2-16-15049/51 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Sirje Lahesoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

22.mai 2020 Paide

Tsiviilasja number

2-16-15049

Tsiviilasi

X OÜ hagi Y OÜ ja Q OÜ (endine ärinimi W OÜ) vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

11 000,70 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: X OÜ, registrikood xxxxxxx, aadress xxxxx xxx xxxx xxxxx

xxxxx xxxxx xxxx, esindaja Ardi Rebane, advokaat

Kostjad:

Y OÜ, registrikood xxxxxxx, aadress xxxxxxx xxx xx xxxxxx,

esindajad juhatuse liige AS, vandeadvokaadid Urmas Ustav (kuni

29.01.2020), Katrin Orav (kuni 20.01.2020)

Q OÜ (endine ärinimi W OÜ), registri-kood xxxxxxx, aadress xxxxxx

xxx xxxxx xxxxx, esindajad juhatuse liige LH, vandeadvokaadid

Urmas Ustav (kuni 29.01.2020), Katrin Orav (kuni 20.01.2020)

Kohtuistungi aeg ja koht

13.02.2019 Paide, järgnes kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X OÜ hagi osaliselt.

2. Välja mõista Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt solidaarselt X OÜ kasuks hageja ja Z OÜ (pankrotis)

vahelisest töövõtulepingust tulenev võlgnevus 9955,92 eurot, millest 9130,08 eurot on

tehtud töö eest saamata tasu, 785,84 eurot hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivis ja 40,00 eurot võla sissenõudmiskulu.

3. Mõista välja Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt solidaarselt X OÜ kasuks viivis põhinõudelt (9170,08 €) alates

hagiavalduse esitamisest 06.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

4. Jätta rahuldamata hageja nõue sissenõutavaks muutunud viivise osas 5,18 euro ulatuses ja

võla sissenõudmiskulu osas 345 euro ulatuses.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta menetluskuludest 96,60% solidaarselt kostjate kanda ja 3,40% hageja kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jook-

sul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

06.10.2016 esitas X OÜ Pärnu Maakohtusse hagi Z OÜ vastu võlgnevuse, kohtu- väliste õigusabikulude

ja viiviste nõudes, mille kohus 10.10.2016 kohtumäärusega menetlusse võttis.

02.08.2017 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ning kaasas käesoleva tsiviilasja menetlusse

täiendavate kostjatena Y OÜ ja W OÜ.

16.08.2017 esitas hageja hagi tervikteksti kõigi kostjate vastu.

06.09.2017 määrusega rahuldas kohus hageja taotluse hagi tagamiseks ja seadis hageja kasuks

kinnistule (registriosa nr xxxxxxx, asukoht xxxxxx xxx x xxxxxxxx xxxx xxxx xxxxxxx) kohtuliku

hüpoteegi esimesele vabale järjekohale summas 11 000,70 eurot.

13.02.2019 toimus eelistung ning seejärel jätkas kohus poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.

Tsiviilas nr 2-16-15049

21.08.2018 määrusega nr 2-18-7769 kuulutas Pärnu Maakohus välja Z OÜ pankroti. Pankroti-määrus

jõustus 06.09.2018.

18.10.2019 määrusega jättis kohus PankrS § 43 lg 2 ja TsMS § 423 lg 3 alusel X OÜ hagi Z OÜ vastu

võlgnevuse, kohtuväliste õigusabikulude ja viiviste nõudes läbi vaatamata ning jätkas X OÜ hagi

menetlemist Y OÜ ja W OÜ vastu. Määrus jõustus 28.02.2019.

Äriregistri andmetest nähtub, et 27.02.2020 kinnitatud muutmiskande kohaselt on W OÜ ärinimi Q OÜ.

HAGEJA NÕUE JA HAGI ASJAOLUD

Hagiavalduses (16.08.2017 terviktekst) palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja X OÜ (hageja)

ja Z OÜ vahelisest töövõtulepingust tulenev võlgnevus 9130,08 eurot (sisaldab käibemaksu), viivis

põhivõlgnevuselt kuni hagiavalduse esitamiseni 791,02 eurot, õigusabikulude hüvitis 385 eurot (ei

sisalda käibemaksu) ja viivis hagi esitamisest kuni kohase täitmiseni summalt 9515,08 (9130,08+385)

eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (II kd, tl 1-16).

Hagi asjaolud:

- X OÜ (töövõtja, hageja) ja Z OÜ (tellija) sõlmisid töövõtulepingu, mille kohaselt kohustus hageja

teostama xxxxxxxxxxxx xxxx xxxxx asuva asula reovee puhasti ning puurkaevu-pumpla ehitustööd

kogumaksumusega 9385,20 eurot koos käibemaksuga;

- hageja teostas kohaselt kõik kokkulepitud tööd ning esitas Z OÜ-le teostatud tööde eest ta-sumiseks

arved (nr 0211-15 summas 2268,00 eurot, maksetähtpäev 12.11.2015; nr 0112-15 summas 9972,00

eurot, maksetähtpäev 10.12.2015; nr 1301-16 summas 8356,44 eurot, maksetähtpäev 23.01. 2016 ja

nr 1502-16 summas 3030,00 eurot, maksetähtpäev 25.02.2016), kokku 23 626,44 eurot (käi-

bemaksuga);

- X OÜ ja Z OÜ kokkuleppel vähendas hageja nõuet 1340,07 euro võrra, mille kohta väljastas ka Z OÜ-

le kreeditarve;

- Z OÜ täitis oma rahalise kohustuse hagejale osaliselt, kokku summas 13 156,29 eurot. Z OÜ

põhivõlgnevus hageja ees on kokku 9130,08 (23 626,44–1340,07-13 156,29) eurot (käibe-maksuga);

- hageja tegi Z OÜ-lt võlgnevuse kohtuväliselt kättesaamiseks kulutusi õigusabile 462,00 eurot;

- hageja ja Z OÜ ei ole töövõtulepingu sõlmimisel kohaldatavas viivisemääras kokku leppinud;

- Z OÜ ja tema endised ning praegused juhatuse liikmed ning osanikud tegid 2016 kuni Z OÜ juhatuse

liikme UT poolt hageja 06.10.2016 esitatud esialgse hagi materjalide ametliku vastuvõtmiseni

(06.01.2017 e-toimikus) tehinguid, mis hageja hinnangul viitavad Z OÜ üleminekule Y OÜ-le ja W OÜ-

le:

1) 11.07.2016 võõrandas Z OÜ oma osaluse W OÜ-s Y OÜ-le, mille juhatuse liige ja ainuosanik oli

ja on AS, kes oli tehingu tegemise ajal ühtlasi ka Z OÜ juhatuse liige;

2) 08.11.2016 võõrandas AS (Y OÜ juhatuse liige ja ainuosanik) oma osaluse Z OÜ-s A OÜ-le

(registrikood xxxxxxxxx), mille ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on alates oktoobrist 2016 UT, kes on

ühtlasi alates 03.10.2016 AS asemel Z OÜ juhatuse liige;

3) 22.12.2016 võõrandas Z OÜ temale kuuluva ainsa kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx, asukoht

xxxxx xxx x xxxxxxxxxx) Y OÜ-le;

- Z OÜ ja W OÜ aadressina on äriregistris märgitud xxxxx xxx x xxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx; Y OÜ

aadressina (muutmine toimus 11.10.2016) on märgitud xxxxx xxxt xxx xxxxx, kuid mitmete avalike

internetiallikate andmetel vähemalt veebruaris 2017 tegutses Y OÜ samuti aadressil xxxxx xxx x

xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxxx;

- W OÜ 2015 majandusaasta aruande kohaselt nimetatud juriidilisel isikul varasemalt majandustegevus

puudus, 2016 majandustegevuse aruande kohaselt oli W OÜ müügi-tulu 43 692,00 eurot ja kasum

763,00 eurot;

- W OÜ 2016 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte tegevusala keskkonna-ehitus ning sellega

seonduvate rajatiste ehitus (reoveepumplad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms), ja seda alates

novembrist 2016; Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse regist-rist nähtuvalt

on W OÜ tegevusalaks hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsiooni ehitamine,

raudteerajatise ehitamine, tee ehitamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, sh pumpla, puhasti ja muu

seotud rajatise ehitamine, üldehituslik ehitamine ja vastav projekteerimine; W OÜ-ga samal tegevusalal

(keskkonnaehitus ja projekteerimine) tegutses varasemalt ka Z OÜ;

- Z OÜ oli eespool viidatud tehingute tegemise ajal majanduslikes raskustes (üksnes hageja

Tsiviilasi nr 2-16-15049

ees oli võlgnevus 9 130,08 eurot; maksuvõlg oli 20.05.2016 seisuga 20 245,19 eurot, seisuga

14.08.2017 juba 50912,40 eurot);

- Äriregistri andmetel otsustasid Z OÜ osanikud 10.04.2017 lõpetada osaühing likvideerimise läbi.

Hageja on seisukohal, et Z OÜ poolt kinnisasja (registriosa xxxxxxx) võõrandamisel läksid Y OÜ-le koos

kinnistuga üle Z OÜ majandustegevusega seotud vallasasjad, samuti Z OÜ poolt kinnistul asuva hoone

ruumide rentnikega sõlmitud üürilepingud, mistõttu läks kinnistu võõrandamisega Z OÜ-lt vastavas osas

(kinnistuga seonduva majandustegevuse osas) Y OÜ-le üle ka Z OÜ ettevõte.

Samuti leidis hageja, et kuna Z OÜ majandustegevus ei ole peale 2016.aastat jätkunud, W OÜ-l puudus

2015.aastal majandustegevus, kuid peale Z OÜ majandustege-vuse lõppemist alustas W OÜ tegutsemist

Z OÜ-ga samal tegevusalal (kesk-konnaehituse, üldehituse, avariitööde ja projekteerimise

valdkondades), siis läks Z OÜ majan-dustegevus (ettevõte) vastavates valdkondades üle W OÜ-le (Y OÜ

tütar-ettevõttele). Ettevõtte üleminekule viitab ka Y OÜ ja W OÜ tegutsemis-aadresside ja

kontaktandmete ning osanike ja juhatuse liikmete kattuvus, samuti vähemalt Z OÜ töötajate tuumiku

(AS, MS) üleminek. Hageja on seiskohal, et eeltoodust tulenevalt vastutavad Y OÜ ja W OÜ solidaarselt

Z OÜ-ga viimase kohustuse täitmise eest (II kd, tl 1-15).

19.10.2017 seisukohas märkis hageja, et Y OÜ majandustegevus on viidatud tehingute tege-mise

ajaperioodil oluliselt intensiivistunud. Ka Y OÜ ja W OÜ varad on nende 2016 bilanssidest nähtuvalt

oluliselt suurenenud. See viitab otseselt, et lisaks Z OÜ-le kuulunud osaluse ja kinnisasja üleminekule,

läksid Y OÜ-le ja W OÜ-le üle ka Z OÜ muud varad. Arvestades, et Y OÜ-le kuulub 100% W OÜ

osalusest ja mõlema äriühingu juhatuse liikmeks on AS, on selge, et W OÜ tegutseb Y OÜ valitseva

mõju all. Y OÜ ja W OÜ moodustavad omavahel kontserni (ÄS § 6 lg 3). Ainuüksi asjaolud, et Z OÜ

ainuosalus W OÜ-s ning Z OÜ-le kuulunud kinnisasi (xxxxxx xxx x xxxxxxxx) võõrandati Y OÜ-le ning et

W OÜ (Y OÜ valitseva mõju all olev tütarettevõte, mis asub samuti Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx) võttis üle

Z OÜ ehitusalase majandustegevuse näitavad, et Z OÜ ettevõtte tuum, so ettevõtluse jätkamiseks

vajalikud varad, lepingud, õigused ja kohustused on Y OÜ-le ja W OÜ-le kogumis/tervikuna (Y OÜ ja W

OÜ omavahelise tiheda seose tõttu) üle läinud. Seega Y OÜ ja W OÜ vastutavad VÕS § 183 lg 1 alusel

solidaarselt koos Z OÜ-ga viimase täitmata kohustuste eest (III kd, tl 1-8).

13.02.2019 kohtuistungil kinnitas hageja, et on oma nõude esitanud ka Z OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses, kuid see ei välista solidaarnõuet antud menetluses kostjate vastu. Samuti ei oma

tähtsust asjaolu, et kinnistu Xxxxxx xxx 3 xxxxxxxxxx on pankrotivarasse tagasi võidetud, kuna

ettevõtte üleminekule viitavaid tehinguid tuleb hinnata nende tehingute tegemise seisuga (III kd, tl 96-

97).

16.12.2019 lisas hageja, liiklusregistri andmetel enamik 2016 Z OÜ omandis olnud sõidukitest ja

haagistest (välja arvatud 2 sõidukit) läksid 2016 ja 2017 üle Y OÜ-le ja W OÜ-le. Seejuures on kõik üle

läinud sõidukid ja haagised sellised, mis olid otseselt seotud Z OÜ majandustegevuse jätkumisega

(veok, kaubikud, haagised ja JCB kopp). Lisaks on enamike sõidukite, mille vastutavaks kasutajaks oli

2016 alguses Z OÜ, märgitud 2016–2017 jooksul vastutava kasutajana registrisse Y OÜ või W OÜ. See

tõendab, et ettevõtte majandus-tegevuse jätkamiseks kasutatavate sõidukite liisingulepingud anti üle

kostjatele (III kd, tl 135-136).

27.12.2019 seisukohas avaldas hageja,et kuigi Maksu- ja Tolliameti töötajate registri andmetel kostjatel

töötajaid ei ole, viitab kostjate majandustegevuse aktiviseerumine peale Z OÜ tegevuse lõppu sellele, et

Z OÜ töötajad läksid tõenäoliselt üle mõnele kolmandale isikule ja kostjad kasutavad neid rendisuhte

alusel (III kd, tl 147-148).

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad Y OÜ ja W OÜ hagi ei tunnistanud ning palusid jätta hagi täies ulatuses rahuldamata, kuna

kostjate hinnangul hagis toodud asjaolud, põhjendused ja tõendid ei vasta ettevõtte ülemineku

kriteeriumitele ning et hageja käsitlus Z OÜ ettevõte kostjatele ülemineku kohta on ebaõige.

Z OÜ müüs Y OÜ-le kinnistu xxxxxxxxxxx xxxxxx xxx x, mida ta kasutas laohoonena. Osa kinnistul

asuvast hoonest on antud xxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxx MTÜ-le tasuta kasutamiseks ning seal asub

käesoleva ajani rulapark. Y OÜ ei ole üle võtnud Z OÜ vallasvara ega ühtegi kinnistuga seotud

üürilepingut. Kinnistu seisab suures osas tühjana, välja arvatud selles tegutsev rulapark. Y OÜ sellel

kinnistul oma vara ei hoia ega kasuta seda oma majandustegevuseks.

Tsiviilasi nr 2-16-15049

Y OÜ ei ole üle võtnud ühtegi Z OÜ töötajat, vallasvara ega üürilepingut, samuti pole ta sõlminud

kinnistu kasutamiseks ühtegi uut üürilepingut.

Samuti on ebaõige, et W OÜ-le läks üle Z OÜ tegevus ehituse valdkonnas. Z OÜ müüs Y OÜ-le oma

osaluse W OÜ-s. W OÜ on algusest peale (asutautd 2010) olnud ehitusettevõte. AS on W OÜ juhatuse

liige alates 2014. Ebatavaline ei ole, et äriühingu omanik muutub ega ka see, et isik kuulub samaaegselt

mit-me juriidilise isiku juhatusse. Asjaolu, et W OÜ tegutseb samal tegevusalal kui Z OÜ ei tähenda, et

Z OÜ ettevõtte oleks W OÜ-le üle läinud. W OÜ ei ole üle võtnud ühtegi Z OÜ ehitusobjekti ega

ehituslepingut. Z OÜ-l oli aastal 2016 kokku 16 töötajat. Nendest töötab W OÜ-s projektijuht MS ja

raamatupidamisassistent KM. Võtmetöötajaks võib neist teoreetiliselt pidada vaid MS. Y OÜ-le läinud üle

ühtegi Z OÜ töötajat. Ettevõtte üleminekuks ei ole piisav 16-st töötajast ainult kahe töötaja üleminek.

Seega ei ole Z OÜ ettevõte üle läinud ka W OÜ-le.

Ebaõige on, et Z OÜ, Y OÜ ja W OÜ tegutsemisaadressid kattuvad. Z OÜ registrijärgne aadress on alates

2013 xxxxx xxx x xxxxxxxxxx. Y OÜ regist-rijärgne aadress on xxxxx xxx xxx, xxxxxxx, kus asub tema

kontor. W OÜ registrijärgne aadress on alates 2014 xxxxxx xxx x xxxxxxxxx, kuid W OÜ sellel pinnal ei

tegutse. Tegemist ei ole ka tootmisettevõttega, mille puhul omaks tegutsemisaadress üldse mingit

tähtsust. Kostjad on seisukohal, et ettevõte ei saa üle minna korraga kahele juriidilisele isikule.

Ettevõtte ülemineku kriteeriumid ei ole täidetud kummagi kostja suhtes, mistõttu tuleb hagi jätta

kostjate suhtes täies ulatuses rahuldamata (II kd, tl 172-175).

13.02.2019 kohtuistungil lisasid kostjad, et käesolevaks ajaks on Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx kinnistu

tagasi Z OÜ (pankrotis) omandis (pankrotivara) ning hageja saab oma nõude esitada

pankrotimenetluses. Kostjad ei nõustunud hagejaga selles et ettevõte, mis on üks terviklik

majandusüksus, on korraga läinud üle erinevates osades erinevatele ühingutele (III kd, tl 96-97).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

1. Kohus vaatab hagimenetluses asja läbi hageja nõudest lähtudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte

õiguslike väidetega.

2. Vaidlust ei ole selles, et hageja (X OÜ) ja tänaseks pankrotistunud Z OÜ sõlmisid töövõtulepingu,

millega hageja kohustus teostama xxxxxxxxxxx xxxxx xxxxx asuva asula reoveepuhasti ja puurkaevu-

pumpla ehitustööd hageja pakutud ja Z OÜ poolt aktsepteeritud tasu eest kogusummas 9385,20 eurot

(käibemaksuga). Seega oli hageja ja Z OÜ vahel töövõtulepinguline õigussuhe, milles Z OÜ oli tellija,

hageja oli töövõtja ning töövõtulepingu esemeks oli reoveepuhasti ja puurkaevu-pumpla rajamine.

Vaidlust ei ole ka selles, et hageja teostas kokkulepitud tööd, esitas Z OÜ-le teostatud tööde eest

tasumiseks arved kokku summas 23 626,44 eurot (käibemaksuga), mida hiljem lepingupoolte

kokkuleppel vähendas 1340,07 euro võrra, esitades selle kohta Z OÜ-le vastava kreeditarve.

Puudub vaidlus ka selles, et Z OÜ on oma eelmärgitud rahalise kohustuse hagejale täitnud vaid osaliselt,

st summas 13 156,29 eurot ning võlgneb hagejale 9130,08 (23 626,44–1340,07–13 156,29) eurot

(käibemaksuga).

Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (II kd, tl 19-55).

Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

2.1. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule ja seadusele.

VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmise või

mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt kui töövõtja on töövõtulepinguga kokkulepitud töö teinud, peab tellija

maksma töövõtjale selle eest tasu.

Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 3).

Arvestades, et hageja on töövõtulepingus kokkulepitud töö teinud, kuid Z OÜ töö tellijana ei ole

omapoolset töövõtulepingust tulenevat tasu maksmise kohustust täies ulatuses hagejale täitnud (tasu-

mata on 9130,08 eurot), on hageja õigustatud nõudma tehtud töö eest saamata tasu summas 9130,08

eurot (sisaldab käibemaksu).

Tsiviilasi nr 2-16-15049

2.2. Hageja nõudis arvete alusel ka tähtaegselt maksmata tasu eest sissenõutavaks muutunud viivist.

Tõendatud on ja selles pole ka vaidlust, et Z OÜ ei tasunud hagejale tasu tehtud töö eest kokku 9130,08

eurot arvetes märgitud maksetähtpäevadeks. See tähendab, et Z OÜ on oma rahalise kohustuse

(hagejale tasu maksmine) täitmisega viivituses. Seega on hagejal õigus nõuda ka viivist.

Hageja ja Z OÜ ei ole töövõtulepingu sõlmimisel viivise määras kokku leppinud. Seetõttu nõuab hageja

viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud kehtivas (kostjatele soodsamas) määras (0,0219% päevas) ja seda

kogu viivituses oldud aja eest, st kogusummas 791,02 eurot (II kd, tl 6-7).

Kostjad ei ole sissenõutavaks muutunud viivise osas mingeidki vastuväiteid esitanud.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt saab viivist nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni selle

kohase täitmiseni ning juhul kui pooled ei ole omavahel viivisemääras kokku leppinud, loetakse

viivisemääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Eesti Panga andmete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

intressimäär alates 01.07.2016 kuni hagi esitamiseni 0,00 %. Seega oli alates 01.07.2016 viivise

määraks (0,00 % + 8 %), s.o. 8% aastas.

Kohus, kontrollinud hageja viivise arvestust (II kd, tl 7) leidis, et hageja sissenõutavaks muutunud viivise

nõue summas 791,02 eurot on osaliselt põhjendamatu.

Kindla summana saab nõuda viivist, mis enne hagiavalduse esitamise päeva on juba sissenõutavaks

muutunud, st et sissenõutavaks muutunud viivist saab nõuda hagiavalduse esitamisele eelneva päevani.

Seega saab hageja nõuda viivist kuni 05.10.2016, mitte kuni 06.10.2016 nagu hageja on arvestanud.

Võttes aluseks Z OÜ-le esitatud arvetest tulenevate täitmata kohustuste suuruse, vastavate arvete

tasumisega viivitatud päevade arvu ja VÕS § 113 lg 1 järgse viivisemäära 8% aastas, on viivise suurus

785,84 eurot (viivisekalkulaator, http://www.viivisekalkulaator.ee/).

Seega on hageja õigustatud saama sissenõutavaks muutunud viivist 785,84 eurot (mitte 791,02 eurot).

2.3. Hageja nõuab ka õigusabikulude hüvitamist kahjuna summas 385 eurot (ei sisalda käibemaksu),

mille ta kandis võlgnevuse kohtuväliseks kättesaamiseks (II kd, tl 16).

VÕS § 1131 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja, kui ta võib nõuda viivist, nõuda majandus- või kutsetege-

vuses tegutsevalt võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab

lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaks-

määratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.

See tähendab, et sissenõudmiskulude hüvitis ei ole piiratud 40 euroga, kuid kui sissenõudmiseks tehtud

kulutused ületavad 40 eurot ja pooled ei ole eraldi suuremas hüvitises kokku leppinud, tuleb 40 eurot

ületav osa nõuda sisse üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel. Sellele, et lõige 2 ei ole iseseisev

kahju hüvitamise alus, viitab sätte lõpp: „… kui kahju hüvitamise nõue on olemas.“

Samas tuleb kahju hüvitamisel arvestada ka VÕS § 113 lg-ga 5, st võlausaldaja peab täiendavate sisse-

nõudmiskulude hüvitamiseks tõendama, et kahju on suurem kui viivis ja seadusjärgne fikseeritud

sissenõudmiskulude hüvitis kokku (vt „Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), Kommenteeritud väljaanne,

Tallinn 2016, lk 578, p 9.1.)

Tuvastatud on (otsuse p 2.2), et hageja on õigustatud nõudma viivist 785,84 eurot. Seega on ainuüksi

viivis suurem kui hageja kahju hüvitamise nõue. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja õigustatud sisse-

nõudmiskulusid kahjuhüvitisena nõudma.

Küll on hageja antud juhul õigustatud saama sissenõudmiskulude hüvitist VÕS § 1131 lg 1 alusel.

Vaidlust ei ole, et hageja saatis 19.08.2016 võlgnevuse kohtuväliseks kättesaamiseks või selleks

mõistliku kokkuleppe saavutamiseks Z OÜ-le advokaadi vahendusel pretensiooni ja 06.09.2016 e-kirja,

millega püüdis veelkord asja kohtuväliselt lahendada. Seega tegi hageja eeltoodud toimingutega kulutusi

õigusabile 462 eurot (sisaldab käibemaksu).

Eeltoodud asjaolud on ka tõendatud (II kd, tl 58-66).

Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-84-14 märkinud, et nõudekirjade koostamisele tehtud kulud on sellisteks

kohtueelseteks kuludeks, mis põhimõtteliselt kuuluvad hüvitamisele.

Arvestades Z OÜ võlgnevuse suurust (9130,08 eurot) ja asjaolu, et võlgnik ei asunud mõistlikus ulatuses

oma võlgnevust vähendama, oli hageja poolt advokaadi vahendusel võlgnikule pretensiooni ja e-kirja

(meeldetuletuse) koostamine ja saatmine võlgnevuse kohtuvälise kättesaamise või selleks mõistliku

kokkuleppe saavutamise eesmäärgil kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.

Advokaat on esitanud hagejale õigusabi eest 13.09.2016 arve 5160803 (II kd, tl 65) summas 462 eurot

(käibemaksuga). Arvestades, et VÕS § 1131 lg 1 alusel on hageja õigustatud saama võla sissenõudmisku-

lu hüvitist 40 eurot, tuleb tema nõue sissenõudmiskulude hüvitamiseks 40 eurot ületavas osas, st sum -

Tsiviilasi nr 2-16-15049

mas 345 (385-40) eurot, jätta rahuldamata.

2.4. TsMS § 367 annab hagejale õiguse taotleda hagiavalduses viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kas täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni.

Seega on hageja õigustatud nõudma jooksvat viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt

9170,08 (9130,08+40) eurot alates hagi esitamisest (06.10.2016) kuni põhinõude täitmiseni.

3. Antud asjas tuleb kohtul otsustada, kas menetlusse jäänud kostjad (Y OÜ ja W OÜ) vastutavad

hageja ja Z OÜ (võlgnik) vahelisest töövõtulepingust tulenevate kohustuste eest või mitte. Juhul kui

võlgniku ettevõte on kostjatele üle läinud, võivad kostjad vastutada võlgnikul enne ettevõtte üleminekut

tekkinud kohustuste eest.

3.1. Kostjad on muu hulgas leidnud, et hageja oleks saanud oma nõude esitada Z OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses, pealegi on kinnistu xxxxx xxx x xxxxxxxxxx tagasi Z OÜ omandis (pankrotivara)

(III kd, tl 96). Hageja kinnitas kohtuistungil antud ütlustes (III kd, tl 96-97), et ta on oma nõude

võlgniku pankrotimenetluses esitanud, kuid see ei välista kostjate vastu nõude esitamist. Kohus jagab

hageja seisukohta, et nõude esitamine pankrotimenetluses ei välista Z OÜ (pankrotis) ettevõtte

kostjatele üleminekule tuginemisel kostjate kui solidaarvõlgnike vastu nõude esitamist

tsiviilkohtumenetluses (vt ka Võlaõigusseadus I, Üldosa (§§ 1-207), Kommenteeritud väljaanne, Tallinn

2016, lk 907, p 4.4.).

4. Vaidlust ei ole selles, et

- 11.07.2016 võõrandas Z OÜ (tehingu tegemise ajal juhatuse liige AS) oma osaluse W OÜ-s Y OÜ-le

(juhatuse liige, ainuosanik AS);

- 08.11.2016 võõrandas AS (Y OÜ juhatuse liige, ainuosanik) oma osaluse Z OÜ-s A OÜ-le, mille

ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on alates oktoobrist 2016 UT. Viimane on ühtlasi alates 03.10.2016

AS asemel Z OÜ juhatuse liige;

- 22.12.2016 võõrandas Z OÜ temale kuuluva ainsa kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx, asu-koht Xxxxxx

xxx x xxxxxxxxxx) Y OÜ-le;

- Z OÜ ja W OÜ aadressina on äriregistris märgitud Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx; Y

OÜ aadressina (muutmine toimus 11.10.2016) on märgitud xxxxx xxx xxx xxxxxx, kuid mitmete avalike

internetiallikate andmetel vähemalt veebruaris 2017 tegutses Y OÜ samuti aadressil Xxxxxx xxx 3

xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx;

- W OÜ-l puudus 2015 majandusaasta aruande kohaselt varasemalt majandustegevus, 2016

majandustegevuse aruande kohaselt oli W OÜ müügitulu 43 692,00 eurot ja kasum 763,00 eurot;

- W OÜ 2016 majandusaasta aruande kohaselt on ettevõtte tegevusala alates novemb-rist 2016

keskkonnaehitus ning sellega seonduvate rajatiste ehitus (reoveepumplad, vee- ja kanalisatsi-

oonitrassid jms) ja seda Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandustegevuse registrist näh-

tuvalt on W OÜ tegevusalaks hoone ja selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisat-siooni ehitamine,

raudteerajatise ehitamine, tee ehitamine, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni, sh pumpla, puhasti ja muu

seotud rajatise ehitamine, üldehituslik ehitamine ja vastav projekteerimine;

- W OÜ-ga samal tegevusalal (keskkonnaehitus, üldehitus, avariitööd ja projekteeri-mine) tegutses ka Z

OÜ;

- Z OÜ oli eespool viidatud tehingute tegemise ajal majanduslikes raskustes (hageja ees võlg-nevus

9130,08 eurot; maksuvõlg 20.05.2016 seisuga 20 245,19 eurot, 14.08.2017 seisuga 50 912,40 eurot);

- 10.04.2017 otsustasid Z OÜ osanikud osaühingu lõpetamise likvideerimise läbi;

- Y OÜ majandustegevus (2016 majandusaasta aruande kohaselt keskkonnaehitus ning selle-ga

seonduvate rajatiste projektijuhtimine, reoveepumplad, vee- ja kanalisatsioonitrassid jms) oli eel-

märgitud tehingute tegemise ajaperioodil oluliselt suurenenud – 2016 majandusaasta aruande kohaselt

oli müügitulu 2015.aastal 4940,00 eurot, 2016.aastal 104 183 eurot, sellest tulu ehitusteenustelt 71

064 eurot ja muudelt teenustelt 33 119 eurot. 2015 müügitulu muudelt teenustelt ja ehitustegevus

puudus; Bisnode krediidiraporti kohaselt oli Y OÜ müügitulu 2017 I kvartalis 65 158,00 eurot, II

kvartalis 46 954,00 eurot ja III kvartalis 34 625,00 eurot;

- Y OÜ ja W OÜ varad olid nende 2016 bilansside andmetel: Y OÜ-l oli 2015 vara 149 981 eurot ja 2016

- 245 953 eurot; W OÜ-l oli vara vastavalt 7067 eurot ja 15 334 eurot;

- Z OÜ töötajatest töötab W OÜ-s projektijuht MS ja raamatupida-misassistent KM;

- Maanteeinfo kodulehel on tööde teostaja W OÜ kontakttelefoni number x; nimetatud telefoninumbril

pakkus 08.06.2016 Z OÜ XXXXXXXX valla kodulehel seoses XXXX küla

Tsiviilasi nr 2-16-15049

vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimisega tasuta väljakaevatud pinnast; samuti on vara-

semalt Z OÜ kodulehel kontaktide all sama telefoninumbriga projektijuht MS;

- Z OÜ kodulehel on kontaktide all toodud uue juhatuse liikme UT telefon numbriga +X, samas üldlehel

ja kõikide pakutavate teenuste juures on tema kontaktnumbrina märgitud +X (viimane äriregistri

andmetel märgitud nii Y OÜ kui ka W OÜ kontakttelefoni numbriks);

- 18.04.2016 on liiklusregistris sõiduautode Audi A6 (reg nr xxxxxx) ja Audi A6 (reg nr xxxxxx), mille

vastutavaks kasutajaks oli Z OÜ, vastutavaks kasutajaks märgitud Y OÜ;

- 30.05.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud kopa (reg nr xxxxxx) omanikuna regist-reeritud Y OÜ;

- 06.10.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud kaubiku Ford 330L VAN (reg nr xxxxxx) ja haagise

Respo (reg nr 340GR) omanikuna registreeritud Y OÜ;

- 07.10.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud haagise Respo 402 Transit (reg nr xxxxx) omanikuna

registreeritud Y OÜ;

- 08.12.2016 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud veoki Merzedes Benz (reg nr xxxxx) omanikuna

registreeritud Y OÜ;

- 26.04.2017 on liiklusregistris väikebuss/kaubiku Renault Trafik (reg nr xxxxx) ja kaubiku Renault

Master (reg nr xxxxx), millede vastutavaks kasutajaks oli Z OÜ, märgitud vastutavaks kasutajaks W

OÜ;

- 19.06.2017 on liiklusregistris Z OÜ-le kuulunud kaubiku Citroen Berlingo (reg nr xxxxxx omanikuna

registreeritud W OÜ.

Vaidlustamata asjaolud on ka tõendatud (II kd, tl 67-117, 122-140, 174, III kd, tl 138-139).

Vaidlustamata ja tõendatud asjaolud loeb kohus tuvastatuks.

5. Hageja on seisukohal, et Z OÜ makseraskuste ilmnemisel tegi tehinguid, millega tema ettevõte tuum,

so ettevõtluse jätkamiseks vajalikud varad, lepingud, õigused ja kohustused, st ettevõte, on kostjatele

(Y OÜ ja W OÜ) nende tiheda seotuse tõttu (W OÜ on Y OÜ tütarettevõte) kogumis üle läinud. Seetõttu

vastutavadki nii Y OÜ kui W OÜ solidaarselt Z OÜ täitmata kohustuste eest.

Kostjad on seisukohal, et Z OÜ ettevõte ei ole neile üle läinud ning hageja esitatud asjaolud ja tõendid ei

anna alust lugeda Z OÜ ettevõtet kostjatele üle läinuks. Kostjate arvates ei ole ettevõtte üleminek

korraga kahele juriidilisele isikule üldse võimalik.

5.1. Vastavalt TsÜS §-le 66¹ on ettevõte majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb.

Ettevõttesse kuuluvad ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja

kohustused, muu hulgas ettevõttega seotud lepingud (VÕS § 180 lg 2).

Ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga lähevad omandajale üle kõik üleandja ettevõttega

seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti (VÕS § 182 lg 2).

VÕS § 183 lg 1 esimese lause kohaselt vastutab ettevõtte üleandja võlausaldajate ees solidaarselt oman-

dajaga enne ettevõtte üleminekut tekkinud kohustuste eest, mis on ülemineku ajaks muutunud sisse-

nõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleminekut.

VÕS § 185 kohaselt kohaldatakse ettevõtte ülemineku sätteid ka lepingutele, millega antakse üle orga-

nisatsiooniliselt terviklikuks üksuseks olev ettevõtte osa (käitis).

Riigikohus on selgitanud, et ettevõtte üleminekuks on vajalik vara üleminek teatavas kogumis, kuid

mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga (lahend nr 2-16-5282/51).

Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis nr 3-2-1-82-10, viidates Euroopa kohtu praktikale toonitanud, et

ettevõtte ülemineku hindamisel tuleks analüüsida kogumis selle kõiki aspekte, sh kas äriühingu kinnis-

või vallasvara on üle läinud, vara väärtust ülemineku ajal, kas uus tööandja on enamiku töötajatest üle

võtnud, kas kliendi- ja muud ärisuhted on üle läinud, majandustegevuse sarnasust enne ja pärast

üleminekut, tegevuse peatumise aega ülemineku perioodil. Samal seisukohal on korduvalt olnud ka

Riigikohtu halduskolleegium, märkides näiteks lahendis nr 3-3-1-1-13, et oluline on, ja seda rõhutab ka

Euroopa Kohtu praktika, et ettevõtte ülemineku kriteeriumid on üksikfaktorid, mida tuleb hinnata nende

koosmõjus.

5.2. TsMS § 230 lg 1 järgi on hageja kohustuseks tõendada, et ettevõte on üle läinud.

Samas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-82-10 selgitanud, et tulenevalt kohtuvaidluse liigist võib tekkida

olukord, kus ettevõtte üleminekut saab tõendada erinevalt. Nt olukorras, kus vaidlevad ettevõtte oman-

daja ja üleandja, on mõlemal poolel võimalik esitada tõendeid, mis kinnitaksid üleminekut, st tõendada

käsutustehinguid, poolte kokkuleppeid, üleläinud lepinguid jms. Samas kui ettevõtte ülemineku kind-

lakstegemine on vajalik tööõigussuhtes, võib tekkida olukord, kus töötaja on halvemas positsioonis, ku-

Tsiviilasi nr 2-16-15049

na tal puudub teave ettevõtte üleandja ja omandaja kohta. Pigem on neis tööõigusega seotud vaidlustes

oluline teha tuvastatud asjaolude ja tõendite abil kindlaks, kas üleminek tegelikult toimus või mitte.

Kuigi käesolevas asjas ei ole tegemist tööõigusega seonduva vaidlusega, ei ole kohtu hinnangul ana-

loogselt viidatud Riigikohtu lahendis tooduga, ka hagejal kui Z OÜ ettevõtte üleminekul mitte-osalenud

isikul, võimalik üksikasjalikult tõendada kõikide Z OÜ asjade, õiguste ja lepingute üleminekut kostjatele.

Seda enam et olukorras, kus Z OÜ juhatuse liige (AS) oli ühtlasi Y OÜ ja W OÜ juhatuse liikmeks, ei

pruugigi kirjalikke lepinguid/kokkuleppeid üleandmise kohta olemas olla.

Seega tuleb kohtu hinnangul Z OÜ ettevõtte üleminek või ülemineku mittetoimumine kindlaks teha asjas

esitatud kõigi asjaolude ja tõendite hindamisel nende koosmõjus.

6. Hinnates eeltuvastatud (otsuse p 4) asjaolusid, eelkõige et Z OÜ (juhatuse liige, osanik AS) olles

majandusraskustes (võlgnevus hageja ees, kasvav maksuvõlg) võõrandas 11.07.2016 oma osaluse W

OÜ-s Y OÜ-le (juhatuse liige, ainuosanik AS); et 22.12.2016 võõrandas Z OÜ temale kuuluva ainsa

kinnisasja (registriosa nr xxxxxxx, asukoht Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx) Y OÜ-le; et 08.11.2016

võõrandas AS oma osaluse Z OÜ-s A OÜ-le (ainuosanik, juhatuse liige alates oktoobrist 2016 UT, kes

alates 03.10.2016 on ühtlasi AS asemel Z OÜ juhatuse liige); et pärast eel-toodud tehingute toimumist

hakkas W, kellel varasemalt majandustegevus praktiliselt puudus, intensiivsemalt tegutsema samas

valdkonnas (keskkonnaehitus, üldehitus, avariitööd, projek-teerimine), milles varasemalt tegutses Z

OÜ; et Z OÜ majandustegevus on peale viidatud tehingute tegemist lõppenud (17.04.2017 otsustasid

osanikud osaühingu lõpetamise likvidee-rimise läbi); et Y OÜ majandustegevus (keskkonnaehitus ning

sellega seonduvate rajatiste projektijuhtimine) on eeltoodud tehingute ajaperioodil oluliselt

intensiivistunud (müügitulu on kasvanud 4940,00 eurolt 2015 aastal 104 183 euroni 2016 aastal, sellest

tulu ehitusteenustelt 71 064,00 eurot, kusjuures 2015 ehitustegevus üldse puudus); et 2016 kostjate

varad oluliselt suurenesid; et enamik Z OÜ omandis olnud majandustegevuseks vajalikest sõidukitest

(veok, kaubikud, haagised, kopp) läksid 2016-2017 Y OÜ või W OÜ omandisse; et enamike sõidukite

puhul, mille vastutavaks kasutajaks oli 2016 alguses Z OÜ, kanti 2016–2017 jooksul liiklus-registrisse

vastutavate kasutajatena Y OÜ või W OÜ; et Z OÜ töötajatest asus W OÜ-s tööle projektijuht MS, kes

kohtu hinnangul on majandustegevuse jätkamiseks oluline võtmetöötaja; et Z OÜ ja W OÜ äriregistrisse

märgitud aadress on sama (Xxxxxx xxx x xxxxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxxx) ning sama aadress oli kuni

11.10.2016 märgitud ka Y OÜ aadressina. Avalike internetiallikate andmetel vähemalt veebruaris 2017

tegutses Y OÜ samuti aadressil Xxxxxx xxx 3 xxxxxxxxxx alev Järva maakond; et W OÜ, Z OÜ ning Z

OÜ projektijuht MS kontakttelefoni number (x) kattub ning et Z OÜ üldlehel ja kõikide pakutavate tee-

nuste juures kontaktnumbrina märgitud +x on äriregistri andmetel nii Y OÜ kui ka W OÜ kontakttelefoni

numbriks, annavad koostoimes tunnistust, et makseraskustesse sattunud Z OÜ juhatuse liige võõrandas

Z OÜ ettevõtte kostjatele (Y OÜ ja W OÜ), jätkates läbi nende Z OÜ senist majandustegevust. Võlgades

Z OÜ tegevus aga lõppes.

Võlgniku ettevõtte mõlemale kostjale üleminekut kinnitavaks argumendiks tuleb kohtu hinnangul lugeda

asjaolu, et alates 08.11.2016 kuulub Y OÜ-le 100% W OÜ osalusest (II kd, tl 68). Seega moodustavad Y

OÜ ja W OÜ omavahel kontserni (ÄS § 6).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-71-15 selgitanud, et kontserni tuleb käsitleda majanduslikus mõttes kui

ühte tervikut. Arvestades asjaoluga, et AS oli nii Y OÜ kui ka W OÜ ju-hatuse liige, on ilmselge, et W OÜ

(tütarettevõte) tegutseb Y OÜ (ema-ettevõte) valitseva mõju all. W OÜ 2015 majandusaasta aruande

tegevusaruande osas on märgitud, et järgmistel majandusaastatel on ettevõttel koostöös teiste

kontserni kuuluvate ettevõtetega kavas jätkata tegevust ehitusvaldkonnas (II kd, tl 81). Seega tegutses

W OÜ ühtse tervikuna teiste kontserni kuuluvate ettevõtetega.

Eeltoodut kogumis arvestades leidis kohus, et Z OÜ ettevõte (ettevõtluse jätkamiseks vajalikud varad,

õigused ja kohustused) on kostjatele (Y OÜ ja W OÜ) nende omavahelise tiheda seotuse tõttu kogumis

üle läinud.

Kohtu eelnevat õiguslikku hinnangut ettevõtte ülemineku kohta kostjate vastuväited ei kummuta.

7. Kuna kohus eelnevalt leidis, et Z OÜ ettevõte (sh kohustused) on kostjatele üle läinud, vastutavad

kostjad (omavahelise tiheda seotuse tõttu) solidaarselt Z OÜ ja hageja vahelisest töövõtulepingust

tulenevate kohustuste täitmise eest.

Tsiviilasi nr 2-16-15049

Eeltoodut arvestades mõistab kohus Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt (endine ärinimi W OÜ) solidaarselt hageja kasuks

välja hageja ja Z OÜ (pankrotis) vahelisest töövõtulepingust tuleneva tehtud töö eest saamata tasu

summas 9130,08 eurot (otsuse p 2.1), hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas

785,84 eurot (otsuse p 2.2) ja võla sisse-nõudmiskulu 40 eurot (otsuse p 2.3), kokku 9955,92 eurot.

Lisaks mõistab kohus Y OÜ-lt ja Q OÜ-lt (endine ärinimi W OÜ) soli-daarselt hageja kasuks välja viivise

põhinõudelt (9170,08 €) alates hagiavalduse esitamisest 06.10.2016 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §

113 lg 1 sätestatud määras (otsuse p 2.4).

Kohus jätab rahuldamata hageja nõude sissenõutavaks muutunud viivise osas 5,18 euro ulatuses ja võla

sissenõudmiskulude osas 345 euro ulatuses (otsuse p-d 2.2 ja 2.3).

8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes

osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetlus-

kulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hageja esitas nõude kokku summas 10 306,10 (9130,08+781,02+385) eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude summas 9955,92 (3130,08+785,84+40) eurot, st 96,60% ulatuses.

Eeltoodut arvestades jagab kohus menetluskulud 96,60% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ja 3,40%

ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg-te 2 ja 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtu-

otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sirje Lahesoo

kohtunik