2-20-102596/22 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-102596

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

26. mai 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-102596

Tsiviilasi

G. T. hagi K. T. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

1051,20 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja G. T. (ik XXX; elukoht XXX), seaduslik esindaja

eestkostja T. V. (rk XXX; asukoht XXX; e-post XXX), esindaja

P.-L. S., e-post XXX;

kostja K. T. (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada G. T. hagi K. T. vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista K. T. lt G. T. kasuks elatis 20 eurot kuus alates 20.01.2020 kuni

19.05.2020 ning elatis 100 eurot kuus alates 20.05.2020 kuni G. T. , sünd XX.XX.XXXX,

täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

3. Elatisraha kanda G. T. pangakontole nr XXX AS-s SEB Pank, märkides selgitusse

„elatis“.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

5. Menetluskulude jaotust arvestades jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks

määramata.

Otsus toimetada kätte hageja esindajale ja kostjale.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

Asjaolud ja hageja nõue

1. G. T. (hageja, laps) esitas 20.01.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.T.lt

(isa) ja K. T. lt (kostja, ema) elatise väljamõistmiseks.

2(4)

2. Kostja esitas 05.02.2020 hageja nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas 27.02.2020

määrusega maksekäsu kiirmenetluse kostja osas nõude hagimenetlusse üleandmisega. A. T. osas

koostas Pärnu Maakohus 27.02.2020 eraldi määrusega maksekäsu.

3. XX.XX.XXXX esitas hageja Pärnu Maakohtule elatise väljamõistmise hagi, mille Pärnu Maakohus

andis XX.XX.XXXX määrusega kohtualluvuse järgi üle Tartu Maakohtule.

4. Hagiavalduse kohaselt võeti Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX

hageja vanematelt täielikult ära hageja hooldusõigus ja hageja eestkostjaks määrati T. V. kuni

vähemalt ühe vanema hooldusõiguse taastamiseni või hageja täisealiseks saamiseni. Hageja elab alates

XX.XX.XXXX XXX. Hageja märgib, et hooldusõiguse äravõtmine ei vabasta vanemat

ülalpidamiskohustusest, kuid kostja ei maksa vabatahtlikult hagejale elatist. Hagejale teadaolevalt on

kostja XXX, kes vahetab tihti elu- ja töökohti. Kostja otsib tööd üksnes XXX, et saada elamiseks

tasuta elamispind. Kuna kostjal on peale hageja veel XXX last, kellele ta peab samuti elatist maksma,

on hageja hinnangul mõistlik vähendada kostjalt väljamõistetava elatise summat alla seadusjärgse

määra. Arvestades kostja kõigi laste huve ja kostja enda valmisolekut maksta hagejale elatist 100 eurot

kuus, tuleb elatis määrata kindla suurusena Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.

Hageja palub, et kohus mõistaks kostjalt alates 20.01.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni välja

elatise, mis on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb kanda hageja

arvelduskontole nr XXX AS-s SEB Pank.

Kostja vastus hagile

5. Vastuse kohaselt on kostja alates 20.05.2020 nõus maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja

sissetulekuks alates maikuust on pension XXX eurot, sotsiaaltoetus XXX eurot ja palk XXX eurot

(21.04.2020 vastuses on kostja palga suuruseks märkinud XXX eurot). Kostja väljaminekuks on kulud

elektrile 20 eurot, prügile 6 eurot, veele 10 eurot, üürile 12,78 eurot, küttepuudele 200 eurot,

teleteenustele 30 eurot, toidule 150 eurot, inkassofirmale 30 eurot, transpordile 48 eurot ja ülejäänud

kommunaalkuludele 12,45 eurot.

Kohtu põhjendused

6. Kohus leiab, et hageja hagi elatise nõudes on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

7. Perekonnaseaduses (PKS) on sätestatud põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus. PKS § 96

esimese lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja

alanejad sugulased. Vaidlust ei ole selles, et kostja on hageja ema, seega ülenejaks sugulaseks PKS

§ 80 lg 1 kolmanda lause järgi, olles ülalpidamiskohustuslaseks.

8. Kuigi Pärnu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX võeti kostjalt täielikult ära

hageja hooldusõigus ning T. V. määrati hageja eestkostjaks, siis PKS § 96 teisest lausest tulenevalt ei

mõjuta muudatused hooldusõiguses ülalpidamiskohustust.

9. PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna hageja on käesoleval ajal

alla 18-aastane isik, siis on ta alaealine ja õigustatud seega ülalpidamist saama.

10. PKS § 100 lg 2 esimene lause sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Vaidluse all ei ole asjaolu, et hageja elab käesoleval ajal asenduskodus ja kostja ei osale

hageja kasvatamises.

11. Kohtule

esitatud

elatise

nõude

rahuldamise

eelduseks

on

kohustatud

isiku

poolt

ülalpidamiskohustuse

täitmata

jätmine,

st rikutud

on

lapse

õigust

saada

ülalpidamist.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist

ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Antud elatisehagi on esitatud kohtule põhjusel, et kostja ei täida üldse

oma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust.

12. Lapse ülalpidamise nõude suurus on sätestatud PKS §-s 99. Viidatud paragrahvi lõigete 1 ja 2 järgi

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul

3(4)

ka tema kasvatamise kulutusi. Kohus märgib, et kehtiva regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse

igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.

13. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 on alates

01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega ei tohi igakuine elatis

käesoleval ajal ühele lapsele olla väiksem kui 292 eurot.

Antud juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Hageja on palunud

alates 20.01.2020 kostjalt välja mõista elatise, mis on 20% Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäärast, seega muutuva suurusena. Käesoleval ajal on hageja poolt nõutud elatise suuruseks

116,80 eurot (20% 584 eurost) kuus. Siinjuures on hageja soovinud kohelda kõiki kostja alaealisi lapsi

võrdselt ning arvestanud kostja võimalust hagejale elatist maksta.

Kostja on nõustunud alates 20.05.2020 maksma hagejale elatist 100 eurot kuus, kuna maikuust

lisandub pensionile ja sotsiaaltoetusele täiendava sissetulekuna ka palk.

14. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema

muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vastavalt sama paragrahvi 2. lõikele ei vabane vanemad

lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud

olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem

kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohus selgitab, et tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid

arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise

väljamõistmiseks või mitte. Seega mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus. Kehtiva

kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks lisaks seaduses otse nimetatutele olla ka igasugune

muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, muu hulgas lapse miinimumist väiksemad

vajadused või nende katmine muul viisil või kohustatud vanema varaline seisund, eelkõige sissetulek,

mis ei võimalda miinimumelatist maksta ning muu vara, mille arvel vanem saaks lapsele ülalpidamist

anda, puudumine.

14.1. Hageja on märkinud hagis, et temale on teada, et kostja on XXX. Samuti on hagejale teada, et

kostjal on veel XXX last, kellele ta on kohustatud elatist maksma.

Rahvastikuregistri andmetel on kostja XX.XX.XXXX sündinud G. T. ja XX.XX.XXXX sündinud K.

T. ema. Seega tuleb kohtul hageja ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada ka kostja teiste

alaealiste lastega. Kohus selgitab, et elatise vähendamise aluseks alla seadusjärgse miinimumi ei ole

mitte üksnes teiste laste olemasolu, vaid kostja majanduslikust olukorrast tulenev võimetus anda

kõigile lastele võrdselt ülalpidamist vähemalt seadusjärgses määras (PKS § 102 lg 2).

14.2. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt nõuavad G. ja K. T. tsiviilasjas nr XXX kostjalt elatise

väljamõistmist miinimummääras alates septembrist 2019, kuid kostja on nõustunud kummalegi lapsele

maksma alates 20.05.2020 elatist 100 eurot kuus. Kostja on 12.05.2020 teinud ka vastava

kompromissiettepaneku.

14.3. Kostja on 28.04.2020 teavitanud kohut, et maikuust lisandub tema senisele sissetulekule, milleks

on pension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot, palk XXX eurot. 21.04.2020 vastuses on kostja

oma palga suuruseks märkinud XXX eurot. Seega on maikuust alates kostja sissetulek suurusjärgus

XXX (XXX + XXX + XXX = XXX) kuni XXX (XXX + XXX + XXX = XXX) eurot kuus. Kohus on

avalikest registritest kontrollinud, et kostjal ei ole muud vara, mille arvel hagejale ning G. ja K. T.

ülalpidamist anda.

14.4. Kostja on märkinud, et tema väljaminekud ühes kuus kokku on 519,23 eurot (20 + 6 + 10 +

12,78 + 200 + 30 + 150 + 30 + 48 + 12,45). Kohtu hinnangul on kostja väljaminekud ühes kuus kokku

4(4)

335,93 eurot, sest eelduslikult ei ole küttepuude kulu suuruseks igas kuus 200 eurot, vaid tegemist on

kuluga aasta kohta ja seega on igakuine kulu küttepuudele 16,70 eurot (200 : 12 = 16,70).

Eeltoodust tuleneb, et pärast igakuisest sissetulekust väljamineku mahaarvamist jääb kostjale alates

maikuust rahalisi vahendeid XXX (XXX – XXX = XXX) kuni XXX (XXX – XXX = XXX) eurot.

14.5. Arvestades kostja sissetulekute ja väljaminekute suurusega, kostja XXX ja varalise seisundiga,

on põhjendatud rahuldada hageja elatise nõue osaliselt. Kohtu hinnangul on kostja alates maikuust

võimeline maksma hagejale elatist 100 eurot kuus. Hageja on märkinud hagis, et peab nimetatud

summat avalduse esitamise ajal piisavaks. Kohus märgib siinjuures, et kohtul tuleb elatise suuruse

määramisel arvestada laste võrdse kohtlemise põhimõtte ja kostja kõigi laste vajadustega, kuid kohus

arvestab ka asjaoluga, et üksnes hageja on kostja XXX käesoleval ajal täielikul riiklikul ülalpidamisel.

Kuigi hageja kasuks väljamõistetav elatis ei kata kõiki hageja elementaarseid hädapärased vajadusi,

vastab kostjalt hageja kasuks väljamõistetav elatis kohtu hinnangul antud hetkel kohustatud vanema

varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda ja kostjal endal säilib siinjuures

tavapärane toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Kohtu arvates on kostja suuteline antud

kohustust täitma ja väljamõistetav elatis ei ole kostjale ebamõistlikult koormav. Kuna hageja ei ole

vaidlustanud asjaolu, et kostja sissetulekuks kuni käesoleva aasta maikuuni oli üksnes pension

XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot, on põhjendatud alates 20.01.2020 kuni 19.05.2020 mõista

kostjalt hageja kasuks välja elatis 20 eurot kuus. Nimetatud ajavahemiku eest elatise väljamõistmine

suuremas summas kui 20 eurot kuus paneks kostja tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku

olukorda, olles kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et G. ja K. T.

nõuavad kostjalt elatise väljamõistmist alates septembrist 2019. Seega on kostjal juba tekkinud

arvestatavas summas elatise võlgnevus.

14.6. Kohus peab vajalikus kostjale täiendavalt selgitada, et vanemal on lapse ülalpidamise

kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ja ta ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest

üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kuna laps vajab

ülalpidamist iga päev, on vanem kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema

kõik endast oleneva. Ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus

ning sellega peab vanem omale täiendavate kohustuste võtmisel ja kulutuste planeerimisel arvestama.

15. Eeltoodud põhjendusi arvestades rahuldab kohus hageja hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja elatise 20 eurot kuus alates 20.01.2020 kuni 19.05.2020 ning elatise 100 eurot kuus alates

20.05.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja pangakontole.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS

§ 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuivõrd kohus rahuldas hageja nõude osaliselt, jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud

poolte endi kanda.

17. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi läbivaatamise

eest. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik