2-19-20145/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

19.05.2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20145

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi X Xi vastu võla

nõudes

Tsiviilasja hind

206,25 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (11919806),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja X X (xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel osaliselt.

2. Välja mõista X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks põhivõlgnevus 84,74

eurot ja osaliselt hagi esitamise seisuga (18.12.2019) sissenõutavaks muutunud

viivis 47,72 eurot, kokku 132,46 eurot.

3. Välja mõista X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis põhinõudelt

(84,74 eurot) alates 19.12.2019 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga

25,55% aastas.

4. Jätta hagi rahuldamata hageja nõudes kostja vastu sissenõudmiskulude summas

25 hüvitamise nõudes ja osaliselt sissenõutavaks muutunud viivisenõudes

summas 27,14 eurot.

5. Jätta menetluskulud 75% ulatuses X Xi ja 25% ulatuses Aktsiaseltsi PlusPlus

Capital kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 115 eurot, millest 75 eurot on hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja 40

eurot on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud.

7. Mõista X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud summas

86,25 eurot.

2(4)

8. Mõista välja X Xilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja mõistetud

menetluskuludelt (86,25 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada

tagaseljaotsus

avalikult

kätte.

Lahend

loetakse

avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Kautsjon tuleb

tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB

Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor

Bank AS-is või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse

märkida tsiviilasja number.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

Hageja nõude aluseks on kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud liitumisleping 8054898.

Nõue on loovutatud hagejale.

Õiguse teostamine ei ole lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju

tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg 2). Võlasuhtele ei kohaldata seadusest ega tehingust

tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (VÕS § 6 lg 2). Hagis

esitatud asjaoludel loovutas Elisa Eesti AS liitumislepingust 8054898 tulenevad nõude kostja

vastu hagejale 01.02.2018. Hagi aluseks on lepingu alusel kostjale esitatud 2016. aasta mai

ja juunikuu arved. Hageja taotles sissenõudmiskulude hüvitamist seoses 01.04.2018,

01.05.2018 ja 01.06.2018 saadetud nõudekirjadega.

3(4)

Kohtu menetluses on varasemalt olnud samast liitumislepingust tulenevad nõuded teiste

kuude kohta. Mõlemas varem toimunud tsiviilasjas 2-19-8888 ja 2-19-4687 esitas kostja ka

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude ning need nõuded ka rahuldati. Mõlema varaema

tsiviilasja aluseks olevad nõuded tulenevad samast lepingust, mis on käesoleva vaidluse

aluseks ning mõlema tsiviilasja aluseks olevad nõuded olid loovutamise hetkeks

sissenõutavaks muutunud sarnaselt käesoleva tsiviilasja aluseks olevatest arvetest

tulenevatele nõuetele. Kohtu hinnangul puudub mõistlik põhjendus, miks võlausaldaja peaks

neljast arvest tulenevate sissenõutavaks muutunud võlgnevuste osas saatma nõudekirjad iga

arve kohta eraldi selle asemel, et nimetada kõik arved ja nendest tulenevad võlgnevused ühes

nõudekirjas. Sellise tegevuse ainuke mõistlik põhjendus saab olla sissenõudmiskulude

suurendamine, mis on ilmselgelt kahjulik võlgnikule. Seetõttu leiab kohus, et

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue, mis põhineb iga arve kohta eraldi saadetaval

nõudekirjal on vastuolus hea usu põhimõttega ja kohus jätab selles osas nõude rahuldamata.

Hageja nõudis viivise summas 74,86 väljamõistmist kostjalt. Hagis esitatud asjaoludel

muutusid nõuded sissenõutavaks 2016. aasta juunis ja juulis. 2018. aastal loovutas Elisa Eesti

AS nõuded hagejale. Hageja saatis kostjale kolm nõudekirja, viimane 2018. aasta juunis.

Esitatud asjaoludel ei ole kostja nõuet kohtuväliselt tunnistanud ega osaliselt tasunud. Seega

pidi 2018. aasta juuniks olema hagejale selge, et nõuet ei õnnestu kohtuväliselt sisse nõuda.

Enne nõude loovutamist oli nõue tasumata juba 2 aastat. Kohus leiab, et heas usus käituv

isik, oleks sellisel juhul pöördunud kohtusse mõistliku aja jooksul, et saada täitedokument.

Kohus peab mõistlikuks ajaks 3 kuud. Kohus leiab, et edasine kohtusse pöördumisega

viivitamine oli kantud eesmärgist kasvatada viivisenõuet. Seetõttu mõistab kohus viivise

välja osaliselt kuni 01.09.2018. Kohus leiab, et ülejäänud osas on viivisenõue vastuolus hea

usu põhimõttega.

Kostjale on hagimaterjal kätte toimetatud väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu.

Menetluskulud

Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud

ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega

(töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16). Kohus võib

menetluskulude põhjendatuse hindamisel arvestada, kui sama esindaja on osalenud sama

kliendiga samasisulises vaidluses (RKTKo 3-2-1-43-10, p 15). Hageja õigusabikulud

koosnesid hagi koostamisest, milleks kulus koos dokumentide korrastamisega 3,5 tundi

tunnitasumääraga 100 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Hageja on sama kliendiga

samast lepingulisest suhtest tulenevas vaidluses varem kaks korda kohtusse pöördunud

tulenevalt sama kostja teistel kuudel tekkinud võlgnevusest Elisa Eesti AS-i ees. Tsiviilasjas

2-19-8888 ja 2-19-4687 esindas hagejat samuti PlusPlus Legal OÜ. Seega piisas hagi

koostamiseks sellest, kui hageja esindaja vahetas varasemalt kohtule esitatud hagis ära arvete

numbrid ja võlgnevuste summad. Kohus leiab, et eeltooduks piisab 20 minutist. Seetõttu

määrab kohus hageja õigusabikulude rahalise suurusena kindlaks 40 eurot (100 eurot tunnis

x 20 minutit + 20% käibemaks.

Hageja tasus hagiavalduselt riigilõivu 75 eurot. Seega määrab kohus hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 115 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 75 eurot ja põhjendatud ja

vajalikest õigusabikuludest summas 40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik

4(4)