3-20-759/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Einar Vene ja Tanel Saar

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2020, Tartu

Haldusasja number

3-20-759

Haldusasi

Romeo Kalda esialgse õiguskaitse taotlus Viru

Vangla 17. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/45 ja

19. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/46 täitmise

osaliseks peatamiseks

Menetluse alus ringkonnakohtus

Viru Vangla määruskaebus Tartu Halduskohtu

24. aprilli 2020. a määruse peale

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Taotleja Romeo Kalda

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Tagastada Viru Vangla määruskaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (HKMS § 207 lg 4 ja § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/45 lõpetati muuhulgas kõik

kinnipeetavate saatmised, sealhulgas ei toimunud saatmisi jalutuskäigule. Viru Vangla direktori

19. märtsi 2020. a käskkirjaga nr 1-1/46 täiendati käskkirja nr 1-1/45 ning kehtima jäid

kinnipeetavate saatmiste lõpetamised, sealhulgas saatmised jalutuskäigule ja osakonna sisesed

saatmised, mis ei ole hädavajalikud vangla igapäevaseks toimimiseks või vältimatu

tervishoiuteenuse osutamiseks.

2. R. Kalda esitas 13. aprillil 2020 nimetatud Viru Vangla käskkirjade peale vaide, mille Viru

Vangla edastas 22. aprillil 2020 lahendamiseks Justiitsministeeriumile.

3. 21. aprillil 2020 esitas R. Kalda Tartu Halduskohtule taotluse esialgse õiguskaitse korras

Viru Vangla direktori 17. märtsi 2020. a ja 19. märtsi 2020. a käskkirjade täitmise peatamiseks

osaliselt, jalutuskäikude keelu osas, ning kohustada Viru Vanglat tagama R. Kaldale jalutuskäik

värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Taotleja leidis, et käskkirjadega kohaldatud piirangud

on rasked ja ebaproportsionaalsed ning õues jalutamise keeld on inimväärikust alandav ning

tervist kahjustav.

4. Tartu Halduskohus rahuldas 24. aprilli 2020. a määrusega R. Kalda esialgse õiguskaitse

taotluse (resolutsiooni p 1) ning peatas osaliselt Viru Vangla 17. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-

1/45 ja 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/46 täitmise R. Kalda suhtes, kohaldades esialgset

õiguskaitset ja võimaldades R. Kaldale vangistusseaduse (VangS) § 55 lg-s 2 ette nähtud

jalutuskäike värskes õhus üks tund päevas 30 päevaks ehk kuni 24. maini 2020 (kaasaarvatud)

(resolutsiooni p 2).

Halduskohtu määrus ei sisaldanud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 4

kohaselt põhjendusi.

5. Viru Vangla esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 24. aprilli 2020. a

määruse tühistamiseks ja R. Kalda esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks.

Viru Vangla selgitas, et vangla direktori 27. aprilli 2020. a käskkirja nr 1-1/55 alusel lõpetati

alates 29. aprillist 2020 tavaosakonnas viibivatele kinnipeetavatele jalutuskäikudele saatmise

piirangud. Vangla hinnangul ei olnud halduskohtu määrus selle andmise hetkel õiguspärane ja

põhjendatud, mistõttu õigusselguse huvides on asjakohane määruskaebuse sisuline

läbivaatamine.

Halduskohus ei võtnud arvesse SARS-CoV-2 viiruse ohtlikkusest tingitud tegureid ning

vaidlustatud määrus ei vasta HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 tingimustele. Määrusest ei nähtu R. Kalda

tegelik vajadus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ega kannatused, mida ta peaks taluma, kui

esialgne õiguskaitse jääb kohaldamata. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamisel ei saanud

olulist rolli mängida asjaolu, et R. Kalda kannab eluaegset vanglakaristust. Esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ei piisa ka asjaolust, et seatud piirangud võivad hilisemas kohtuvaidluses

osutuda õigusvastasteks. Seatud piirangud on ajutised, mistõttu on kaasnevad ebamugavused

ajutist laadi. Tingimused, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peavad ilmnema objektiivsed

asjaolud või veendumus, et kahjulik tagajärg võib saabuda, kohalduvad ka siis, kui kohus teeb

põhjendusteta määruse.

Halduskohtu määruses puuduvad selgitused, miks ei ole avalikku huvi taotluse lahendamisel

arvestatud. Kui liikumispiiranguid ei oleks rakendatud, võinuks see kaasa tuua kiire viiruse

leviku kinnipeetavate hulgas. Meetmete rakendamine vanglas ei olnud ebaproportsionaalne.

Esineb ülekaalukas avalik huvi selle vastu, et viiruse levikut takistada ja inimeste massilist

haigestumist vältida.

Piirangute mõju hindamisel tuleb arvesse võtta ka vangla poolt erinevate leevendusmeetmete

rakendamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Vastustaja leiab, et vaatamata jalutuskäikudele saatmise piirangute lõpetamisele alates 29.

aprillist, on õigusselguse huvides vajalik määruskaebuse sisuline läbivaatamine ning selles

taotletud otsuse tegemine.

Ringkonnakohus vastustajaga ei nõustu.

7. Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise eesmärk on tagada kaebaja õiguste kaitse põhiasja

lahendamise ajaks. Erandina on lubatud esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamine ka

vaidemenetluse ajal, s.o enne halduskohtusse kaebuse esitamist (HKMS § 249 lg 2). Kuid ka

sel juhul on esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise otstarbeks isiku jaoks sellise koormava

tagajärje ärahoidmine, mille mõju kõrvaldamine või heastamine põhiasjas tehtava lahendiga

oleks võimatu või oluliselt raskendatud.

Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus kaaluma avalikku huvi ja puudutatud isiku

õigusi. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et vangla seaduses tulenevaks ülesandeks on

vangla julgeoleku tagamine, samuti kinnipeetavate ja vangla ametnike tervise kaitse tagamine.

Selle ülesande täitmiseks kohaldatigi kinnipeetavatele teiste COVID-19 haigust põhjustava

viiruse leviku tõkestamise meetmete hulgas ka jalutuskäikudele saatmise piirangut. Seega

vastustaja kohustamisel võimaldada taotluse esitajale jalutuskäike piirangute kehtivuse ajal pidi

halduskohus hindama piirangust tuleneva kaebaja õiguste riive ja sellega kaasneva kahjuliku

mõju ärahoidmise vajaduse kaalukamaks avalikust huvist vastustajale seadusega pandud

ülesande täitmiseks ning kolmandate isikute õiguste kaitseks.

Olukorras, kus vastustaja ei nõustunud halduskohtu sellekohase otsustusega ja hinnanguga

kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse esinemise kohta, oli vastustajal õigus esitada

ringkonnakohtule määruskaebus (HKMS § 252 lg 7). Määruskaebuse esitamise eesmärgiks

saab olla menetlusosalise õigusliku positsiooni parandamine. Juhul, kui määruskaebuse

lahendamisel tehtav kohtulahend muutunud asjaolude tõttu ei saa menetlusosalise õigusi või

kohustusi enam mõjutada, siis puudub vajadus määruskaebuse sisuliseks läbivaatamiseks ja

selle võib tagastada vastavalt HKMS § 203 lg-le 2, koostoimes HKMS § 207 lg-ga 2 ja § 187

lg 3 p-ga 6.

8. Käesolevas asjas ongi sellise olukorraga tegemist. Jalutuskäikudele saatmise piirangute

lõpetamise tõttu ei mõjutaks määruskaebuse lahendamisel tehtav ringkonnakohtu lahend enam

vastustaja õigusi ega kohustusi. Nimelt peatas halduskohus osaliselt Viru Vangla 17. märtsi

2020. a käskkirja nr 1-1/45 ja 19. märtsi 2020. a käskkirja nr 1-1/46 täitmise taotluse esitaja

suhtes. Pärast nimetatud käskirjadega kehtestatud piirangu lõpetamist Viru vangla 27. aprilli

2020. a käskkirjaga nr nr 1-1/55 ei reguleeri varasemad käskkirjad enam vangla tegevust

kaebaja jalutuskäikudele lubamisel. Vastavalt on lõppenud ka määruskaebusega vaidlustatud

halduskohtu määruse ja määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu mõju vastustajale.

Seega määruskaebuse rahuldamine ei tooks kaasa vastustaja vabanemist taotluse esitaja

jalutuskäikudele saatmise kohustusest. Määruskaebuse lahendamine ei saa mingil viisil

soodustada vastustaja seaduses sätestatud vangla julgeoleku tagamise ja kinnipeetavate ning

vangla ametnike tervise käiste kohustuste täitmist ega rahvatervise kaitset üldiselt. Sellega on

täidetud HKMS § 187 lg 3 p-s 6 nimetatud tingimus, s.t muutunud asjaolude tõttu ei saa

rinnakohtu lahend vastustaja õigusi ja kohustusi mõjutada, ning määruskaebus tuleb tagastada.

9. Ringkonnakohus osutab veel, et lubatav ei ole määruskaebuse esitamine üksnes selleks, et

veenduda, kas halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset õiguspäraselt või mitte. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise määrus jõustub selle teatavakstegemisest (HKMS § 252 lg 3). Selle

määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel ei muuda ringkonnakohus esialgse

õiguskaitse

abinõu

kohaldamise

otsustust

tagasiulatuvalt,

vaid

hindab

asjaolusid

määruskaebuse lahendamise ajal ning otsustab siis, kas esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamine on jätkuvalt vajalik ja põhjendatud. Nagu eelnevalt selgitatud, vaatab

ringkonnakohus määruskaebuse läbi, kui tehtav lahend võib mõjutada menetlusosalise õigusi

ja kohustusi. Tagasiulatuv hinnang sellele, kuidas halduskohus lahendas esialgse õiguskaitse

taotluse, vastustaja õigusi ja kohustusi ei puuduta.

Ringkonnakonnakohtu hinnang selles küsimuses ei suurendaks ka õigusselgust. Nagu

vastustaja isegi määruskaebuses märkis, siis küsimus sellest, kas vastustaja kehtestas piirangud

õiguspäraselt, lahendatakse põhivaidluse käigus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et esialgse

õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hoiduda põhivaidluse ette ära otsustamisest1. Isegi kui

ringkonnakohus määruskaebuse lahendamisel kujundaks seisukoha vastustaja käskkirjade

õiguspärasuse kohta, oleks see üksnes esmane hinnang esialgse õiguskaitse kohaldamisel

lahendatavate küsimuste kontekstis, olemata aga siduv asja läbivaatavale kohtule põhiasja

lahendamisel. Seetõttu praeguses menetluses ei saa ringkonnakohus anda vastustajale kinnitust,

et piirangu kehtestamine oli õiguspärane. Käskkirjade õiguspärasuse kohta siduva hinnangu

saamiseks tuleb vastustajal põhimenetluses vajadusel selgitada piirangute kehtestamise

käskkirja andmise põhjuseid ning tõendada nende aluseks olevaid asjaolusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

1 Vt näiteks RKHK 22. septembri 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-59-14 (p 19).