3-19-1107/52 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-1107

Otsuse kuupäev

21.05.2020

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla 03.11.2018 korralduse nr 1-4/1142-1,

04.01.2019 korralduse nr 1-4/25-1, 11.01.2019 korralduse

nr 1-4/56-1, 18.01.2019 korralduse nr 1-4/83-1, 25.01.2019

korralduse nr 1-4/106-1, 24.05.2019 korralduse nr 1-4/550-1,

06.06.2019 korralduse nr 1-4/611-1, 07.06.2019 korralduse

nr 1-4/623-1, 13.06.2019 korralduse nr 1-4/651-1, 14.06.2019

korralduse nr 1-4/665-1, 22.06.2019 korralduse nr 1-4/700-1,

21.06.2019 korralduse nr 1-4/698-1 ja 05.07.2019 korralduse

nr 1-4/774-1

alusel

tema

liikumisõiguse

piiramise

õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Vangla taotlus kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata.

2. Jätta X kaebus rahuldamata.

3. Jätta haldusasjades nr 3-19-603 ja nr 3-19-1107 kaebuste esitamisel ning haldusasjas

nr 3-19-1107 esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 45 eurot

riigi kanda. Poolte võimalikud menetluskulud ülejäänud osas jäävad nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

22.06.2020

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui

apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

3-19-1107

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla 03.11.2018 korralduse nr 1-4/1142-1 (3-19-603 kd, tl 40) alusel lukustati

vangla julgeoleku tagamiseks, edaspidiste õigusrikkumiste ärahoidmiseks ning 02.11.2018 aset

leidnud sündmuste (22 kinnipeetavat keeldus V7 osakonnas toitu vastu võtmast) täpsete

asjaolude väljaselgitamiseks V7 osakonna kambrite uksed alates 03.11.2018 kell 7.00. Viru

Vanglas kinnipeetavana viibiv X esitas 05.11.2018 vanglale vaide, milles palus tühistada tema

õigusi õigusvastaselt piirav käskkiri, lõpetada tema vabaduse õigusvastane piiramine ning

peatada käskkirja täitmine menetluse ajaks. Viru Vangla 08.11.2018 korraldusega nr 1-4/1142-

2 (3-19-603 kd, tl 42) avati V7 osakonna kambrid 08.11.2018 alates kell 09.50 vastavalt

päevakavale seoses asjaolude ära langemisega ja välja selgitamisega. Viru Vangla jättis

03.12.2018 otsusega nr 6-12/567-2 X 05.11.2018 vaide vangla 03.11.2018 korralduse nr 1-

4/1142-1 peale läbi vaatamata põhjendusel, et vaidlustatud korralduse mõju on alates

08.11.2018 lõppenud ja vaide esitaja õiguskaitsevajadus on ära langenud.

2. Viru Vangla 04.01.2019 korraldusega nr 1-4/25-1 (3-19-603 kd, tl 50), 11.01.2019

korraldusega nr 1-4/56-1 (3-19-603 kd, tl 52), 18.01.2019 korraldusega nr 1-4/83-1

(3-19-603 kd, tl 54) ja 25.01.2019 korraldusega nr 1-4/106-1 (3-19-603 kd, tl 56) lukustati Viru

Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt järgmistel kuupäevadel: 05.–06.01.2019, 12.–

13.01.2019, 19.–20.01.2019 ja 26.–27.01.2019; ning Viru Vangla 24.05.2019 korraldusega

nr 1-4/550-1 (3-19-1107 kd, tl 17), 06.06.2019 korraldusega nr 1-4/611-1 (3-19-1107 kd, tl 18),

07.06.2019 korraldusega nr 1-4/623-1 (3-19-1107 kd, tl 19), 13.06.2019 korraldusega

nr 1-4/651-1 (3-19-1107 kd, tl 38), 14.06.2019 korraldusega nr 1-4/665-1 (3-19-1107 kd, tl 36),

21.06.2019 korraldusega nr 1-4/698-1 (3-19-1107 kd, tl 32), 22.06.2019 korraldusega

nr 1-4/700-1 (3-19-1107 kd, tl 30) ja 05.07.2019 korraldusega nr 1-4/774-1 (3-19-1107 kd,

tl 55) lukustati Viru Vangla II üksuse V7 ja V8 osakonnad osaliselt järgmistel kuupäevadel:

25.–26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019,

06.–07.07.2019. Kõikides nimetatud käskkirjades on peetud osakondade osalist lukustamist

vajalikuks vangla üldise julgeoleku tagamiseks, õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja tulenevalt

vangla töökorralduslikust vajadusest.

3. X esitas Tartu Halduskohtule 01.04.2019 kaebuse, mille lõplikeks nõueteks pärast kaebuse

osalist tagastamist jäid nõuded tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema

liikumisvabaduse piiramisel ajavahemikel 03.–08.11.2018, 05.–06.01.2019, 12.–13.01.2019,

19.–20.01.2019 ning 26.–27.01.2019 (haldusasi nr 3-19-603); ning 16.06.2019 kaebuse, mille

lõplikeks nõueteks pärast kaebuse osalist tagastamist ja kaebuse hilisemat täiendamist jäid

nõuded tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevus tema liikumisvabaduse piiramisel

ajavahemikel 25.–26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019, 13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019,

24.06.2019 ja 06.–07.07.2019 (haldusasi nr 3-19-1107). Tartu Halduskohus liitis 28.01.2020

määrusega haldusasjad nr 3-19-603 ja nr 3-19-1107 ühte menetlusse, jättes haldusasja numbriks

3-19-1107. Kaebuste põhjendused on järgmised.

Kaebaja ja tema kambrikaaslane ei keeldunud 02.11.2018 toidu vastuvõtmisest, kuid sellele

vaatamata suleti ka nende kamber. Osakond avati alles pärast seda, kui vahetati välja toitu

jaganud kinnipeetav ja toidust keeldunud kinnipeetavad hakkasid taas toitu vastu võtma.

Kinnipeetava keeldumine vangla pakutava söögi söömisest ei anna alust piirata tema õigust

liikuda osakonna piires 4 tundi päevas. Kinnipeetaval on seadusest tulenev õigus toidust

loobuda ning selleks on olemas spetsiaalsed blanketid.

Vangla on korduvalt piiranud kaebajale justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 8 lg-st 1 tulenevat õigust liikuda osakonna piires vähemalt 4 tundi

1,5–2 tunnile päevas. Piirangud on olnud nii lühikesed, et kaebajal puudus võimalus vaidlustada

neid kohustamis- või tühistamiskaebusega. Eluliselt pole usutav, et üksuse juht suutis ette näha

3-19-1107

ohtu, mis esines liikumispiirangu kohaldamise päevade hommikul ja õhtul, kuid mitte päeval.

Vangla on piiranud kaebaja õigust osakonna piires liikuda süsteemselt ning kui kohus lõpuks

rikkumise tuvastab, ei vastuta selle eest sisuliselt keegi. Kaebajale ei ole võimalik anda tagasi

tema kaotatud vaba aega ning vangla tegevus viitab taoliste piirangute kohaldamise

kordumisele tulevikus. Kõnealused korraldused anti etteulatuvalt. Seega ei olnud tegu ootamatu

ohu tõrjumisega, vaid planeeritud tegevusega, millel puudus faktiline alus. Kaebaja õigust

liikuda osakonnas 4 tunni vältel võib piirata üksnes seaduses sätestatud juhtudel ning selleks

tuleb korralduses näidata ära piirangu faktiline ja õiguslik alus. Piirangute aluseks olevad

dokumendid anti kaebajale alles siis, kui ta esitas selleks teabenõude. Vangla kinnitas, et

piirangu aluseks olevatel haldusaktidel ei ole seletuskirju. Kohtumenetluses esitatud vangla

väide, et vanglas ei ole järelevalve teostamiseks piisavalt valvureid, on ebausutav ning tuleb

jätta tähelepanuta. Selle eest, et vajalikud töökohad oleksid täidetud, vastustab vangla direktor.

Lisaks ei saanud kaebaja esitada sellele väitele oma vastuväiteid kohtueelses menetluses.

4. Viru Vangla palus kaebustele esitatud vastustes jätta kaebus 25.–26.05.2019, 06.06.2019,

08.06.2019, 13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019 ja 06.–07.07.2019 osakondade

lukustamist puudutavas osas (s.o haldusasjas nr 3-19-1107 esitatud kaebuse osas) läbi

vaatamata või alternatiivselt rahuldamata ning ülejäänud osas rahuldamata. Vangla selgitas

järgmist.

Viru Vangla 03.11.2018 käskkirja nr 1-4/1142-1 alusel lukustati V7 osakond alates 03.11.2018

kella 7-st hommikul põhjusel, et eelmisel päeval keeldusid osakonna kinnipeetavad massiliselt

toidu vastuvõtmisest. Kuna tegemist oli ootamatu ja vangla tavarutiinist väljas oleva

sündmusega ning vangla pidi välja selgitama sellega seonduvad asjaolud, tuli vangla

julgeolekut ähvardava ohu välistamiseks kinnipeetavate osakonnas vaba liikumise võimalust

vangistusseaduse (VangS) § 8 lg 2 alusel piirata. Massilist toidust keeldumist tuleb käsitada kui

kõrvalekaldumist tavapärasest vanglaelust ning tavaliselt on sellega seotud kinnipeetavate n-ö

mässumeeleolu mingi vangla tegevuse osas. Kuna koheselt ei ole teada, kas sündmusega võivad

kaasneda ka muud rikkumised, tuleb selliseid võimalusi uurida, sh seda, kas ohustatud võivad

olla mõned kinnipeetavad, ametnikud või vangla vara. Grupiviisiline toidust keeldumine viitab

sellele, et tegu võib olla kooskõlastatud ning sellesse on kaasatud mitmed kinnipeetavad.

Veendumust ei saa olla ka selles, et kaasatud on ainult aktsioonis aktiivselt osalevad ehk toidust

keelduvad kinnipeetavad. Selleks, et vältida ohu eskaleerumist ja selgitada välja toimunu

olemus, peab vangla sellistel juhtudel paratamatult piirama kinnipeetavate omavahelise

kommunikatsiooni võimalust. Vältida tuleb ka kinnipeetavatel võimaluse tekkimist näiteks

kellegi grupis ründamiseks. Üheks vastavaks meetmeks on sellisel juhul kinnipeetavate

kambrivälise liikumisvõimaluse piiramine, et vanglaametnikud saaksid sündmuse asjaolud

võimalikult objektiivselt välja selgitada. Alates 03.11.2018 kohaldatud kambrivälise liikumise

piirang oli vangla julgeolekukaalutlustel vajalik ning seda kohaldati nii vähe kui võimalik.

Kambriuksed avati juba 08.11.2018 kell 9.50.

Kaebajal puudub osakondade töökorralduslikel põhjustel lukustamise õigusvastasuse

tuvastamiseks põhjendatud huvi, mistõttu tuleks jätta kaebus selles osas läbi vaatamata

(haldusasjas nr 3-19-1107 enne haldusasjade liitmist esitatud taotlus). Kui kohus siiski kaebust

menetleb, tuleks jätta kaebus rahuldamata. Viru Vangla V7 osakond lukustati 05.–06.01.2019,

12.–13.01.2019, 19.–20.01.2019, 26.–27.01.2019, 25.–26.05.2019, 06.06.2019, 08.06.2019,

13.06.2019, 15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019 ja 06.–07.07.2019 põhjusel, et järelevalve

teostamiseks nappis ettenägematute asjaolude tõttu ametnikke. Sellises olukorras tekkis oht

vangla julgeolekule VangS § 8 lg 2 tähenduses ning vanglal oli erandkorras õigus osakond

lukustada. Vangla möönab, et kinnipeetavale tekib osakonna lukustamisest teatavaid

ebamugavusi. Küll aga ei ole need ebamugavused ebamõistlikult suured. Kõik käskkirjad on

antud väga konkreetseks päevaks ning oluline on seegi, et osakond ei ole suletud terveks

3-19-1107

päevaks. Otsust osakonna lukustamiseks ajaks, mil see peaks olema päevakava järgi avatud, ei

tehta vanglas kergekäeliselt. Vangla teeb kõik endast oleneva, et vältida eluosakonna

lukustamist ajal, kui osakond peaks olema päevakava järgselt avatud. Näiteks tunnistati

käskkirjadega nr 1-4/345-2, 1-4/461-2 ja 1-4/462-2 eelnevalt antud osakonna lukustamise

käskkiri samal päeval edasiulatuvalt kehtetuks ja osakond avati, kui jooksvalt oli võimalik

järelevalvetoimingud tagada. Kinnipeetavate üle järelevalve teostamine ning seeläbi isikute ja

vangla üldise julgeoleku tagamine on kaalukas avalik huvi. Mittetõhusa järelevalve tagajärjed

võivad olla rasked nii isikutele kui ka vangla üldisele turvalisusele. V7 (aga samuti V8)

osakonnas viibivatest kinnipeetavatest tulenevaid riske on hinnatud sedavõrd suureks, et need

kinnipeetavad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on neis osakondades

kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused ka järelevalve teostamisele. Arvestades

tugevdatud järelevalvega üksuse ning selle osakonna V7 eripära, ei ole seega võimalik näiteks

lahendus, et osakond võiks olla avatud nõutavast väiksema (aga ka vähem kvalifitseeritud)

valvemeeskonnaga. Selline lahendus võib panna reaalsesse füüsilisse ohtu nii osakonnas

järelevalvet tegeva ametniku kui ka kinnipeetavad. Realistlik ei ole, et vangla leiaks väga

kiiresti tugevdatud järelevalvega üksuse nõuetele vastavaid valvetoimkonna liikmeid.

Osakonna lukustamise käskkirjad vastavad nii formaalselt kui materiaalselt haldusaktile

kehtestatud nõuetele ning olid olukorda arvestades proportsionaalsed.

5. Viru Vangla selgitas 17.02.2020 vastuses kohtunõudele täiendavalt käskkirjade aluseks

olnud kaalutlusi.

6. Kaebaja esitas 04.05.2020 kohtule täiendavad seisukohad, milles märkis, et vangla

julgeolekuosakond pidi olema teadlik, mis juhtub, kui nad määravad toidujagajaks konkreetse

isiku. Samuti oli vanglale teada, et toidust keeldumise lõpetamiseks piisab toidujagaja

vahetamisest. Vangla väited ohust, et kinnipeetavad võivad rünnata toidujagajaid või valvureid,

on alusetud. Vanglal on kohustus tagada järelevalve teostamiseks piisavalt teenistujaid ning

valvurite puudumine ei anna vanglale õigust piirata kaebaja põhiõigusi. Samuti ei tutvustatud

korraldusi kaebajale korrektselt, vaid kaebaja sai need alles vastuseks tema teabenõuetele.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kaebaja palub tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse, mis seisnes tema

osakonnas liikumise õiguse piiramises 03.–08.11.2018, 05.–06.01.2019, 12.–13.01.2019, 19.–

20.01.2019,

26.–27.01.2019,

25.–26.05.2019,

06.06.2019,

08.06.2019,

13.06.2019,

15.06.2019, 22.06.2019, 24.06.2019 ja 06.–07.07.2019. Kui ajavahemikul 03.–08.11.2018 olid

V7 osakonna kambrid 03.11.2018 korralduse nr 1-4/1142-1 alusel lukustatud 02.11.2018

kinnipeetavate toidust keeldumise tõttu, siis ülejäänud ajavahemikel on kaebaja liikumisõigust

piiratud vangla töökorraldusliku vajaduse tõttu.

8. Kohus käsitleb esmalt kaebaja liikumisõiguse piiramist Viru Vangla 03.11.2018 korralduse

nr 1-4/1142-1 alusel (I) ja seejärel tema liikumisõiguse piiramist vanglas julgeoleku tagamiseks

vangla töökorralduslikel põhjustel (II) ning esitab viimasena lõppjäreldused ja selgitused

menetluskulude jaotuse kohta (III).

I

9. Viru Vangla 03.11.2018 korraldusega nr 1-4/1142-1 lukustati V7 osakonna kambrite uksed

põhjusel, et 02.11.2018 keeldusid 22 kinnipeetavat toidu vastuvõtmisest. Käskkirja õiguslikuks

aluseks on märgitud VangS § 8 lg 2 ning VSkE § 12 (üksuse juhi otsustuspädevus).

10. VangS § 8 lg 1 kohaselt on kinnipeetaval lubatud liikuda kinnise vangla territooriumil

VSkE-s ja kodukorras sätestatud kohtades ning ajal. Öörahu algusest kuni äratuseni ning muul

VSkE-s ja kodukorras sätestatud ajal eraldatakse kinnipeetavad neile ettenähtud kambritesse,

3-19-1107

mis lukustatakse. VSkE § 8 lg 1 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et kinnipeetav võib

väljaspool kambrit oma osakonna piires liikuda kodukorras selleks sätestatud vabal ajal ning

oma osakonnas liikumiseks ettenähtud vaba aega peab olema vähemalt neli tundi. Viru Vangla

kodukorra lisas 1.8 sätestatud V7 osakonna idapoolsetes kambrites paiknevate kinnipeetavate

päevakava järgi, mis kehtib ka kaebaja suhtes, on kinnipeetavatele oma osakonnas liikumiseks

ettenähtud vaba aeg ajavahemikel 11.00–12.00, 15.05–17.05 ning 18.55–19.55. VangS § 8 lg 2

näeb ette VangS § 8 lg-st 1 erandite tegemise juhud ning selle sätte kohaselt võib

vanglateenistus põhjendatud vajaduse korral kambreid või osakondi lukustada või

kinnipeetavaid ajutiselt teistesse ruumidesse paigutada VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast

erinevalt, kui see on vajalik vangla julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase

käitumise vältimiseks. Erandi tegemise otsus tuleb teha kirjalikult.

11. Õiguskirjanduses ja varasemas kohtupraktikas on selgitatud, et VangS § 8 lg-s 2 ette nähtud

liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on vaadeldav VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendava

julgeolekuabinõu (kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine) ühe

alaliigina (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2019 otsus nr 3-17-2672, p 14). Erinevalt

VangS § 69 lg 2 p-s 1 sätestatud täiendavast julgeolekuabinõust on VangS § 8 lg 2 alusel

võimalik piirata ka nende kinnipeetavate liikumisõigust, kellest konkreetsel juhul ohtu vangla

julgeolekule ei tulene. Kuna tegemist on täiendava julgeolekuabinõuga, tulenevad

kaalutlusõiguse piirid selle meetme kohaldamise põhjendatud vajaduse hindamisel

VangS § 66 lg-st 1, mis nõuab kinnipeetavate järelevalve korraldamist viisil, et see tagaks

VangS ja VSkE täitmise ning vangla üldise julgeoleku. Arvestades, et VangS § 8 lg-s 2

sätestatud liikumis- ja suhtlemisvabaduse piirang on suunatud abstraktsele hulgale

kinnipeetavatele, peavad selle meetme rakendamist õigustama vahetud ja olulised põhjused

ning meetme kohaldamine peab toimuma kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ehk olema

taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Seejuures tuleb selle meetme

kohaldamise aluseid – vangla julgeoleku tagamine või kinnipeetava õigusvastase käitumise

vältimine – tõlgendada kooskõlas VangS § 69 lg-s 1 ette nähtud täiendavate julgeolekuabinõude

üldiste kohaldamisalustega. Eelkõige tähendab see seda, et VangS § 8 lg-s 2 sätestatud vangla

julgeolekut kahjustavate tegudena tuleb vaadelda VangS § 69 lg-s 1 loetletud tegevusi ning

meetme kohaldamise läbi ärahoitavad õigusrikkumised peavad oma olemuselt olema rasked.

Ka nende tingimuste täidetuse korral on VangS § 8 lg-s 2 sätestatud üldise liikumis- ja

suhtlemisvabaduse

piiramine

põhjendatud

vaid

juhul,

kui

mõlemaid

nimetatud

kohaldamisaluseid koos või eraldi iseloomustab nende massilisus, s.o nende esinemine paljude

kinnipeetavate käitumises korraga (vt L. Madise, P. Pikamäe, J. Sootak. Vangistusseadus.

Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2014, lk 45–46).

12. Kohus leiab, et Viru Vangla ei ole 03.11.2018 korralduse nr 1-4/1142-1 andmisel ületanud

eelnevalt viidatud sätetest tulenevaid kaalutlusõiguse piire ning kaebaja liikumisõiguse

piiramine on olnud vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil põhjendatud. Vastustaja on

kohtumenetluse käigus selgitanud (3-19-1107 kd, tl 73), et talle teadaolevalt keeldus

02.11.2018 enamus V7 osakonna kinnipeetavatest toidu vastuvõtmisest põhjusel, et neile ei

sobinud uus toidujagaja. Vastustaja sõnul oli vangla varasema praktika pinnalt võimalik

järeldada, et massiline toidust loobumine võib viia massiliste allumatusteni ning ka toidujagaja

või ametnike rünneteni. Seetõttu oli vangla hinnangul nii esialgse meelestatuse jälgimiseks kui

ka olukorra väljaselgitamiseks vajalik osakond lukustada. Kinnipeetavate meelestatuse

kontrollimise ja vestluste läbiviimisega tegeles Viru Vangla teabe- ja uurimisosakond. V7

osakond avati vastustaja kinnitusel alates 08.11.2018 pärast seda, kui 05.11.2018 pärast senise

toidujagaja töötamisest keeldumist oli määratud toitu jagama uus kinnipeetav ning vangla oli

veendunud, et kinnipeetavad võtavad uuelt toidujagajalt toitu vastu ja sellega ei kaasne edasisi

julgeolekuriske.

3-19-1107

13. Kohus nõustub vastustajaga, et olukorda, kus toidu vastuvõtmisest keeldus üheaegselt suur

osa kinnipeetavaid ehk antud juhul vähemalt 22 kinnipeetavat, saab pidada selliseks, mille

puhul ei saanud vangla välistada, et olukord võis eskaleeruda mõneks vangla ja selles

paiknevate isikute julgeolekut oluliselt ohustavaks sündmuseks. Kinnipeetavate üheaegne

toidust keeldumine viitab, et tegevus võib olla nende vahel kooskõlastatud, ning samal ajal ei

ole võimalik välistada, et sündmusega pole seotud teisedki kinnipeetavad, kes toidust ei keeldu.

Sündmuste eskaleerumise vältimiseks peab vanglal olema sellises olukorras võimalus

põhjendatud ohukahtluse korral rakendada vanglas julgeoleku säilitamiseks vajalikke

meetmeid. Vangla põhjendustest nähtuvalt on vangla sündmusega seotud asjaolusid uurinud

ning lõpetanud kohaldatud piirangud pärast seda, kui pidas julgeolekuriske möödunuks. Seega

on vangla tegevus olnud kooskõlas VangS § 66 lg-st 1 tulenevate kaalutlusõiguse piiridega.

14. Eeltoodut arvestades puudub kohtul põhjus pidada 03.11.2018 käskkirjaga kaebaja suhtes

liikumispiirangute

kohaldamist

õigusvastaseks.

Vanglas

julgeolekukaalutlustel

liikumispiirangute kohaldamine on vangla kaalutlusotsustus, mille puhul saab kohus

kontrollida üksnes kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist,

mitte aga hinnata eraldivõetult selle otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest

(HKMS § 158 lg 3).

II

15. Vastustaja on taotlenud kaebuse osalist läbi vaatamata jätmist põhjusel, et kaebajal puudub

tuvastamiskaebuse menetlemiseks põhjendatud huvi. Kohus sellega ei nõustu ning leiab, et

kaebajal tuvastamiskaebuse menetlemiseks preventiivse huvi olemasolu (vt nt Riigikohtu

09.02.2017 määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1) ei saanud vähemalt kaebuse esitamise ajal välistada.

Seega lahendab kohus kaebuse tervikuna sisuliselt.

16. Vastustaja on vanglas julgeoleku tagamise eesmärgil ja töökorralduslikel vajadustel

piiranud kaebaja liikumisõigust järgmiste asjas vaidluse all olevate korraldustega:

1) Viru Vangla 04.01.2019 korraldus nr 1-4/25-1 (3-19-603 kd, tl 50) – osakondade

lukustamine 05.–06.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal

päeval kell 14.55–16.55;

2) Viru Vangla 11.01.2019 korraldus nr 1-4/56-1 (3-19-603 kd, tl 52) – osakondade

lukustamine 12.–13.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal

päeval kell 15.25–16.55;

3) Viru Vangla 18.01.2019 korraldus nr 1-4/83-1 (3-19-603 kd, tl 54) – osakondade

lukustamine 19.–20.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal

päeval kell 15.25–16.55;

4) Viru Vangla 25.01.2019 korraldus nr 1-4/106-1 (3-19-603 kd, tl 56) – osakondade

lukustamine 26.–27.01.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal

päeval kell 15.25–16.55;

5) Viru Vangla 24.05.2019 korraldus nr 1-4/550-1 (3-19-1107 kd, tl 17) – osakondade

lukustamine 25.–26.05.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal

päeval kell 15.25–16.55;

6) Viru Vangla 06.06.2019 korraldus nr 1-4/611-1 (3-19-1107 kd, tl 18) – osakondade

lukustamine 06.06.2019 (neljapäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55;

7) Viru Vangla 07.06.2019 korraldus nr 1-4/623-1 (3-19-1107 kd, tl 19) – osakondade

lukustamine 08.06.2019 (laupäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55;

3-19-1107

8) Viru Vangla 13.06.2019 korraldus nr 1-4/651-1 (3-19-1107 kd, tl 38) – osakondade

lukustamine 13.06.2019 (neljapäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55;

9) Viru Vangla 14.06.2019 korraldus nr 1-4/665-1 (3-19-1107 kd, tl 36) – osakondade

lukustamine 15.06.2019 (laupäev), mil kaebaja sai osakonnas liikuda kell 15.25–16.55;

10) Viru Vangla 22.06.2019 korraldus nr 1-4/700-1 (3-19-1107 kd, tl 30) – osakondade

lukustamine 22.06.2019 (laupäev), mil osakond oli lukustatud kell 12.00–18.00, s.t kaebaja sai

osakonnas liikuda sellesse ajavahemikku mitte langenud V7 osakonna päevakava järgsetel

aegadel ehk 11.00–12.00 ja 18.55–19.55 (vt Viru Vangla kodukorra lisa 1.8);

11) Viru Vangla 21.06.2019 korraldus nr 1-4/698-1 (3-19-1107 kd, tl 32) – osakondade

lukustamine 24.06.2019 (esmaspäev, jaanipäev ehk riigipüha), mil kaebaja sai osakonnas

liikuda kell 15.25–16.55; ning

12) Viru Vangla 05.07.2019 korraldus nr 1-4/774-1 (3-19-1107 kd, tl 55) – osakondade

lukustamine 06.–07.07.2019 (nädalavahetus), mil kaebaja sai osakonnas liikuda mõlemal

päeval kell 15.25–16.55.

Korralduste andmise õiguslike alustena on viidatud VangS § 66 lg-le 1, § 8 lg-le 2 ja

VSkE §-le 12

ning

kohtumenetluses

antud

selgituste

kohaselt

oli

täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine vajalik, sest ettenägematute asjaolude tõttu nappis järelevalve

teostamiseks ametnikke.

17. Nagu kohus eespool märkis, annab VangS § 8 lg 2 vanglateenistusele õiguse lukustada

kambreid või osakondi VangS § 8 lg-s 1 ettenähtud ajast erinevalt, kui see on vajalik vangla

julgeoleku tagamiseks või kinnipeetava õigusvastase käitumise vältimiseks. VangS § 66 lg-s 1

sätestatu kohaselt tuleb kinnipeetavate järelevalve korraldada viisil, mis tagab VangS ja vangla

sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.

18. Iseenesest on põhjendatud kaebaja väited, et vanglal on kohustus tagada järelevalve

teostamiseks piisavalt teenistujaid. Piisaval hulgal valvurite puudumine ei saa üldjuhul anda

vanglale õigust piirata kinnipeetavatele õigusaktidest tulenevaid õigusi. Samas tuleb nõustuda

ka vanglaga, et ette võib tulla erandlikke olukordi, mis ei sõltu täielikult vanglast, ei ole

ettenähtavad ning mille tõttu esineb põhjendatud kahtlus, et piisava järelevalve teostamise

võimatuse tõttu võidakse kahjustada vanglas asuvate isikute õigushüvesid. Sellistel juhtudel

peab vanglateenistusel olema võimalus võtta täiendavaid meetmeid vanglas julgeoleku

tagamiseks.

19. Kuigi VangS § 8 lg 2 lisamine seadusesse oli vastava seaduseelnõu seletuskirjast nähtuvalt

kantud praktilisest vajadusest piirata ennetavalt nende kinnipeetavate liikumisvabadust, kes on

potentsiaalsed süstemaatilised distsipliinirikkujad (vt vangistusseaduse ja kriminaalmenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 964 SE, Riigikogu X koosseis), ei ole kohtu

hinnangul välistatud VangS § 8 lg 2 alusel kinnipeetava liikumisõiguse piiramine ka juhul, kui

temast endast täiendava julgeolekuabinõu kohaldamise vajadust ei tulene. Kohtupraktikas on

tunnustatud vangla õigust kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid ka isikute suhtes, kes

pole ise õigusrikkumist toime pannud, kuid kelle julgeolek on ohustatud (vt nt Riigikohtu

20.04.2011 otsus nr 3-3-1-94-10, p-d 12–13). Täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldatakse

preventiivsel või tõkestaval, mitte karistuslikul eesmärgil. Nii nagu iga vanglateenistuse

rakendatav

täiendav

julgeolekuabinõu,

peab

aga

ka

sellisel

juhul

täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamine toimuma vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega ning

meede peab olema taotletud eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

20. Kohus leiab, et kaebaja õiguste piiramine käesolevas asjas vaidluse all olevate

korraldustega on olnud õiguspärane ja proportsionaalne.

3-19-1107

21. Kohtule teadaolevalt paiknes kaebaja vaidlusaluste korralduste andmise ajal Viru Vangla

V7 osakonnas. Puudub vaidlus, et Viru Vangla V7 osakonna näol on tegemist tugevdatud

järelevalvega osakonnaga, kus viibivatest kinnipeetavatest tulenevaid riske on hinnatud

sedavõrd suureks, et nad vajavad tavapärasest tugevamat järelevalvet. Seetõttu on osakonnas

järelevalve teostamisele, sh valvurkoosseisule kehtestatud tavapärasest rangemad tingimused.

Näiteks sätestab justiitsministri 23.07.2013 määruse nr 26 „Vanglateenistuse ametnikule

esitatavad nõuded, nõuetele vastavuse hindamine ning vangla direktori värbamine ja valik“

lisa 5 p 3 (ka sama määruse § 9 lg 3, § 13 lg 3, § 17 lg 2 ja § 21 lg 2) vanglaametnikele, kes

kuuluvad üksusesse, kelle põhiülesanne on korraldada pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate

kinnipeetavate järelevalvet ja vangistuse täideviimist, kõrgemad kehalise ettevalmistuse

nõuded. Justiitsministri 13.06.2006 määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“

(määrus nr 20) § 142 kohaselt on pidevat tugevdatud järelevalvet vajavate kinnipeetavate

järelevalve ja vangistuse täideviimise korraldamise ülesanne Viru Vangla teisel üksusel

(määruse nr 20 § 7 lg 3 p 2). Justiitsministri 26.03.2008 määruse nr 11 „Viru Vangla

teenistujate koosseis“ §-s 1 toodud andmete kohaselt kuulub Viru Vangla II üksuse koosseisu

5 vanemvalvurit ja 22 valvurit, s.o kokku 27 ametnikku.

22. Kõnealused V7 osakonna osaliselt lukustamised on leidnud aset 2019. a jaanuaris, mais,

juunis ja juulis. Kohtumenetluses esitatud vastustaja selgituste (3-19-1107 kd, tl 73–74p)

kohaselt oli vähemalt kuni Viru Vangla 14.06.2019 korralduse andmise ajani Viru Vangla

II üksuse valvuri ja vanemvalvuri 27 ametikohast täidetud 20 ehk täitmata oli 26%

ametikohtadest. Alates Viru Vangla 22.06.2019 korralduse andmise ajast oli aga

27 ametikohast täidetud 21 ehk täitmata oli 22% ametikohtadest. Vangla on edastanud kohtule

andmed ka selle kohta, et täitmata ametikohtade tingimustes tegid Viru Vangla II üksuse

ametnikud keskmiselt ületunde 2019. a jaanuaris 20,17 tundi (enim ületunde teinud ametnik

tegi ainuüksi jaanuaris 84 ületundi), mais 12,11 tundi, juunis 30,74 tundi ning juulis 5,86 tundi.

Vajalikul arvul ametnike tagamiseks on tehtud ametnikele väljakutseid ning väljakutsete alusel

on ametnikud töötanud 2019. a jaanuaris 48 tundi, mais 299 tundi (24,98 vahetust), juunis

256 tundi (21,3 vahetust) ning juulis 192 tundi (16 vahetust).

23. Vaidlusaluste korralduste andmise ajal viibis vangla kinnitusel töövõimetuslehel 1 ametnik

ajavahemikel 05.–06.01.2019, 19.–20.01.2019, 25.–26.05.2019, 13.06.2019, 14.06.2019 ja

07.07.2019; 2 ametnikku 08.06.2019 ja 22.06.2019 ja 24.06.2019 ning 3 ametnikku

06.06.2019. Vaidlusalustest kuupäevadest ei viibinud ühtegi ametnikku töövõimetuslehel

üksnes ajavahemikel 12.–13.01.2019 ja 26.–27.01.2019. Seevastu viibis ajavahemikul 12.–

13.01.2019 puhkusel 5 ametnikku ning 26.01.2019 ja 27.01.2019 vastavalt 3 ja 2 ametnikku.

Ülejäänud aegadel viibisid ametnikud puhkusel järgmiselt: 05.01.2019 5 ametnikku,

06.01.2019 4 ametnikku, 19.01.2019–20.01.2019 2 ametnikku, 25.05.2019–26.05.2019

2 ametnikku, 06.06.2019 4 ametnikku, 08.06.2019 3 ametnikku, 13.06.2019 5 ametnikku,

15.06.2019 2 ametnikku, 22.06.2019 5 ametnikku, 24.06.2019 5 ametnikku ja 07.07.2019

3 ametnikku. Lisaks eeltoodule oli vangla kinnitusel 06.06.2019 ja 08.06.2019 täiendavalt

kutsutud väljakutsega teenistusse 2 ametnikku, et tagada kinnipeetava valve haiglas, ning

22.06.2019 suunati 1 ametnik erakorraliselt haiglavalvesse. Vangla on selgitanud ka seda, et

Viru Vangla II üksusel on lisaks V7 ja V8 osakonnale vaja tagada mehitatus S6 osakonnas,

kuhu oli vaidlusalustel kuupäevadel kuni 26.05.2019 täiendavalt ööpäevasesse valvesse

suunatud 4 ametnikku ning alates 06.06.2019 5 ametnikku.

24. Kõnealuste korralduste andmise aegadest (sh allkirjastamise kellaajast) nähtub, et

korraldused, millega on piiratud kinnipeetavate liikumisõigust nädalavahetustel (sh

laupäevadel 08.06.2019 ja 15.06.2019), on antud nendele eelnevatel reedetel tööpäeva teises

pooles; 06.06.2019, 13.06.2019 ja 22.06.2019 on liikumisõiguse osaline piiramine otsustatud

sama päeva hommikul ning liikumisõiguse piiramine jaanipäeval ehk 24.06.2019 on otsustatud

3-19-1107

samuti sellele eelneval viimasel argipäeval ehk reedel. Seda arvestades on kohtule usutavad

vangla väited, et kinnipeetavate liikumisõiguse piiramine on otsustatud alles siis, kui selgus, et

piisava arvuga valvemeeskonna tagamine ei ole ühelgi viisil võimalik, ning vanglal esines

osakondade osaliseks lukustamiseks tugevdatud järelevalvega osakonnas julgeoleku tagamise

eesmärgil vahetu vajadus. Seda, et vangla on püüdnud osakondade lukustamist vältida, kinnitab

nii vangla poolt välja toodud vanglaametnike tehtud ületundide ja väljakutsete arv kui ka see,

et kinnipeetavatele on siiski võimaldatud osakonna piires liikuda vähemalt 1,5 tunni jooksul

päevas.

25. Kaebaja ei ole viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mis annaks alust arvata, et vaidlusalustel

kordadel V7 osakonna osaline lukustamine oleks piiranud ebaproportsionaalselt tema õigusi.

Seevastu on vangla esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub, et kaebaja on esitanud vanglale

korduvalt (s.o 21.06.2019, 22.06.2019, 23.06.2019, 25.06.2019, 26.06.2019, 27.06.2019,

29.06.2019, 30.06.2019, 01.07.2019, 04.07.2019; 3-19-1107 kd, tl-d 25–29) taotlusi tema

kambri lukustamiseks ajal, mil päevakava järgi oli ette nähtud osakonnas liikumiseks vaba aeg.

Kui 22.06.2019 ja 24.06.2019 kohta on kaebaja oma 04.05.2019 avalduses märkinud, et ta oli

haige (3-19-1107 kd, tl 79p–80), siis teiste päevade kohta ta sellist märkust teinud ei ole.

26. Kohtu hinnangul ei saa vaidlusaluste korralduste alusel kaebaja liikumisõiguse piiramise

õigusvastasust kaasa tuua kaebaja väited sellest, et ta sai korraldustega tutvuda alles pärast

nende saamist teabenõuete alusel. Korralduste kohaselt tuli II üksuse vanemvalvuril korraldada

nende suuline tutvustamine V7 ja V8 osakonna kinnipeetavatele vahetult enne osakonna

sulgemist. Vangla on selgitanud, et osakondade lukustamisest on kinnipeetavaid teavitatud kas

läbi üldise kõneterminali või suuliselt iga kambri kinnipeetavatele valvurite vahendusel. Kohtul

puuduvad seega piisavad alused arvamaks, et kaebajat enne osakonna osalist lukustamist

vaidlusaluste korralduste andmisest

ei

teavitatud.

Korralduse teatavaks

tegemine

haldusmenetluse seaduse § 61 lg 1 tähenduses hõlmab ka selle tutvustamist suuliselt.

III

27. Eeltoodud põhjendustel ei ole kaebus kohtu hinnangul põhjendatud ning see tuleb jätta

tervikuna rahuldamata.

28. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja

menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 118 lg 3 sätestab, et kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega

jäävad menetluskulud, mille tasumisest on kaebaja haldusasjades nr 3-19-603 ja nr 3-19-1107

vabastatud (kaebuste esitamisel tasumisele kuulunud 30 eurot ning haldusasjas nr 3-19-1107

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasumisele kuulunud 15 eurot) riigi kanda. Kaebaja

võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Ka

vastustaja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente

ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4).

/allkirjastatud digitaalselt/