3-19-408/32 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

26. mai 2020, Tartu Haldusasja number 3-19-408 Haldusasi Meeme Mallene kaebus Viru Vangla tegevusetuse (üldkasutatavate ruumide koristamata jätmise) õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2020. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Meeme Mallene apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja Meeme Mallene Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON

1. Jätta Meeme Mallene taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

MENETLUSE SENINE KÄIK

1. M. Mallene esitas 3. märtsil 2019 Tartu Halduskohtule kaebuse ja 22. septembril 2019 täiendava seisukoha. Halduskohus võttis kaebuse menetlusse Viru Vangla tegevusetuse (üldkasutatavate ruumide koristamata jätmise) õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes.

2. Tartu Halduskohus jättis 23. jaanuari 2020. a otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata.

3. M. Mallene esitas 26. veebruaril 2020 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 23. jaanuari 2020. a otsuse peale.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 23. märtsi 2020. a määrusega M. Mallene apellatsioonkaebuse käiguta, kuna apellatsioonkaebus on esitatud 1-päevase hilinemisega.

M. Mallenele anti 10-päevane tähtaeg tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks.

5. M. Mallene esitas 6. aprillil 2020 taotluse tähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt jäi talle kohtuotsuse saamisest 26 päeva vastamiseks, kuid vanglale jäi 33 päeva. Kaebaja väitel vajab ta peaaegu iga vastuse koostamiseks toimikut, mis sisaldab kõiki vajalikke dokumente, kuna tal ei ole enda poolt vastustajale ja/või kohtule esitatud dokumente. Toimik jõudis temani alles

26. veebruaril 2020, mil ta esitas ka apellatsioonkaebuse. Kaebaja arvates on eelnev piisava kaaluga, et ennistada menetlustähtaeg.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

7. HKMS § 71 lg 1 järgi ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (RKHKm 3-3-1-75-08, p 17).

8. Halduskohus on kohtuotsuses apellatsioonitähtaja lõpu kuupäeva selgelt märkinud. Seega pidi kaebaja mõistma, et tal tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o hiljemalt 25. veebruaril 2020. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kes on pöördunud aastate jooksul väga arvukate kaebustega kohtutesse. Seega ei ole kaebaja puhul tegemist isikuga, kelle puhul saaks eeldada, et talle on halduskohtu lahendite peale edasikaebekorra regulatsioon võõras. Kuigi kaebaja sai halduskohtu otsuse kätte

28. jaanuaril 2020 (tl 31), oli tal seejärel 28 päeva apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole see aeg ebamõistlikult lühike, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks HKMS § 71 lg 1 mõttes. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et HKMS § 181 lg-s 1 sätestatud apellatsioonitähtaja eesmärgiks ei ole tagada, et kõikidel menetlusosalistel oleks võrdselt aega apellatsioonkaebuse koostamiseks, vaid et kõikidel menetlusosalistel oleks piisav aeg pärast halduskohtu otsuse avalikult teatavakstegemist soovi korral apellatsioonkaebuse koostamiseks (TrtRK 14. detsembri 2016. a määrus haldusasjas nr 3-16-1706, p 11).

Kaebaja väide haldusasja toimiku vajalikkusest apellatsioonkaebuse koostamiseks ei ole tõsiseltvõetav. Kaebaja taotlus toimiku saamiseks saabus Tartu Halduskohtusse 17. veebruaril 2020 (tl 32a), seega üksnes 8 päeva enne apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja lõppemist. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta sedavõrd kaua viivitas vastava taotluse esitamisega, kuigi ta enda väitel vajab peaaegu iga vastuse koostamiseks toimikut. Ka nähtub haldusasja materjalidest, et kaebaja on esitanud halduskohtule vaid kaebuse 2-l lehel (tl 1-2p) ja täiendava seisukoha 1-l lehel (tl 23-23p). Kaebaja esitatud dokumentides märgitut on kohtuotsuses lühidalt kirjeldatud, mistõttu saab järeldada, et kaebaja esitatud dokumentide sisu oli talle tegelikult teada. Seega kaebaja väidetud vajadus saada haldusasja toimik apellatsioonkaebuse koostamiseks ei põhjenda asjaolu, et kaebaja ei saanuks aru, millal lõpeb apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ega ole käesolevas asjas käsitatav ka mõjuva põhjusena, mis takistanuks kaebajal apellatsioonkaebust tähtaegselt esitamast. Kõike eeltoodut arvestades ei esine ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas selliseid mõjuvaid põhjuseid, mis oleksid takistanud kaebajal apellatsioonkaebust kohtule tähtaegselt esitamast. Seega ei esine alust kaebetähtaja ennistamiseks.

9. HKMS § 187 lg 3 p 2 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus selle esitajale tagastada. HKMS § 187 lg 2 lause 2 alusel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

(allkirjastatud digitaalselt)