2-18-15179/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

22. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-15179

Tsiviilasi

Heinar Antsovi avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. märtsi 2020 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Heinar Antsovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja:

Heinar

Antsov

(avaldaja),

ik XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Jako Laanemägi

Puudutatud isikud:

I Kastre vald, rk 77000370; esindajad Natalja Sisas ja Heiki

Tooming

II Puudutatud isik: Tiina Teder, ik XXXXXXXXXXX

III Puudutatud isik: Raivo Audova, ik XXXXXXXXXXX

Puudutatud isik IV: Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindajad

Kaia Saar ja Toomas Kutti

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. märtsi 2020 määrus tee hoolduse kohustuse osas

(maakohtu määruse p 6), muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Lugeda määruse terviktekst sõnastatuks järgmiselt:

3.1. Rahuldada Heinar Antsov avaldus avalikult kasutatavale teele juurdepääsu

määramiseks.

3.2. Määrata Heinar Antsovile kuuluvale Tartu maakonnas Kastre vallas Kriimani külas

asuvale XXXXXXXXXXX kinnistule (registriosa XXXXXXX) juurdepääs avalikult

kasutatavalt teelt (Sillaotsa-Kriimani kõrvalmaanteelt nr XXXXXX) üle Kastre vallale

kuuluva Tartu maakond, Kastre vald, Kriimani küla, Kriimani tee kinnistu (registriosa

16662250) ja Kastre vallale kuuluva Tartu maakond, Kastre vald, Kriimani küla,

Kriimani mõisa kinnistu (registriosa 4309804) järgmiselt:

-

Määrata XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX) igakordse omaniku

kasuks tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele Sillaotsa-

Kriimani kõrvalmaanteele nr XXXXXX – jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega viisil, mis

vastab XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX) kasutamisele, mööda Tartu

maakond, Kastre vald, Kriimani küla, Kriimani mõisa (registriosa 4309804) kinnistule

ehitatavat teed (pikkusega ca 31-35 m) ja mööda Tartu maakond, Kastre vald, Kriimani

küla, Kriimani tee kinnistut (registriosa nr 16662250) ca 155 m ulatuses kuni avalikult

kasutava teeni – Sillaotsa-Kriimani kõrvalmaanteele nr XXXXXX.

3.3. Kohustada vastavalt Kastre Vallavalitsuse poolt antud nõusolekule Kastre

Vallavalitsust ehitama Kriimani mõisa kinnistule (registriosa 4309804) tee, mis algab

Kastre vallale kuuluva Kriimani tee kinnistu (registriosa nr 16662250), Heiti maaüksuse

(katastriüksuse tunnus 18502:005:0145) ja Kriimani mõisa kinnistu piiri (registriosa

4309804) kokkupuute kohast suundudes mööda Kriimani mõisa kinnistu piiri ca 31-35 m

pikkuse lõiguna XXXXXXXXXXX kinnistu piirini.

3.4.

Kohustada

Kastre

Vallavalitsust

andma

tahteavaldus

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 4309804 ja registriosa nr 16662250 kolmandasse jakku

märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev:

-

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu

igakordsel omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal

jalgsi ja sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud

kohtumääruse lisaks 1 oleval plaanil lilla värviga.

3.5. Kohustada XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX) igakordset

omanikku tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p 2 alusel seatud talumiskohustuse

eest Kriimani mõisa kinnistu (registriosa 4309804) igakordsele omanikule 10 eurot

kalendriaastas.

3.6. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. 09.10.2018 esitas Heinar Antsov (avaldaja) Tartu Maakohtule avalduse avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu saamiseks. Taotletav juurdepääsutee algab Kriimani mõisa

kinnistu edelapoolse külje keskosast, kus see ristub avalikult kasutatava teega. Ristmik asub

Kriimani mõisa kinnistu lõunanurgast u 75 meetri kaugusel loodes. Seejärel kulgeb

juurdepääsutee kirde suunas, olles paralleelne Kriimani mõisa peahoone kagupoolse küljega.

Alates mõisahoonest jätkub tee sirgena u 40 meetri pikkuselt ning kulgeb sujuva vasakkurvina

kuni kirde-edela teljel asetsevate väravapostideni. Tee läheb väravapostide vahelt läbi, misjärel

kulgeb sirgena u 30 meetri pikkuselt. Seejärel kulgeb tee lauge paremkurvina lõppedes

avaldajale kuuluva kinnisasja piiril. Avaldaja taotles juurdepääsuteed 4,5 m laiusega, et

vastassuunaliselt liikuvatel sõiduautodel oleks võimalik sellel teineteisest mööduda.

Juurdepääsu taotletakse tähtajatuna, ööpäevaringselt, igapäevaselt ja aastaringselt kasutamiseks

jalgsi, kergliiklusvahenditega ning mootorsõidukitega. Avaldaja taotles, et kohus kohustaks

Kastre valda (puudutatud isik I) andma nõusoleku juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse

märkuse kandmiseks. Märkus juurdepääsu ja selle tingimuste kohta tuleb kanda

kinnistusregistri registriosa nr 4309804 III jakku esimesele vabale järjekohale.

Avaldajale kuulub XXXXXXXXXXX kinnistu aadressiga Tartu maakond, Kastre vald,

Kriimani küla (registriosa number XXXXXXX). Kastre vallale kuulub XXXXXXXXXXX

kinnistu kõrval asuv Kriimani mõisa kinnistu aadressiga Tartu maakond, Kastre vald, Kriimani

küla (registriosa number 4309804). Esitatud avalduse kohaselt ei piirne kinnistu registriosa

numbriga XXXXXXX mitte üheski kohas avalikult kasutatava teega, seega puudub kinnistul

vajalik juurdepä ä s avalikult kasutatavale teele. Kastre valla omandis olev kinnistu eraldab

kinnistut registriosa numbriga XXXXXXX avalikust teest.

Avaldajale kuuluvale kinnistule on 1937. aastal rajatud Kriimani mõisa XXXXXXXXXXX.

XXXXXXXXXXX

oli

rajatud

mõisahoone

kõrvalhoonena.

Senine

juurdepääs

XXXXXXXXXXXni üle Kriimani mõisa kinnistu on enim kooskõlas nii puudutatud isiku I kui

ka avaldaja huvidega, samuti avalike huvidega. Käesoleval ajal kasutuses olev juurdepääsutee

on kantud ka Maa-ameti kaardiserveri kaartidele. Tee rajamine muudesse kohtadesse seonduks

märkimisväärsete rahaliste kulutustega.

Avaldaja on nõus hüvitama teealuse maa maamaksu. Makstav tasu võiks olla 8,50 eurot aastas.

Kuna avaldaja on nõus ise teed korras hoidma vastavalt enda vajadustele, ei tee avaldaja

ettepanekut tee korrashoiuga seonduvalt puudutatud isikule raha tasumiseks.

Avaldaja ei pea alternatiivseid juurdepääse võimalikuks.

Mõlema valla pakutud teevariandi rajamine seonduks avaldaja jaoks ebaproportsionaalselt

suurte kulutustega, sellised kulutused pole aga vajalikud, arvestades, et on võimalik kasutada

juba olemasolevat teed. Antud juhul on kinnistu avaliku võimu kandja omandis. Avaliku võimu

kandjale kuuluva kinnistu puhul ei riivata kellegi põhiseaduslikke õiguseid, kuivõrd avaliku

võimu kandjatel põhiõiguseid ei ole. Põhiõigused on eraisikutele kuuluv privileeg.

2. Kastre vald vaidles avaldusele vastu.

Vallale teadaolevalt kuulus 1937. aastal Kriimani mõisahoone ja XXXXXXXXXXX ühele ja

samale isikule, mistõttu kasutati teed kahe hoone vaheliseks liiklemiseks. Teed ei kasutanud

igapäevaselt naaberkinnistute omanikud, mistõttu ei tekkinud häiringut ka Kriimani mõisa

elanikele.

Juurdepääsutee on rajatis, mis on inimtekkeline, st seda on projekteeritud ja ehitatud, seega

Kriimani mõisa (katastritunnus 18502:005:0157) hoone ukse eest kulgev rada ei ole tee EhS §

3 lg 2, lg 5, § 92 lg 1 mõistes.

Vald ei ole siiani teinud avaldajale takistusi oma kinnistule pääsemiseks, kuna vallavalitsusele

teadaolevalt oli XXXXXXXXXXX kinnistul asuv hoone avariilises seisukorras ja seda ei

kasutatud igapäevaselt.

Kuna avaldaja taotles ehitusluba, mille väljastamise üheks eelduseks on seaduslik juurdepääs

avalikult teelt, mis XXXXXXXXXXX kinnistul puudub, ei ole Kastre vallal võimalik

ehitusluba väljastada. Ehitusloa taotluse esitamisega ei saa avaldajal tekkida õigustatud ootust

juurdepääsuõiguse määramiseks.

Avalduses kirjeldatud rada kulgeb Mõisahoone kinnistul paikneva 3-korteriga elamu ja

Kriimani mõisa eest. Mainitud kinnistul tegutseb aktiivselt Kriimani külaselts, korraldades

kinnistu territooriumil erinevaid koosviibimisi ja üritusi. Kõne all oleva teeraja ühel pool asub

hoone peasissepääs ja teisel pool kaev. Avaldaja soovitud asukohast ei ole võimalik

juurdepääsuõigust määrata, kuna seeläbi oleks häiritud ja ohtu seatud nii korterielamu elanikud

kui ka Kriimani mõisahoone kasutajaid.

Esimese variandina on võimalik juurdepääs Heiti kinnistu kaudu. Heiti kinnistul võimalikulu

juurdepääsu alal puuduvad looduskaitsealused puud ja sellesse kohta ei ole projekteeritud

maaküttekaablit ning puudub reovee imbsüsteem, mida on väitnud avaldaja esindaja

06.11.2018 edastatud kirja p-s 11. Asendiplaanil on märgitud võimalik juurdepääsu kulgemise

asukoht punase joonega. Reformimata maa kohta on võimalik piirilahendus koostada nii, et

moodustatav juurdepääsuõigusega maa-ala jääb kinnistust välja.

Teise variandi puhul (märgitud asendiplaanil lilla joonega) on juurdepääsuõigusega maa-ala

asukoht vajalik kooskõlastada vaid Kastre Vallavalitsusega, sest juurdepääs oleks tagatud läbi

reformimata riigimaa ja Mõisahoone kinnistu.

3. Tiina Teder (puudutatud isik II) märkis, et Heiti maaüksuse erastamiseks õigustatud subjekt

Heldur Peterson, XXXXXX kinnistu (reg osa nr XXXXXXX) omanik Madis Soodla ja

XXXXXXX kinnistu (reg osa nr XXXXXXXX) omanik Tiina Teder on sõlminud servituudi

seadmise

eellepingu

25.04.2008.

Eellepingu

kohaselt

seatakse

reaalservituudiga

sõiduteeservituut teenivale kinnisasjale (Heiti maaüksusele).

4. Raivo Audova (puudutatud isik III) avaldas 22. mail 2019 toimunud kohtuistungil, et talle

kuulub

kinnistu

registriosa

nr-ga

XXXXXXXX,

mis

piirneb

Sillaotsa-Kriimani

kõrvalmaanteega nr XXXXXX, Kriimani mõisa ning XXXXXXXXXXX kinnistuga. Mööda

Pargiotsa kinnistut ei ole võimalik tagada juurdepääsu avalikult teelt XXXXXXXXXXX

kinnistuni. Kui XXXXXXXXXXX kinnistu omanik jätkab käesolevat teed mööda (läbi

Kriimani mõisa kinnistu) oma kinnistule käimist, siis enne XXXXXXXXXXX kinnistule

jõudmist läbib tee mingis osas Pargiotsa kinnistut. Otseselt see puudutatud isiku III huvi ei

kahjusta, kuna liikumise sagedus on praegusel hetkel vähene. Kui avaldaja peaks hakkama

XXXXXXXXXXX kinnistut muul otstarbel kasutama, siis tuleks tee kasutamise nüansid läbi

rääkida.

MAAKOHTU MÄÄRUS

5. Tartu Maakohus rahuldas 20. detsembri 2019 määrusega avalduse osaliselt. Maakohus

määras avaldajale kuuluvale Tartu maakonnas Kastre vallas Kriimani külas asuvale

XXXXXXXXXXX kinnistule (registriosa XXXXXXX) juurdepääsu avalikult kasutatavalt

teelt (Sillaotsa-Kriimani kõrvalmaanteelt nr XXXXXX) üle Kastre vallale kuuluva Tartu

maakond, Kastre vald, Kriimani küla, Kriimani tee kinnistu (registriosa 16662250) ja Kastre

vallale kuuluva Tartu maakond, Kastre vald, Kriimani küla, Kriimani mõisa kinnistu

(registriosa 4309804) järgmiselt:

„-

Määrata XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks

tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele Sillaotsa-Kriimani

kõrvalmaanteele nr XXXXXX – jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega viisil, mis vastab

XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX) kasutamisele, mööda Tartu maakond, Kastre

vald, Kriimani küla, Kriimani mõisa (registriosa 4309804) kinnistule ehitatavat teed

(pikkusega ca 31-35 m) ja mööda Tartu maakond, Kastre vald, Kriimani küla, Kriimani tee

kinnistut (registriosa nr 16662250) ca 155 m ulatuses kuni avalikult kasutava teeni – Sillaotsa-

Kriimani kõrvalmaanteele nr XXXXXX.

3. Kohustada vastavalt Kastre Vallavalitsuse antud nõusolekule Kastre Vallavalitsust

ehitama Kriimani mõisa kinnistule (registriosa 4309804) tee, mis algab Kastre vallale kuuluva

Kriimani tee kinnistu (registriosa nr 16662250), Heiti maaüksuse (katastriüksuse tunnus

18502:005:0145) ja Kriimani mõisa kinnistu piiri (registriosa 4309804) kokkupuute kohast

suundudes mööda Kriimani mõisa kinnistu piiri ca 31-35 m pikkuse lõiguna XXXXXXXXXXX

kinnistu piirini.

4. Kohustada

Kastre

Vallavalitsust

andma

tahteavaldus

Tartu

Maakohtu

kinnistusosakonna registriosa nr 4309804 ja registriosa nr 16662250 kolmandasse jakku

märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev:

-

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu

igakordsel omanikul ja tema nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja

sõiduvahenditega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud kohtumääruse lisaks 1

oleval plaanil lilla värviga.

5. Kohustada XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa XXXXXXX) igakordset omanikku

tasuma käesoleva määruse resolutsiooni p 2 alusel seatud talumiskohustuse eest Kriimani

mõisa kinnistu (registriosa 4309804) igakordsele omanikule 10 eurot kalendriaastas.

6. Kohustada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud

kinnistu igakordset omanikku kandma tee (p-s 3) hooldusega seotud kohustusi.“

Maakohus tuvastas 29. mail 2019 toimunud vaatlusel, et avalikult kasutatavalt teelt (Sillaotsa-

Kriimani kõrvalmaantee nr XXXXXX6) suundub sissesõidutee Kriimani mõisa kinnistule.

Mööda Kriimani mõisa kinnistut kulgeb pinnaskattega tee, mis on tekkinud kinnistu läbimisest

sõiduautodega. Avalikult kasutatavalt teelt sisse pöörates möödub tee Mõisamaja 1 kinnistul

paiknevast 3-korteriga elamust (tee kulgeb paralleelselt Mõisamaja 1 kinnistu piiriga), siis

möödub mõisahoonest nii, et teest paremale jääb kaev ning hulgaliselt puid ja põõsaid, vasakule

Kriimani mõisahoone. Juurdepääsutee möödub mõisahoone trepist ca 2,5 meetri kauguselt.

Sõiduautodega sissesõidetud tee läheb läbi Kriimani mõisa pargi, läbib paarikümne meetri

ulatuses

Pargiotsa

kinnistut

ning

jõuab

XXXXXXXXXXX

kinnistuni.

Muid

juurdepääsuvõimalusi ei ole.

Maakohus tuvastas, et avaldajal puudub juurdepääs oma kinnisasjale avalikult teelt. Kohus

analüüsis esmalt, millise võõra kinnisasja kaudu juurdepääsu võimaldamine on

maakorralduslikult võimalik, kõige otstarbekam ning vähem koormavam.

Naaberkinnisasjade võimalikult väikese koormamise kõrval tuleb juurdepääsu määramisel

lähtuda ka juurdepääsutee efektiivsuse printsiibist (juurdepääsuõiguse eesmärgiks on tagada ära

lõigatud kinnisasja omanikule kinnisasja majanduslikele vajadustele vastav kohane

juurdepääs). Selle üle otsustamisel tuleb kaaluda teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku huve.

Juurdepääsu üle otsustamisel tuleb arvesse võtta ka seda, kas õigustatud kinnisasja omanikul

kaasnevad uue juurdepääsu loomisega väga suured kulutused.

XXXXXXXXXXX kinnistule alternatiivne ligipääs on võimalik lisaks avaldaja taotletud

juurdepääsule, ka läbi Kriimani tee kinnistu (registriosa nr 16662250 ja Kriimani mõisa kinnistu

(registriosa nr 4309804, katastritunnusega 18502:006:0157).

Võrreldes avaldaja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukust, kinnisasja, mille kaudu

juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tulenevate kitsendustega, on kohus

seisukohal, et avaldaja soovitud viisil juurdepääsuõiguse määramine ei ole põhjendatud.

Avaldaja argumendid selle kohta, et tegemist on ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuga

ning, et XXXXXXXXXXX kinnistu ja Kriimani mõisa kinnistu on varasemalt olnud üks

kinnistu, ei ole tänasel ajahetkel enam asjakohased argumendid.

Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et avalik-õigusliku juriidilise isiku omandis oleva kinnistu

koormamine servituudiga on avalikes huvides, mistõttu ei vaja avalik-õigusliku juriidilise isiku

huvid samaväärset kaitset nagu eraomaniku huvid. Kuna avalik-õiguslik juriidiline isik peab

heaperemehelikult majandama oma omandit, kaitsma kultuuripärandit ning mõisapargi

kooslust, tagama isikute igakülgse ohutuse ja omandi säilimise, siis väärivad avalik-õigusliku

juriidilise isiku huvid samaväärset kaitset kui eraomaniku huvid. Olukorras, kus juurdepääsutee

läbiks Kriimani mõisa kinnistut nii, et juurdepääsutee möödub vahetult Mõisamaja 1 kinnistul

asuva kortermaja ukse ja mõisahoone ukse eest, seaks see ohtu nii sealsete kortermaja elanike

kui ka mõisahoone kasutajate ja/või külastajate ohutuse. Samuti tuvastas kohus paikvaatluse

käigus, et pargikooslust rikkumata ja Kriimani mõisa kinnistu väärtust vähendamata ei oleks

võimalik muuta olemasolevat juurdepääsuvõimalust ohutumaks, st puudub võimalus uue

juurdepääsutee rajamiseks mõisahoonest ja korterelamust ohutumasse kaugusesse, samuti ei ole

osaliselt juurdepääsutee asukoha muutmine võimalik ilma täiendavate kulutusteta ega

pargikooslust rikkumata.

Juurdepääsutee määramine on põhjendatud mööda Kriimani tee kinnistut ning mööda Kriimani

mõisa kinnistut, kus puuduvad hooned ja mõisapark. Kastre Vallavalitsus on kinnitanud, et

ehitab välja juurdepääsutee XXXXXXXXXXX kinnistuni oma vahenditega, millega tagab

juurdepääsu

avalikult

kasutatavalt

teelt

XXXXXXXXXXX

kinnistuni.

Juurdepääs

XXXXXXXXXXX kinnistuni mööda Kriimani tee kinnistut on lähtuvalt kasusaajate arvust,

turvalisusest ja mugavusest kõige otstarbekam ja rajatav väljapääs võimaldab ka

liikluseeskirjade kohaselt avaldajal oma kinnistule ohutult sisse- ja väljasõite teostada. Avaldaja

on viidanud, et XXXXXXXXXXX kinnistu sisese tee rajamist takistab rajatava

maaküttesüsteemi asukoht. Kastre Vallavalitsus on nimetatud asjaolu osas aga selgitanud, et

avaldaja alles planeerib maaküttesüsteemi ehitamist, mistõttu saab maaküttesüsteemi asukoha

valiku teha vastavalt vajadusele. Samas on Kastre vald kinnitanud, et avaldaja poolt plaanil

esitatud planeeritav maaküttesüsteemi asukoht ei takista Kastre Vallavalitsuse poolt pakutud

juurdepääsutee ehitamist. Samuti kinnitas Kastre Vallavalitsus, et ehitatud reoveesüsteem

võimaldab ehitada Kastre Vallavalitsuse väljapakutud juurdepääsutee XXXXXXXXXXX

kinnistu siseselt.

Avaldaja hinnangul on rajatava tee (mööda XXXXXXXXXXX kinnistut) maksumuseks 19 134

eurot (sh käibemaks), mis on avaldajale liigselt kulukas. Kastre Vallavalitsus on esitanud

kalkulatsiooni, mille kohaselt oleks XXXXXXXXXXX krundi sisese tee ehitamise

maksumuseks orienteeruvalt 5994 eurot. Lisaks on Kastre Vallavalitsus juhtinud tähelepanu

asjaolule, et juurdepääsutee ehitamine XXXXXXXXXXX kinnistu siseselt on odavam, kui

mõisapargi kaudu, kuhu tee ehitamine oleks 7471 eurot. Kohtu hinnangul pidi avaldaja kinnistu

ostmisel olema teadlik, et juurdepääsutee puudumisel tuleb see rajada ning olema valmis

võimalikuks kuluks, kui naaberkinnistu omanik ei anna luba üle oma kinnistu juurdepääsu

saamiseks ega nõustu servituudi seadmisega.

Juurdepääsu rajamine puudutatud isiku I pakutud variandist 2 tulenevalt maakorralduslikult on

võimalik ja otstarbekas, kuivõrd Kriimani tee kinnistul on juba üsna tugevalt sisse sõidetud

olemasolev tee. Lisaks kasutavad käesoleval ajal ka XX ja XX kinnisasjade omanikud Kriimani

tee kinnistul paiknevat teed juurdepääsuna oma kinnisasjadele. Antud tee rajamine teeniks

seega täiendavalt ka XX ja XX kinnisasjade omanike huve ning võimaldaks tulevikus lihtsamini

lahendada ka neile kinnisasjadele juurdepääsu rajamise küsimuse. Lisaks on puudutatud isik I

avaldanud, et on nõus finantseerima Kriimani tee kinnistul paikneva juurdepääsutee kruusakatte

väljaehitamist ning kandma selle avalikult kasutatava teena teeregistrisse. Samuti on

puudutatud isik I andnud nõusoleku Kriimani mõisa kinnistule teelõigu rajamiseks (31-35m)

kuni XXXXXXXXXXX kinnistuni avalike vahendite arvelt. Tee rajamine XXXXXXXXXXX

kinnisasjal jääks seega avaldaja kohustuseks vastavalt tema soovidele, vajadustele ja

võimalustele. Kohtu hinnangul on tegemist avaldajale äärmiselt soodsa lahendusega, kuivõrd

kruusakattega juurdepääsutee avaldaja kinnisasja piirini ehitatakse välja avalike vahendite arvel

puudutatud isiku I korraldamisel. Lisaks juhib kohus tähelepanu, et AÕS § 156 lg 1 mõtteks on

võimaldada juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt kinnisasjale, mitte ilmtingimata kinnisasjal

paikneva hoone(te)ni, nagu avaldaja ekslikult leiab.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on kohus seisukohal, et avaldaja taotlus määrata juurdepääsutee

avaldaja poolt taotletud viisil, tuleb rahuldamata jätta, kuid juurdepääsutee tuleb määrata üle

Kriimani tee kinnistu ning Kriimani mõisa kinnistu. Seega on kohtu hinnangul nimetatud

juurdepääsu kohta kinnistusraamatusse tehtav märkus XXXXXXXXXXX kinnistu igakordse

omaniku kasuks kõige vähem mõlema poole huve rikkuv lahendus.

Juurdepääsu ulatuse kindlaksmääramisel tuleb lähtuda ühelt poolt ära lõigatud kinnisasja

vajadustest, so sellest vajadusest, mida saab pidada ära lõigatud kinnisasja kasutamiseks

objektiivselt vajalikuks. Juurdepääsu õigus võib anda õiguse kasutada naaberkinnisasja jalgsi,

või mõne transpordivahendiga.

AÕS § 156 lg 1 kohaselt määrab kokkuleppe puudumisel ka juurdepääsu kasutamise tasu kohus.

Menetlusosalised ei ole esitanud juurdepääsu tasu määramiseks või sellest vabastamiseks

kohtule ühtegi tõendit, sh maamaksu suurust tõendavat tõendit.

Arvestades järgnevaid asjaolusid: puudutatud isik I on nõustunud tee rajamisega oma vahendite

arvel avalikult kasutatavast teest kuni XXXXXXXXXXX kinnistuni; puudutatud isik I on nõus

kandma Kriimani tee kinnistul asuva tee avalikult kasutatava teena teeregistrisse; koormava

kinnisasja omanik on lubanud teed hooldada; puudutatud isik I ei ole varasema juurdepääsutee

kasutuse eest tasu nõudnud; eelduslikult ei ole puudutatud isikul I võimalik antud maa-ala

(Kriimani mõisa kinnistul) ehituseks kasutada – on koormatud kinnisasja omanikule

omandiõiguse riive eest Kriimani mõisa kinnistule rajatava juurdepääsu tõttu õiglaseks tasuks

10 eurot aastas. Antud summa tagab puudutatud isikule I mõistliku hüvitise omandiõiguse

kitsenduse eest. Kohus ei määra juurdepääsu tasu Kriimani tee kinnistut läbiva juurdepääsu

kasutamise eest, kuna puudutatud isik I on avaldanud, et Kriimani tee kinnistul asuv teelõik

kantakse avalikult kasutatava teena teeregistrisse, millisel juhul ei ole põhjendatud juurdepääsu

tasu väljamõistmine avaldajalt.

MÄÄRUSKAEBUS JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada täies ulatuses ning teha uus kohtumäärus, millega rahuldada avaldus avalikult

kasutatavale teele juurdepääsu määramiseks järgnevalt:

„1. määrata XXXXXXXXXXX kinnistu (registriosa nr XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks

ööpäevaringne juurdepääs avalikult kasutatavale teele jalgsi ja igat liiki mootorsõidukitega

avalikult kasutatavalt teelt (Sillaotsa-Kriimani kõrvalmaanteelt nr XXXXXX) üle Kastre vallale

kuuluva Kriimani mõisa kinnistu (registriosa nr 4309804) ja Raivo Audovale kuuluva Pargiotsa

kinnistu (registriosa nr XXXXXXXX);

2. kohustada Kastre Vallavalitsust andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr 4309804 kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev:

2.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordsel

omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja igat liiki

mootorsõidukitega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud käesoleva määruskaebuse

lisaks 1 oleval plaanil punase värviga;

3. kohustada Raivo Audovat andma tahteavaldus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriosa nr XXXXXXXX kolmandasse jakku märkuse kandmiseks, mille sisu on järgnev:

3.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordsel

omanikul ja tema poolt nõusoleku saanud isikutel on tähtajatu õigus igal ajal jalgsi ja igat liiki

mootorsõidukitega kasutada kinnistul asuvat teed, mis on tähistatud käesoleva määruskaebuse

lisaks 1 oleval plaanil punase värviga;

4. märkida kohtulahendi resolutsioonis, et kohtulahend asendab kinnistusraamatu kanneteks

vajalikke tahteavaldusi.

Avaldaja palub alternatiivselt saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palub jätta

menetluskulud Kastre valla kanda.

Maakohus on rikkunud avaldaja õigusi ja avalduse lahendamise ulatust määrates juurdepääsu

asukohast, millega avaldaja ei ole nõustunud ning pannes avaldajale kohustuse hooldada teed,

millega avaldaja ei ole nõustunud. TsMS § 475 lg 1 p 131 kohaselt on avalikult kasutatavale

teele juurdepääsu asjad hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS §

439 kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude üle, mida ei ole

esitatud.

Maakohus on ebaõigesti kaalunud avaldaja ja puudutatud isikute huve ning menetlusse

kaasamata jätnud puudutatud isikud, kelle jaoks pidas kohus avaldaja poolt soovitud

juurdepääsu ohtlikuks.

Maakohus on ebaõigesti märkinud, et avaldaja pidi kinnistu ostmisel olema teadlik, et

juurdepääsutee puudumisel tuleb see rajada ja olema valmis võimalikeks kulutusteks. Avaldaja

ei teadnud XXXXXXXXXXX kinnistu ostmisel, et kohalik omavalitsus, kellele kuulub

samasse mõisakompleksi kuuluv Kriimani mõisa kinnistu, ei ole 20 aastat pärast kinnistu

omandamist enam nõus juurdepääsuga selle tee kaudu, kust on liikumine XXXXXXXXXXX

kinnistul asuva hooneni toimunud peaaegu sajandi vältel.

Maakohus ei ole välja selgitanud, kas uut teed on maakorralduslikult võimalik rajada kohtu

määratud asukohta XXXXXXXXXXX kinnistu piirides.

Maakohus on ebaõigesti jätnud kohaldamata AÕS § 156 lg 2. AÕS § 156 lg 2 sätestab, et kui

kinnisasja osalise võõrandamise tagajärjel võõrandatud või allesjäänud osa kaotab ühenduse

avalikult kasutatava teega, peab selle osa omanik, mille kaudu ühendus seni toimus,

võimaldama teise osa omanikul ühendust pidada oma kinnisasja kaudu sama paragrahvi 1.

lõikes nimetatud tingimustel.

Maakohus ei ole arvesse võtnud ajaloolise väärtusega mõisakompleksi ühtse tervikuna

säilitamise eesmärki.

Maakohus on määruse punktis 22 ebaõigesti väitnud, et avaldaja on avaldanud nõusolekut

korrastada teed. Avaldaja on avaldanud nõusolekut korrastada üksnes avalduses märgitud teed,

mitte aga puudutatud isiku I poolt pakutud alternatiivset teed. Seega on kohtu lähteandmed

juurdepääsutasu määramisel ebaõiged.

7. Kastre vald vaidles määruskaebusele vastu. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud.

Maakohus ei ole nõude piire ületanud. Avaldaja taotles avalduses avalikult kasutatavale teele

juurdepääsu määramist, mille on kohus AOS § 156 lg 1 alusel rahuldanud.

8. Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu) märkis, et maakohus on kaalunud nii avaldaja kui

koormatu isiku huve ja teinud põhjendatud lahendi. Maakohus on põhjendanud piisavalt ka

juurdepääsu eest määratud tasu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg

1 p 2 alusel menetlusnormide rikkumise tõttu tühistada osaliselt, s.o resolutsiooni punkti 6 osas.

Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab Kastre vallale kuuluva

Kriimani mõisa kinnistule (registriosa nr 4309804) rajatava avalikult kasutatava tee

hoolduskulud tee omaniku kanda. Ülejäänud osas jätab ringkonnakohus maakohtu määruse

muutmata. Avaldaja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Ringkonnakohus keeldub siiski TsMS § 238 lg 1 alusel määruskaebusele lisatud

tõendite: XXXXXXXXXXX kinnistu juurdepääsu joonise ja Mõisamaja korteriomanike kohta

esitatud kinnistusraamatu väljavõtete asja juurde võtmisest. Ringkonnakohus jätab

määruskaebuse esitaja taotluse rahuldamata, kuna juurdepääsu asukoha joonis on maakohtule

esitatud ja korteriomanike ringkonnakohtu menetlusse kaasamiseks puudub põhjus.

11. Ringkonnakohus käsitleb esmalt puudutatud isiku määruskaebuse väiteid, et maakohus

rikkus materiaalõiguse norme ja kohaldas ebaõigesti menetlusõigust juurdepääsu asukoha

määramisel.

11.1. Ebaõige on avaldaja seisukoht, et kui kohus leidis, et avaldaja poolt pakutud juurdepääs

ei ole parim lahendus, siis oleks kohus pidanud avalduse rahuldamata jätma. Ebaõige on ka

avaldaja väide, et kohus ei saa juurdepääsu määrata sealt, kust avaldaja ei ole taotlenud.

Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas olid AÕS § 156 lg 1 eeldused täidetud ning avaldaja

pöördus kohtusse põhjendatult.

Juurdepääsu määramise avaldust menetleb kohus TsMS §-des 6181-6186 sätestatut järgides

hagita menetluses. Hagita asjades arvestab kohus avaliku huviga ja peab välja selgitama

uurimisprintsiipi rakendades objektiivse tõe. Uurimispõhimõtte kohaldamise tagajärjel lasub

kohtul vastutus asja sisuliselt õige lahendamise eest. Kuna juurdepääsu määramine toimub

hagita menetluses, ei olnud kohtul TsMS § 477 lg 5 järgi kohustust lähtuda määruse tegemisel

üksnes avaldaja soovitud lahendustest. Kohtul oli õigus kaaluda oma otsustuse tegemisel

puudutatud isiku I esitatud alternatiivsete juurdepääsuteede variantide sobivust. Asja

menetlemise käigus said menetlusosalised kõigi variantide osas seisukoha avaldada ja

maakohtu määrus ei saanud selles osas olla avaldajale üllatuslik. Kohus ei pidanud määrama

avaldaja kinnistule juurdepääsu avaldaja soovitud viisil. Kohus põhjendas määruses, miks ta

avaldaja soovi juurdepääsu tee määramisel ei arvestanud.

11.2. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole juurdepääsu määramisel üle Kastre vallale

kuuluva Kriimani tee kinnistu (registriosa 16662250) ja Kastre vallale kuuluva Kriimani mõisa

kinnistu (registriosa 4309804) kaalutlusõiguse piire ületanud.

Maakohtu järeldust kinnitab Maa-amet, kelle seisukoha järgi kulgeb maakohtu poolt määratud

juurdepääsutee valdavas osas seejuures aga mööda maaüksust, mis on antud sihtotstarbelisena

munitsipaalomandisse

ja

eraldatud

just

juurdepääsutee

rajamise

eesmärgil

nii

XXXXXXXXXXX kui tulevikus potentsiaalselt ka XX (ro nr XXXXXXXX , kt

XXXXXXXXXXXXX) ja XX (ro nr XXXXXXX , kt XXXXXXXXXXXXX) kinnisasjadele

ning on kasutatav transpordimaana erinevalt põlispuudega mõisapargist, mille eesmärk ei ole

kindlasti juurdepääsude tagamine ümberkaudsetele kinnisasjadele.

11.3. Ebaõige on avaldaja väide, et maakohus ei ole arvesse võtnud ajaloolise väärtusega

mõisakompleksi ühtse tervikuna säilitamise eesmärki.

Määrusele lisatud asendiplaanist on näha, et avaldaja poolt soovitud juurdepääs kulgeb otse läbi

mõisapargi, kuid kohtu poolt määratud tee kulgeb vaid osaliselt läbi mõisapargi ääreala. Ka

Maa-amet märkis määruskaebusele vastates, et maakohtu määratud juurdepääs rikub oluliselt

vähem mõisapargi tervikut, kui avaldaja soovitud lahendus, koormates seejuures ka oluliselt

vähem Kastre valla kui Kriimani mõisa kinnisasja omaniku huve.

11.4. Avaldaja väited selle kohta, nagu oleks tee rajamine määratud asukohta keeruline ning

kohus ei ole välja selgitanud, kas maakorralduslikult on tee rajamine võimalik, on ebaõiged.

Puudutatud isiku I ja paikvaatluse protokolliga on ümberlükatud avaldaja väited, et tee rajamine

ei ole üldse võimalik. Maa-ameti hinnangul on juurdepääsu rajamine sellisel kujul

maakorralduslikult võimalik ja otstarbekas (II kd lk 4). Rajatava tee projekti esitamise ei ole

käesolevas asjas esitatud avalduse rahuldamise eelduseks. Asjas puuduvad asjaolud, mis

annaksid alust kahelda tee rajamise maakorralduslikus lubatavuses.

11.5. Asja materjalidest nähtub, et 30.07.1999 a sõlmitud notariaalse lepinguga jagas senine

maaomanik T. Tara oma XXXXXXXXXXX kinnisasja neljaks kinnisasjaks ning ühe

kinnisasja, mis moodustamisel jäi kandma nime XXXXXXXXXXX, omandas avaldaja.

Kinnisasja jagamisel moodustatud kinnisasjadele, sh avaldaja poolt omandatule, puudus

juurdepääs avalikult teelt. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja pidi seetõttu arvestama, et

tulevikus võivad vajaliku juurdepääsuga seoses kaasneda kulud.

12. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et maakohus on ekslikult lähtunud avaldaja

nõusolekust hooldada kohtu poolt määratud teed osas, mille peab rajama puudutatud isik I ja

mis antakse avalikuks kasutamiseks. Asja materjalide kohaselt nõustus avaldaja hooldama seda

teed, mida tema juurdepääsuks soovis ( I kd lk 166). Avaldaja ei ole andnud nõusolekut

hooldada teed Kriimani tee kinnistu Heiti maaüksuse ja Kriimani mõisa kinnistu piiri

kokkupuute kohast suundudes mööda Kriimani mõisa kinnistu piiri ca 31-35 m pikkuse lõiguna

XXXXXXXXXXX kinnistu piirini (maakohtu määruse resolutsiooni p 3), mistõttu tuleb

tühistada maakohtu määrus osas, millega kohustati Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXXXXXX kantud kinnistu igakordset omanikku kandma tee hooldusega

seotud kohustusi (maakohtu määruse resolutsiooni p 6).

13. Avaldaja väited selles, et maakohus ei põhjendanud tasu määramist, ei ole õiged. Maakohtu

määruses on esile toodud asjaolud, mida maakohus tasu suuruse määramisel arvestas ning tasu

suurust on põhjendatud (maakohtu määruse p-d 21-26). Ringkonnakohus möönab, et maakohus

arvestades tasu suuruse määramisel, et avaldaja nõustus tee hooldamise kulude kandmisega.

Puudutatud isik ei ole vastumääruskaebust esitanud ega ka väidet, et tasu suurust tuleks muuta,

kui avaldaja tee korrashoiu kohustus tühistatakse.

Ringkonnakohus, arvestades, et kaebuse esitamise tagajärjel ei saa tema olukord halveneda, ei

kontrolli seda, kas talumise tasu suurus ilma korrashoiu kohustuseta peaks olema rohkem kui

10 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et kuna talumistasu maksmise kohustuse eelduseks on puudutatud

isiku I poolt tee rajamine, siis saavad avaldaja ja puudutatud isik I kohtuväliselt tasu suurust

muuta ning vajaduse korral on määruse, sh ka üksnes tasu suuruse osas, muutmisest huvitatud

isikul alati TsMS § 480 lg 1 alusel õigus kohtu poole pöörduda.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse osaliselt ning jätab ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson Andra Pärsimägi