2-16-9048/110 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 26.mail 2020

tsiviilkantseleis Lubja 4 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-9048

Kohtuasi

Stimbar

OÜ

hagi

IF

P&C

Insurance

AS

vastu

kindlustushüvitise

691 346,38

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

746 589,05 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Stimbar OÜ (registrikood 10406080, asukoht Salve

2B, 10612 Tallinn); lepinguline esindaja vandeadvokaat Ain

Alvin

Kostja: IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168,

asukoht Lõõtsa 8A, 11415 Tallinn) lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marika Oksaar, volitatud esindaja A H

Kolmas

isik

I

hageja

poolel:

Gearsskill

osaühing

(registrikood 11591671, asukoht Muhu tn 8-75, 13912)

Kolmas isik II hageja poolel: A M (isikukood xxxx, elukoht

xxxx)

Kohtuistungi aeg

11.12.2019

Resolutsioon

Jätta Stimbar OÜ hagi IF P&C Insurance AS vastu

kindlustushüvitise

691 346,38

euro

ja

viivise

väljamõistmiseks rahuldamata

Menetluskulude jaotus

Jätta hagimenetluse kulud Stimbar OÜ kanda, määrata

menetluskulud kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. Stimbar OÜ (edaspidi kindlustusvõtja või hageja) palus kohtule 09.06.2016 esitatud hagis IF

P&C Insurance AS-ilt (edaspidi kindlustusandja või kostja) välja mõista tema kasuks

kindlustushüvitis 691 346,38 eurot ja viivis hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni.

2. 16.04.2018 hagi täpsustuses taotles hageja välja mõista kindlustushüvitus arvestades iga

objekti osas kindlustuslepingulist hüvituse määra: laohoone Xxxx(kindlustusleping nr xxxx)

kindlustushüvituse summa 328 720 eurot, laohoone Xxxx(kindlustusleping nr xxxx)

kindlustushüvitise summa 204 360 eurot ja laohoone Xxxx (kindlustusleping nr xxxx)

kindlustushüvitise summa 209 360 eurot.

3. Hageja täpsustas nõuet 07.10.2019 kohtuistungil selgitades, et nõuab Xxxx kolmekorruselise

hoone osa eest 14 120 eurot, Xxxx angaariosa eest 204 360 eurot, Xxxx angaariosa eest

209 360 eurot, kokku 427 840 eurot, vähendades esialgset nõuet 263 506,38 euro võrra.

Hagiavalduse asjaolud

4. Hagiavalduse kohaselt kuuluvad hagejale aadressidel Xxxx kaks hoonet ja Xxxx üks hoone,

mille kindlustamiseks sõlmiti poolte vahel varakindlustuse lepingud numbritega xxxx, xxxx

ja xxxx. Kindlustuspoliisi nr xxxx järgi kindlustati xxx Xxxx asuv hoone üldpindalaga 360

m2 (edaspidi kindlustusobjekt I) ja xxxx Xxxxasuv hoone üldpindalaga 590 m2

(autoremonditöökoda) (edaspidi kindlustusobjekt II). Kindlustuspoliisi nr xxxx järgi

kindlustati xxxx Xxxx asuv hoone üldpindalaga 395 m2 (ladu) (edaspidi kindlustusobjekt

III). Kindlustuslepingute lisaks on kindlustuse tingimused xxxx (edaspidi ettevõtte vara

kindlustamise tingimused või xxxx) ja (edaspidi üldtingimused või xxxx).

5. 11.02.2015 toimus Xxxxja Xxxx asuvates hoonetes tulekahju, mille käigus said kindlustatud

hooned tugevalt kannatada. Hageja esitas samal päeval kindlustusandjale kahjuteate ning

kostja avas kahjutoimikud nr xxxx ja xxxx (edaspidi kahjutoimikud). 10.06.2015 otsuses

keeldus

kostja

kindlustushüvitise

väljamaksmisest,

tuginedes

ühe

hoone

(Xxxx

autoremonditöökoda) osas asjaolule, et hageja on tuleohutuse nõuete rikkumisega

suurendanud kindlustusriski 100%, millest tulenevalt on põhjendatud kindlustushüvitise

mittemaksmine. Kostja keeldus täielikult välja maksmast ka teiste lepingute kohaseid

kindlustushüvitisi. Põlengu alguskoha hoone oli kindlustatud summale 330 000,00 eurot

ning teised hooned summadele 205 000,00 eurot ja 210 000,00 eurot.

6. Hageja hinnangul on kostja käitumine pahauskne ning suunatud kindlustushüvitise

väljamaksmisest kõrvale hoidmisele, kuna tulekahju ei tekkinud hoones 1 hageja ega

ruumide üürnike süül. Vastuolude tõttu Päästeameti ja ekspertide arvamuste vahel ei ole

tõendatud, milline oli tulekahju täpne tekkekoht ning kas konkreetse koha osas esines

kindlustuslepingust või seadusest tulenev rikkumine, mis õigustab kindlustushüvitise tasu

vähendamise 100%. Isegi juhul kui tulekahi hoones 1 tõesti tekkis seal tegutsenud üürniku

süül, millega hageja ei nõustu, ei ole see aluseks mitte välja maksta hagejale kuuluvate teiste

hoonete kindlustushüvitisi kokku 415 000,00 eurot. Hagejale koostati kalkulatsioon Xxxx ja

Xxxx hoonete taastamiskulude osas, mille kohaselt oleks kulu kokku koos käibemaksuga

691 346,38 eurot. Hagejal on õigus saada lepingujärgset kindlustushüvitist, kuna tal olid

kehtivad kindlustuslepingud, kindlustusmaksed olid täielikult ja kohaselt tasutud, objektid

olid kindlustusandja poolt üle vaadatud ja aktsepteeritud ning nendele olid väljastatud

poliisid.

7. Väärteomenetluses

käsitleti

hagejat

kannatanuna,

ei

tuvastatud

hageja

süüd

kindlustusjuhtumi toimumises ega tuvastatud, et mõne isiku poolt oleks täidetud KarS § 372

õigusrikkumise koosseis. Kostja poolt väidetav alakindlustus ei ole aluseks kolme

kindlustuslepingu kindlustushüvitise täielikuks mittemaksmiseks.

Kostja vastuväited

8. Kostja hagi ei tunnista olles seisukohal, et kindlustusandjal puudub kahju hüvitamise

kohustus.

Kahjukäsitluse

käigus

kogutud

info

kohaselt

sai

tulekahju

alguse

kindlustusobjektil I Xxxx autoremonditöökojas asuva tahkeküttekatla suitsutoru termilisest

mõjust hoone puitkonstruktsioonidele. Antud ruume rentis hagejalt OÜ xxxx. Katla ehitas sh

paigaldas suitsutoru veebruaris 2014 Xxxx OÜ, kellel puudub majandustegevuse registri

andmete kohaselt pädevus tegeleda kütteseadmete paigaldusega. Katla ja suitsutoru

paigalduseks puudub projekt, ehitusluba ja kasutusluba ning ehitustegevust ei ole

dokumenteeritud. Asjaolu, et tulekahju sai alguse kindlustusobjektile paigaldatud

keskküttekatlast tõendab, et katel ei olnud paigaldatud tuleohutuse nõuete kohaselt.

Vastavalt üldtingimustele ei ole kindlustusandjal kohustust hüvitada kahju, mis on otseselt

või kaudselt tingitud mittenõuetekohasest projekteerimisest või projekti puudumisest, kui

projekt oli vastavalt õigusaktidele kohustuslik, samuti kui kahju põhjuseks oli või kahju

tekkimisele aitas kaasa konstruktsiooniviga, ebakvaliteetne ehitus- või remonditöö, ebapiisav

omanikujärelevalve

või

kindlustusobjekti

ebapiisav

hooldus

või

korrashoid.

Kindlustusandjal ei ole kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud seetõttu, et

kindlustusobjekti kasutamisnõudeid on rikutud.

9. Kostja ei nõustu hageja väitega, et kuna kindlustatud on kolm kindlustusobjekti ning

tuleohutuse nõudeid rikuti ainult kindlustusobjektil I, siis puudub õiguslik alus

kindlustusobjekti II ja III osas kindlustushüvitise vähendamiseks. Kolm kindlustatud hoonet

olid omavahel ühendatud, tuleohutuse nõuete teadlikul eiramisel pidi hageja aru saama, et

tulekahju korral saavad kõik ehitised kahjustada. Hageja on teadlikult käitunud

ebaseaduslikult, lubanud kasutada nõuetevastaselt ehitatud kütteseadet ning suurendanud

kõigi kolme kindlustusobjekt osas kindlustusriski. Kindlustusriski suurendamine puudutab

otseselt kõiki kindlustusobjekte, seega on kindlustuslepingu tingimuste eiramisel kostjal

õigus kõigi kindlustusobjektide osas hüvitise maksmisest keelduda või hüvitist vähendada.

Juhul kui kindlustusobjekt saaks kahjustada naaberkinnistu omaniku tegevuse tulemusena,

saaks kindlustusandja esitada hüvitise maksmise korral tagasinõude. Kuna kõik kolm

kindlustusobjekti kuuluvad hagejale, siis käeoleval juhul ei ole võimalik tagasinõuet esitada.

10. Hageja nõue ei ole kogu ulatuses muutnud sissenõutavaks, sest hageja ei ole ehitist taastanud

ega esitanud taastamiskulutuste kohta dokumente. Varakindlustuse tingimuste kohaselt

makstakse hoone, rajatise või siseviimistlusega toimunud kindlustusjuhtumi korral hüvitist

tingimusel, et kindlustusobjekt taastatakse kindlustuskohas. Kui hagiavaldus oleks

põhjendatud, siis lähtuvalt lepingust ei ole avansilist hüvitist 200 000 eurot ületav osa

kindlustushüvitistest muutunud sissenõutavaks.

11. Kostja ei nõustu hageja esitatud kahju suurusega kokku 691 346,38 eurot koos

käibemaksuga ehk 576 121,98 eurot käibemaksuta, sest tema tellitud eksperthinnangu

kohaselt

on

taastamismaksumus

kindlustusobjekti

I

kohta

123 832,47

eurot,

kindlustusobjekti II kohta 10 272,84 eurot ja kindlustusobjekti III kohta 93 053,08 eurot.

Kindlustusandjal puudub kohustus hüvitada kahju suuremas summas kui poliisil toodud

kindlustussumma. Hageja esitatud kalkulatsioonist lähtudes on kõik kindlustusobjektid

kindlustatud alakindlustusega, mida peaks hüvitise suuruse juures arvestama. Kahju osaks ei

ole käibemaks ja kindlustushüvitisest kuulub maha arvamisele omavastutus.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmiti kaks ettevõtte varakindlustuse lepingut, et

kindlustuspoliisi nr xxxx kohaselt kindlustati Xxxx asuv hoone üldpindalaga 360 m2,

kindlustussummaga 205 000 eurot, tulekahju omavastutusega 640 eurot, objekti kirjeldus:

autoremonditöökoda ja Xxxx asuv hoone üldpindalaga 590 m2, kindlustussummaga 330 000

eurot, tulekahju omavastutus 1280 eurot, objekti kirjeldus: 2. korruse ruumid ei ole

kasutuses 1. korrusel autoremonditöökoda, toiduainete ladu; et kindlustuspoliisi nr xxxx

kohaselt

on

kindlustatud

Tallinnas

Xxxx

asuv

hoone

üldpindalaga

m2,

kindlustussummaga 210 000 eurot, omavastutus 640 eurot, objekti kirjeldus: Xxxx ladu; et

kindlustuslepingute lahutamatuks osaks on kindlustuse üldtingimused xxxx ja ettevõtte vara

kindlustamise tingimused xxxx; et Xxxxja Xxxx asuvad hooned olid antud üürile

kolmandale isikule OÜ-le xxxx, et 12.02.2015 esitas hageja kostjale kahjuteate selle kohta,

et aadressil Xxxxja Xxxx toimus tulekahju, mille käigus said kindlustusobjektid kahjustada

ning, et kostja tegi 10.06.2015 kahju hüvitamisest keeldumise otsuse.

13. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostjal on kahju hüvitamise kohustus ja hüvitise suuruse üle.

14. Katla paigaldamise ajal kehtinud ehitusseaduse (ES) § 2 lg 4 kohaselt on projekteerimine mh

ehitise tehnosüsteemide kavandamine ja ehitamine mh ehitise tehnosüsteemi või selle osa

muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine. ES § 3 lg 3 kohaselt peab ehitises olema

välistatud iseeneslik (ehk ehitise enda küttesüsteemist ehitise sisemusse) tule ja suitsu

levimine. ES § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile. ES § 12 lg 2 peab

ehitamiseks olema ehitusluba. ES § 18 lg 2 kohaselt pidi ehitusprojekt olema koostatud

selliselt, et selle järgi ehitatav ehitis vastaks nõuetele ja oleks ohutu. ES § 18 lg 3 järgi peab

ehitusprojekt võimaldama ehitist kasutada ja hooldada, kontrollida ehitamise vastavust

ehitusprojektile ja kontrollida ehitise vastavust õigusaktides kehtestatud nõuetele. ES § 18 lg

4 tulenevalt peab ehitusprojekt olema koostatud või kontrollitud projekteerimises pädeva

vastutava spetsialisti poolt. ES § 29 lg 1 p 1, 7 ja § 31 kohaselt on ehitusloa olemasolu ning

ehitusprojekti järgi ehitamise tagamine ja ehitusdokumentatsiooni säilitamine ehitise

omaniku kohustus. ES § 29 lg 1 p 10 kohaselt on ehitise omaniku kohustuseks tagada

ehitamine isiku poolt, kellel on vastav pädevus ja õigus.

15. Ehitise omanik on ES § 29 lg 2 p 4 kohaselt kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel

ehitisele kasutusloa. Kasutusluba on ES § 32 lg 1 ES § 33 lg 4 järgi kohaliku omavalitsuse

või riigi nõusolek, et ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib

kasutada, kasutusluba väljastatakse pärast ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks

tunnistamist, seejuures on kasutusloa väljastamiseks vajalik Päästeameti poolne heakskiit, et

õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõuded on täidetud (TuOS § 5 lg 1).

16. TuOS § 3 lg 1 kohaselt on isik mh kohustatud kontrollima tema valduses oleva kinnisasja,

ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust ning tagama

küttesüsteemi kasutamisel ohutuse inimese elule, varale ja keskkonnale. TuOS § 7 lg 1

sätestab, et küttesüsteem koosneb kütteseadmest, ühenduslõõrist ja korstnast ning muudest

selle olulistest osadest. TuOS § 8 lg 1 järgi tuleb küttesüsteem projekteerida ja paigaldada

ning seda tuleb kontrollida ja hooldada vastavalt tehnilisele normile ja tootja juhisele ning

ohutusnõuetes ettenähtule selliselt, et küttesüsteem täidaks oma otstarvet ja oleks välistatud

tulekahju tekkimine ning plahvatuse või muu õnnetuse toimumine. TuOS § 8 lg 3 sätestab, et

küttesüsteem peab paiknema seina, lae ning põlevmaterjalide ja -ainete suhtes kaugusel, mis

välistab materjalide süttimise soojuskiirguse või kuuma õhu liikumise tõttu. TuOS § 8 lg 4

järgi võib kasutada üksnes tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi. TuOS § 8

lg 5 kohaselt võib küttesüsteemi kasutada üksnes ettenähtud otstarbel ja koormusega ning

selles võib põletada üksnes sellele küttesüsteemile ettenähtud kütust. TuOS § 8 lg 6 kohaselt

peab korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui

küttesüsteemi dokumentatsioonis on ette nähtud. TuOS § 9 lg 1 kohaselt võib tahkekütusel

töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning korstna

ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel

on pottsepa kutsetunnistus. TuOS § 11 lg 1 kohaselt peab kasutusel olevat ahju, kaminat või

pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama vastavalt vajadusele, kuid mitte

harvemini, kui nende dokumentatsioonis on ette nähtud. Kui dokumentatsioon puudub või

kui dokumentatsioonis ei ole ette nähtud muud sagedust, siis tuleb neid puhastada vähemalt

üks kord aastas. Puhastamissagedus peab välistama tahmapõlengu ohu. TuOS § 11 lg 7

kohaselt peab ehitise valdaja pidama ahju ning korstna ja ühenduslõõri puhastamise kohta

arvestust ja säilitama korstnapühkija akti korstnapühkimise kohta järgmise korstnapühkimise

akti saamiseni.

17. Küttesüsteemi puhastamise nõuete § 5 lg-st 2 ja TuOS § 11 lg-st 8 tulenevalt on

korstnapühkimise eesmärk muuhulgas kütteseadme tehnilise seisukorra ja ohutuse

perioodiline kontroll. Siseministri 30.08.2010 määruse nr 41 „Küttesüsteemi puhastamise

nõuded“ § 2 lg 1 kohaselt on korstnapühkimine küttesüsteemi puhastamiseks tehtavad tööd,

tagamaks selle korrashoid ning vältimaks tuleohu tekkimist. Sama määruse § 5 lg 1 kohaselt

teeb korstnapühkija korstnapühkimisel muuhulgas alljärgnevat: puhastab küttesüsteemi

põlemisjääkidest;

vajadusel

teeb

avasid

küttesüsteemi

välispinda

ummistuse

likvideerimiseks ja sulgeb need viisil, mis tagab ohutuse küttesüsteemi kasutamisel;

puhastab suitsusiibrid ja kontrollib nende toimimist ning küttesüsteemi tõmmet; 4) kontrollib

puhastatud küttesüsteemi tuleohutust. Küttesüsteemi puhastamise nõuete § 5 lg 2 kohaselt

hindab korstnapühkija korstnapühkimise teostamisel küttesüsteemi tehnilist seisukorda ja

ohutust. Korstnapühkija informeerib avastatud puudustest ja vigadest töö tellijat või ehitise

valdajat. Lisaks eelnevale peab korstnapühkija TuOS § 11 lg 8 kohaselt puhastamise käigus

avastatud tuleohutusnõude rikkumisest ja tuleohust kirjalikult teavitama ka Päästeametit.

18. Poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingute osaks olevate vara kindlustamise tingimuste TPD-

20111 p 215 kohaselt kehtivad kindlustustingimustes toodud ohutusnõuded täiendavalt

õigusaktides toodud nõuetele. TPD-20111 p 216 kohaselt on kindlustusvõtja, kindlustatu ja

kindlustusobjekti seaduslik valdaja kohustatud tundma ja täitma kindlustusobjekti

puudutavaid õigusakte (sh ohutusnõudeid). TG-20131 p 25 järgi peab kindlustusvõtja täitma

kõiki õigusakte, juhendeid, ettekirjutusi jms, mis sisaldavad juhiseid ohutuse tagamiseks,

kahju ennetamiseks ja võimaliku kahju vähendamiseks. TPD-20111 p 217 on

kindlustusvõtja ja kindlustatu kohustatud kindlustuslepingu täitmisel ja kindlustusobjekti

valdamisel ja kasutamisel tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. Sama nõue

laieneb ka teistele kindlustuskohas õiguspäraselt viibivatele isikutele TPD-20111 p 219, vara

tuleb kasutada ettenähtud viisil ning vara hoidmisel ja kasutamisel tuleb lähtuda

kasutusjuhenditega, õigusaktidega ja kindlustuslepinguga kehtestatud normidest. TPD-20111

p 218 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tagama, et teised õiguspäraselt kindlustuskohas

viibivad isikud täidavad ohutusnõudeid. TPD 20111 p 220 kohaselt peavad kindlustusobjekt

ja selle osad olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutusse võetud nõuetekohaselt,

nõuete puudumisel selliselt, et nende kasutamine ja hooldamine on ohutu (I kd lk 30-36, 37-

56).

19. Vastavalt ettevõtte vara kindlustuse tingimuste TPD-20111 p-le 176 ei ole kindlustusandjal

hüvitamise kohustust, kui kahju ei tekkinud äkiliselt ja ettenägematult, p-le 184 ei ole

kindlustusandjal kohustust hüvitada mistahes kahju, mis on otseselt või kaudselt tingitud

mittenõuetekohasest projekteerimisest või projekti puudumisest, kui projekt oli vastavalt

õigusaktidele kohustuslik. Kindlustustingimuste TPD-20111 p 187 kohaselt ei ole

kindlustusandjal hüvitamise kohustust, kui kahju põhjuseks oli või kui kahju tekkimisele

aitas kaasa konstruktsiooniviga, ebakvaliteetne ehitus- või remonditöö, ebapiisav

omanikujärelevalve või kindlustusobjekti ebapiisav hooldus või korrashoid. Kindlustuse

üldtingimuste TG-20131 p 21 kohaselt kindlustusvõtja vastutab järgmiste isikute käitumise

eest: a) kindlustatu; b) kindlustatud vara seaduslik valdaja või kasutaja; c) isikud, kes

töölepingu või muu õigussuhte alusel peavad järgima ohutusnõudeid. Üldtingimuste TG-

20131

p

kohaselt

kindlustusvõtja

peab

eelnimetatud

isikutele

selgitama

kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Üldtingimuste TG-20131 p 23 kohaselt

kui eelnimetatud isikud ei ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et

kindlustusvõtja on lepingut rikkunud. Tingimuste TPD-20111 p 190 kohaselt ei ole

kindlustusandjal kohustust hüvitada kahju, mis on tekkinud seetõttu, et kindlustusobjekti

kasutamisnõudeid on rikutud, nt kindlustusobjekti kasutamine olukorras, mis kujutab

kindlustusobjektile ilmset ohtu (I kd lk 30-36, 37-56).

20. Kostja 10.06.2015 xxxx/ xxxx 10.06.2015 otsusega on tõendatud, et kostja tegi 10.06.2015

kahju hüvitamisest keelduva otsuse põhjustel, et kahjukäsitluse käigus kogutud info kohaselt

sai tulekahju alguse kindlustusobjektil I autoremonditöökojas asuva tahkeküttekatla

suitsutoru termilisest mõjust hoone puitkonstruktsioonidele ning, et hageja on tuleohutuse

nõuete rikkumise tõttu suurendanud kindlustusriski 100%, mistõttu on põhjendatud

kindlustushüvitise mittemaksmine. Samuti ei nõustunud kostja hüvitise suurusega asudes

seisukohale, et tegemist oli kindlustusobjektide alakindlustusega (I kd lk 91-93).

21. Hageja 17.09.2015 Päästeameti Põhja päästekeskusele esitatud teabenõudele 25.09.2015

vastusena saadetud Päästeameti sündmuste kokkuvõttest nähtub, et väljakutse tulekahjule

xxxx tehti 11.02.2015 kell 13:29:46, päästeautod saabusid 13:38:29, 13:38:38 ja 13:38:56,

seega vähem kui 10 minutit pärast väljakutset, tulekahju lokaliseeriti 11.02.2015 kell

16:23:00. Kokkuvõttest nähtuvalt põles autoservise hoone sein seest, sees olid kolm sõidukit,

et tulekahju põhjusena on märgitud vale ahju väljatõmbelõõri paigaldus (I kd lk 15-23).

22. Vastuseks kostja 11.02.2015 päringule teatas Päästeamet, et tulekahju sai alguse

kütteseadme (tahkekütusekatel) ühenduslõõri kuumuse tagajärjel süttinud põlevmaterjalist

(puittala asus vastu ühenduslõõri) (I kd lk 148).

23. Päästeameti peainspektor A J e-kirjas antud vastusest kostjale nähtub Päästeameti seisukoht,

et tulekahju kolle asus ülemise ühenduslõõri all (alumise ühenduslõõri peal); et ei ole

tuvastatud, et esmane tulekahju kolle asus kusagil mujal; et muud tulekahju tekkimise

põhjust Päästeamet ei tuvastanud; samuti, et hoonega seotud isikud ei viidanud

sündmuskohal muule võimalikult tulekahju esmasele koldele (III kd lk 168).

24. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud A.J ütlustest nähtub, et esmase tulekolde kohta tekib

põlemiskoonus, mis on kuju/ jälg kohas kuskohast on tule levik alguse saanud ja see on

süviti põlenud ala; et kolde ala oli väga täpselt piiritletud, oli näha, et puittarind oli otse

vastu lõõri, et talad on ära põlenud ja et tunnistaja nägi piirkonda, kuskohast oli põleng

alanud; et ülejäänud põleng oli sündmuse tagajärg. Samuti avaldas tunnistaja, et tulekahju

ajal sündmuskohal olles ei olnud neil alust arvata, et kolle võiks olla kuskil mujal; et suurte

tulekahjude puhul tuleb ette järelkustutusi, kuid teist tulekahju ei olnud. Tunnistaja märkis,

et ta ei suutnud tuvastada ühenduslõõridel mingisuguseid märke, kuigi seal peaksid olema

tähistused, et oleks võimalik hinnata, millega tegu ning, et ühenduslõõridel puudusid

vastavussertifikaadid (IV kd lk 57-61, 09.10.2019 kohtuistungi salvestis).

25. Tunnistajana üle kuulatud Päästeameti vaneminspektori V T ütlustest nähtuvalt oli kolde

koht katlamaja väliseinas suhteliselt maapinna lähedal, sealt tuli välja moodulkorstnasse

kaks ühenduslõõri ning, kuna moodulist tulev ühenduslõõr toetus otse puitprussile, siis

ülemise ühenduslõõri puitpruss või ka enne alumine, läks kindlasti põlema; et puitpruss,

millele ülemine lõõr toetus, oli alt täiesti ära põlenud, söestunud ning, et see oli hästi nähtav.

V.T ütluste kohaselt oli lõõride ümber kinnitatud vill pruunistunud, tal ei olnud enam

mingeid isoleerivaid omadusi ja soojus kandus seal takistamatult edasi; et see ei olnud

koorikvill, vaid pehme vill, mida ei saa kasutada ja mis viitab isetegevusele. Veel märkis

tunnistaja, et villa korrosioon on pikk protsess ja seda ei saa kuidagi seostada tulekahjuga.

Samuti nähtub V.T ütlustest, et vastavalt nõuetele peab korstna varustama korstna plaadiga,

s.o metallplaat, mis needitakse korstna välimise kesta külge ega põle ära; et ta otsis

ühenduslõõride küljest plaate aga ei leidnud neid, et poest ilma plaadita lõõri osta ei saa

ning, et kasutatud materjalide poolest erinesid need torudest, mis õues olid. Tunnistaja

ütlustest nähtub veel, et korstnas oli kasutatud villa või võrkmatti, mida ei või kasutada ning,

et lubatud on kasutada ainult suurema tihedusega ümmarguse kujuga koorikvilla, mis peab

moodustama tuletõkkesektsiooni (IV kd lk 57-61, I kd lk 151 ja III kd lk 13 fotod,

09.10.2019 istungi salvestis).

26. Vastuses kostja päringule märkis V.T, et korstnate soojus- ja tuleisolatsiooniks kasutatakse

vastava temperatuuriklassiga koorikvilla, mille mehaaniline tugevus ja soojusisolatsioon

kasutamise käigus ei muutu. Vale villa kasutamine ei taga korstnasüsteemide kasutamisel

ohutust (III kd tl 169).

27. Hoone üürniku poolt 13.02.2015 tulekahju eksperdilt T R tellitud ekspertiisi 16.03.2015

protokollis (koos lisadega) vastas ekspert üürniku esitatud küsimustele tulekahju

tekkepõhjuse ja tulekahju kolde kohta arvamuse punktis 5.1, et tulekahju tekke põhjuseks oli

suurima tõenäosusega katla ja korstna vahelise alumise ühendus-suitsutoru isolatsiooni ja

toru pinna ülekuumenemisest eraldunud soojuskiirguse mõju, mis vigase isolatsioonikihi

tõttu kutsus esile lähedal paiknevate põlevmaterjalist konstruktsiooniosade isesüttimise ja

leegistumise. T.R märkis, et ülemise ühendus-suitsutoru soojusisolatsioon oli idapoolsest

küljest kahjustatud; et villa pind oli tõmbunud pruunikaks ja murenenud, alumise

ühendustoru soojusisolatsioon oli läänepoolsel küljel tugevalt kahjustatud, võrkmattidel

puudusid liitekohtades ülekatted. Väliskattel olid samal küljel terasplekil ~70cm pikkuselt

rooste jäljed nii sees- kui väljaspool, mida võis tekitada ühendustoru elementide ühenduste

kaudu väljapoole lekkinud ja villa voolanud põlemisgaaside kontsentraat, rikkudes nii

mineraalvillast isolatsioonikihi kui toru välise tsingitud katte. Sisetorul olid samal küljel

kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide termilise mõju jäljed. Ülekuumenemist esile

kutsuvaks faktoriks võis T.R hinnangul olla tahma põlemine alumises ühendus-suitsutoru

korstnapoolses osas ja süttimist soodustavaks faktoriks kuuma ühendustoru läheduses

paiknenud põlevmaterjalide pürolüüsunud seisund. Tulekahju kolle paiknes suurima

tõenäosusega kütteseadme ja korstna vahelise alumise ühendus-suitsutoru korstnapoolse osa

läänepoolsel küljel, välisseina profileeritud pleki roovlattide läheduses viidates fotodele nr 5

ja 9. Ekspert T.R märkis tulekahju leviku kohta, et põlemisgaasid süttisid ja levisid rõhkude

vahe, ventilatsioonirestide ja tühikute „korstnaefekti" ning puhanguliste tuule iilide tõttu

välisseina ja katuse räästa puidust viimistluseni, viidates fotole 2. Põlemisgaaside

konvektiivsel liikumisel kütteseadme ruumi välisseina seina sees ülespoole, levisid leek ja

kuumad põlemisproduktid kõrvalruumidega ühistesse välisseina osadesse (tühikutesse) ning

katuse räästa alla ja katuse konstruktsioonidele, mille tagajärjel süttis vana katusekate.

Aeglaselt toimunud kustutustööde tagajärjel tekkis pööningul hiljem üldsüttimine.

Ekspertiisi protokollile lisatud fotodelt koos eksperdi märkustega nähtuvad esmane ja

sekundaarne põlemispiirkond, V koonuse ja pleki siseküljel alumise suitsutoru juures

termilise mõju alguspiir, korstnasüsteem, suitsutorude olukord, seina pleki väline

värvimuutus, elektrikilbid ja seina sees paiknenud kaablid (IV kd lk 20-38).

28. Arvamuses xxxx autotöökoja hoonele järeldas tuleohutusekspert M O fotode (I kd lk 72, III

kd lk 11, 12, 21) põhjal, et alumise suitsutoru ülemise pinna ja põlevmaterjalist

konstruktsiooni vahel oli õhuvahe 20 mm ja märkis, et tagatud ei olnud xxxx poolt nõutud

kuja 100mm, samuti märkis ta, et nimetatud korstna vahekaugus põlevmaterjalini peab

olema min 100mm (EVS 812-3:2012 tabel 1 järgi min 150mm) (I kd lk 70-74).

29. xxxx OÜ ekspertiisiaktidest nr 1515 ja nr 1722 nähtuvalt asus kostja tellitud

tulekahjuekspert H P seisukohale, et tulekahju kolle (süttimiskoht) asus välisseina

sisemuses; et põlemine toimus esialgu seinakonstruktsiooni varjatud ruumala sisemuses

alumise horisontaalse ühendustoru ja ülemise horisontaalse ühendustoru vahelisel alal

vahelaest

madalamas

piirkonnas;

et

välimise

ja

sisemise

suitsutoru

vahelise

isolatsioonimaterjali (mineraalvilla) osaline lagunemine ja paakumine on toimunud

suitsutorust lähtunud termilise mõju tagajärjel; et selle tingis antud isolatsioonimaterjalile

(mineraalvillale) ettenähtud töötemperatuuri ületamine; et ümber sisemist toru võrgu abil

kinnitatud isolatsioonivilla kiht oli osaliselt lagunenud, kohati oli kiht paakunud, kihi paksus

oli oluliselt vähenenud, sellesse olid tekkinud avaused, et tala kaugus alumisest torust oli alla

10 cm; et hoone välisseinale, mis oli ühtlasi katlaruumi välisseinaks oli profiilplekile

tekkinud V-kujulise põlemiskoonuse jäljend; et ekspertiisi akti foto 7 kujutab vaadet

piirkonnale, kust esmalt nähti suitsu ja leeki, et vaadeldava tulekahju tekkimise põhjustas

katla horisontaalse suitsulõõri (suitsutoru) termiline mõju (soojuskiirguse tagajärjel)

seinasisestele puitkonstruktsioonidele, täpsustades, et tulekahju tõenäoliseks tekkepõhjuseks

on

katla

alumise

horisontaalse

suitsutoru

termiline

mõju

seinasisestele

puitkonstruktsioonidele. Ekspert tuvastas, et suitsulõõr on paksult tahma täis, tahm katab

suurt osa toru ristlõikest (fotod nr 29 ja 30).

30. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud ekspert H.P ütlustest nähtuvalt olid horisontaalsete

ühenduslõõride kahjustused tekkinud enne tulekahju. Eksperdi ütlustest nähtuvalt ei asunud

tulekahju kolle hageja viidatud II kd lk 143-145 fotodel ringiga tähistatud kohas; et tegemist

on plastiga kaetud detailidega, millelt ei nähtu jälgi plasti sulamisest ning ei ole näha

elektrijuhtmeid ega elektripaigaldise muid osi, samuti ei ole selles kohas tulekahjukoldele

iseloomulikku

tulekahju

koonust.

H.P

selgitas,

et

hageja

viidatud

kohas

on

alumiiniumkaabel läbi sulanud termilisel põhjusel ehk tulekahju tõttu, ei nähtu, et kaabli

sooned oleks läinud lühisesse, kui tulekahju oleks sellest punktist alguse saanud, siis ei oleks

plastist kõri alles olnud, sest see kõri süttib väga kergesti. Ekspert välistas tulekahju

tekkimise lahtise tule allikast (I kd lk 17-69, II kd lk 15-45, 95-96, 09.10.2019 istungi

salvestis IV kd lk 57-61).

31. Kohtumääruse alusel 17.11.2018 läbiviidud ehitustehnilise ekspertiisi eksperthinnangus

vastas riiklikult tunnustatud ekspert P P kohtu küsimustele tulekahju põhjuste kohta, et xxxx

asuva hoone tulekahju põhjustas tuleohutusnormide rikkumine; et tulekahju algas katla

alumise ühenduslõõri lähedal oleva puittala isesüttimisest, peale mida kandus tuli edasi ja

süttis ka ülemise ühenduslõõri vastu olnud puittala; et mõlema ühenduslõõri väliskesta

ümber puudus standardis EVS 812-3:2013 „Ehitise tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid“

punkti 6.4.4 korstna läbiviik vahelaest ja katusest, alapunktides 6.4.4.2 ja 6.4.4.8 ette nähtud

vähemalt 200 mm paksune mittepõlevast mineraalvillast isolatsioon, mahukaaluga

minimaalselt 100 kg/m3 ja töötemperatuuriga vähemalt 6000 C; et alumises ühenduslõõris

on näha pigi hõõgumise jälgi, et pigi hõõgub madalamal temperatuuril, kui toimub pigi

põlemine lahtise leegiga, et kütmiste ja/või pigi hõõgumiste ajal tõusis ühenduslõõri

sisetemperatuur ≈500-6000 C ja kandus edasi välisseina soojustuse sisse; et välissein oli

isoleeritud pehme kivivilla ja EPS-iga, mis ei laskunud välisseina läbivast ühenduslõõrist

eralduval temperatuuril hajuda piisavalt kiiresti väliskeskkonda; et ühenduslõõri seina

läbiviigu liigsoojus kandus edasi seinasoojustuse sisse ning kutsus esile puidu pürolüüsi ehk

soojuse mõjul aine keemilise lagunemise; et puidu pürolüüs algab 1500 C juures ning puidu

süttimiseks kuluv aeg on seda lühem, mida kõrgem on ümbritseva ruumi temperatuur või

mida intensiivsem soojuskiirgus pinnale toimib. Ekspert viitas fotodele 47 ja 48 lisas 1 ja

lisas 3 lk 11. Ekspert tõi näiteks, et 2000 C temperatuuri juures võib puidu süttimiseks

kuluda 12 – 15 minutit, aga 4000 C juures juba vähem kui minut. Ekspert P.P tõi

eksperthinnangus välja, et puittarindid asusid horisontaalsetele ühenduslõõridele väga

lähedal, mis nähtub lisa 1 fotodelt 36, 40, 46. Antud juhul toetus ülemine suitsutoru

puittalale, alumise kaugus puittalast oli 20 mm ilma tuletõkkevillata, mida on kümme korda

vähem, kui tehnilise standardi järgi nõutud minimaalne ohutuskaugus 200 mm, mis peab

olema tuletõkkevillaga isoleeritud. P.P märkis, et antud juhul mõlema ühenduslõõri

väliskesta ümber selline isolatsioon puudus, kivivill on kollakaks tõmbunud ja auklik ning

nendes kohtades on ka sisemisel kestal temperatuurimuudatused.

32. Ekspert P P välistas oma hinnangus süttimise elektriseadmestikus, märkides II kd tl 143-144

fotode ja hageja poolt eksperdile esitatud tulekahju järgselt tehtud fotode kohta, et fotodel

näha olevad valge isolatsiooniga kaablid ei oma tulepüsivust, mis tähendab, et nende

isolatsioon kuumuse toimel sulab ja põleb ning, et kui söestunud puittala piirkonnas oleks

olnud tulekahju koldekoht, kust tuli oleks levinud edasi, oleks pidanud kahjustused

piirkonnas olema palju suuremad kui nad fotodel näha on. Samuti välistas ekspert kipsplaadi

karkassi kui võimaliku tulekahju tekkekoha (III kd lk 68-130).

33. Hageja tellitud riiklikult tunnustatud ekspert M. L arvamusest nähtuvalt oli tulekahju

põhjuseks ehitusnõuete rikkumine. Ekspert tõi välja, et korstna vahekaugus põlevmaterjalist

peab olema 100 mm (EVS 812-3:2012 tabel 1 järgi 150 mm), antud juhul ei olnud nõue

täidetud. M.L ekspertiisi kohaselt ei saa vaadelda komponente, mis tulekahju põhjustasid,

eraldi, tulekahju võis alguse saada ehitusnõuete rikkumise, suitsutoru isolatsioonivõime

mittenõuetekohasuse ning võimaliku tahmapõlengu koosmõjul.

34. Ekspertide H.P ja T.R arvamustest nähtub, et ligikaudu 1 tund enne tulekahju avastamist oli

tunda kärsahaisu ning hilisemal vaatlusel 17.02.2015 jälgi toimunud tahma põlemisest.

Samuti märkisid eksperdid, et tahma süttimiseks vajalik temperatuur jääb +170-+200˚C

vahemikku ja võimsa (88kW) küttekatla suitsugaaside temperatuur võis jääda väga kõrgeks

+240-280˚C või isegi enam ja villa osaline lagunemine ja paakumine on toimunud

suitsutorust lähtunud termilise mõju tagajärjel. T.R märkis ülemise toru kohta, et villa pind

oli tõmbunud pruunikaks ja murenenud, mis viitab torus liikunud kõrgtemperatuurilistele

põlemisproduktidele; et ka happekindlal sisetorul oli teraspleki samal küljel ~1m pikkuselt

kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide mõju jäljed ning alumise toru kohta; et võrkmati

mineraalvill oli pikema aja jooksul suitsugaaside kõrgete temperatuuride tõttu

kõmmeldunud, muutunud algsest värvist kohati pruunikamaks (mitte rooste), mustjaks,

valkjaks ja kohati muutunud ka muredaks, mis viitab torus liikunud kõrgtemperatuurilistele

põlemisproduktidele. Võrkmattidel puudusid liitekohtades ülekatted. Sisetorul olid samal

küljel kõrgtemperatuuriliste põlemisproduktide termilise mõju jäljed (I kd lk 65-67, II kd lk

96, IV kd lk 24- 25, 32-33).

35. Ekspert P.P hinnangust nähtub, et arvestades ühenduslõõride metallist sisekestadel ja

kivivillal olevaid värvimuutusi, olid ühenduslõõrides kõrged temperatuurid, välise pinnakihi

temperatuur 400°C-1000°C (III kd lk 72, 88). Tahma põlemise temperatuuri osas on ekspert

P.P sarnasel arvamusel TTÜ asjatundjad T.L ja A.S, kelle analüüsi kohaselt võib

tahmapõlengu puhul kirjanduse andmetel temperatuur ulatuda 1000-1200°C-ni, M.O

arvamuse kohaselt võib tahma põlemisel tekkida kuni 1000°C temperatuur ja H.P arvamuse

kohaselt tekib tahma põlemisel kõrge temperatuur, mis ligineb +800-1000°C (I kd lk 67, 73,

II kd lk 107).

36. Ekspert H.P ja tunnistaja V.T ütlustest kohtuistungil nähtub, et tahm ei pruugi põleda ära

täielikult ning visuaalselt ei saa torudest järeldada, et tahmapõlengut ei ole toimunud. Samas

on A.J, T.R, H.P ja P.P avaldanud arvamust, et tulekahju võis alumisest horisontaalsest

suitsutorust alguse saada ka ilma tahmapõlenguta, muuhulgas sobimatu küttematerjali

kasutamise tõttu. Ekspert P.P hinnangust nähtuvalt viitab ühenduslõõride ehk suitsutorude

seisukord,

et

neis

on

kasutatud

ebakvaliteetset

küttematerjali

ja/või

rikutud

põletamistingimusi, kuna ühenduslõõris oli pigi ja need olid tugevalt korrodeerunud. Sama

nähtub H.P hinnangu järeldustest. Fotodelt on näha, et katlas oli pooleldi põlenud

puitkiudplaatide jäägid, katla alumisel restil naelad ning katlaruumis on erinevad

puidujäätmed ja puitlaastplaadid. Vilpra moodulkorstna kasutusjuhendist tuleneb, et

mittesobivate materjalide kütteks kasutamine võib põhjustada korstna roostetamist (I kd lk

66, II kd lk 40, 96, 186, III kd lk 18-29, 70, 72, 171, IV kd lk 25, 30, 31, 36, 36, 07.10.2019

ja 9.10.2019 kohtuistungi salvestised IV kd).

37. V.T, T.R ja H.P ütlustest ning hinnangust nähtuvalt põlevad igasugused vaiku sisaldavad

puitlaast- ja puitkiudplaadid suhteliselt kõrgel temperatuuril, ka lühiajaliselt kütmisel tekivad

väga kõrge temperatuuriga ohtlikud kütterežiimi tipud, kui palju õhku anda, siis nad lõhuvad

katla lõpuks ära, tõmbavad praod sisse ning tekib palju põlemisjääke, pigi ja tahma ning

kuumade põlemisgaaside liikumiskiiruse aeglustumisega tõuseb nende termiline mõju

lõõride seintele (I kd lk 65, 9.10.2019 istungi salvestis IV kd lk 24-25, 79-82).

38. Ekspert P.P arvamuse lisana esitatud Tampere Tehnikaülikooli uurimuse kohaselt saab vaba

õhu käes läbi metallkorstna tunginud soojus hajuda; et läbiviigu kohal takistab

konstruktsiooni soojustus läbi korstna tunginud soojuse hajumist ning korstna sees olev

soojustus hakkab söestuma ning; et katsete käigus selgus, et söestudes toodab kivivill

soojust, mis tekib sideaine põlemise tulemusel (III kd lk 90-129).

39. T.R, H.P ja P.P hinnangutest nähtuvalt võis tõmbe reguleerimisel siibriga ülemäärase

tõmbega suureneda nii korstnasse liikuvate suitsugaaside hulk, kui ka temperatuur ja kuna

alumine suitsulõõr oli pigitunud ja tõmme halvenenud, siis tõenäoliselt pidi katlas tule

süütamiseks olema avatud ülemise ühenduslõõri siiber, mis juhtis suitsugaasid otse

korstnasse. Tulekahju järgselt tehtud fotodelt nähtub, et siiber oli avatud asendis, mida

tõendas ka tunnistaja V.T (I kd lk 66, III kd lk 19, 72, IV kd lk 22, 9.10.2019 kohtuistungi

salvestis IV kd lk 79-82).

40. Tunnistaja E H kohtus antud ütlustest nähtuvalt nägi ta õues olles naabrite juures tulekahju

suitsu tulemas seina ääres asuva korstna tagant seina plekkide vahelt, et põleng hakkas pihta

korstna juurest, et tema lülitas elektri hoone peakilbist välja, et tuletõrje saaks hakata

kustutama ning, et suitsu nägemise ja elektri välja lülitamise vahel oli umbes pool tundi

(07.10.2019 istungi salvestis IV kd lk 51-56).

41. Tunnistaja P Mi kohtus antud ütlustest nähtuvalt oli põleng kõige suurem kontori akna

juures, aken hakkas põlema ja sulama, sealt tuli suur tuli, mis läks kõrgemale katuse poole,

et tuli oli seinte vahel ja põlesid soojendusmaterjalid, et põlengu helid sarnanesid puidu

põlemisele ning, et kui hoonesse siseneti oli elekter veel olemas (07.10.2019 istungi salvestis

IV kd lk 51-56).

42. Vaidlus puudub, et väärteomenetluses antud ütlustest nähtuvalt väitis kolmanda isiku

esindaja M I, kellel ei ole pottsepa kutsekvalifikatsiooni, et korsten oli tema enda tehtud.

Hageja esitatud arve-kviitungiga on tõendatud, et katla ehitas ja suitsutoru paigaldas

veebruaris 2014 xxxx OÜ, kellel puudub majandustegevuse registri andmete kohaselt

pädevus tegeleda kütteseadmete paigaldusega (I kd lk 90, 144-147). A.Ji vastusest kostjale

nähtub, et hoones asunud katlaruum ei vastanud nõuetele (I kd lk 143).

43. Vastuolus kogutud tõenditega on hageja väide, et katelt korstnaga ühendavad suitsutorud

(horisontaalsed ühendustorud) on ostetud Kaminakojast. Kaminakoda, ärinimega xxxx OÜ

kinnitusega vastuseks kostja päringule on tõendatud, et 160 mm läbimõõduga sisetoruga

Vilpra tooteid ei ole xxxx OÜ mitte kunagi müünud. Hageja poolt kohtule esitatud xxxx OÜ

arve maksjal J K puudub seos xxxx Xxxx hoonega ning arve alusel ostetud torud on 1m

pikkused, diameetriga 200/300 ja puhastusluugiga (III kd lk 172, 190).

44. T.R, H. P ja M.O tuvastatust nähtub, et sündmuskohal olnud horisontaalsed terasplekist

valmistatud suitsutorud olid ~1,4 meetri pikkused ning sisemine toru oli läbimõõduga 160

mm ja välimine 260-280mm. M O tuvastas, et suitsutorud ei omanud tootja poolt ettenähtud

isolatsioonivõimet ja suitsutorust ei olnud soojuskiirgus põlevmaterjalile piisaval määral

takistatud/isoleeritud (I kd lk 60, 66, 72, II kd lk 95, IV kd lk 22). M.T ütlustest nähtuvalt

ebasobivatest materjalidest ilma märgistuseta kasutusele võetud torusid osta ei oleks saanud.

45. Tunnistaja A.J ega ka torusid vaadelnud eksperdid ei tuvastanud torudel puhastusluuke (I kd

lk 60, III kd lk 169, IV kd lk 22, 9.10.2019 istungi salvestis). 19.09.2019

menetlusdokumendis võttis hageja omaks, et sellise sisetoru läbimõõduga suitsutoru ei ole

kolmas isik ka ostnud (III kd lk 188).

46. T.R ekspertiisi protokollist nähtub, et moodulkorstna komplekti kuuluvate korstnasüsteemi

elementide CE-vastavusdeklaratsioone ja lisatavaid tootmiskontrolli ning mineraalvilla

sertifikaate eksperdile ei ole esitatud (IV kd lk 22).

47. Seega ei olnud Xxxx hoones tegemist hageja väidetud Leedu äriühingu Vilpra toodanguga

ning hageja ei ole arvel näidatud tooteid tegelikult oma küttesüsteemis kasutanud. Eksitud

on ka Vilpra korstnasüsteemi elementide ja suitsuvoodrite paigaldus- ja kasutusjuhendis

antud juhiste vastu, sest nendest tuleneb, et teatud kohades, kus topeltseinaga korsten läbib

põlevaid struktuure (lage, katust, seinu), on soovitatav korsten täiendavalt isoleerida,

kasutades selleks mittepõleva mineraalvilla kihti (II kd lk 184-186).

48. Hageja ja kolmas isik on korstna paigaldustööde kohta esitanud arvekviitungi 28.02.2014

kuupäevaga ning ekspert H.P arvamusest nähtuvalt oli katel koos väljaspool hoonet asuva

metallkorstnaga objektile monteeritud umbes aasta tagasi (I kd lk 60 keskel). Järelikult oli

tulekahju ajaks katla ja suitsutorude kasutusse võtmisest möödas enam kui aasta, mistõttu

need pidid olema puhastatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et TuOS § 11

sätestatud kutseline korstnapühkija oleks küttesüsteemi kontrollinud ja puhastanud.

Ühendustorudel puhastusluukide puudumise tõttu oli nende puhastamine katla või korstna

või seina osalise demonteerimiseta võimalik, mistõttu ei vastanud need tuleohutusnõuetele

ning nende puhastamine oli võimatu ka kasutajate poolt. Antud minetuste kohta ning selle

kohta, et korsten ja lõõrid olid puhastamata, mis tõstsid tuleohtu, andsid ütlusi Päästeameti

vaneminspektor V.T ja peainspektor A.J, eksperdid T.R (09.10.2019 istungi salvestis).

Ekspertide H.P ja P.P arvamuste kohaselt suurendas ebakvaliteetse küttematerjali ja prügi

põletamine ühenduslõõride puhastusvajadust, kuna sinna ladestub tuleohtlik tahm ja/või pigi

ning korstnat ja lõõre oleks tulnud puhastada iga kolme kuu järel (I kd lk 68, III kd lk 72).

49. Asjaolu, et ülemine suitsutoru toetus puittalale ning tala oli alumisele torule väga lähedal,

mõne cm kaugusel, nähtub fotodelt lisas 19, 14.02.2015 (III kd lk 11-14, 21). Villa

kahjustumine nähtub fotodelt II kd lk 43-45, III kd lk 27, 28, 30, 31. Küttesüsteemi täitumine

tahma ja pigiga ning suitsutorude korrosioon nähtub fotodelt (II kd lk 40, 41, 42, 43, 45, III

kd lk 20, 22, 24, 25, 26, 27, 28, 29, IV kd lk 30, 31, 32, 33, 36). Katlas ebasobiva

küttematerjali kasutamisele viitavad fotod III kd lk 18.

50. Eeltoodud tõenditega kogumis loeb kohus tõendatuks, et tulekahju tekkis horisontaalsete

suitsulõõride termilise mõju tõttu hoone seinasisestele puitkonstruktsioonidele, et

suitsulõõrid olid paigaldatud puitkonstruktsioonidele normides lubatust lähemale, et

suitsulõõrid ei olnud küttesüsteemis kasutamiseks kõlbulikud, neil puudus CE-märgistus ja

sertifikaat ning isolatsiooniks oli kasutatud ebasobivat villa, mistõttu ei olnud küttesüsteem

ohutu ja rikuti tuleohutusseaduse sätteid. Samuti rikuti tuleohutusnõudeid ebasobiva

küttenaterjali kasutamise ja korstna ja lõõride puhastamata jätmisega. Muud tulekahju

põhjused on eksperdid välistanud.

51. Hageja seisukoht, et tahmapõlengut ei toimunud ja tulekahju ei saanud saada algust

ekspertide poolt arvamustes viidatud korstna alumisest horisontaallõõrist, mis põhineb xxxx

AS-i aruandel nr 0166, 19.02.2018 ja TTÜ inseneriteaduskonna energiatehnoloogiainstituudi

direktori A S ja inseneri T L „Suitsukäigu kohal oleva puust tala süttimisvõimaluse

analüüsi“ aruandel 26.02.2018, ei lükka ümber asjas kogutud tõendite ja ekspertide T.R, H.P

ja P.P hinnangutel kujunenud kohtu arvamust tulekahju tekkepõhjuste kohta alljärgnevatel

põhjendustel.

52. xxxx aruandes on tuvastatud, et uurimuseks esitatud torule avaldas mõju välispidiselt

termiline mõjutus tulekahu käigus, et toru välispinnal on metalli pindmise kihi kahjustuse

mikromõrade ja põlemisproduktide setete näol ning, et toru muu ala osas termiline ja

korrosiooniline mõju puudub (II kd lk 102-106, 107-111). Fotol 1 (II kd lk 103) on

uurimiseks antud toru koos villaga.

53. Aruandest nähtuvalt on uuringu objektiks Ø200x0,5 mm metall toru, mille puhul ei saa olla

tegemist Xxxx horisontaalse suitsutoruga, sest sellise läbimõõduga toru Xxxx hoones ei

olnud, kuna toru läbimõõduks oli 160 mm. Arvamuses esitatud fotol 1 (II kd lk 117, tõlge II

kd lk 103) olev vill erineb H.P ja T.R arvamustele lisatud fotodel olevast villast (II kd lk 43-

45; IV kd lk 33). Hageja on väitnud ka, et alumise toru villa tema käes ei ole, seega ei

saanud ta xxxx anda uurimiseks alumist toru koos villaga ja tegemist oli nii muu toru kui ka

villaga. Ekspert P.P on avaldanud xxxx aruande kohta arvamust, et kahjuks ei selgu

aruandest, kus kohast on pärit toru nr 2 (III kd lk 75). Järelikult on tegemist

ebausaldusväärse tõendiga, mis tuleb jätta asja lahendamisel arvesse võtmata.

54. Käesolevas

vaidluses

ei

ole

asjakohane

ka

TTÜ

inseneriteaduskonna

energiatehnoloogiainstituudi direktori A S ja inseneri T L 26.02.2018 analüüs suitsukäigu

kohal oleva puust tala süttimisvõimaluse kohta, kuna selle aluseks olevad lähteandmed

erinevad antud vaidlusest ja asjatundjad ei ole sündmuse asjaolusid vahetult vaadelnud ega

hinnanud (II kd lk 107-111).

55. Tunnistajana kohtuistungil ülekuulatud asjatundja T.L antud ütlustest nähtuvalt ei ole ta

sündmuskohta näinud. Temale esitatud algandmetel oli toru lahtises ruumis, sealt läks üle 10

cm kõrguselt puittala ja lähemal ühtegi põlema minevat asja ei olnud. Seda, et toru seina

sees oli, kuulis T.L esimest korda kohtuistungil ning kinnitas, et tema arvamus kehtib vaid

juhul, kui toru on avatud ruumis. Aruande aluseks võeti ka hageja ebaõige väide, et tegemist

oli

Vilpra

toodetud

CE-vastavustunnistusega

sertifitseeritud

suitsutoruga,

mille

isolatsiooniks oli nõuetekohane kivivill paksusega 50mm. Aruandest nähtuvalt ei vastanud

toru mõõdud Xxxx hoonest pärit horisontaalsele suitsutorule (07.10.2019 kohtuistungi IV kd

lk 51-56).

56. T.L ja A.S arvamus ei vasta ka TsMS § 301 lg 1 teises lauses sätestatule, kuna arvamuse

analüüs ja uurimus ei sisalda uuringute üksikasjalikku kirjeldust, arvamuses välja toodud

valem ja graafikud on sisustamata, ei sisalda arvutuskäiku ega ole kontrollitavad. Ekspert P

P ekspertiisi punktist 28 nähtub, et T.L ja A.S analüüs on läbi viidud valedel tingimustel,

mistõttu on ka tulemused valed. Eksperdi hinnangul oleks pidanud analüüsi teostajad

lähtuma reaalsetest tingimustest (III kd lk 74). Samuti märkis ekspert H.P kohtuistungil, et

sellisel viisil ilma arvutusteta on arvamus täiesti kontrollimatu (09.10.2019 salvestis).

57. T.L ütlused selle kohta, et suitsukäigu sisemise roostevabast toru visuaalne vaatlus ei kinnita

tahma ja pigi intensiivset põlemist torus, samuti et tahma ja pigi oletatav põlemine

vaadeldud horisontaalses suitsukäigus ei saa süüdata suitsukäigust ka vähesel kaugusel risti

üle minevat puust tala, on vastuolus teiste asjas kogutud ja eelpool uuritud tõenditega,

mistõttu tuleb see jätta arvestamata.

58. Kohus on seisukohal, et asjatundja M.L 27.10.2016 ja 11.01.2019 arvamused, selle kohta, et

tulekahju teke elektrikaablite rikke või kahjustamise tagajärjel on võimalik, tuleb jätta asja

lahendamisel arvesse võtmata, kuna M.L on arvamuse andmisel tuginenud ainult ühele

tõendile s.o xxxx OÜ koostatud ekspertaktile nr 1515, ta ei ole vahetult peale tulekahju

viibinud sündmuskohal, arvamuses ei ole kaalutud muid tulekahju tekke võimalusi ning see

on vastuolus kohtu poolt eelpool uuritud tõenditega, eelkõige Päästeameti raporti,

tunnistajate A.Ji ja V.T ütlustega ning T.R, H. P ja P.P eksperthinnangutega tulekahju

tekkepõhjuste kohta ning sulavkaitsmete ja kaabli fragmentide uurimuse kohta, mille järgi

puudusid lühisvoolule viitavad tunnused. Ekspert H.P ütlustest 09.10.2019 istungil nähtub,

et M.L arvamus on puht-teoreetiline ega sisalda andmeid selle kohta, miks ja millest

konkreetne tulekahju alguse sai (II kd lk 46-47, III kd lk 151-153).

59. Vastuolus eelpool uuritud tõenditega, eelkõige tunnistajate A.Ji, V.T, E.H, P.M ütlustega

ning ekspertide T.R, H. P ja P.P eksperthinnangutega tulekahju alguskoha ja v-koonusega

jälje (foto 36 III kd lk 77, fotod 5- 8 lk 81-82) kohta on tunnistaja A V ütlused selle kohta, et

põleng algas väravate ja korstnatoru vahel, et suits liikus väravate taga vasakul ja teise

korruse riidehoiu juures, millest hageja omakorda järeldas, et põlengu alguskohaks oli 1,2-

1,5 meetri kõrgusel koht, kus hoone siseküljel asus elektrikapp ja asusid elektrikaitsmed.

Tunnistaja A V ütlustega tulekolde asukoha kohta ei ole kooskõlas fotol 1 nähtuv Xxxx

hoone vaade lõunast esimeste tuletõrjeformeeringute saabumisel, millest nähtuvalt tuleb

suitsu ka väidetavast põlengukohast altpoolt. Kuna esimese väljakutse aeg on raportist

nähtuvalt 13:29:46 ja päästeautod saabusid 13:38:29, 13:38:38 ja 13:38:56, siis olid

päästeautod sündmuskohal vähem kui 10 minutit pärast väljakutset (I kd lk 16-17, III kd lk

76).

60. Tunnistaja A V väide, et ta viibis sündmuskohal, on vastuolus tunnistaja M Ii ütlustega,

millest nähtub, et tulekahju ajal olid kohal vaid A, A ja T. A nime ta ei nimetanud

(7.10.2019 kohtuistungi salvestis, IV kd lk 51-56). Eelneva tõttu on tunnistaja A V ütlused

ebausaldusväärsed ja tuleb jätta tõendina arvestamata.

61. Kohus on seisukohal, et kuna hoonel puudub kasutusluba, siis pöördub tõendamiskoormus

kohtupraktika kohaselt ümber ja hageja peab tõendama, et hoone ja selle küttesüsteem

vastasid nõuetele, olid ohutud ja ekspluatatsiooniks esitatud nõuded olid täidetud (Riigikohtu

lahendid nr 2-14-21710/105 p 26; nr 3-2-1-173-12, p 17). Hageja ei ole tõendanud, et tal

oleks xxxx hoone elektri, kütte ja ventilatsiooni projekt- ja teostusdokumentatsioon, ehitus-

ja kasutusluba, samuti tahkekütusekatla, moodulkorstna ja neid ühendavate horisontaalsete

suitsulõõride paigaldamiseks projekt ja ning ehitusdokumentatsioon, et suitsulõõrid oleksid

olnud märgistatud CE-märgistusega, et suitsutorud oleksid ostetud kaubandusvõrgust või

valmistatud asjatundjate poolt ning omanud vastavustunnistusi (sertifikaate).

62. Hageja esitatud plaane, vaateid, lõikeid 3-korruselise hoone osa kohta, ei saa pidada hoone

projektiks. 2003.a kohta esitatud dokumendi puhul ei ole tegemist projektiga, see puudutab

vaid ühte ruumi ning see ei tõenda olukorda tulekahju ajal 2015.a (III kd lk 44-47, 51).

Hoone

elektriprojekti,

elektripaigaldise

skeemide,

kontrollmõõtmisi

kajastava

dokumentatsiooni puudumisele viitavad H.P ja M.L (I kd lk 60, III kd lk 131, 9.10.2019

istungi salvestis). Kuna kontoriruum ei hävinud, siis ei vasta tegelikkusele väide, et

dokumendid Xxxx hoone kontoris hävisid (II kd lk 21). Seega rikkus hageja ehitusseaduse §-

des 12, 18, 29, 32 ja 33 sätestatut.

63. 06.09.2013 ja 31.10.2014 hageja ja kolmanda isiku sõlmitud üürilepingutega on tõendatud,

et ehitise üleandmise kohta üürnikule koostavad pooled mõlemapoolselt allkirjastamisele

kuuluva üleandmis vastuvõtmisakti, milles fikseeritakse ehitise seisukord, ühe poole nõudel

ka muud vajalikud tingimused. Üürilepingutest tulenevalt olid kapitaalremondi teostamine ja

küttesüsteemi korrashoid üürileandja kohustused, üürnik pidi tagama vaid üürileandja

juurdepääsu küttesüsteemi kontrollimiseks (I kd lk 75-88). Tunnistaja E.H ütlustega on

tõendatud, et hoone omanikud käisid tihti xxxx hoone juures, eriti siis, kui saabus uus üürnik

xxxx OÜ. Kuna küttesüsteem on ehitise oluline osa TsÜS § 55 lg 1 mõttes, siis kuulus see

hagejale kui kinnistu ja ehitise omanikule. Seega on tõendatud, et hageja oli küttesüsteemi

paigaldamisest teadlik ja tal oli selle omanikuna korrashoiu kohustus. Hageja ei saa välistada

enda vastutust ebaseadusliku ja asjatundmatu küttesüsteemi paigaldamise ja kasutamise eest,

hoone kolmandale isikule üürile andmise tõttu. Tingimuste TG-20131 21.2 kohaselt vastutab

juriidilisest isikust kindlustusvõtja mh kindlustatud vara seadusliku valdaja või kasutaja eest.

Üürniku rikkumised omistatakse tingimuste TG-20131 p 23 ja 20 kohaselt hagejale.

Tingimuste TG-20131 p-st 23 tuleneb, et kui isikud, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, ei

ole kindlustuslepingu nõudeid täitnud, siis loetakse, et kindlustusvõtja on lepingut rikkunud

(I kd lk 30-36).

64. Kohus tuvastas eelpool, et Xxxx hoones kasutatud horisontaalsed suitsulõõrid, mis olid

kaotanud isoleerivad omadused, asusid puitkonstruktsioonidele tuleohtlikult lähedal, millega

rikuti TuOS § 8 lg-t 3. Hageja ei ole ümberlükanud Päästeameti peainspektori A.Ji andmeid

selle kohta, et Päästeamet ei olnud hagejale andnud kooskõlastust katla paigaldamiseks ja

kasutamiseks ning, et nad ei esitanud dokumentatsiooni katla paigaldamise kohta (I kd lk

143). Seega on hageja kui kinnistu omanik enda olulisi tuleohutuse tagamise kohustusi

rikkunud.

65. VÕS § 139 lg sätestab, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel

või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses,

milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. VÕS § 139 lõikest 2 tulenevalt

vähendatakse kahjuhüvitist ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu

juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu

tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui

kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.

66. VÕS § 440 lg 1 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teatama kindlustusandjale

kõigist talle teada olevatest asjaoludest, millel on nende olemusest tulenevalt mõju

kindlustusandja otsusele leping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel (olulised

asjaolud). TG-20131 punkti 15 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teavitama

kostjat kõigist asjaoludest, millel võib olla mõju kindlustuslepingu tingimustele või kostja

otsusele leping sõlmida. Kostja tugineb kindlustuslepingu sõlmimisel kindlustusvõtja poolt

avaldatud andmetele.

67. VÕS § 443 järgi peab kindlustusvõtja kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest

viivitamata kindlustusandjale teatama, välja arvatud juhul, kui kindlustusriski võimalikkuse

suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja

kindlustusriski. VÕS § 444 järgi ei või kindlustusvõtja pärast lepingu sõlmimist ilma

kindlustusandja nõusolekuta suurendada kindlustusriski võimalikkust ega lubada selle

suurendamist isikute poolt, kelle eest ta vastutab.

68. VÕS § 445 lg 1 Kui kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 443 sätestatud kohustust,

vabaneb kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum

toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil kindlustusandja oleks pidanud teate kätte saama,

välja arvatud juhul, kui ta teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski

võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui

kindlustusvõtja rikub käesoleva seaduse §-s 444 sätestatud kohustust, vabaneb

kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustusest kindlustusvõtjast tuleneva asjaolu

tõttu kindlustusriski võimalikkuse suurenemise ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast

kindlustusriski suurenemist.

69. VÕS § 445 lg 4 sätestab, et kui kindlustusandja vabaneb VÕS § 445 lg 1 või 2 alusel oma

täitmise kohustusest üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, vabaneb ta kogu

täitmise kohustusest, kui vastavalt asjaoludele võib eeldada, et ta ei oleks lepingut samadel

tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud.

70. Põhjendatud ja tõendatud on kostja vastuväited, et hüvitise tasumise välistasid projekti

puudumine katlasüsteemi ehitamiseks (TPD 20111 p 184), katlasüsteemi ebakvaliteetne

ehitamine (TPD-20111 p 187), töökorras mitteoleva kindlustusobjekti kasutamine (TPD-

20111 p 191), kindlustusvõtja raske hooletus (TG-20131 p 50.5), ohutusnõuete rikkumine

(tingimuste TPD-20111 p 269 ja TG-20131 p 37) ja kindlustusobjekti ebapiisav hooldus ja

korrashoid (TPD-20111 p 187). Hageja kasutades teadlikult kütteseadet, mille paigaldas ilma

projekti, ehitusloata ja kasutusloata ning vastava kvalifikatsioonita isik, kasutas

omavalmistatud sobimatutest materjalidest ja sertifitseerimata suitsutorusid, mille paigaldas

lubamatult lähedale seina puitkonstruktsioonidele, kasutas katla kütmiseks küttekoldesse

sobimatut liimpuitu jms kõrgetemperatuurilisi puidujääke, ega tellinud vastavalt vajadusele

nende nõuetekohast puhastamist kutselise korstnapühkija poolt, ei käitunud hoolsalt ja

rikkus TuOS § 3 lg-t 8, § 8 lg-id 1, 3, 4 ja 5, § 9 lg-t 1, § 11 lg-t 1 ning kindlustuslepingust

tulenevaid ehitise tuleohutuse tagamisele suunatud kohustusi. Puhkenud tulekahju ja hageja

tegevuse vahel on põhjuslik seos, sest ilma hageja rikkumisteta ei oleks tulekahju tekkinud.

Arvestades seadustest tulenevate tuleohutusnõuete rikkumise ulatust ei olnud 11.02.2015

tulekahju

ootamatu

ega

ettenägematu,

st

tegemist

ei

ole

kindlustusjuhtumiga

kindlustuslepingu tähenduses (TG-20131 p 11, TPD-20111 p 176). Järelikult vastutab hageja

ise õigusvastase tegevusega tekkinud kahju eest.

71. Kostja väited, et hageja esitas kindlustuslepingu sõlmimisel kostjale valeinformatsiooni

(tulekahju) signalisatsiooni olemasolu, hoone konstruktsiooni (materjali) ning küttesüsteemi

(st tuleohtlikkuse) osas on põhjendatud ja tõendatud.

72. 06.08.2014 ja 09.10.2014 kindlustusavaldustest nähtuvalt deklareeriti kostjale, et tegemist on

kivihoonega, millel on turvaettevõttesse ühendatud tulekahjusignalisatsioonisüsteem ning

milles kütteseadmed puuduvad. Ka e-kirjas väidab hageja, et välisseinad on betoonist ning,

et katus on „RAUD“.

73. Eri

Kinnisvara

eksperthinnangust

nähtuvalt

oli

katuste

ja

katuslagede

kandekonstruktsioonide materjaliks puit. Angaari katus tugines metall-puit konstruktsioonile

ja liimpuitfermidele ning katuse pleki all oli vana tuleohtlik bituumenist katusekate. Hoone

välisseinad olid osaliselt väikeplokkidest ning osaliselt puit- ja metallkarkassil. H K xxxx

OÜ hinnangust nähtuvalt oli kolmekordse osa katusekandjateks liimpuittalad. T.R

arvamusest nähtuvalt olid nii karprauast lattidesse kui ka postidele poltidega kinnitatud

puitprussidest roovitus, mille külge omakorda oli naelutatud laudis, millele oli kinnitatud

hilisem profiilpleki roovitus. Osaliselt oli näha õhuvahega topeltlaudist ja selle küljes nn

TEP-plaatidest soojustust, mis siseruumi poolt oli katlaruumi välisseinas krohvitud.

Kolmanda isiku katlaruumi välisseinas oli laudisega osas kohati näha veel saepuru täidise

jäänuseid; edelapoolse seina pööninguosa oli tihelaudisega ja mõned aastad tagasi

profiilplekist paanidega üle kaetud. Vahelagi oli puittaladel. Ekspert H.P hinnangust

nähtuvalt oli angaari edelasein ehitatud metall-puit karkassile. Seinas oli näha veel saepuru

ja TEP-plaatide kasutamist. Osa seina oli palkidest. Alumine katus oli bituumenist. Hoone

edelapoolne sein oli puit- ja metallkarkassil - puit oli ka metallkarkassi küljes, karpraudade

sees. Ekspert P.P hinnangust nähtus, et xxxx välisseina konstruktsioon ei vastanud

tuleohutusnõuetele; Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle osale

esitatavad tuleohutusnõuded § 18 Väliseinad lg 1 järgi tuleb välissein ehitada nii, et tuli ei

leviks piki välisseina välispinda, väliseina konstruktsioonis; et pleki paigaldamiseks oli

kasutatud horisontaalset puitroovitust, millega tekkis õhuvahe välisseina puitlaudise ja pleki

vahele; et õhuvahes tekkis tulekahju süttimisel korstna efekt ning mööda plekialust kandus

tuli mööda välisseina laiali; et vana bituumenkate ja puitfermid soodustasid tulekahju levikut

ning kuna välisseinas ei olnud takistatud tule levik, rikuti sellega määruse tuleohutusnõudeid

ning soodustati tule levikut. Tunnistaja A.Ji ütlustest nähtuvalt olid hoones puitkarkassid,

puidu tarindit oli kasutatud erinevate detailide, soojustuse kinnitamiseks. Päästeameti

vaneminspektor V.T ütlustest nähtuvalt ei saanud antud tule leviku korral tuletõkkeseinu

olla, sest tuli ei oleks saanud niimoodi levida ning kui oleks olnud tuletõkkesektsioon/ seinad

vahel, siis oleks tuli selle seina taga pidama jäänud. Kindlustusavalduste ja ehitisregistri

andmetel puudus hoones küttesüsteem, järelikult ei andnud hageja kostjale tuleohtlikkuse

kohta tõest informatsiooni ja suurendas ebaseadusliku ning nõuetele mittevastava

küttesüsteemi paigaldamise ja kasutamisega kindlustusriski võimalikkust. (I kd lk 57-69,

154-190, 193-219, II kd lk 95-96, 173, 174, III kd lk 16, 42-43, 68-130, IV kd lk 22,

09.10.2019 istungi salvestis).

74. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi paigaldamise kohta ei ole hageja tõendeid esitanud ja

selle olemasolu eksperdid H.P ja T.R ei tuvastatud. Üksnes USS arve ei tõenda

tulekahjusignalisatsioonisüsteemi olemasolu. USS kinnitas 15.05.2019 vastuses kostja

päringule, et xxxx hoonel puudus tulekahjusignalisatsioonisüsteem, antud aadressil oli ainult

tehnilise valve leping (III kd lk 52, 170). Kostja on märkinud, et kui ta oleks teadnud, et

tegemist ei ole kivihoonega ning sellel puudub igasugune tulekahjusignalisatsioonisüsteem,

ei oleks ta hoonet kindlustanud.

75. Tulekahju ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 27.10.2004 määruse nr 315 „Ehitisele ja selle

osale esitatavad tuleohutusnõuded” (edaspidi Määrus 315) § 3 lg 2 kohaselt on

tuletõkkesektsiooniks ehitise osa, mis on teistest ehitise osadest eraldatud nii, et tule levik

välja- ja sissepoole seda ehitise osa on ettenähtud aja jooksul takistatud, kusjuures selline

ehitise osa võib hõlmata ühte või mitut korrust. Määruse nr 315 §-st 19 tulenevalt saab

tuleohutuse mõttes eraldi hoonetena vaadata hooneid, mille vahemaa (kuja) on vähemalt 8

meetrit või tule levik on piiratud ehituslike või muude abinõudega.

76. Põhjendatud ja tõendatud on päringuga kostjale ja hoonete xxxx joonisega kostja

vastuväited, et kindlustusobjekti I ja III (angaari) näol oli tegemist ühe hoonega, kuna hoone

kandekonstruktsioon, katusekonstruktsioon ja tehnosüsteemid on ühised. Kindlustusobjekt

II, millele on ehitusluba antud 2002.aastal, on ehitatud angaari külge ning nende vaheline

ühine sein on kummagi hooneosa kandekonstruktsiooniks. Järelikult on ehituslikult

kindlustusobjekt II angaari osa (II kd lk 176,177). Kuna hoone ühte poolt ei ole võimalik

lammutada ilma teist osa kahjustamata, siis on TsÜS § 55 järgi tegemist ühe ehitisega.

77. TG-20131 p 15 kohaselt peab kindlustusvõtja lepingu sõlmimisel teavitama kostjat kõigist

asjaoludest, millel võib-olla mõju kindlustuslepingu tingimustele või otsusele leping

sõlmida, TG-20131 p 60 kohaselt peab kindlustusvõtja viivitamata teatama kostjale riski

suurendamisest, TG-20131 p 61 järgi kui kindlustusandjale esitatud andmed osutuvad valeks

või puudulikuks või kui kindlustusobjektiga seotud asjaolud on oluliselt muutunud, peab

kindlustusvõtja sellest esimesel võimalusel kostjale teatama, TG-20131 p 62 järgi on kostjal

õigus lähtuda kindlustusobjekti ja riski kohta esitatud andmetest ka edaspidi sõlmitavates

kindlustuslepingutes (I kd lk 30-36).

78. RKTKo nr 3-2-1-59-05 p 14 tuleneb, et kindlustuslepingu alusel tuleb kahju hüvitada juhul,

kui kindlustusvõtja on teinud temalt kõik mõistlikult eeldatava oma vara ning elu ja tervise

kaitseks. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda seda, et kindlustusvõtja ei pea järgima

käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Tulekahju on põhjustatud hageja ja

kolmanda isiku raskest hooletusest, mistõttu ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga, sest TG-

20131 p 50.5 kohaselt ei hüvita kostja kahju, kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest

kindlustusvõtja vastutab (st ka üürnik) põhjustas kindlustusjuhtumi raskest hooletusest.

Tingimuste TG20131 p 37 alusel on kostjal õigus hüvitamisest keelduda või hüvitist

vähendada, kui kindlustusvõtja rikkus kindlustuslepingut ja rikkumine mõjutas kahju

tekkimist või suurust või kahjujuhtumi asjaolude kindlakstegemist. Tingimuste TPD-20111

p 269 kohaselt on kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushüvitist või selle maksmisest

keelduda, kui kindlustusvõtja või isik, kelle eest kindlustusvõtja vastutab, on

kindlustuslepingut (sh ohutusnõudeid) rikkunud. Sellised kokkulepped on Riigikohtu otsuse

nr 3-2-1-144-05 p 11 kooskõlas VÕS § 452 lõikega 2. Kuivõrd tulekahju ja tekkinud kahju

ulatus said võimalikuks ehitus- ja tuleohutusseadustest tulenevate kohustuste rikkumiste

tõttu, siis tuleb jätta hagi rahuldamata ka VÕS § 139 lg 1 alusel. Kuna tegemist oli ühe

hoonega, kus tule levik hoone ühest osast teise ei olnud kuidagi takistatud, siis rikkumised

ühel objektil olid otseses põhjuslikus seoses sellega ühenduses olnud teistele objektidele

tekkinud

kahjuga.

Arvestades

küttesüsteemi

ehitamisel,

kasutuselevõtmisel

ning

ekspluateerimisel esinevaid rikkumisi on kindlustusvõtja suurendanud kindlustusriski 100%

ulatuses ning kostjal puudub tuginedes lepingutingimustele kohustus kahju hüvitamiseks.

79. Hageja seisukoht, et kostja ei või hagile vastu vaidlemiseks esitada uusi vastuväiteid ei ole

kooskõlas Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt saab kindlustusandja vaidluse puhul

tugineda ka täiendavatele algses keeldumisotsuses nimetamata alustele (RKTKo 3-2-1-171-

13 p 10). Tõendamata on hageja väited nagu oleks ekspert H.P süül kaduma läinud mingi

osa kaablist ja suitsutoru.

80. Hageja kohtukõne teesides esitatud uued väited tüüptingimuste tühisuse kohta tuleb jätta

tähelepanuta, kuna TsMS § 402 lg 2 kohaselt võib kohtukõnes viidata üksnes asja sisulisel

arutamisel esile toodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Hageja ei ole

tüüptingimuste tühisusele menetluse vältel tuginenud, vaid on hagiavalduses võtnud omaks,

et kindlustuse üldtingimused kuuluvad lahutamatu osana kindlustuslepingute juurde. Seega

ei saa kohus pärast asja sisulise arutelu lõppemist hakata hindama tüüptingimuste kehtivust

ja nende lepingu osaks saamist VÕS § 37 lg 3 alusel.

81. Kuna kohus asus seisukohale, et kostjal puudub kahju hüvitamise kohustus, siis puudub

vajadus hakata kohtuotsuses andma hinnangut kahju ja viivise suurusele. Eeltoodule

tuginedes tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

82. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu tuleb hagimenetluse kulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

83. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja

lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud

maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

84. Kohus on seisukohal, et antud asjas on otstarbekas menetluskulud kindlaks määrata pärast

kohtuotsuse jõustumist.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik

otsuse põhjendusi muudetud Tallinna RK lahendiga