2-20-5198/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtujurist

Evelin Neltsas

Määruse tegemise aeg ja koht

26.05.2020.a, Tallinn Lubja 4

Tsiviilasja number

2-20-5198

Tsiviilasi

Best Food OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad, ajutine

pankrotihaldur

Avaldaja/võlgnik: Best Food OÜ (registrikood 14132931,

asukoht Liipri tn 1 10917 Tallinn) juhatuse liige E L;

lepingulised esindajad vandeadvokaadid Edgar-Kaj Velbri ja

Elmer Muna

Ajutine

pankrotihaldur:

Martin

Traat

(osaühing

Advokaadibüroo EIPRE&PARTNERID, asukoht Juhkentali

tn 8, 10132 Tallinn; e-post: martin@eipre.ee)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada Best Food OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise

tõttu.

2. Ajutisel pankrotihalduril likvideerida Best Food OÜ ja kustutada äriregistrist.

3. Peale Best Food OÜ äriregistrist kustutamist vabastada Martin Traat pankrotihalduri

kohustustest.

4. Määrata Best Food OÜ dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liige E L (isikukood xxx).

5. Määrata ajutise pankrotihalduri Martin Traadi tasuks 1180,80 eurot koos käibemaksuga ja

kulude hüvitiseks 2 eurot.

6. Hüvitada riigi vahenditest ajutise pankrotihalduri Martin Traadi tasust 476,40 eurot (sh

käibemaks 79,40 eurot). Tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele

nr xxx AS-s SEB Pank.

7. Ülejäänud ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitis summas 706,40 eurot jätta võlgniku kanda.

Summa kanda OÜ Advokaadibüroo Eipre & Partnerid arveldusarvele nr xxx SEB pangas.

8. Jätta rahuldamata ajutise halduri kulutuste hüvitamise taotlus summas 35 eurot.

9. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

10. Toimetada

kohtumäärus

kätte

avaldajale,

ajutisele

pankrotihaldurile

ning

Rahandusministeeriumile ning saata pärast jõustumist Tartu Maakohtu registriosakonda ja p 6

osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei

esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate

avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik

Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala

asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Avalduse asjaolud ja menetluskäik

Best Food OÜ esitas 06.04.2020 võlgniku pankrotiavalduse. Võlgnikul puuduvad piisavad varad

enda kohustuste täitmiseks. Tänaseks on võlgniku tegevus faktiliselt seiskunud ja puuduvad

sobilikud varad tegevuse uuesti käivitamiseks. Kuivõrd on selgunud, et võlgnikul ei õnnestu leida ka

investoreid tegevuse jätkamiseks, on võlgnik muutunud püsivalt maksevõimetuks. Võlgnik palub

võtta valdus menetlusse, nimetada ajutine haldur ja kuulutada välja pankrot.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks olnud alates 12.10.2016 üritustel

toitlustamine. Best Food OÜ tegeles xxx keskuses tervisliku toidukoha xxx opereerimisega.

Makseprobleemid tekkisid seoses sellega, et xxx keskuse külastajate arv jäi madalamaks, kui Best

Food OÜ äriplaan seda ette nägi. Lisaks avati Xxx keskuses mitu uut konkureerivat toidukohta,

mille avamisega Best Food OÜ äriplaanis ei arvestatud. Avalike maksuameti andmete kohaselt

langes võlgnikul maksustatav käive alates 2017 IV kvartalist, samuti pole praktiliselt tasutud

tööjõumakse alates 2018.a. I kvartalist. Seega on alust arvata, et sisuliselt on võlgniku

majandustegevus käesolevaks hetkeks lõppenud. Kassajääk pearaamatu kohaselt on 4 847,00

eurot. Vastuses haldurile on võlgnik kinnitanud, et kassajääk puudub. Arvelduskonto kohaselt on

viimane tehing toimunud 12.06.2018. Maanteeameti vastuse kohaselt ei ole ja ei ole olnud viimase

kolme aasta jooksul võlgniku nimel või vastutavas kasutuses sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-

meetrise kogupikkusega laevu ja jette, registreeritud. Võlgniku nimele ei ole registreeritud ehitisi

kui vallasasju ega kinnistuid ning muudes äriühingutes osalused puuduvad. Võlgnik on andnud

teada, et Best Foodi ainsateks varadeks on kassaseadmed (kaks kuvarit, üks printer, neli

klaviatuuri, üks kassaaparaat, üks sularahasahtel). Best Foodi juhatuse hinnangul on vara

väärtuseks 500 eurot. Vara on ajutise halduri valduses. Võlgnikul on ajutise halduri aruande

koostamise hetke seisuga vara kokku kuni 500 eurot. Ajutisele haldurile esitatud esialgsetel

andmetel on võlgnikul kohustusi vähemalt kogusummas 72 915,77 eurot, mis koosneb põhiosas

võlgnevustest OÜ-le xxx, mis rentis Best Food OÜ-le toitlustusasutuse pidamiseks vajalikku

sisseseadet ja vahendas toitlustusasutuse pidamise pinda ning võlgnevus juhatuse liikmele E Lle.

Võlgnikul puudub vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Arvestades võlgniku teadaolevat

varalist seisu, ei ole ajutise halduri hinnangul olemasoleva vara arvel kohustuste täitmine

võimalik. Ka pankrotimenetluse kulude katmine võlgniku vara arvelt on võimatu. Seega asub

haldur seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. Ajutise

pankrotimenetluse käigus kogutud informatsioonile tuginedes ei ole hetkel võimalik üheselt

tuvastada, kas vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises

ulatuses. Arvestades, et võlgnikul puudub majandustegevus ning hetkel ka igasugune vara, mille

arvelt oleks võimalik võlgniku kohustusi täita, siis ei ole ajutise pankrotihalduri hinnangul

võlgniku tegevuse jätkamine ja tervendamine võimalik. Haldur on seisukohal, et võlgniku

maksejõuetuse on tinginud muu põhjus PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutisel halduril puudub info, et

maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Ajutine haldur palub määrata tasuks

1180,80 eurot (koos käibemaksuga) ja kulude hüvitiseks 37 eurot. Ajutine haldur palub 476,40

eurot hüvitada riigi vahendite arvelt.

18.05.2020 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti

makstava summa suuruseks 2000 eurot ning avaldas 18.05.2020 sellekohase teate väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise

tõttu

olenemata

võlgniku

maksejõuetusest,

kui

võlgnikul

ei

jätku

vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda,

sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui

võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu

ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu

käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik

maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud

summa.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 500 euro väärtuses ning kohustusi on

72 915,77 euro ulatuses. Ajutisel halduril ei olnud võimalik üheselt tuvastada, kas vara

tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused on olemas ning millises ulatuses. Ajutisel halduril

puudub info, et maksejõuetuse on põhjustanud raske juhtimisviga või tahtlus. Samuti puuduvad

andmed, et antud juhul esinevad KarS §-is 3811 lg 1 nimetatud teo tunnused, so seaduses

sätestatud raamatupidamise korraldamise nõuete teadlik rikkumine võlgniku juhatuse liikme poolt

ja KarS § 384 lg 1 sätestatud teo tunnused, s.o. juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse teadlik

põhjustamine. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse

lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri

seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud

esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise

maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud

hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse

raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise

määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus

nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.

PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust

ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi

lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise

halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65

lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud

makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana

ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule

käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning

büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et

kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu

ajutine haldur tegutseb.

Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ega kulude osas vastuväiteid esitanud. Ajutine haldur palub

10,25 töötunni eest tasuks määrata 1180,80 eurot (sisaldab käibemaksu). Kohus leiab, et

arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri

ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 96 eurot mahub

kehtestatud piirmääradesse.

Tallinna Ringkonnakohtu 17.03.2016 määruses tsiviilasjas 2-15-12308 punktis 16-17 selgitatakse,

et PankrS § 23 lg 1 lause 3 mõttes ei ole halduri kohustuste täitmiseks tehtud vajalikud ja

põhjendatud kulutused advokaadibüroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, ülalpidamisega

seotud kõik üldised kulud, mis kanti ajutise haldurina tegutsemise ajal. Advokaadibüroo

ülalpidamisega seonduvatest kuludest võivad olla vajalikud ja põhjendatud vaid halduri kohustuste

täitmiseks selle konkreetse pankrotimenetluse raames tehtud erakorralised kulud, näiteks

tõlkekulud seoses konkreetse pankrotimenetlusega või transpordikulu konkreetse sõiduga

konkreetse pankrotiasja raames, nt vajadus sõita teise linna kohtuistungile. Büroo ülalpidamisega

seonduvad kulutused peaks haldur katma halduri poolt saadavast tasust.

Ajutine haldur on kuludena märkinud arvestusliku bürookulu (sekretäriteenus, üür, kontoritehnika,

sidekulud, koopiad) 35 eurot ja äriregistri väljavõtte 2 eurot, kokku 37 eurot. Maakohus nõustub

Ringkonnakohtu seisukohaga, et bürookulud peavad sisalduma teenuse tunnihinnas ja nende eraldi

hüvitamine ei ole põhjendatud ega vajalik, mistõttu jätab kohus rahuldamata halduri kulutuste

taotluse summas 35 eurot. Põhjendatud on äriregistri väljavõtte hüvitamine summas 2 eurot.

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike

11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu

ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot

(sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus, tutvunud ajutise

halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik täies ulatuses

pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 476,40 eurot

(sisaldab halduri tasu 397 eurot ja käibemaksu 79,40 eurot) riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise

halduri tasu summas 706,40 eurot (1182,80-476,40) jääb võlgniku kanda.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast

juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui

pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta E

L vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik