3-19-1076/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. mai 2020, Tallinn

Haldusasja number

3-19-1076

Haldusasi

XX kaebus Harju Maakohtu kohustamiseks vaadata

kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda YY kriminaalasja

toimikutega

või

alternatiivselt

kohtuotsuste

ja

toimikute sisukordadega) uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Harju Maakohus

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 3. veebruari 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja materjalide juurde võtmata XX apellatsioonkaebuse lisad 1–5.

2. Rahuldada XX apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 3. veebruari

2020. a otsus haldusasjas nr 3-19-1076 osaliselt.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada XX kaebus osaliselt ja kohustada

Harju Maakohut lahendama uuesti XX 27.04.2019 taotlust osas, milles XX palus tutvuda

YY kriminaalasja nr ½-14/97 kohtuotsustega ulatuses, milles need ei sisalda

juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Muus osas jätta kaebus rahuldamata.

4. Mõista Harju Maakohtult XX esimese ja teise kohtuastme menetluskulude katteks

välja 10 (kümme) eurot. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 25.06.2020, välja arvatud halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-19-1076

2(7)

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 27.04.2019 Harju Maakohtule teabenõude, milles soovis tutvuda (võimaluse

korral digitaalselt) YY kriminaalasja toimikutega (sh kohtulahenditega, kui need ei ole

toimiku lahutamatuks osaks) asjas, milles YY mõisteti Tallinna Linnakohtu 02.01.1997

otsusega surma. Alternatiivselt soovis XX tutvuda nimetatud kriminaalasja toimikute

sisukordadega ja kriminaalasja kõigi kohtuotsustega. XX palus tagada juurdepääs vähemalt

sellele osale teabest, millele juurdepääsupiirang ei kehti.

2. Harju Maakohutu pressiesindaja selgitas 07.05.2019 vastuses XX-le, et toimikuga

tutvumine täies mahus ei ole taotleja puhul põhjendatud ning soovi korral on tal võimalik

tutvuda lahendiga, milleks tuleb esitada (digi)allkirjastatud avaldus.

3. XX esitas 06.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse

nõudega kohustada Harju Maakohut vaatama kaebaja 27.04.2019 taotlus (tutvuda YY

kriminaalasja toimikutega või alternatiivselt kohtuotsuste ja toimikute sisukordadega) uuesti

läbi.

Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 järgi on igaühel õigus vabalt saada üldiseks

kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Täiendavalt annab õiguse informatsioonile Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10. Riigikohtu järjepideva

praktika järgi (lahendid nr 3-1-1-116-04, 3-3-1-84-15, 3-3-1-58-16, 3-16-11) ei reguleeri

kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) erinevalt halduskohtumenetluse seadustikust (HKMS)

või

tsiviilkohtumenetluse

seadustikust

(TsMS)

pärast

kriminaalmenetluse

lõppu

kriminaaltoimikuga tutvumist. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 28 lg 1 p 29 järgi peab

teabevaldaja avalikustama jõustunud kohtulahendid seadusest tulenevate piirangutega.

Selgusetuks jääb, miks peab kaebaja esitama lahendite saamiseks digitaalselt allkirjastatud

avalduse. AvTS § 14 lg 1 p 1 järgi peab teabenõudja esitama oma ees- ja perekonnanime.

Kaebaja on seda teinud. Kaebaja ei pea esitama oma ees- ja perekonnanime, kui ta laeb

kohtulahendi alla elektroonilisest Riigi Teatajast.

Asjaolu, et AvTS jõustus 2001. a-l, aga kohtuotsused konkreetse kriminaalasja raames

langetati varasemal perioodil, ei ole määravaks, sest PS kehtib juba alates 03.07.1992 ja

eelduslikult on kaebajal õigus sellest päevast alates saada kohtulahendeid ulatuses, millele

juurdepääsupiirangud ei kehti.

Kohtuistungid on avalikud ja kohtuotsus kuulutatakse avalikult, kui kohus ei otsusta

asjaosaliste huvides teisiti ning määrab istungi või kohtulahendi kuulutamise osaliselt või

3-19-1076

3(7)

täielikult kinniseks (PS § 24 lg-d 3 ja 4). Harju Maakohus ei ole viidanud asjaolule, et

kohtumenetlus YY süüasjas oli algusest lõpuni (või osaliselt) kinnine.

Harju Maakohtu vastus ei sisalda ühtegi selgitust, miks toimikutega tutvumisest keelduti.

Kaebaja palub kaebuse osalise või täieliku rahuldamise korral tunnistada kohtuotsuse

resolutsioonis, et vastustaja toiming (07.05.2019 vastus) on PS-ga vastuolus.

4. Harju Maakohus palus 07.08.2019 kirjalikus vastuses jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja jäi 07.05.2019 vastuses toodud seisukoha juurde. Tallinna Linnakohtu kriminaalasi

nr ½-14/97 on kohtus arhiveeritud. Tegemist on erinevaid isikuandmeid sisaldavate

materjalidega, mis on AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiiranguga. Kaebaja ei ole selle

kriminaalasjaga seonduv andmesubjekt, tema taotluses esitatud põhjendus ei sisalda

isikuandmete kaitse seaduse (IKS) §-des 4, 5 või 6 sätestatud alust ilma andmesubjekti

nõusolekuta arhiveeritud kriminaalasja materjalidega tutvumiseks.

Seoses justiitsministri 27.02.2002 määruse nr 11 „Esimese ja teise astme kohtute statistika ja

lahendite andmekogu pidamise kord“ (määrus nr 11) kehtetuks muutumisega alates

01.10.2016, on alates 30.09.2016 isikuandmete kaitse huvides lõpetatud avalik juurdepääs

enne 2006. a-d jõustunud esimese ja teise astme kohtulahenditele, mistõttu pidas kohus

võimalikuks XX-le 02.01.1997 avalikult kuulutatud kohtulahendi koopia väljastamist pärast

allkirjastatud taotluse esitamist. Allkirjastatult kohtulahendi koopia väljastamise taotlust ei ole

XX kohtule esitanud.

5. Tallinna Halduskohus jättis 03.02.2020 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Riigikohtu halduskolleegium on 03.11.2016 lahendis nr 3-3-1-84-15 märkinud, et

kriminaalmenetluse käigus kogutud teave on sõltuvalt sisust avalik teave või isikuandmed,

millele KrMS regulatsiooni puudumisel laienevad vastavalt AvTS ja IKS. Praegusel ajal

lisandub ka Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus (Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EL) 2016/679). KrMS ei sätesta tänaseni täpsemat regulatsiooni, kuidas peaks

toimuma menetlusvälise isiku tutvumine kriminaalmenetluse toimikuga pärast menetluse

lõppemist ja lõpplahendi jõustumist. Samuti puudub täpsem õiguslik regulatsioon, kuidas

toimub menetlusvälise isiku tutvumine kriminaalmenetluse toimikuga ja lahenditega, mis on

arhiveeritud ja milliste menetluste kohtuotsused ei ole avalikult kätte saadavad Riigi Teatajas.

Seoses määruse nr 11 kehtetuks muutumisega alates 01.10.2016 on isikuandmete kaitse

huvides lõpetatud avalik juurdepääs enne 2006. a-d jõustunud esimese ja teise astme

kohtulahenditele.

Harju Maakohus keeldus 07.05.2019 vastusega kaebajale teabe väljastamisest maksimaalses

taotletud ulatuses ning esitas taotluse esitajale nõude kõrvaldada avalduse puudused, s.o

esitada allkirjastatud avaldus juhul, kui taotluse esitaja soovib tutvuda asjas tehtud

kohtuotsustega. Vaatamata vastuse vähesele konkreetsusele seoses toimiku sisukorraga

tutvumise taotlusega, pidi kaebaja vastustaja 07.05.2019 vastusest aru saama, et vastustaja on

keeldunud tutvustamast talle kriminaaltoimikut ja sealhulgas toimiku sisukorda. Vastustaja ei

ole nõuetekohaselt põhjendanud teabenõude osalisest täitmisest keeldumist. Vastustajal oleks

tulnud vastavalt AvTS § 23 lg 1 p-le 1 ja lg-le 3 ära näidata keeldumise alus ning esitada

keeldumise põhjendused, mitte lihtsalt nentida, et toimikuga tutvumiseks ei ole põhjendust.

Vastustaja poolt vastava kohustuse täitmata jätmine on õigusvastane.

Arvestades samas, et vastustaja on põhjendatult välja toonud, et tegemist on arhiveeritud

kriminaalasjaga nr ½-14/97, mis sisaldab erinevaid isikuandmeid sisaldavaid materjale, mis

3-19-1076

4(7)

on AvTS § 35 lg 1 p 12 alusel juurdepääsupiiranguga, ei ole otstarbekas kohustada vastustajat

kaebaja taotlust selles osas uuesti lahendama, kuivõrd selle tulemuseks oleks uus keeldumine.

Lisaks on vastustaja õigesti märkinud, et kaebaja ei ole antud kriminaalasjaga seonduv

andmesubjekt, tema taotluses esitatud põhjendus ei sisalda IKS §-des 4, 5 või 6 sätestatud

alust ilma andmesubjekti nõusolekuta arhiveeritud kriminaalasja materjalidega tutvumiseks.

Eeltooduga on vastustaja esitanud asjakohased keeldumise põhjendused kohtumenetluses ja

on tõenäoline, et need olid kaalutlused ka haldusotsuse langetamisel.

HKMS-s (vt HKMS § 89) ja TsMS-s (vt TsMS § 59) sisalduvate normide alusel on

menetlusvälisel isikul õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde

kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate

isikute nõusolekul ning põhjendatud huvi korral kohtu loal ilma menetlusosaliste nõusolekuta.

Viidatud põhimõtted on analoogia korras kohaldatavad ka kriminaalasjas peetava

kohtumenetluse toimikuga tutvumisele. Kaebajal puudub poolte nõusolek kriminaaltoimikuga

tutvumiseks. Samuti ei ole kaebaja ära näidanud sellist põhjendatud huvi, mis võiks tingida

kriminaaltoimikuga tutvumise menetlusosaliste nõusolekuta. Seetõttu ei tulnud kaebajale

kriminaalasja toimikuid tutvustada.

Isikuandmete kaitse üldmäärusest tuleneva põhimõtte kohaselt on isiku õiguste ja vabaduste

kaitseks tema kohta käivatele andmetele juurdepääs piiratud. Isikuandmete kaitse üldmääruse

art 4 p 1 järgi on isikuandmeteks igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku

ehk andmesubjekti kohta, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada eelkõige sellise

identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või

selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku,

kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal. Isikuandmete kaitse üldmääruse art 10 sätestab, et

süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude või nendega seotud turvameetmetega

seotud isikuandmeid töödeldakse art 6 lg 1 kohaselt ainult ametiasutuse järelevalve all või siis,

kui töötlemine on lubatud liidu või liikmesriigi õigusega, milles on sätestatud asjakohased

kaitsemeetmed andmesubjektide õiguste ja vabaduste kaitseks.

AvTS § 4 lg 3 alusel peab teabele juurdepääsu võimaldamisel olema tagatud isiku eraelu

puutumatus. AvTS § 35 lg 1 p 12 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe, mis sisaldab isikuandmeid, kui sellisele

teabele juurdepääsu võimaldamine kahjustaks oluliselt andmesubjekti eraelu puutumatust.

Arvestades eeltoodud põhimõtteid ja õiguslikku regulatsiooni, ei pea maakohus kaebajale

võimaldama YY kriminaaltoimikuga tutvumist (sh toimikute sisukorraga), kuna see rikuks

isikute eraelu puutumatust. Vastustaja ei ole keeldunud kaebajale kriminaalasjas nr ½-14/97

tehtud kohtuotsuste väljastamisest, vaid on käsitanud kaebaja vastavat taotlust puudustega

taotlusena ning kaebajale on antud võimalus taotluse puudused kõrvaldada. Kaebajalt

allkirjastatud taotluse nõudmine on põhjendatud ja lubatud. AvTS § 14 lg 2 sätestab, et kui

isik taotleb teavet, milles sisalduvad tema või kolmandate isikute juurdepääsupiiranguga

isikuandmed, tuvastab teabevaldaja teabenõudja isiku. Vastustajal oleks tulnud määrata

kaebajale konkreetne tähtaeg taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning taotluse

puuduste

kõrvaldamata

jätmisel

määratud

tähtajaks

jätta

taotlus

läbi

vaatamata

(haldusmenetluse seaduse, HMS, § 15 lg 3). Kuivõrd kaebaja ei ole taotluse puudusi

kõrvaldanud, ei ole vastustajal tekkinud kohustust kaebaja taotlust (väljastada talle asjas

tehtud kohtuotsused) lahendada. Kaebajal tuleb taotluse lahendamiseks esitada allkirjastatud

taotlus.

Vaatamata asjaolule, et kohtuotsused on avalikud (PS § 24 lg 3), võivad need sisaldada

juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Arvestada tuleb ka sellega, et tegemist on arhiveeritud

3-19-1076

5(7)

kohtulahendiga ning asjas nr ½-14/97 tehtud kohtulahendite avalikustamisel kehtisid selle

tegemise ajal teised nõuded, mis ei vasta hetkel kehtiva KrMS §-s 4081 sätestatud nõuetele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. XX palub 03.03.2020 apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja rahuldada

kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Teabenõude täitmisest ei saa keelduda ainuüksi põhjusel, et küsitud dokument või teave

sisaldab muu hulgas piiranguga teavet (Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-3-1-57-03, p 20).

Sellisel

juhul

tagatakse

juurdepääs

vähemalt

sellele

osale

teabest,

millele

juurdepääsupiirangud ei kehti (AvTS § 38 lg 2). Kaebaja ei soovi juurdepääsupiiranguga

isikuandmeid, vaid ligipääsu üksnes sellele osale teabest, millele piirangud ei kehti.

Elektroonilises Riigi Teatajas on kohtulahendite redigeeritud ärakirjad avalikustatud ning

isikut tõendavat dokumenti ei ole vaja esitada. Kaebajale jääb arusaamatuks, miks on tal vaja

kohtule enda isikut tõendada.

7. Harju Maakohus palub 27.03.2020 kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus

rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Maakohus jääb halduskohtus esitatud

seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Apellatsioonkaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osas, mis puudutab XX õigust

tutvuda YY kriminaalasjas tehtud kohtuotsustega. Kriminaaltoimikutega ja nende

sisukordadega tutvumise õiguse osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

9. Kaebaja on esitanud koos apellatsioonkaebusega dokumente, millega soovib tõendada, et

ametiasutused saavad isikule teavet väljastada viisil, et katavad kinni selle osa teabest, millele

kehtib juurdepääsupiirang (apellatsioonkaebuse lisad 1, 3, 4 ja 5). Kuna asjas puudub vaidlus,

et selliselt on võimalik teavet isikutele jagada, puudub vajadus vastavat asjaolu tõendada,

mistõttu jätab ringkonnakohus need dokumendid asja materjalide juurde võtmata (HKMS § 62

lg 2). Apellatsioonkaebuse lisa 2 (Andmekaitse Inspektsiooni vaideotsus ja ettekirjutus-

hoiatus) ei ole samuti asjakohane tõend, sest ei kajasta Andmekaitse Inspektsiooni

halduspraktikat kohtumaterjalide väljastamise kohta. Niisiis jätab ringkonnakohus ka selle

dokumendi vastu võtmata.

10. XX 27.04.2019 taotluses Harju Maakohtule oli mh taotletud tutvuda YY kohtuotsustega,

millega YY mõisteti surma mahalaskmise läbi (Tallinna Linnakohtu 02.01.1997 otsus).

Seejuures oli taotluses eraldi välja toodud, et paluti tagada juurdepääs sellele osale teabest,

millele juurdepääsupiirangud ei kehti. Harju Maakohus ei ole väitnud, et YY kriminaalasja

arutati kinnises menetluses. Niisiis tuleb lähtuda eeldusest, et menetlus oli avalik. Kohtuotsuse

avalikkuse põhimõte tuleneb PS §-st 24. Praegu reguleerib jõustunud kohtuotsuse

avalikustamist kriminaalasjas KrMS § 4081. Ehkki YY kohtuotsused jõustusid enne, kui

jõustus praegu kehtiv KrMS, saab kohtulahendi avalikustamise osas juhinduda siiski KrMS §-

s 4081 sätestatud juhistest. Õigusvastane on keelduda teabenõude täitmisest ainuüksi põhjusel,

et teabenõudega seonduv dokument sisaldab muu hulgas juurdepääsupiiranguga isikuandmeid

(Riigikohtu 23.10.2003 otsus nr 3-2-1-57-03, p 20). Sellisel juhul tuleb tagada juurdepääs

üksnes sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti

(AvTS § 38 lg 2). Kuna kehtivas KrMS-s puuduvad erinormid selle kohta, kuidas toimub

3-19-1076

6(7)

kriminaaltoimikuga

tutvumine

ja

kohtulahenditest

koopiate

saamine

pärast

kriminaalmenetluse lõppu, tuleb selles osas kohaldada AvTS regulatsiooni (vt rohkem

praeguse kohtumääruse p 11). Teabenõudele kohalduvad nõuded on ära toodud AvTS § 14 lg-

s 1. Eelnimetatud säte ei kohusta teabenõuet allkirjastama, v.a juhul, kui soovitakse teiste

isikute piiranguga andmeid (AvTS 14 lg 2). Kuna XX teabenõue vastas kohtuotsuste

väljastamise osas AvTS § 14 lg-le 1 ning isik oli eraldi välja toonud, et ei soovi juurdepääsu

juurdepääsupiiranguga isikuandmetele, ei olnud tal kohustust teabenõuet digitaalselt

allkirjastada ega lasta ses osas oma isikusamasust tuvastada. Seetõttu oli Harju Maakohtu

nõue allkirjastada avaldus digitaalselt ja keeldumine kohtuotsuste väljastamisest õigusvastane.

Maakohus ei ole toonud välja muud sisulist alust, miks keelduti kaebaja teabenõude täitmisest.

Harju Maakohut tuleb selles osas kohustada XX 27.04.2019 avaldust uuesti lahendama.

11. Kriminaaltoimikuga (sh selle sisukorraga) tutvumisele ei ole kohaldatavad täpselt samad

põhimõtted kui eelmises punktis kirjeldatud. Nagu öeldud, ei reguleeri KrMS

kriminaaltoimikuga

tutvumise

korda

pärast

kriminaalmenetluse

lõppu.

Riigikohtu

halduskolleegium oli 03.11.2016 määruses nr 3-3-1-58-16 (p 9) seisukohal, et halduskohus on

pädev lahendama vaidlusi pärast kriminaalmenetluse lõppu toimikuga tutvumise ja koopiate

saamise üle sõltuvalt taotletavatest andmetest kas IKS-i või AvTS-i alusel (vt ka Tallinna

Ringkonnakohtu 25.02.2020 määrus haldusasjas nr 3-19-2317, p-d 9–11). Lisaks sellele tuleb

aga ringkonnakohtu arvates võtta analoogia korras arvesse ka menetlusvälise isiku

kohtutoimikuga tutvumise üldpõhimõtteid (vrdl HKMS § 89 ja TsMS § 59), mis eeldavad

taotluses toimikuga tutvumiseks selleks õigustatud või põhjendatud huvi äranäitamist (vrdl ka

IKS §-d 4–7). Sellest järeldub, et kohtutoimik (ka kriminaaltoimik) ei ole menetlusvälisele

isikule piiranguteta avalik, sest kohtutoimik sisaldab juba eelduslikult hulgaliselt erinevate

piirangutega teavet, sh juurdepääsupiiranguga isikuandmeid, ning kõikide kohtutoimikute

töötlemine selliselt, et neist oleks kõigile tutvumise võimaldamiseks eemaldatud kogu

juurdepääsupiiranguga teave, ei ole praktiliselt võimalik. Niisiis eeldab kriminaaltoimikuga

tutvumise taotlus isikusamasuse tuvastamist (AvTS § 14 lg 2) ning lisaks tutvumise põhjuse

äranäitamist taotluses. Kuna praegusel juhul ei sisaldanud XX taotlus põhjendatud huvi

kriminaaltoimikuga tutvumiseks ning samuti oli taotlus digitaalselt allkirjastamata, keeldus

maakohus põhjendatult XX taotluse rahuldamisest kriminaaltoimiku ja selle sisukorraga

tutvumise osas.

12. Ringkonnakohus selgitab lisaks, et kui toimikuga tutvumise taotlus on korrektselt

vormistatud, st selle kaudu saab tuvastada taotleja isiku ning taotlust on põhistatud, on

maakohtul kaalutlusõigus otsustamaks, kas taotleja huvi toimikuga tutvumiseks ja

menetlusdokumendist ärakirja saamiseks on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi

teabe kaitsmiseks. Keeldumise korral tuleb ära näidata keeldumise õiguslik ja faktiline alus.

Muu hulgas võib teabenõude rahuldamisest keeldumise aluseks sellisel juhul olla AvTS § 23

lg 1 p 1 (taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupiirangud ja teabenõudjal ei ole

taotletavale teabele juurdepääsuõigust, vrdl ka IKS §-d 4–7) või eriti suure teabemahu korral

ka § 23 lg 2 p 3 (teabenõude täitmine nõuab taotletava teabe suure mahu tõttu teabevaldaja

töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab

põhjendamatult suuri kulutusi).

13. Eelnevast tulenevalt rahuldab ringkonnakohus XX apellatsioonkaebuse ja tühistab

halduskohtu otsuse osaliselt. Ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega rahuldab XX

kaebuse osaliselt ja kohustab Harju Maakohut lahendama uuesti XX 27.04.2019 taotlust osas,

milles XX palus tutvuda YY kriminaalasja nr ½-14/97 kohtuotsustega ulatuses, milles need ei

sisalda juurdepääsupiiranguga isikuandmeid. Muus osas jääb kaebus rahuldamata (HKMS §

200 p 3).

3-19-1076

7(7)

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega

(HKMS § 108 lg 2). Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb

lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg

4). Et XX on esimeses ja teises kohtuastmes kandnud menetluskulusid 30 eurot (riigilõiv) ning

kaebus kuulub rahuldamisele ca 1/3 ulatuses, kuulub Harju Maakohtult kaebaja kasuks

väljamõistmisele 10 eurot menetluskulude katteks. Muus osas jäävad poolte menetluskulud

nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)