2-18-18302/52 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus hageja nõuetes:

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Randmaa

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2020 Tallinn

Tsiviilasja number

2-18-18302

Tsiviilasi

J Li (L) hagi L Oi (O) vastu H Li 29.04.2018.a.

omakäelise koduse testamendi tühisuse tuvastamiseks,

hageja

omandi

tunnustamiseks

kinnistule

xxxx

(registriosa

xxxx),

kinnistusraamatu

kande

parandamiseks ja kostja tahteavalduse asendamiseks

kohtuotsusega või alternatiivselt pärandvarast sundosa

saamiseks.

Tsiviilasja hind

16.104 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J L (isikukood xxxx, viibimiskoht xxxx);

Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja:

advokaat Robert Sprengk

Kostja: L O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post

xxxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Nigul Saar

Asja arutamine kohtuistungil

02.04.2019 toimunud korraldaval kohtuistungil ja

jätkuvalt kirjalikus menetluses

-

tuvastada H Li 29.04.2018 omakäelise koduse testamendi tühisus;

-

tunnustada J Li omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx;

-

parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa

xxxx, omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx

osas kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O ja

-

lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx,

registriosa xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L

Oi sisse kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena.

2. Jätta rahuldamata J Li hagi L Oi vastu pärandi sundosa saamiseks H Li

pärandvarast.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

2. Jätta J Li menetluskulud tema enda kanda.

3. Jätta L Oi menetluskulud J Li kanda.

4. Välja mõista J Lilt 2588,80 eurot Eesti Vabariigi kasuks tema menetluskulude

katteks.

5. Käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 4 nimetatud menetluskulu tuleb J Lil

tasuda 15 (viieteist) päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

Rahandusministeeriumi arvelduskontole vastavalt käesolevale kohtumäärusele lisatud

makseinfo lehele ja seal näidatud pangakontole märkides maksekorraldusse ka

makseinfol

märgitud

viitenumbri.

Maksekorralduse

selgitusse

tuleb

märkida

„Menetluskulu Harju Maakohtu tsiviilasjas 2-18-18302“ ning menetluskulu tasumist

tõendav dokument tuleb esitada kohtule.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

6. Välja mõista J Lilt 769 eurot L Oi kasuks kostja menetluskulude katteks.

7. Kohtuotsuse p-s 6 märgitud menetluskulud tuleb J Lil tasuda L Oile viivitamatult

pärast kohtuotsuse jõustumist.

Tasumisega viivitamise korral tuleb J Lil tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse (Pärnu mnt 7,

Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) esitades apellatsioonkaebuse 30

(kolmekümne) päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5

(viie) kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonikaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist istungi

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vaidlustamata asjaolud ja hageja nõuded.

1. 04.12.2018 kohtule esitatud hagis palus J L:

-

tunnustada tema omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx;

-

parandada kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx,

omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx osas

kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O;

-

lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx, registriosa

xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L Oi sisse

kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena;

või alternatiivselt punktides 1 – 3 nimetatud nõuetele:

-

tunnustada J Li õigust H Li pärandvarast sundosa saamiseks ning mõista L Oilt J Li

kasuks välja 16.104 eurot.

2. 07.12.2018 täiendas hageja esitatud hagiavaldust ja palus lisaks p-s 1 märgitud nõuetele

ka tuvastada H Li 29.04.2018 omakäelise testamendi tühisus.

3. Hagi aluseks olevateks asjaoludeks märgib hageja järgmise:

-

poolte isa H L suri xxxx;

-

pärimismenetluse läbi viivale notarile esitati H Li 29.04.2018 kuupäeva kandev

omakäeline kodune testament, mille kohaselt pärandas testaator kogu oma vara oma

tütrele L Oile;

-

H Li pärandvarasse kuulus kinnistu xxxx, kinnistusregistriosa nr xxxx, mille kohta

tehti 18.07.2018 kanne kinnistusraamatusse ja kanti kinnistu omanikuna sisse L O;

-

samuti kuulus H Li pärandvarasse ka hoius S AS-s summas 4418,17 eurot;

-

hageja oli hagi esitades seisukohal, et notarile esitatud omakäelisele testamendile ei

ole alla kirjutanud H L, mistõttu on testament tühine;

-

kui testament tühine ei ole, on hagejal õigus saad isa pärandvarast sundosa, sest ta oli

H Li surma ajal puuduva töövõimega.

4. 07.05.2020 kohtule esitatud avalduses teatas hageja, et kuivõrd 03.07.2019 on ekspert

leidnud, et H Li omakäelise koduse testamendi teksti on kirjutanud H L ning allkirja on

väga tõenäoliselt kirjutanud H L, ei ole tema hagiavalduses toodud väide testamendi

tühisuse kohta vormipuuduse kohta õige ja hagejal puudub perspektiiv hagiavalduse

taotluste punktides 1-3 esitatud nõuete rahuldamise osas, loobub hageja oma nõuetest: 1)

Tunnustada J Li omandit kinnistule asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx; 2) Parandada

kinnistusraamatu kanne kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx, omaniku kohta ja

kanda kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx osas kinnistusraamatusse

ühisomanikena J L ja L O ja 3) Lugeda, et kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu

asukohaga xxxx, registriosa xxxx, kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li

ning L Oi sisse kandmiseks nimetatud kinnistu ühisomanikena. Hageja palub loobumine

vastu võtta ja lõpetada hagiavalduse taotluste punktides 1-3 nimetatud nõuete osas

menetlus.

15.05.2020 esitatud avalduses teavitas hageja täpsustavalt, et loobub ka H Li testamendi

tühisuse tuvastamise nõudest.

5. Samas menetlusdokumendis märgib ka hageja, et ta nõustub kostja vastuses esitatud

seisukohaga, et sundosa saamise tõendusliku osa juures tuleb eristada alaealist alanejat

sugulast ja täisealist alanejat sugulast, st alaealise korral tuleb abivajadust eeldada ning

kostja peaks vastupidist tõendama, kuid hageja leiab, et ta on abivajadust tõendanud oma

puuduva töövõimega, mistõttu on hageja PkS § 97 p 3 kohaseks isikuks, kellele H L oli

kohustatud ülalpidamist andma. Kuna hageja on puuduva töövõimega ja puuduv töövõime

esines juba enne H Li surma, siis oli H L kohustatud hagejale PkS § 97 lg 3 kohaselt

ülalpidamist andma. Muid isikuid, kes oleksid H Lile kohustatud ülalpidamist andma, ei

olnud, ning H L pidi ülalpidamist andma oma võimaluste piires. Kuna H Lil oli PkS-st

tulenev ülalpidamiskohustus hageja suhtes, on hagejal PärS § 104 lg 1 kohaselt õigus

sundosale H Li pärandist. Kuna seadusjärgsel pärimisel päriks hageja ½ H Li pärandist,

siis hagejal on PärS § 105 lg 1 kohaselt sundosana õigus ¼ H Li pärandvara väärtusele.

6. Hageja hindas esitatud hagis xxxx kinnistu väärtuseks pärandi avanemise seisuga 60.000

eurot + rahalised vahendid S summas 4418 eurot, millest tulenevalt leidis hageja end

olevat õigustatud saama isa pärandist ¼ ehk 16.104 eurot.

7. Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja pärimismenetluse algatamise teate, H Li

testamendi, kinnistusraamatu väljatrüki, S teate, ja Eesti Töötukassa töövõime hindamise

otsuse hageja kohta.

Hageja taotles kohtumenetluses määrata käekirjaekspertiis ja kinnistu väärtuse turuhinna

kindlakstegemise ekspertiis, millised taotlused kohus ka rahuldas.

Kostja vastuväited ja nende põhjendused.

8. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

9. Kuna hageja loobus oma primaarsetest nõuetest kostja vastu, leidis kostja, et nende osas

võib menetluse lõpetada seoses hageja hagist loobumisega, mis on hageja menetluslik

õigus.

10. Hageja nõude osas saada isa pärandist sundosa leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, et

esineb PärS § 104 lg 1 toodud sundosa saamise eeldus. Osundatud sätte kohaselt on

sundosa saamise eelduseks asjaolu, et pärandaja surma hetkel oli pärandajal kehtiv

ülalpidamiskohustus hageja suhtes.

Sundosa saamiseks on kostja hinnangul oluline eristada alaealise alaneja või üleneja

sugulase puhul abivajaduse eeldamist ja täisealise alaneja või üleneja sugulase puhul

abivajaduse tõendamist.

Kuna hageja ei ole tõendanud, et xxxx. surnud H Lil oli kohustus hagejale anda

ülalpidamist või, et ta seda tegi, ei ole tal õigus saada oma isa pärandist ka sundosa.

Eesti Töötukassa 17.02.2020.vastusest 8-4/20/3946 Harju Maakohtu päringule selgub, et

hagejale kui puuduva töövõimega isikule oli tema enda avalduse alusel määratud riiklik

töövõimetoetus juba 16.09.2017 suuruses 11,82 eurot ühe kalendripäeva eest. Samuti on

Eesti Töötukassa väljastanud hagejale töövõimekaardi, mis annab hagejale erinevaid

sotsiaalseid soodustusi. Seega sai hageja 2017. aastal 30-päevase kuu toetusena igas kuus

354,60 eurot ja 31-päevase kuu toetusena 366,42 eurot.

Kohtule esitatud andmetest nähtub, et hageja sai ka H Li surma kuu (xxxx) eest toetust,

millest oli välja arvatud hageja arestimajas viibimise periood xxxx.

Nimetatud asjaolust järeldub, et H Li surma päeval (xxxx) viibis hageja täielikul riiklikul

ülalpidamisel.

Hageja saab kohtule esitatud tõendi kohaselt töövõimetoetust senini. 2020. veebruari kuu

töövõimetoetuse suuruseks on olnud 427,49 eurot, millest oma maha arvatud Eesti Posti

kojukandetasu. Asjaolu, et sellest summast on hageja suhtes toimuva täitemenetluse

sundtäitmise osana 41,23 eurot kantud kohtutäituri ametikontole, ei muuda hinnangut

asjaolule, et hagejal olid ja on piisavad vahendid enda elatamiseks ja ta ei kvalifitseeru

seetõttu abivajajaks PärS § 104 lg 1 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue sundosa saamiseks oma isa H

Li pärandvarast.

11. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: SA

Xxxx arve H Li eest, PJV Xxxx omaosaluse tasumise lepingu, Xxxx SA omaosalusarve,

18.05.2018 Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas 1-18-4222.

Kostja taotles kohtu abi tõendite kogumisel ning palus välja nõuda Eesti Töötukassast J

Li kohta andmed talle töövõimetoetuse maksmise kohta ja tema töövõimekaardi.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Tulenevalt asjaolust, et hageja loobus kostja vastu oma nõuetest 1) tuvastada H Li

29.04.2018 omakäelise testamendi tühisus; 2) tunnustada J Li omandit kinnistule

asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx; 3) parandada

kinnistusraamatu

kanne

kinnistu

asukohaga xxxx, registriosa xxxx, omaniku kohta ja kanda kinnistu asukohaga xxxx,

registriosa nr xxxx osas kinnistusraamatusse ühisomanikena J L ja L O ning 4) lugeda, et

kohtulahend asendab L Oi nõusolekut kinnistu asukohaga xxxx, registriosa xxxx,

kinnistusraamatu omaniku kande muutmiseks ja J Li ning L Oi sisse kandmiseks

nimetatud kinnistu ühisomanikena, lõpetab kohus TsMS § 428 lõike 1 punkti 3 alusel

menetluse nendes hageja nõuetes kostja vastu otsust tegemata. Vastavalt TsMS § 429

lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse, ning kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagist loobumine vastu võtta, kuivõrd

asjas ei esine TsMS § 429 lõikes 4 toodud loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid.

Kohus selgitab hagejale, et hagist loobumisel ja selle alusel menetluse lõpetamisel

loobutud nõuetest, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).

13. Vaidluse lahendamisel sundosa saamise nõudes H Li pärandvarast juhindub kohus PärS §

104 lg 1 märgitust, mis sätestab, et kui pärandaja on testamendi või pärimislepinguga

jätnud seaduse järgi pärima õigustatud alaneja sugulase, oma vanemad või abikaasa, kelle

suhtes

pärandajal

oli

surma

hetkel

perekonnaseadusest

tulenev

kehtiv

ülalpidamiskohustus, pärandist ilma või on nende pärandiosi vähendanud võrreldes

sellega, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, on neil õigus nõuda

pärijatelt sundosa.

14. Kohus leiab, et nii abivajaduse, kui ka asjaolu, et sundosa saada sooviv isik oli surnu

ülalpidamisel pärandaja surma hetkel, tõendamise koormus on isikul kes soovib sundosa

pärandist saada. Seega oli nimetatu tõendmaise koormus käesoleval juhul hagejal J Lil,

kusjuures abivajadus tuleb kindlaks teha pärandi avanemise aja seisuga ehk pärandaja

surma päeva seisuga. Nimetatud seisukohtadele on Riigikohus asunud oma lahendis 3-2-

1-27-12 p-des 13 ja 14.

15. Kohus asub seisukohale, et J L ei olnud oma isa H Li surmapäeval xxxx PkS § 97 p-s 3

nimetatud isik, kelle suhtes H Lil oli seadusest tulenev kohustus hagejat ülal pidada, sest J

L ei olnud oma isa surma hetkel muu alaneja sugulane, kes ei olnud suuteline end ise ülal

pidama. Kohtu käsutuses oleva Eesti Töötukassa teatise kohaselt ja teatise aluseks olevate

töövõimetoetuse määramise otsuste, nende muutmise ja maksmise lõpetamise otsuste

kohaselt (t/l 148-166) määrati J Lile töövõimetoetus perioodiks 16.09.2017 - 15.09.2022.

Kuigi J Lile lõpetati sama tõendi kohaselt töövõimetoetuse maksmine 15.05.2018 seoses

tema vahi all viibimisega Ida Prefektuuri Jõhvi arestimajas, ning uus toetus määrati talle

alates 24.05.2019, ei täheta nimetatu, et tal tekkis vahepealsel perioodil õigus oma isalt

ülalpidamist saada, sest ta oli sel ajal riiklikul ülalpidamisel kinnipidamisasutuses. Kohtu

hinnangul tõendavad nimetatud tõendid, et J L sai vahetult enne oma isa surma ja ka mõne

päeva pärast peale isa surma töövõimetoetust ja oli isa surma ajal riiklikul ülalpidamisel,

kuna viibis arestimajas, mistõttu ei olnud J L H Li alaneja sugulane, kelle suhtes oleks

testaatoril olnud perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus tulenevalt hageja

abivajadusest.

16. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei olnud isikuks, kellel oleks olnud õigus oma isalt

ülalpidamist saada, puudub kohtu hinnangul vajadus kohtuotsuses analüüsida hageja

väiteid sellest kas isa teda oma surma hetkel tegelikult ka üleval pidas või mitte. Kohus

peab aga vajalikuks märkida, et hageja ei ole ka nimetaud asjaolu kohtule esitatud

tõenditega veenvalt tõendanud.

17. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus J Li nõude H Li pärandvarast sundosa saamiseks

rahuldamata.

Tõendid mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.

18. Kohus jätab kohtuotsuse tegemisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 alusel SA Xxxx arve H

Li eest tasumise kohta, Xxxx Hooldusravi omaosaluse tasumise lepingu, Xxxx SA

omaosalusarve, 18.05.2018 Harju Maakohtu otsuse kriminaalasjas 1-18-4222, sest kohtu

hinnangul ei ole nimetatud tõendid asjakohased hagi vastuväidete tõendamisel.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.

19. Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust,

mille kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse, ja

sama seaduse §-st 168 lg 4 märgitust, mille kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud

ka hagist loobumise korral, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul

sellist olukorda ei esine. Eeltoodust tulenevalt jäävad kõik hageja menetluskulud tema

enda kanda ja kostja menetluskulud samuti hageja kanda.

20. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Käesoleval juhul määrab kohus kindlaks

kohtuotsusega ka menetluskulude rahalise suuruse.

21. Juhindudes TsMS § 138 koosnevad poolte menetluskulud käesolevas tsiviilasjas

kohtukuludest ja kohtuvälistest kuludest. Kohtukuludeks on käesolevas asjas riigilõiv

(TsMS 138 lg 2) ja eksperdikulud (TsMS § 143 p 1), mille maksmisest kohus hageja

hagi esitamisel ja ekspertiisi määramisel vabastas, ning kohtuvälisteks kuludeks on poolte

esindajate kulud (TsMS § 144 lg 1).

22. Tulenevalt asjaolust, et Harju Maakohtu määrusega 23.08.2018 kohtumäärusega anti

hagejale menetlusabi riigi õigusabi kulude kandmiseks, mille suurus koos sõidukuludega

on käesolevas asjas 916,80 eurot (riigi õigusabi tasu on kindlaks määratud eraldi

määrusega), 13.12.2018 määrusega vabastati hageja hagi esitamisel riigilõivu tasumisest,

mille suuruseks on käesolevas asjas 700 eurot, arvestades hagi hinda 16.104 eurot (vt

kohtuotsuse p 24) ning 17.04.2019 määrusega vabastati hageja ekspertiisikulude

kandmisest, milliste suuruseks on käesolevas kohtuasjas 282 eurot, (käekirjaekspertiis) +

690 eurot (kinnisasja turuväärtuse kindlaksmääramise ekspertiis), tuleb hagejalt

riigituludesse välja mõista TsMS § 179 lg 1 alusel kokku 2588,80 eurot (916,80+ 700+

282+690), mis on hageja enda menetluskulud käesolevas kohtuvaidluses.

23. Lisaks hageja enda menetluskuludele, kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele ka

kostja menetluskulude katteks 769 eurot, mis seisneb kostja esindajate kulus.

Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt esindas kostjat algselt käesolevas

kohtuvaidluses Eesti Õigusbüroo jurist, millega seoses kandis kostja ise menetluskulu 169

eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja uus esindaja advokaat Nigul Saar esindas kostjat

kokku 3,7 tunni ulatuses tunnihinnaga 162 eurot tund (sisaldab käibemaksu), mille eest

palub kostja välja mõista hagejalt 600 eurot.

Kohus leiab, et kostja menetluskulud, mis on tekkinud seoses hageja poolt esitatud

hagiavalduse menetlemisega kohtus, on põhjendatud täies ulatuses ning need vastavad

kostja esindajate poolt teostatud menetlustoimingutele, nende tegemiseks kulunud ajale

ning kohtusse esitatud menetlusdokumentide hulgale ja kvaliteedile. Eeltoodu alusel

kuulub hagejalt kostja menetluskulude katteks väljamõistmisele 769 eurot (sisaldab

käibemaksu).

Kuna kostja on taotlenud kooskõlas TsMS § 177 lg 4 sätestatuga menetluskuludelt ka

viivise väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, rahuldab kohus

ka kostja sellekohase taotluse.

Tsiviilasja hinna määramine.

24. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lõikes 1 sätestatust, mille

kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 125 sätestatust, mille kohaselt määratakse

tsiviilasja hind hüve väärtusega, mida hageja on eelduslikult õigustatud saama hagi

rahuldamise korral ja TsMS § 134 lõikest 1, mille kohaselt määratakse alternatiivsete

nõuete korral hagihind suurema nõude järgi. Kuna hageja esitas esialgu kohtusse neli

tuvastusnõuet ja alternatiivse nõudena rahalise nõude summas 16.104 eurot, on käesoleva

tsiviilasja hinnaks 16.104 eurot.

/digitaalselt allkirjastatud/

Piret Randmaa

kohtunik