04.02.2018 arestimisakt) vastuvõtmiseks. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib

määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Toimikust nähtub, et sama tõend

esitati ka maakohtus (tl 82). Vastavalt TsMS § 238 lg 1 p 2 mõttele ei võta kohus vastu

korduvalt esitatud tõendeid. Seda kinnitab määruskaebemenetluse osas ka TsMS § 662 lg 3.

Eeltoodud kaalutlustel ei võta ringkonnakohus esitatud tõendit TsMS § 238 lg 1 p 2, § 639

Tsiviilasi nr 2-19-10607

6 (7)

lg 1 ja § 659 alusel vastu. Tõendi elektroonilise esitamise tõttu ei ole vajalik seda avaldajale

tagastada.

24. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud

määruse põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata.

Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

25. Ekslik on kaebuses esitatud väide, nagu oleks kohtutäituri 03.07.2019 otsus ebaseaduslik,

kuna kohtutäitur jättis otsuses hindamata kaebaja majandusliku olukorra. Ringkonnakohus

nõustub kohtutäituri, sissenõudja ja maakohtu seisukohaga, et TMS § 131 lg 2 ja § 132 lg 1²

kohaldamise eeldusi tuleb hinnata eelkõige arestimisakti koostamisel, mitte arestimisakti

alusel igakordsel summa kinnipidamisel. Vastupidine olukord koormaks kohtutäiturit

täitemenetluse läbiviimisel ebaproportsionaalselt ning takistaks täitemenetluse kiiret ja

efektiivset läbiviimist. Vastupidisele seisukohale ei anna alust asuda avaldaja viidatud

Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-166-16 ja 2-18-4482, kuna nendes lahendites on

analüüsitud TMS § 131 lg 2 ja 132 lg 1² kohaldamist arestimisakti koostamise kontekstis.

26. Igakuised kinnipidamised toimuvad arestimisakti alusel. Võlgniku töövõimetustoetusele on

sissenõue pööratud kohtutäituri 04.02.2018 arestimisaktiga, mis on osaliselt tühistatud

(muudetud) kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019 teadetega. TMS § 114 lg 5 kohaselt kehtib

arestimisakt, kuni nõue täidetakse. 04.02.2018 arestimise akt on tänaseni kehtiv. Kehtiva

arestimisakti alusel toimuv kinnipidamine on õiguspärane ja kohtutäituril puudus alus 42,41

euro tagastamiseks. Pangakontolt väidetavalt ebaseaduslikult kinnipeetud rahasumma

tagastamise osas ei oleks võlgniku kaebust kohtutäituri tegevuse peale ka võimalik rahuldada

(vt Riigikohtu 15.03.2017 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 13; 03.10.2013 määrust

tsiviilasjas nr 3-2-1105-13, p 19; 04.03.2008 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16).

27. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta avaldaja väited kohtutäituri 13.06.2018 ja 31.01.2019

teadete õigusvastasusest. Neid väiteid ei ole kaebuses kohtutäiturile esitatud ning vaidlus

nende üle lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-12494.

28. Maakohus lahendas kolleegiumi hinnangul asja õigesti ja TsMS-s sätestatud hagita

menetluse reegleid järgides. Kohus ei olnud seotud menetlusosaliste põhjenduste ega

hinnangutega ning võis kontrollida omal algatusel asjaolusid, mis olid vajalikud asja õigeks

lahendamiseks. Avaldaja kaebus ei jäänud rahuldamata seetõttu, et kohtutäitur on 04.07.2019

otsuses täiendavalt töövõimetoetuse arestimise lubatavust hinnanud. Maakohus viitas

kohtutäituri 04.07.2019 otsusele üksnes kaebuse väidetele vastamiseks.

29. TMS § 134 lg 1 sätestab, et kui muutuvad tingimused, millest lähtudes on arvestatud

sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, muudab kohtutäitur arestimisakti võlgniku

või sissenõudja avalduse alusel. Sellise taotluse esitamise eelduseks on sissetuleku arestimise

aluseks olevate asjaolude muutumine. Isegi kui käsitada võlgniku kaebust arestimisakti

muutmise/täiendamise taotlusena TMS § 133 lg 1 teise lause tähenduses, ei ole avaldaja esile

toonud, millised on need konkreetsed asjaolud, mis on vahepealsel ajal muutunud ning

tingiksid arestimisakti täiendamise. Avaldaja viitab umbmääraselt eluaseme üürile 250 eurot

kuus, kommunaalkuludele ning toidu, ravimite, riiete jms kuludele, kuid mis osas ja millega

võrreldes on need kulud muutunud, avaldaja kohtutäiturile esitatud kaebuses esile ei ole

toonud. Kuigi vastavat taotlust ei ole esitatud, on kohtutäitur vaidlustatud otsuses

kontrollinud, kas võlgniku sissetulek on vahepealsel ajal muutunud ning kas esineb alus

arestimisele mittekuuluva summa suurendamiseks. Kohtutäitur asus seisukohale, et võlgnik

ei ole esitanud ühtegi dokumenti, millest nähtuks mingisuguste erikulude kandmine, mis ei

ole hõlmatud Statistikaameti arvestusliku miinimumiga ning tingiks arestimisele

Tsiviilasi nr 2-19-10607

7 (7)

mittekuuluva summa suurendamist arestimise määra vähendamise kaudu ning oleks aluseks

kaebaja taotletud summa tagastamisel. Kolleegium nõustub selle seisukohaga.

30. Maakohus jättis TsMS § 172 lg-te 1 ja 10 alusel kõik menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebuses tugineb avaldaja sellele, et maakohtul puudus alus jätta sissenõudja

menetluskulusid avaldaja kanda, kuna vaidlustatud kohtutäituri otsus sissenõudja õiguseid ei

puudutanud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu.

Hagita menetluses on menetlusosalised avaldaja ja muud asjast puudutatud isikud (TsMS § 198

lg 1 p 2). Täitemenetluse osalised on sissenõudja, võlgnik ja muud isikud, kelle õigusi

täitemenetlus puudutab (TMS § 5 lg 1). Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel

tuleb kohtul kaasata kõik täitemenetlusest puudutatud isikud (vt Riigikohtu 13.01.2016 määrust

nr 3-2-1-162-15, p 13; 11.11.2015 määrust nr 3-2-1-122-15, p 15; 24.03.2006 määrust nr 3-2-31-

04, p 8). Puudutatud isikul peab olema võimalus kohtuasja lahendamisel kaasa rääkida ja muid

menetlusosalise õigusi teostada. Maakohus jättis põhjendatult puudutatud isiku II menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda, arvestades, et menetluse põhjustas avaldaja, avaldus jäeti

rahuldamata ning põhjendamatu menetluse alustamisega tekitas ta teistele menetlusosalistele

menetluskulusid. Seega puudub alus maakohtu menetluskulude jaotust muuta.

31. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg

1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda.

32. Maakohus ei määranud hüvitatavaid kulusid rahaliselt kindlaks, mistõttu juhindudes TsMS

§ 174 lg-st 4 ei tee seda ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks asja

lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 2).

33. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Määrusega

tehtud menetlusliku otsustuse peale ei näe TsMS ette määruskaebuse esitamise võimalust.

TMS § 218 lg 3 teine lause võimaldab määruse peale esitada määruskaebuse osas, milles

ringkonnakohus lahendas asja sisuliselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav