2-19-9699/41 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise aeg ja koht

18. mai 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-9699

Tsiviilasi

Raivo Radala avaldus Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn

20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu

29. aprilli 2019 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 20. märtsi 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Raivo Radala määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Raivo Radala (isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja Aleksandr Gamazin

Vastustaja: Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a,

Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c korteriühistu (registrikood

80180335), esindaja vandeadvokaat Deniss Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta Raivo Radala määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta Viru Maakohtu 20. märtsi 2020. a määrus

muutmata.

3. Jätta

määruskaebuse

menetlemisega

seotud

menetluskulud Raivo Radala kanda.

4. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus

pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15

päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest.

Hagita

menetluses

võib

menetlusosaline

Riigikohtus

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama

tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Raivo Radala (avaldaja) esitas 26. juunil 2019. a Viru Maakohtule avalduse. Avaldaja palub

tuvastada Narva linn, Rakvere tn 20, Rakvere tn 20a, Rakvere tn 20b, Rakvere tn 20c

korteriühistu (puudutatud isik) 29. aprilli 2019 üldkoosoleku järgmiste otsuste tühisus:

2018. aasta majandusaasta aruande arutelu ja kinnitamine, 2019 aasta remonditööde arutelu ja

kinnitamine, 2019 majandusplaani arutelu ja kinnitamine ning otsus reservkapitali kohta.

Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Üldkoosoleku otsused on tühised, kuna rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda ja otsused

on vastuolus heade kommetega.

Avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isiku 29. aprilli 2019. a üldkoosoleku

kokkukutsumise teate kohaselt oli üldkoosoleku päevakorras 2018. aasta majandusaasta

aruande arutelu ja kinnitamine (p 1), majandustegevuse kontrolli arutelu ja selle kinnitamine

(p 2), 2019. aasta remonttööde arutelu ja selle kinnitamine (p 3), linnavalitsusega maa

rendilepingu sõlmimine (p 4), 2019. aasta majandusplaani arutamine ja selle kinnitamine

(teeninduse koefitsient) (p 5), veemõõturite kontroll (uute mõõturite paigaldamine) (p 6),

reservkapital (p 7) ning võlgnikud ja viiviste kustutamise otsustamine (p 8). Päevakorras

punktides 3, 5 ja 7 arutatakse sisuliselt majanduskava kinnitamise üle. Selles osas tuleb järgida

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 20 lõikes 3 sätestatud majanduskava

tutvustamisele kehtestatud nõudeid. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates ei olnud märgitud

koht, kus oleks võimalik tutvuda majandusaasta aruande, 2019. a renoveerimistööde- ja

majandusplaani ning reservkapitali ettepanekuga, ega nendega tutvumise korda.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ja puudutatud isiku 2018. aasta tegevusaruannet,

tegevuse kontrolli ja remonditööde aruande projekte ning 2019. aasta tegevuskava projekti ei

esitatud avaldajale isiklikult. Need olid pandud üksnes teadetetahvlile. Stendi peal olid

dokumendid vene keeles. Avaldaja ei pea seda lugema.

Avaldaja teatas 2015. aastal puudutatud isikule oma e-posti aadressi. Puudutatud isik ei

edastanud sellele vaatamata üldkoosoleku kokkukutsumise teadet ega üldkoosoleku

kokkukutsumise teate punktides 1, 3, 5 ja 7 nimetatud dokumente avaldaja e-postile. Avaldaja

ei saanud seetõttu enne üldkoosolekut nimetatud dokumente uurida. Puudutatud isik rikkus

sellega KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud kohustusi.

Üldkoosoleku protokolli ei kantud kõiki avaldaja vastuväiteid ja avaldusi. Sellega rikuti

avaldaja õigusi.

2. Puudutatud isik palus jätta avaldus läbivaatamata või rahuldamata.

Avaldusest ei tulene, kas avaldaja palub tuvastada üldkoosoleku otsuste tühisus või tunnistada

need kehtetuks. Avaldaja taotlus ei ole selge. Kohtul ei olnud alust seda menetlusse võtta.

Puudutatud isik ei võta omaks, et avaldaja poolt vaidlustatud üldkoosoleku otsused on vastu

võetud. Avaldaja peab seda tõendama. Kuna avaldaja ei esitanud üldkoosoleku protokolli ega

taotlenud ka selle välja nõudmist, ei ole kohtul otsuste vastuvõtmist võimalik tuvastada.

Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on märgitud koht, kus on võimalik dokumentidega

tutvuda. Üldkoosoleku kokkukutsumise teatest nähtub, et 2019. a majandustegevuse plaani

projekt, mis on sisuliselt majanduskava, ja 2018. a majandustegevust kokkuvõttev aruanne

pannakse infotahvlitele. 2018. a aruanne esitatakse iga maja lõikes korteriomanikule postkasti.

Avaldaja esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei ole originaaldokument, kuna teated

edastatakse reeglina vene keeles.

Avaldaja edastas 2015. aastal puudutatud isiku juhatusele teate oma elektronposti aadressi

kohta. KrtS jõustus 1. jaanuaril 2018. Avaldaja pidi dokumentide e-posti teel saamiseks hea usu

põhimõttest tulenevalt esitama pärast seaduse jõustumist puudutatud isikule uue avalduse koos

oma e-posti aadressiga.

Isegi, kui puudutatud isikul oli kohustus edastada KrtS § 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid

avaldaja e-postile, ei ole tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes olulise rikkumisega. Üldkoosoleku

kokkukutsumise teade ja KrtS § 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid pandi puudutatud isiku

majade trepikodade infotahvlitele. Infotahvlid olid lukustatud. Avaldajal oli seega võimalus

dokumentidega tutvuda infotahvli kaudu. Asjaolu, et dokumendid olid koostatud vene keeles,

ei ole oluline, kuna avaldaja valdab vene keelt. Avaldaja suhtles istungil nõustajaga vene keeles.

Isegi, kui puudutatud isik rikkus KrtS § 20 lõikest 4 tulenevat kohustust, oli see vabandatav.

Puudutatud isikul ei ole arvutit. Puudutatud isiku juhatus, töötajad ega töövõtjad ei ole

kohustatud edastama puudutatud isiku liikmetele dokumente isiklikke arvutite kaudu.

Puudutatud isikul ei olnud seega võimalik täita KrtS §20 lõikes 4 sätestatud nõuet. Kui

puudutatud isik ei saanud KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud nõuet, kuid edastas liikmetele

dokumendid teisel viisil, on KrtS § 20 lõikes 4 sätestatu täitmata jätmine vabandatav.

KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud nõude täitmine ei ole samastav üldkoosoleku kokkukutsumise

korraga. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on sätestatud MTÜS §-des 20 ja 201.

Väide, et avaldaja kõiki vastuväiteid ja avaldusi ei kantud üldkoosoleku protokolli, on

asjakohatu. Avaldaja esitas selle alles oma lõppseisukohas.

Avaldaja 4. märtsi 2020. a kirjalikku dokumenti ei saa pidada avaldaja seisukohaks, kuna see

on allkirjastamata. See tuleb jätta tähelepanuta. Avaldaja nõustaja poolt allkirjastatud dokument

tuleb jätta samuti tähelepanuta, kuna nõustajal ei ole õigust allkirjastada ja esitada kohtule

menetlusdokumente. Puudutatud isik palus jätta avaldaja 17. märtsi 2020. a seisukoha lisad

tähelepanuta, kuna need esitati hilinenult.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus jättis 20. märtsi 2020. a määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks mõistliku aja jooksul pärast

määruse jõustumist.

Avaldaja saatis lõplikud seisukohad aadressilt, mida ta varasemalt menetluses kasutas. Kuigi

need ei olnud allkirjastatud, puudus kahtlus, et need saatis avaldaja. Kohus arvestas

TsMS § 336 lg 4 alusel avaldaja lõplike seisukohtadega. Kohus tagastas avaldaja nõustaja poolt

allkirjastatud dokumendi, kuna nõustaja ei saa TsMS 228 lg 2 järgi menetlustoiminguid teha.

Kohus võttis avaldaja 17. märtsi 2020 seisukoha ja selle lisa asja juurde, kuna puudutatud isik

vaidles 29. aprilli 2019 üldkoosoleku toimumisele vastu alles oma lõplikes seisukohtades. Kuna

tõend oli puudutatud isikule teada, ei toonud selle vastu võtmine kaasa menetluse venimist.

Avaldajale kuulub korter aadressil Rakvere 20A – 23. Avaldaja on puudutatud isiku liige.

Avaldaja teatas 3. jaanuaril 2015 puudutatud isikule oma e-posti aadressi. Tunnistaja L.H.

ütlustest nähtuvalt esitas avaldaja oma e-posti aadressi ning L.H. sai aru, et see pidi olema info

edastamiseks. Asjaolu, et e-posti aadress edastati juhatusele enne KrtS-i jõustumist, ei ole

oluline. Juhatusel oli e-posti aadress ja juhatus oleks pidanud seda kasutama. Korteriühistu

liikmetele, kes on teatanud korteriühistule oma e-posti aadressi, tuleb saata üldkoosoleku

kokkukutsumise teated KrtS 20 lõikes 4 sätestatud viisil. Seda kohustust ei saa muuta ega

asendada korteriühistu põhikirjas sätestatud teistsuguse korraga, kuna KrtS § 17 lg 2 kohaselt

võib põhikirjaga ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seaduse ega eriomandi kokkuleppega.

Puudutatud isiku väited arvuti puudumise kohta ei vabanda kohustuse täitmata jätmist.

Puudutatud isiku juhatus peab nägema ette võimaluse seadusest tulenevate kohustuste

täitmiseks. Puudutatud isik pidi seega saatma 29. aprilli 2019 üldkoosoleku teate ja

ettevalmistavad materjalid avaldajale e-postile.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuste tühisuse toovad KrtS § 29 lg 1 järgi kaasa raskemad sisu-

ja protseduurivead. Korteriühistute üldkoosoleku kokkukutsumise teadete eesmärk on

võimaldada korteriühistu liikmel realiseerida oma õigust saada koosoleku toimumisest teada,

sellel osaleda ja koosolekul hääletada. Avaldaja esitas üldkoosoleku kokkukutsumise teate.

Puudutatud isik seadis küll kahtluse alla selle õigsuse, ent ei tõendanud oma väiteid. Kohus

lähtus seega talle esitatud tõendist ja leidis, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates on välja

toodud võimalused materjalidega tutvumiseks. Jelena Moskovaja selgitusest nähtub, et ta pani

juhatuse otsuse üldkoosoleku kokkukutsumisest ning üldkoosoleku kutse koos üldise

majandusaasta aruandega ning majanduskava projektiga (renoveerimistööde plaan ja

majandusplaan) infotahvlile. Avaldaja selgitas ka ise, et puudutatud isiku 2018. aasta

tegevusaruande, tegevuse kontrolli ja remonditööde aruande projektid ning 2019. aasta

tegevuskava projekt olid pandud teadetetahvlile. Avaldajal oli seega võimalik oma

otsustusõigust realiseerida. Rikkumine ei olnud seega oluline.

Avaldaja kinnitas 29. aprilli 2019. a üldkoosolekul osalemist. Avaldajal oli seega võimalik

osalemisõigust realiseerida. Arvestades, et avaldaja kinnitas koosolekul osalemist ega

tõendatud, et ta oleks otsustele vastu vaielnud, on avaldaja osas rikkumine kõrvaldatud.

Avaldaja märkis küll, et tema vastuväiteid ei protokollitud, ent puudutatud isik ei ole sellega

nõustunud ning avaldaja ei ole seda ka tõendanud.

Olukorras, kus puudutatud isik ei ole kunagi kellelgi dokumente e-postiga saatnud ning avaldaja

pidi sellega kursis olema, võiks avaldaja ühistu liikmena püüda dokumentide saatmise praktikat

muuta esmalt kohtuväliselt, mitte nõuda otsuste tühisuse tuvastamist.

Avaldaja väited, et puudutatud isiku 29. aprilli 2019 üldkoosoleku otsused on heade kommetega

vastuolus, ei ole tõendatud.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Avaldaja esitas määruskaebuse. Avaldaja palub tühistada Viru Maakohtu 20. märtsi 2020. a

määrus ja teha uus määrus, millega tuvastada avaldaja poolt vaidlustatud puudutatud isiku

29. aprilli 2019. a üldkoosoleku otsuste tühisus. Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud

isiku kanda.

KrtS § 20 lg 4 eesmärk on, et igale korteriomanikule saadetakse kõige tähtsamad dokumendid

enne korteriühistu üldkoosolekut. Selle nõude täitmata jätmine toob mõistlikkuse ja hea usu

põhimõttest tulenevalt kaasa üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Kui lugeda majandusaasta aruannete, kavade ja tabelite infotahvlil välja panemist piisavaks,

muutub KrtS § 20 lg 4 sisutühjaks. Dokumentide muul viisil edastamine ei võta korteriühistult

KrtS § 20 lõikes 4 sätestatud kohustust tagada igale korteriomanikule dokumentide olemasolu.

Asjaolu, et avaldaja osales üldkoosolekul, ei kõrvalda rikkumist. Avaldaja hääletas vaidlustatud

otsuste vastu. Avaldaja ei kiitnud neid heaks. Seda ei ole asjas arutatud. See ei ole tõendatud.

5. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Määruskaebus ei vasta TsMS § 662 lg 2 punktis 2 sätestatule. Määruskaebusest ei nähtu,

millistel faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tuleneb õigusrikkumine.

Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse läbivaatamata, kuna avaldaja ei kõrvaldanud

ringkonnakohtu poolt antud tähtaja jooksul määruskaebuse puudusi.

Maakohus tegi kindlaks, et avaldajale oli üldkoosoleku toimumise aeg teada ning tal oli

võimalus tutvuda teadetetahvlile pandud dokumentidega. See oli piisav selleks, et avaldaja sai

osaleda 29. aprilli 2019 üldkoosolekul ja oma otsustusõigust realiseerida. Avaldaja oli valmis

hääletama 29. aprilli 2019 üldkoosolekul ja andis sellega teada, et üldkoosoleku

kokkukutsumise korra rikkumine on kõrvaldatud. Asjaolu, et dokumendid ei olnud esitatud

avaldajale isiklikult, ei too kaasa üldkoosoleku otsuste tühisust.

Rikkumine ei selginud alles üldkoosolekul. Avaldajal teadis vähemalt kaks nädalat enne

üldkoosoleku läbiviimist, et üldkoosolek toimub ning teadetetahvlil on vajalikud dokumendid.

Avaldaja teadis seega ka, et puudutatud isik ei esita dokumente avaldajale isiklikult. Avaldaja

poolt otsuste vastu hääletamine ei viita sellele, et rikkumine ei olnud tulenevalt hea usu

põhimõttest kõrvaldatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu määruse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse

muutmata (TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

7. Puudutatud isiku taotlus määruskaebuse läbivaatamata jätmiseks ei ole põhjendatud.

Määruskaebus vastab TsMS § 662 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Avaldaja kõrvaldas

ringkonnakohtu poolt nimetatud puuduse ja esitas esindusõigust tõendavad dokumendid.

Ringkonnakohus lahendab määruskaebuse seega sisuliselt.

8. Üldkoosolek, mille kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike

kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole KrtS § 29 lg 1 esimese lause järgi õigustatud otsuseid

vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik

korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on KrtS § 29 lg 1 teise lause alusel tühised,

kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Üldkoosolekul vastu võetud otsuste tühisust ei too seega kaasa iga üldkoosoleku

kokkukutsumise kohta seaduses, korteriomanike kokkuleppes või põhikirjas sätestatud nõude

rikkumine, vaid üksnes selle oluline rikkumine.

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, milles maakohus leidis, et kuivõrd

avaldaja edastas puudutatud isikule oma e-posti aadressi, oli puudutatud isik KrtS § 20 lg 3 ja 4

järgi kohustatud edastama üldkoosoleku teate, majandusaasta aruande ja majanduskava

avaldajale e-posti teel. Kuna puudutatud isik seda ei teinud, rikkus ta KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4

tulenevaid kohustusi.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist KrtS § 29 lg 1 mõttes

üldkoosoleku kokkukutsumise kohta sätestatud nõude olulise rikkumisega. Avaldaja ei väitnud,

et ta ei saanud enne üldkoosoleku toimumist üldkoosoleku kokkukutsumise teadet. Sellele, et

avaldaja teate sai, viitab avaldaja poolt teate kohtule edastamine ning asjaolu, et avaldaja

üldkoosolekul osales. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates on kooskõlas KrtS § 20 lõikega 3

kirjas koht, kus avaldaja saab majandusaasta aruande ja majanduskava eelnõuga tutvuda, ja

nendega tutvumise viis. Avaldaja kinnitas, et majandusaasta aruanne ja majanduskava eelnõu

olid, nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud, pandud korterelamu trepikodade

teadetetahvlile. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitamine maja koridorides olevate

teadetetahvlite vahendusel on ette nähtud ka puudutatud isiku põhikirja punktis 6.7. Avaldusest

nähtuvalt elab avaldaja puudutatud isiku hallatavas korterelamus. Avaldajal oli seega võimalik

täiendavaid kulusid kandmata enne üldkoosoleku toimumist tutvuda samade dokumentidega,

mille korteriühistu oleks pidanud KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt saatma avaldaja e-postile.

Teadetetahvlil olnud dokumendid olid poolte väidete kohaselt küll vene keeles, ent avaldaja ei

märkinud, et ta ei saanud dokumentidest aru, kuna need olid vene keeles. Avaldaja märkis

istungil lihtsalt, et tema ei pea stendi peal olevaid dokumente lugema. Sellele, et avaldaja oli

võimeline venekeelsetest dokumentidest aru saama, viitab mh avaldaja kohtuistungil tehtud

ettepanek tõlkida tunnistaja ütlused vene keelest eesti keelde. Kuna avaldajal oli enne

üldkoosoleku toimumist sisuline võimalus ilma täiendavaid kulusid kandmata tutvuda samade

dokumentidega, mille korteriühistu oleks pidanud KrtS § 20 lõigetest 3 ja 4 tulenevalt avaldaja

e-postile saatma, ei kitsendanud dokumentide e-postile saatmata jätmine oluliselt avaldaja

võimalust dokumentidega enne üldkoosoleku toimumist tutvuda.

11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et asjaolu, et avaldaja osales üldkoosolekul ja seal

hääletas, ei tähenda, et üldkoosolekul vastu võetud otsused ei võiks olulise rikkumise korral

olla tühised. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikutakse oluliselt seaduse, korteriomanike

kokkuleppe või põhikirja nõudeid, on sellel vastu võetud otsused KrtS § 29 lg 1 järgi tühised,

va juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud ja nad on nõus

koosolekut pidama või kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti,

kiidavad otsuse heaks. Ainuüksi see, et avaldaja osales üldkoosolekul, ei välistaks olulise

rikkumise korral otsuse tühisuse tuvastamist, kuivõrd tühisuse tuvastamise saab välistada kas

kõigi korteriomanike üldkoosolekul osalemine ja nõustumine koosoleku pidamisega või otsuste

hilisem heaks kiitmine.

12. Ringkonnakohus selgitab, et vaidluse korral võib tekkida puudutatud isikul vajadus

tõendada, et ta on üldkoosoleku kokkukutsumise korda järginud. See võib olla keeruline. Sellest

tulenevalt on puudutatud isiku huvides edastada üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja

KrtS § 20 lõikes 3 nimetatud dokumendid oma liikmete e-posti aadressidele.

13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude suuruse määrab TsMS

§ 174 lg 4, § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke