2-19-14857/46 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.05.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-14857

Tsiviilasi

E.O (E.O), U.Z-i ja F. G hagi F.A vastu kahju

hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 27.veebruari 2020 otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

1500 eurot

E.O, U.Z-i ja F. G 25. märtsi 2020 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I (apellant I): E.O (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja II (apellant II): U.Z (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja III (apellant III): F. G (isikukood XXX, elukoht XXX)

Hagejate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat Andres

Tamm (e-post:XXX)

Kostja (vastustaja): F.A (isikukood XXX, elukoht XXX),

lepinguline esindaja Liivi Tuus (e-post:XXX)

1(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Pärnu Maakohtu 27.02.2020 otsus tühistada osaliselt, osas, millega kostjalt jäi iga

hageja kasuks välja mõistmata 450 eurot ja menetluskulude jaotuse ning rahalise

kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada osaliselt ja anda uus menetluskulude jaotus.

2. E.O, U.Z-i ja F. G apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kehtiva kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Rahuldada E.O, U.Z-i ja F. G hagi F.A vastu kahju hüvitamiseks osaliselt.

3.2. Mõista välja F.A-lt E.O kasuks 450 eurot, U.Z-i kasuks 450 eurot ja F. G kasuks

450 eurot.

3.3. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 90 % ulatuses F.A kanda, 10

% ulatuses võrdsetes osades E.O, U.Z-i ja F. G kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hageja nõue ja põhjendused

1. E.O, U.Z ja F. G esitasid 26.09.2019 maakohtule hagi F.A vastu kahju hüvitamiseks.

2. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt umbes aastal 2010 ehitasid hagejad, kes

on Laugi Jahiseltsi jahimehed jahipuki, millest sai jahtida metsloomi. Jahipukk oli maast

katuseni 5m kõrge, metalltorudest jalgadel ja ülemine osa soojustatud 50 mm

penoplastiga. Hagejad otsisid ehituseks vajalikku materjali, kust ainult said. Nii jäi U.Z-i

maja ehitusel üle natukene laudu, millised kasutati ära jahipuki (jahitorni ülemine puidust

osa) ehitamisel. Mitte ükski kruvi ega eterniiditahvel ei tekkinud tasuta.

3. Hagejad paigaldasid jahipuki W. Ale kuuluvale Peetri maatükile Sutu külas. 06.07.2004

oli Laugi Jahiseltsi ja W. A vahel sõlmitud Jahimaade kasutusleping, mis pikeneb

automaatselt 6 aasta võrra. Antud lepingu II osas punktis b on ühe rentniku õigusena

kirjas: kooskõlastatult omanikuga ehitada muid jahirajatisi. Seega oli jahipukk püstitatud

seaduslikult ja leping oli kehtiv.

4. 2017.a. novembri alguses tõmbas kostja F.A jahipuki ümber. Tulemusena väändusid

kõveraks raudtorudest jalad ning ümberkukkumise tagajärjel sai kannatada lavatsiga ning

soojustatud jahipuki ülemine puidust osa, purunes osa katuse eterniiti. Kogu jahipukk

muutus kasutamiskõlbmatuks. Kirjeldatud faktis menetles Kuressaare politseijaoskond

2(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

väärteoasja nr 2740,17,001391 ja F.A-d karistati KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 80 €.

Antud teo eest otsustas Laugi Jahiseltsi juhatus 27.11.2017 F.A oma liikmeskonnast välja

arvata.

5. Jahipukk ei olnud kostja F.A-le kuuluva maa peal ning tema seda ei ehitanud ega

paigaldanud. Tegemist on õigusvastase teoga VÕS § 1045 lg1 p 5 järgi.Kuna ehitamise

ajal ei osanud hagejad aimatagi, et keegi tõmbab jahipuki metsaserval ümber, ei ole

säilinud krooni ajal materjali ostmiste kviitungeid. Seega lisavad hagejad hagiavaldusele

praegused põhimaterjalide hinnad, et tekiks mingi ettekujutus jahipuki maksumusest.

Siinjuures ei ole arvesse võetud tehtud töö hulka. Hagejad hindavad neile jahipuki pikali

tõmbamisega tekitatud kahju suuruseks 1500 € (VÕS §128). Eseme harilik väärtus on

selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). (TsÜS § 65). Praegu müügil olevad

jahipukid maksavad 1400 – 2400€. Neil puuduvad soojustatud ülemine osa (väike tuba).

Hagejad soovivad, et kostja F.A hüvitaks neile jahipuki lõhkumisega tekitatud kahju 1500

€ ja hagiavalduse esitamiseks tasutud riigilõivu - 200€ Kokku: 1700€. Hüvitise paluvad

hagejad jagada avaldajate vahel võrdsetes osades kandes vastavad summas hagejate

kontodele.

Kostja vastuväited

6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. Kostja F.A tegeleb

veisekasvatusega. Talle kuulub Ilpla külas Sooääre kinnistu, millel ta kasvatab veistele

sööta. Temale ei kuulu ühtegi kinnistut Sutu külas. Temale kuuluva Ilpla külas asuva

kinnistu piirist umbes 10 meetri kaugusel oli püstitatud Peetri kinnistule jahitorn ja

tekitatud metsloomade, sh metssigade peibutamiseks söödaplats. Söödaplatsi läheduse

tõttu oli kostja kinnistul kogu aeg palju metssigu ja tema söödapõld oli pidevalt

metssigade poolt üles tuhnitud ja tema põllumajandustehnika sai kinnistul töötamisel

seetõttu sageli kahjustada. Kostja palus alates 2015. aastast, et jahimehed paigaldaksid

jahitorni ja viiksid söötmisplatsi kusagile mujale. Kostja soovile reageeriti üleolevalt.

7. Kostja keelas oma kinnistul jahipidamise. Kuna jahitorn oli tema kinnistu piirile väga

lähedal, ei olnud välistatud jahipidamine ka tema kinnistul. Asjaolu tõendamiseks, et tema

kinnistul peetakse jahti veel praegugi, esitab kostja kohtule 5. oktoobril 2019 tehtud

fotod.2017. aasta kevadel lükkas kostja, kaitsmaks oma kinnistut ja vältimaks jahitorni

edasist, senises asukohas kasutamist, selle ümber. Jahitorni ümberlükkamisega ta jahitorni

omanikule kahju ei tekitanud. Ümberlükkamise tulemusena purunes jahitornil vaid üks

kruvi. Muid kahjustusi jahitornile ümberlükkamise tulemusena ei tekkinud. Kostja pani

teo toime ilma varalist kasu saamata ja kellelegi varalist kahju tekitamata.

8. Hagejad on esitanud kostja vastu kahjunõude. Hagejad jätavad tähelepanuta, et

kahjuhüvitise nõude aluseks on kahju tekkimine. Hagejad jätavad tähelepanuta asjaolu, et

jahitorn, mille üle vaidlus käib, on nende enda poolt hagiavalduses esitatud väidete

kohaselt ehitatud umbes 2010 aastal ehitusjääkidest. Seega puudub kahju suuruse

hindamisel alus esitada nõue lähtudes kaubanduses müüdavate uute jahitornide hindadest.

9. Kahetsusväärselt on hagejad esitanud hagiavalduses valeväiteid. Nad on asunud väitma, et

jahitorni ümbertõmbamise tulemusena väändusid kõveraks raudtorudest jalad ning et

ümberkukkumise tagajärjel sai kannatada lavatsiga ning soojustatud jahipuki ülemine

puidust osa, purunes katuse eterniit ja kogu jahipukk muutus kasutuskõlbmatuks.

10. Kostja suhtes algatati väärteoasi seoses Laugi Jahiseltsile kuuluva jahitorni

mahatõmbamisega. Väärteomenetluse käigus tuvastati, et kostja pani toime Kar§ 218 lg 1

kvalifitseeritava teo, st varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu ja

teda karistati 80 euro suuruse rahatrahviga.

11. Hagi kahjuhüvitise saamiseks on kostja vastu kohtule esitanud kolm isikut, kes väidavad,

et jahitorn kuulus neile. Laugi Jahiselts on juriidiline isik, kes on kantud

3(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, registrikood nr 80090684. Hagejad 1-3

E.O, U.Z ja F. G on füüsilised isikud. Hagejad on kohtule hagiavalduse lisana esitanud 6.

juuli 2004 Jahimaade kasutuslepingu, millest nähtub, et maaomanik W. A andis kuni 6.

juulini 2009 temale kuuluval Peetri kinnistul jahipidamisõiguse rendile Laugi Jahiseltsile,

kes on rendilevõtja ehk rentnik. Viidatud lepingu II osa p 4 ap b) kohaselt on rentnikul

õigus rajada kooskõlas omanikuga ulukite ja lindude sööda- ning varjumispaiku, samuti

muid jahirajatisi. Eeltoodust nähtuvalt kuulus vaidlusalune jahitorn Laugi Jahiseltsile.

Maakohtu otsus

12. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hagejate kanda ning mõistis hagejatelt

välja kostja kasuks menetluskulud 1200 eurot ja viivise.

13. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei eita kostja, et ta tõmbas ümber Peetri kinnistul

asuvad jahipukid (tornid). Märgitud sündmuse kohta algatati väärteomenetlus ja kostjat

karistati 15.11.2017.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2740 17 001391

jahipukkidele kahjustuste tekitamise eest, so varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja

ja varalise õiguse vastu KarS § 218 lg 1 järgi rahatrahviga 80 eurot.

14. Tunnistaja E.O, kes on Laugi Jahiseltsi juhatuse esimees, ütluste kohaselt kuulub

vaidlusalune jahipukk hagejatele, kes on seltsi liikmed ja puki rajamiseks Peetri kinnistule

on jahiseltsil sõlmitud maaomanikuga vastav leping. Asjaolu, kas Laugi Jahiseltsi

liikmetel oli õigus 2017 aastal Peetri kinnistul jahti pidada ja paigaldada jahiks vajalikke

ehitisi, ei ole antud vaidluse teema. Isegi juhul kui jahipukid olid Peetri kinnistule

püstitatud õigusliku aluseta, nagu väidab kostja, puudus kostjal õigus neid maha tõmmata.

15. Maakohus leidis asjas esitatud tõendeid hinnates, et kostja poolt jahitorni ümberlükkamise

tagajärjel jahitorni ei kahjustatud ning seega ei ole jahitorni omanikule kostja tegevuse

tagajärjel kahju tekkinud ja kahjuhüvitise nõude rahuldamiseks puudub alus.

16. Käesolevas asjas tegi kohus hagejatele ettepaneku nõude aluseks olevate asjaolude kohta

täiendavate tõendite esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole menetluses leidnud tõendamist,

et ümbertõmbamise tulemusena jahipukk hävis või sai vigastada (muutus

kasutuskõlbmatuks nagu väidavad hagejad).

Apellatsioonkaebus

17. Hagejad esitasid maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, paludes selle tühistada ja

teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

18. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt põhineb esimese astme kohtu otsus

õigusnormi rikkumisele, nimelt on kohus kohaldanud materiaalõigusnormi ebaõigesti.

Samuti on kohus teinud esitatud tõenditest ebaõiged järeldused, on jätnud tähelepanuta

hagejate esitatud tõendid, mistõttu otsus on tervikuna ebaõige.

19. Kohus on hagejatele arusaamatult põhjendamatult asunud kostja kuritegusid kaitsma,

kuigi hagejad on esitanud rida tõendeid, mis tõendavad, et kostja toimepandud väärteo

tagajärjel on hagejatel kahju tekkinud. Kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja

väära käitumisega.

20. Kõigepealt on kostja F.A ise väärteomenetluses andnud ütlusi, et toimepandud

jahipukkide mahatõmbamise tagajärjel olid pukkidel mõngingad vigastused. Seda on

kohus otsuses ka tsiteerinud, kuid pole teinud sellest mingisugust järeldust. Ometigi on

kostja vahetult peale väärteo toimepanemist omaksvõtnud osaliselt tekitatud kahju.

Kohus leiab aga, et kahju pole üldsegi tekitatud.

21. Hagejad on kohtus mitmete esitatud tõenditega tõendanud, et kostja poolt on jahipukki

vigastatud ning kahju on põhjuslikus seoses kostja väärteoga. Kohus pole neid

tõendeid aga otsuse tegemisel ei arvestanud ega ka ümber lükanud.

4(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

Vastustaja seisukoht

22. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, millega

kostjalt jäi iga hageja kasuks välja mõistmata 450 eurot ja menetluskulude jaotuse

ning rahalise kindlaksmääramise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi

rahuldada osaliselt ja anda uus menetluskulude jaotus. Apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada osaliselt.

24. Asja materjalidest nähtub järgnev:

-Asukohaga Sutu küla, XXX-i asuvale kolmandale isikule kuuluvale maatükile oli

paigaldatud 2 jahipukki

-05.11.2017 tõmbas kostja nimetatud jahipukid oma sõidukiga ümber.

-Kostjat karistati jahipukkide mahatõmbamise eest väärteo korras, kuna ta pani toime

väheolulise varavastase süüteo ning talle määrati 15.11.2017 kiirmenetluse otsusega

karistuseks rahatrahv (I kd, tlk 12-13).

25. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on tekkinud hagejatele kahju hüvitamise

kohustus. Hagejad on seisukohal, et nendele kuuluva ühe jahipuki ümber tõmbamise

tõttu sai pukk selliseid kahjustusi, mille tõttu muutus see kasutuskõlbmatuks ning

kostjal tuleb jahipuki väärtus hüvitada.

26. Kostja sellega ei nõustunud, vaid leidis, et tõendamata on hagejatele tekkinud väidetav

kahju, puudub põhjuslik seos kostja tegevuse ja hagejate väidetava kahju vahel ning

kostja ei tunnista ka oma tegevuse õigusvastasust ega süüd.

27. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud

isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab

kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju

tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

28. Hagejate kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks kostja vastu deliktiõiguse alusel tuleb

kindlaks teha, kas esinevad deliktilise kahju hüvitamise nõude üldised eeldused ehk

delikti üldkoosseis, mille elementideks on objektiivne teokoosseis, õigusvastasus ja

süü. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks

peavad hagejad seega tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju

vahel (objektiivse teokoosseisu) ning teo õigusvastasuse. Kui hagejad on tõendanud

kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest, kui ta

tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt ka nt

Riigikohtu 12. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p 15).

29. Ringkonnakohtu arvates puudub vaidlus selles, et kostja pani toime deliktilise

vastutuse kohaldamiseks ettenähtud teo, kuna ta läks sõidukiga kolmanda isiku

kinnistule ja tõmbas sõiduki abil ümber seal teistele isikutele kuuluvad jahipukid.

30. Asjas on tõendamist leidnud, et üks jahipukkidest, st millel oli metallist jalgadele

paigutatud puidust kantsel, kuulus hagejatele. Nimetatu on tõendatud Laugi Jahiseltsi

juhatuse esimehe E.O kinnituskirjaga (I kd, tlk 104) ja tunnistajana tema poolt antud

ütlustega (I kd, tlk 182 pöördel).

31. Maakohus asus seisukohale, et hagejad jätsid tõendamata, et kostja teo tagajärjel sai

neile kuuluv jahipukk kahjustada määral, mis õigustaks kahju hüvitamise nõude

rahuldamise. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kõiki tõendeid igakülgselt

hinnanud ja see võis tuua kaasa maakohtu otsuse ebaõige lõppjärelduse.

32. Maakohus asus otsuses seisukohale, et ümber tõmmatud pukkidel olulisi kahjustusi ei

olnud, samas tuvastas, et puidust kantsel oli ühe puki kanderaamist eemaldunud ning

5(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

kanderaam oli mõningal määral paindes. Maakohtu otsusest võib aru saada nii, et kuna

asjas esitatud fotodelt nähtub, et puki jalad on sirged ja terved ning tunnistajate C. C

ja F.A ütluste kohaselt oli jahipukk nende arvates kahjustusteta, siis ei tekitanud kostja

poolt jahipuki ümbertõmbamine sellele kahjustusi. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus ei ole asjas esitatud tõendeid igakülgselt hinnanud ning on põhjendamatult

eelistanud kostja taotletud tunnistajate C. C ja F.A ütlusi puki seisundi kohta.

33. TsMS § 232 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas

menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte

kokkuleppeid tõendamise kohta.

34. Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et puki kahjustamine nähtub juba kostja

enda seletustest. Asja materjalidest nähtuvalt avaldas kostja väärteomenetluses

ülekuulamisel, et ühe puki kanderaam oli konstruktsioonist tulenevalt mingil määral

paindes (I kd, tlk 153 pöördel). Lisaks ei ole maakohus ringkonnakohtu arvates

analüüsinud tähelepanelikult asjas esitatud fotosid puki seisundi kohta. Asjas esitati

tõenditena Neema Sepa poolt tehtud foto ümbertõmmatud jahipukist,

väärteomenetluse raames tehtud fotod ümber tõmmatud jahipukist ja kostja poolt

esitati fotod jahipukist, kui jahipukk oli kostja taotletud tunnistajate poolt tagasi

jalgadele tõstetud. Kõige selgemini on jahipuki seisund peale ümbertõmbamist näha

E.O poolt tehtud fotolt (I kd, tlk 147), kuna foto on tehtud valgel ajal. Nimetatud fotol

on näha jahipuki kõikide jalgade asend ning kuigi jalad on sirged ja terved nähtub

fotolt selgelt, et jahipuki raudkonstruktsioon on väändunud, kuna raudkonstruktsioon

on ebaloomulikus asendis. Puki kõik jalad ei paikne puki kandekonstruktsiooni suhtes

täisnurga all, vaid on kukkunud üksteise otsa, mis viitab konstruktsiooni tugevale

väändumisele. Väärteo menetlemisel tehti 05.11.2017 alates kell 19.00, st pimedal

ajal sündmuskoha vaatlusprotokoll ning selle raames fotod (I kd, tlk 149-151).

Nimetatud fotodelt nähtuvad pikalitõmmatud jahipukid. Tuleb osutada, et võrreldes

E.O tehtud fotot väärteo raames tehtud fotodega on ümbertõmmatud jahipuki asend

samasugune, eelkõige sarnaneb see fotoga 3, mis on tehtud samast suunast, kuigi

lähivõttena. Asjaolu, et jahipuki konstruktsiooni väändumine väärteomenetluses tehtud

fotol ei ole nii selgelt näha on seletetatav sellega, et ülevaatusprotokollile lisatud fotod

tehti tehisvalgusega pimedal ajal, E.O foto on tehtud valgel ajal. Ülejäänud fotod

jahipukkidest väärteomenetluse raames on tehtud veelgi lähemalt või teise nurga alt,

kuid arvestada tuleb seda, et vaatlusprotokollis tuvastatud sündmuskoha asjaolud

sarnanevad E.O tehtud fotolt nähtuvaga. Nii on näha puki jaluste vahel olevat tünni ja

tünni ees ämbrit ning puki kõrval küliliasendis puidust majakest ja majakese taga asuv

redelit, mille olemasolu tuvastati ka ülevaatusprotokolliga. Seega on ringkonnakohtu

arvates veenvalt tõendatud, et Neema Sepa foto on tehtud asjas väidetud kuupäeval.

Kostja on esitanud kaks sarnast fotot jahipuki metallkonstruktsiooni seisundi kohta (I

kd, tlk 94 ja 96), kuid ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik nendelt jahipuki

tegelikku olukorda tuvastada. Pukk on küll püsti, seisab nelja jala peal, kuid foto

pildistamise nurga ja valitud valgusrežiimi tõttu ei ole võimalik puki

teraskonstruktsiooni seisundit (ei seda, kas see on terve, väändunud vmt) tuvastada.

35. Ringkonnakohtu arvates on maakohus põhjendamatult jätnud tähelepanuta tunnistaja

A. A ütlused jahipuki seisundi kohta, kui ta läks seda ära vedama. Tunnistaja ütluste

kohaselt oli jahipukk deformeernud. Asjas esitati asjatundja UL arvamus, milles ta

väljendas, et (I kd, tlk 135-138) puki tugijalgade jäikust tagavad konstruktsioonid on

deformeerunud ja keevisest lahti. Tunnistaja A. A ütluste kohaselt ei mahtunud pukk

sõidukisse, mistõttu tuli jalgu lühendada, kuid asjast ei nähtu, et puki transpordi tõttu

6(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

toimus konstruktsiooni täiendav väändumine, mistõttu on ringkonnakohtu arvates

maakohus asjatundja arvamuse põhjendamatult, kui ebaolulise, kõrvale jätnud.

36. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendamatult leidnud, et kostja

teo tulemusel puuduvad jahipukil olulised kahjustused. Ringkonnakohtu arvates on

maakohus põhjendamatult eelistanud kostja taotletud tunnistjate ütlusi. Maakohus on

jätnud analüüsimata, miks kostja ning E.O väärteoasjas antud ütlused, asjas esitatud

väärteo raames tehtud fotod ja Neema Sepa foto jahipukist ning tunnistaja A. A ja

asjatundja UL arvamus ei haaku kostja taotletud tunnistajate C. C ja F.A ütlustega. C.

C ja F.A antud ütlustest nähtub, et nende arvates oli pukk terve, samas on ütlused

keskendunud pigem pukil asuva majakese seisundile. Ringkonnakohus osutab, et

tunnistajate ütluste vastuolulisus asjas esitatud teiste tõenditega võib viidata kas

tunnistajate ebausaldusväärsusele või sellele, et tunnistajad ei saanud aru, et puki

raudkonstruktsiooni väändumine võib selle kasutamise hiljem välistada, sest

otstarbekohaseks kasutamiseks (selliselt, et jahipukk jalgadel ning on ohtutult

võimeline kandma selle peal olnud majakese ja majakeses olevate jahimeeste raskust)

oleks see ohtlik. Ringkonnakohus leiab, et kuna asjas on tõendatud jahipuki

väändumine ja asjatundja, hinnates väändetugevust leidis, et jahipuki konstruktsioon

on väändumise tulemusena deformeerunud ning ei ole kasutatav, siis on kahju ja kahju

tekkimine kostja teo tulemusena tõendamist leidnud. Kuna kahjustati hagejate omandit

on tõendatud ka kostja teo õigusvastasus.

37. VÕS § 127 sätestab kahju hüvitamise põhimõtted. Tulenevalt selle sätte 1. lõikest

võrreldakse kahjustatud isiku varalist olukorda pärast kahju tekitanud sündmust selle

olukorraga, mis oleks olnud juhul, kui kahju tekitanud sündmust ei oleks toimunud.

Seega loetakse tekkinud kahju suuruseks nimetatud kahe varalise olukorra vahe.

Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid

VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3

esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku

väärtuse vähenemise (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

121-08, p 15).

38. Kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise

kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta

kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise

korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks

vajalike kulutuste suurusest. Käesolevas asjas tuginevad hagejad kahju hüvitise

nõudes sellele, et asi on hävinud, st majanduslikult on muutunud mõttetuks selle

parandamine. Ringkonnakohus leiab, et asjatundja UL arvamuse kohaselt ei ole

võimalik jahipuki kandekonstruktsiooni enam kasutada ning selle parandamine ei ole

võimalik. Pooled on asjas vaielnud ka selle üle, kas ja millises ulatuses sai kahjustusi

jahipukil paiknenud majake. Ringkonnakohtu arvates on asjatundja arvamusega

tõendatud, et majakese aknad ei sulgu ja uks ei ole vinklis, mis tähendab, et see vajab

parandamist. Kuivõrd aga majake oli konstrueeritud konkreetse puki alumise osa

jaoks, ei ole selle otstarbekohane kasutamine ilma puki alumise osata võimalik.

39. Eeltoodu alusel saab hüvitiseks olla majanduslikult hüvinud jahipukiga samaväärse

jahipuki soetamise väärtus. VÕS § 132 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja

hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral

maksta isikule hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele

mõistlikele kulutustele. Hagejate esitatud tõendite kohaselt on saadaval puidust

7(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857

konstruktsiooniga, kuid tsingitud jalgadel sarnased jahipukid summaga 1340 eurot ja 2

450 eurot ja üleni puidust konstruktsiooniga jahipukk summaga 983 eurot (I kd, tlk

38-39). Asjatundja UL arvamuse kohaselt võib hagejatele kuulunud jahipuki

asendamise maksumus olla ~1350 eurot. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on

kahju hüvitise suuruseks määrata asjatundja arvamuses märgitud summa, kuivõrd see

kattub ka tõenditega selle kohta, et keskmiselt sarnane jahipukk on võimalik soetada

summaga 1 340 eurot.

40. VÕS § 1050 lg-st 1 tulenevalt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta

tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse

õigusvastaselt kahju põhjustanud isiku hooletust. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei

ole asjas tõendanud süü puudumist. Lisaks süü puudumisele võib kahju põhjustaja

vabaneda kahju hüvitamise kohustusest, kui ta tõendab kas või ühe VÕS § 1045 lg-s 2

nimetatud teo õigusvastasust välistava asjaolu esinemise, kuid ka selliseid asjaolusid ei

ole kostja tõendanud.

41. Kuivõrd hagejad taotlesid kostjalt välja mõista hüvitis jagades selle võrdseteks

osadeks, tuleb iga hageja kasuks kostjalt välja mõista 450 eurot.

Menetluskulude jaotus

42. Kuna lõpptulemusena tuleb hagi ja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt, siis

kooskõlas TsMS § 163 lg-ga 1 jäävad poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

90 % ulatuses F.A kanda, 10 % ulatuses võrdsetes osades E.O, U.Z-i ja F. G kanda.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st

2. /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Ulvi Loonurm Krista Kirspuu

Indrek Soots

kohtunik

kohtunik

kohtunik

8(8)

Tsiviilasi nr: 2-19-14857