2-17-17291/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17291

Tsiviilasi

OÜ Hingehoid hagi Osaühing Vangent Assents vastu nõude

tunnustamiseks

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis)

pankrotimenetluses

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: OÜ Hingehoid (registrikood 12295590, asukoht Laste

tn 1, 11613 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalle-

Kaspar Sepper (Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, e-post:

menetlus@sirel.ee)

Kostja: Osaühing Vangent Assents (registrikood 12374438,

asukoht Külluse põik 3, Luige alevik, 75404 Kiili vald,

Harjumaa),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Tarmo

Friedenthal (Advokaadibüroo Entsik & Partnerid, e-post:

tarmo.friedenthal@entsik.ee)

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine

Resolutsioon

1. Võtta vastu hageja OÜ Hingehoid hagist loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-17-

17291 – OÜ Hingehoid hagi Osaühing Vangent Assents vastu nõude tunnustamiseks OÜ Sillen

Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot, hageja OÜ Hingehoid

arvelduskontole nr xxx.

Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja Osaühing Vangent Assents menetluskulude rahaline suurus ning mõista

hagejalt OÜ Hingehoid kostja kasuks välja kostja põhjendatud menetluskulud summas 1 200 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal Osaühing Vangent Assents tasuda

hageja OÜ Hingehoid kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50

eurot.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on OÜ Hingehoid hagi Osaühing Vangent Assents vastu nõude

tunnustamiseks OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) pankrotimenetluses.

22.04.2020 saabus kohtule hageja hagist loobumise taotlus. Hagist loobumise põhjuseks on hageja

nõude aluseks oleva 20.09.2016 kolmepoolse kokkuleppe kehtetuks tunnistamine Tallinna

Ringkonnakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-12836.

Kostjal puuduvad vastuväited hagist loobumise osas ning palub jätta menetluskulud hageja kanda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust

tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni

hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise

vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429

lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab,

et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas

lõpetamisele seoses esitatud hagist loobumise avaldusega.

Hageja palub tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus,

tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus

riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool

menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel

tasunud riigilõivu summas 300 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagist, tuleb

tasutud riigilõivust pool, s.o 150 eurot, hagejale tagastada.

Menetluskulud

Juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja

kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised

ei

esita

menetluskulude

kindlaksmääramise

taotlust,

võttes

aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud

summas 1 920 eurot.

Hageja vaidleb kostja menetluskulude suurusele vastu leides, et kostja lepingulise esindaja

töömaht on ülepaisutatud. Hageja hinnangul tuleks kostja lepingulise esindaja kulu vähendada

vähemalt 12 tunni võrra.

Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline

esindaja on osutanud kostjale õigusabi 16 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Kohtu hinnangul ei ületa

viidatud tunnitasu keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Samas, arvestades

käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja

ajakulu 16 tunni ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on

kostja lepingulise esindaja ajakulu 10 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, kokku summas 1200

eurot.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on

põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus kostja põhjendatud

menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 1 200 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik